Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vegetatiivselt" - 37 õppematerjali

thumbnail
29
ppt

Taimkate

fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid kamefüüdid geofüüdid hüdrofüüdid boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) Seemneliselt uuenenud lehtpuud Vegetatiivselt uuenenud lehtpuud rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest võrahorisont puurinne võraalune tüvehorisont põõsarinne põõsa- puhma-rohurinne võrahorisont...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elu tunnused

Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude alusel jaotatakse organismid: *ainuraksed *hulkraksed 2) HINGAMINE Hingamise alusel jaotatakse organismid: *aeroobsed ­ vajavad õhuhapnikku *anaeroobsed ­ õhuhapnikku ei kannata Hapnik rakkudes ühineb orgaanilise ainega ja selle käigus vabaneb energia. 3) AINE- JA ENERGIAVAHETUS (e. metabolism) *toitumine: -autotroofid ­ toodavad ise orgaanilisi aineid (nt. taimed) -heterotroofid ­ toituvad valmis orgaanilistest ainetest *jääkainete eritamine *hingamine 4) ELU KÄIK sünd elu käik(arenemine) surm 5) PÄRILIKKUS Geenides sisalduva info põhjal suudavad rakud toota neile vajalikke aineid. Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud...

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Pihlakas

Lehekese pikkus 3¼8 cm ja laius 1¼2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Harilik pihlakas õitseb mais ja juunis, kusjuures õied on väikesed, valged ja koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse lühivõrsete tippus. Õisiku läbimõõt 510 cm. Õie läbimõõt 0,81,5 cm. Harilik pihlakas on putuktolmleja. Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega, uus taim võib alguse saada ka mullaga kaetud okstest. Vili on marjataoline õunvili, mille värvus on punane või oranz ning mis valmib septembris. Harilik pihlakas on külmakindel, küllaltki valgusnõudlik, kuid mullastiku suhtes vähenõudev. Ta on küllaltki levinud alusmetsa liik. Kuna harilikul pihlakal on õunapuudega ühilduvad haigused ja kahjurid, siis ei soovitata taime kasvatada õunapuuaias...

Dendroloogia
32 allalaadimist
thumbnail
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...

Esmaabi
89 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Bioloogia iseseisev tartu khk

· Isostaatilised ­ järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. · Meteoriitsed ­ järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal. Taimed: Pilliroog: Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt , moodustades suuri kloone. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Valge vesiroos ja väike vesiroos: Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes on valgel vesiroosil 2n = 84, väiksel vesiroosil 2n = 160). Valge vesiroos erineb väikesest vesiroosist suurema õie poolest, samuti selle poolest, et valgel vesiroosil on leheroots kinnituskohal lehelabale laienenud. Erinevalt väikesest vesiroosist on valgel...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat Sibulköögiviljad

Taim on väärtuslik kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks. Kuidas rohulauku teistest laukudest eristada? Kõigepealt on tal iseloomulikult kitsad "sibulalehed", mis ülemises osas on selge nurgelise vihmaveerenni kujuga. Erinevalt teistest laukudest on rohulaugu õisiku alusel kaks pikka ja kaua püsivat kandelehte. Rohulauk paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt tütarsibulatega ja õisikus tekkivate sigisibulatega. Kasutatud kirjandus http://www.nami-nami.ee/componentshow.php?act=edit&pID=176 http://et.wikipedia.org/wiki/Sibul http://et.wikipedia.org/wiki/Murulauk http://www.toidutare.ee/termin.php?id=287 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC%C3%BCslauk http://www.toidutare.ee/termin.php?id=288 http://et.wikipedia.org/wiki/Rohulaukhttp://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rohulauk.htm...

Kokandus
34 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rabamurakas

3 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5...7 cm madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2...8 cm, laius 3...5 cm, leherootsu pikkus 1...6 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud. Vili Viljaks on lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud. 3 Kasvukoht Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.(Lisa 3) Eestis kasvukohtades sage. Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades. Maitsev mari mitmetele loomadele, näiteks sookurele, karule....

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
137
docx

Puu ja põõsad

viljaks on kupar, valminult punane, avaneb septembri lõpul Viljad õitseb mais Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus põuakindel niiskus eelistab värsket lubjarikast mulda muld haljasaladele üksikpõõsana või krupiti, võib kasvatada ka hekina Kasutamine ´Albus´-valged viljad, ´Atropurpureus´- lehed punased ja kitsamad Sordid paljuneb hästi vegetatiivselt , kiirekasvuline. Lõuna-Eestis kasvab looduslikult, mujal levinud ilupõõsas, puit on kerge ja kõva, kasutatakse nikerdamiseks. Talub saastunud õhku ja kärpimist, seetõttu väga levinud haljastuses Märkused SIBERI KONTPUU Euroopa kirdeosa, Siber, Kaug-Ida, Mongoolia Päritolu 2-3 m Kõrgus peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju...

Dendroloogia
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Küüslauk

Küüslaugutaim on suvise sesoonsusega aedvili (geofüüt, liilialiste perekond). Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum ) . Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest varre-ehk sigisibulatest. Neid paljundatakse kas vegetatiivselt (küüntega) või varrel tekkinud sigisibulate abil. Viimane paljundamisviis on pikajaline ca 2-3 aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugupea. Küüslaugu taime välisvorm koosneb juurtest, küüslaugupeast, varrest, lehtedest ning õisikust. Taime esinduslikkus : mitte eriti atraktiivse välimusega, va õisik. Lehed: Lihtne ja sujuva äärega väliskuju, 10-15 cm, lehe värvus on kasvaval taimel roheline ning...

Aiandus
66 allalaadimist
thumbnail
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27...

Aiandus
145 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elu olemus

ELU OLEMUS 1.1 ELU TUNNUSED Kõik organismid on rakulise ehitusega (üherakulised või hulkraksed). Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Organismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. See väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid. Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlust...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bakterid, algloomad, seened, vetikad

· Vetikate kