x−2 ¿ ¿ x−0,5 ¿ ¿ x−1,5 ¿ ¿ F F φEI =φo EI − A x2 + B ¿ 2 2 Läbipainde võrrand: x−a F A ¿ ¿ x−aF B ¿ ¿ x−a p 1 ¿ ¿ x−a p 2 ¿ ¿ FA vEI =v 0 EI +φo xEI − ¿ 6 x−2 ¿ ¿ x −0,5 ¿ ¿ x −1,5 ¿ ¿ F A 3 FB vEI =v 0 EI +φo xEI − x+ ¿ 6 6 Parameetrid v0 ja ϕ0 Tugedel ei saa olla läbipainet kummaski suunas, tähendab, et tugedel v=0
Veeringe 7.klassi geograafia Võrdle maismaa ja maailmamere kohal ringleva vee hulka. Maailmamere kohal ringleb mitu korda rohkem vett, kui maismaa kohal. Kirjuta sõnade definatsioon Pilv- veeauru kogum atmosfääris Sisevesi- maismaal piknevad veed Veeringe- vee ringkäik maakeral Miks kulgeb veeringe kõige kiiremini ekvaatori lähedal? Sest ekvaatori lähedal on soe. Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Jah, sest aurumise käigus jäävad soolakristallid ookeani. Kust saavad inimesed suurema osa magedast veest? Põhjaveest. Miks peab kasutama vee enne loodusesse tagasi saatmist puhastama? Vesi ringleb ja et reostunud vei ei tuleks kasutusele.
Kuis kassi minnu õks imestämä pandva Kuis ma augusti kuun villä kuivatasin nakas mul ikäv. Ma küsse esa käest , et kas ma või hoopis kallu püüdma minna. Minnu lubatigi . Võtso õngõ ja lätsi järve mano püüdma. Kass tull kah mukka üten. Nii mi sõs ollimgi katõkõisto sääl. Ma püüdse mitu väikut kalla. Kass ainult kai noid . Ja sõs äkki sai üte suurõ puraka kätte. Mis tegi kass? Tä hüppas õkva õngõ otsa ja võts kala. Muidugi vei tä kala minemä ja sei ärh. ,,Nii om elun kah , et aig-aolt tulõ kräki,kes võt sult ar kõgõ paremba pala" Raido zopp Parksepa keskkool 5 kl 09.11.2010
universaalvõrrand: (x - a p )3 + p H (x - a p ) 6 (x - aM )2 vEI = v0 EI + 0 xEI + M H(x - aM ) + 2 Ühtlase varda telje (x - a F ) 3 läbipainde + F H( x - a F ) +
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 15.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/ 2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/ b. Varuteguri nõutav väärtus on [ S] = 4. ...
p2 (-) ap2 = 1,125 m 141. 142. Pöördenurga universaalvõrrand: 143. Arusaadavuse parandamiseks märgin võrrandi liikmed eri värvidega. 144. EI = 0EI ( FA / 2 ) * x2 ( FB / 2 )( x 1,5 )2 * H * ( x 1,5 ) + ( F / 2 )( x 2,2 )2 * H * ( x 2,2 ) + ( p1 / 6 )( x 0,375 )3 * H * ( x 0,375 ) ( p2 / 6 )( x 1,125 )3 * H * ( x 1,125 ) 145. Läbipainde universaalvõrrand: 146. vEI = v0EI + 0xEI ( FA / 6 ) * x3 ( FB / 6 )( x 1,5 )3 * H * ( x 1,5 ) + ( F / 6 )( x 2,2 )3 * H * ( x 2,2 ) + ( p1 / 24 )( x 0,375 )4 * H * ( x 0,375 ) ( p2 / 24 )( x 1,125 )4 * H * ( x 1,125 ) 147. 148. Kui x = 0, siis v = 0 149. v0EI = 0 150. 11 151. Kui x = 1,5, siis v = 0 152
VIIRUSED DEFINITSIOON Viirus on rakusisesed parasiidid. On elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismiks nimetada ei saa. On väga väikesed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidikest. On olemas ka viiruseid mis rake tungimisel vajalikke ensüüme ja ribosomen omavad paljunemiseks. ELUTEGEVUS 2 olulist etappi: Peremeesrakus, mida ta nakatab ja väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt koi keemiline ühend. Viiruste eluviisid rakkudes:
φEI =φ0 EI − x + ∗H ( x −a FB ) + x − ∗H ( x−a p 2) + ∗H ( x−a p 3 )− 2 2 6 6 6 Läbipainde võrrand: 3 4 4 F A 3 F B ( x−a FB ) p1 4 p2 ( x−a p 2 ) p3 ( x−a p 3 ) vEI =v 0 EI +φ0 EI − x + ∗H ( x−a FB ) + x − ∗H ( x−a p 2) + ∗H ( x−a 6 6 24 24 24 Võrrandite algkujud: Pöördenurga universaalvõrrand: F A 2 F B ( x−3,5 )2 p1 3 p 2 ( x−0,875 )3 p3 ( x −2,625 )3
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai, Mes sündi nüüd siin minoga, et Roots pallav pääle paist, perätu ma ole siin, sis ta Vennemaale vei, kes võib mo pääle kaeda? kik see liina rahvast väest, Mo patt mulle tegi seda, esändä ning emändä et mul johtu nii suur häda, ülihallest ikiva seda peä nüüd tundma siin. Venemaale minnen siin. Oh, ma vaene Tarto liin!... Oh, ma vaene Tarto liin! Sõja lõpp 1710. aasta katkuepideemia oli Eesti ajaloo üks tõsisemaid epideemiaid. Katk algas 1710. aastal ning kestis 1713. aastani. 1710 – kapituleerusid vene vägedele Riia, Pärnu
Kolla ja Volli. Mõlõmba noorõmbapuulsõ taluperemiihi poja. Eeläõdagune simman kõrvalküläh andsõ tunda. Pääq olli olgõ pääl ilmadu rassõq ja suuh olli vist kassiq kusõl käünü. Möldre veski paisu alt juudu vesi oll lämmi ja es taha sukugi pääd ravitsõda. Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi. Võtami paremb vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle mõtsa tõmsiva pisu hinge ja pidäsivä plaani. Kolla sis arvas, et läämi Juurõ Augusti poolõ. Tuul suur
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118 ...
Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. · Pelée-tüüpi purse ei ole otseselt seostatav purske võimsusega, kuid seda tüüpi vulkaanipursetele on omane lõõmpilvede esinemine. Nimi tuleb Martinique'i saarel asuvast Pelée vulkaanist, mis aastal 1902 hävitas täielikult St Pierre'i linna. Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks ehk VEI on võetud kasutusele, et muuta vulkaanipursete võimsuse hindamine vähemsubjektiivseks. Arvestatakse väljapaisatud tefra kogust, purskepilve kõrgust ning hinnanguid purske võimsusele. Skaalal ei ole ülemist piiri. Magnituud 0 omistatakse mitteplahvatuslikele Hawaii-tüüpi pursetele, mille käigus paisati atmosfääri vähem kui 104 m³ tefrat. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78 (1001000 km³ tefrat). Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab
Kas raskeks pole läinud? ,,Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei- tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ..
Kas raskeks pole läinud? ,,Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ..
Mitmekülgne roheline tee Hedviga Vei 01.07.2005 Teadmine, et rohelist teed on kasulik juua, on laialt levinud. Nimelt sisaldab roheline tee ohtralt antioksüdante, mis võitlevad vabade radikaalidega, vähendades haigestumise riski ning korrastades seedimist. Tass rohelist teed enne või pärast söömist on lihtne viis oma kehakaalu kontrolli all hoidmiseks. Roheline tee ei mõju hästi vaid joogina, tegelikult saab seda kasutada tunduvalt mitmekülgsemalt. Siinkohal toome mõned näited mida rohelise teega teha saab. Selleks on vaja muretseda rohelise tee puru, parimaks peetakse Himaalaja rohelist teed, mida saab spetsiaalsetest tee ja kohvi poodidest. Kuid sobib ka muu, kui Himaalaja oma kuskilt kätte ei saa. Halb hingeõhk Roheline tee on tuntud oma võime poolest vähendada halba hingeõhku. Selleks võid proovida ise teha endale naturaalset hambapastat. Vala 100 gr rohelise tee lehtedele keeva vett ning lase tõmmata vähemalt 30 min. Kurna ning lis...
Keskkonnaministeerium. Ka itse alla võtmise algataja avaldab te ate loodusobjekti ka itse alla võtmise algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähema lt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus aja lehes. Loodusobjekti ka itse alla õtmise otsuse eelnõu koos menetluse käigus saadud või koostatud dokumentidega pannakse tutvumiseks välja loodsobjekti asukohajärgses 10 ,,Keskkonnaõi gus" Hannes Vei nla, Talli nn 2005, l k 240 -241. 8 keskkonnateenistuses ja va lla- või linnavalitsuses. Pärast avalikku väljapanekut korraldatakse avalik arutelu. Ala võtab kaitsealana või hoiua lana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Ala õtab püsie lupa igana ka itse alla keskkonnaminister määrusega. I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loete lu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab ka itse alla
25): 3 l x- x3 2 l vEI = v0 EI + 0 xEI - FA +F H x - , 6 6 2 Fl 2 kus v0 = 0; v(x = l) = 0 , FA = F/2, millest AF = 0 = ; 16 EI
Kas raskeks pole läinud? ,,Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ..
-) Kultuurilised põhjused -) Poliitilised põhjused -) Usulised põhjused -) Loodusõnnetused & sõjad -) Perekondlikel põhjustel -) Õppimine * Rändeid liigitatakse: -) Põhjuste järgi -) Iseloom (vabatahtlik, sund, kaasränne) -) Ulatuse järgi -) Kestuse järgi (alaline, ajutine, sesoonne) * Tõuketegurid: -) Madal palk -) Maksud -) Tööpuudus -) Õppimisvõimaluste valik kesine -) Ebasoodne looduskeskkond -) Teadmishimu -) Kuritegevus -) Terrorism * Ni sa bula, o lai vei? * Rahvastiku töö: (Fidzi) Fiji 2009 2010 2015 2025 Rahvaarv (tuhandetes) 868 876 909 956 Kasvutempo - % 0,9 0,8 0,7 0,4 Sünde naise kohta 2,7 2,7 2,5 2,2 Sündimus (tuhandetes) 19 19 18 15
,,Jäta rahu!" ütles ta ja läks edasi. ,,Aga kuidas on see veimalik?" hädaldas Rothschild ta kõrval joostes. ,,Moissei Iljits saab pahaseks. Nad kesksid otsekohe!" Jakovile oli vastumeelne, et juut lõõtsutab, silmi pilgutab ja et tal on nii palju ruskeid tedretähti. Ja oli vastik vaadata tema rohelist, tumedate paikadega saterkuube ja kogu tema habrast, delikaatset kuju. ,,Mis sa tükid, küüslauk?" kisendas Jakov. ,,Jäta rahu!" Juut vihastas ja kisendas samuti: ,,Olge tasemini, vei muidu lendama mul ile aia!" ,,Käi mu silmist!" möirgas Jakov ja tormas rusikatega ta kallale. ,,Pole enam elamist nende kärnikute pärast!" Rothschild kivines hirmust, kükitas maha ja vehkis kätega pea kohal, nagu kaitstes end hoopide eest, hüppas siis üles ja pistis jooksma, niipalju kui jalad võtsid. Jooksu peal ta hüples, lõi käsi kokku, ja oli näha, kuidas ta pikk kõhn selg võbises. Poisikesed rõõmustasid juhtumi üle ja punusid ta järel, karjudes: ,,Itski! Itski
kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse Sublimatsioon: ilma vahepealse veeldumiseta lume ja jää aurustumine Evapotranspiratsioon: hõlmab nii mulla pinnalt aurusnud kui ka aimede kaudu transpireerunud vett Transpiratsioon: on vee aurumine taimede lehtedest ja teistest maapealsetest osadest läbi õhulõhede või kutiikula Konsistents: oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude mõju mullale Kahanemispiir: piiritleb tahket ja pooltahtket mulda Plastilisuspiir:
vaid juhtudel, kui naisel on siiras soov laps ilmale tuua. KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia. Vana entsüklopeedia, Abort http://et.wikipedia.org/wiki/Abort 6, mai 2012. Abort ja rasestumisest hoidumine: käsiraamat. 1964. Teadus ja Tervis. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus http://abort.ee/mis_on_abort/maaratlus 6, mai 2012. Tartu Ülikooli Naistekliiniku uurimisaruanne. 2007. Tartu Ülikool. Tartu Hedviga Vei. Kogu tõde abordist http://www.femme.ee/uudishimulik/mitmesugust/4406?P=1 6, mai 2012. Urve.P 2008. Abortide arv peab vähenema. SL Õhtuleht Dr. Part. K Abordist http://www.amor.ee/44205#5 6, mai 6, mai 2012. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1 1985. Tallinna: Valgus Eesti Statistikaamet 2007. Statistika andembaad: Rahvastik. Eesti Seksuaaltervise Liidu seisukoht abordi küsimuses, 10.11. 2006. http://www.amor.ee/44205#5 6, mai 2012. Tervise Arengu Instituut. Eesti Abordiregister 1996-2010
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
Vanasti 9.päeval, hiljem D TRAD pühapäeval · kazas pulm · beres/bedibas - matused JÜRIPÄEV 23.aprill Usins valguse, kevade, mesilaste ja hobuste jumal Lastakse loomad välja Algab majanduslik aasta HINGEDE AEG 29.sept 28.okt Mihkipäevast mardipäevani Rahulik, vaikne aeg Jätta söök rehte ja/või sauna Vei surnute hinged MARDIPÄEV 10.nov Lõpevad sügistööd, algab talv Algab maskide aeg LÄTI MAATUNDMINE Budi (Z), ekatas (K), MASKID · Rahvas pois tüdrukuks, tüdruk poisiks, mustlane, juut, kerjus jne · Loomad - karu, kits, hobbune, sookurg, lehm · Asjad heinakuhi, luud, korv jne
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...
[WWW-materjal] http://www.ecouterre.com/hm-upcycles-lanvin-leftovers-into-new-waste- collection/ (vaadatud: 30.03.2012) 26. Raiti, T. (2010) The clothing life cycle comes full circle [WWW-materjal] http://www.surviveandthriveboston.com/2010/12/the-clothing-life-cycle-comes.html (vaadatud: 24.03.2012) 27. Kaye, L. (2011) Textile recycling innovation challenges clothing industry. The Guardian, 2011 25 28. Vei, H. (2008) Kiirmood mingu seenele! [WWW-materjal] http://www.femme.ee/aktiivne/sotsiaalia/4618 (vaadatud: 04.03.2012) 29. Winterman, D. (2009) The life cycle of a fashion trend [WWW-materjal] http://news.bbc.co.uk/2/hi/8262788.stm (vaadatud: 20.03.2012) 30. Ruul, H.-L. Reet Aus - avatus, loovus ja koostöö [WWW-materjal] http://www.minueesti.ee/?leht=321,348,360&mID=246 (vaadatud: 04.03.2012) 31. Greene, G. (Rezissöör). (2004). The end of suburbia: Oil Depletion and the Collapse of
Ettevõte Intervjueeritav Intervjueeritava ettevõtte Intervjuu a tüüp esindaja kestvus Danske Bank pank krediidianalüütik Tõnu Luts 1h 46 minutit AS Swedbank AS pank suurkliendidirektor, 1h 50 minutit bürookinnisvara sektori juht Hermes Vei EfTEN Capital investor EfTEN Kinnisvarafondi 1h 39 minutit AS investeeringute juht Tõnu Uustalu Northern investor Baltic Opportunity 1h 10 minutit Horizon Capital investeerimisfondi fondijuht Tarmo AS Karotam Kaamos arendaja arenduse projektijuht Louis 1h 30 minutit
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
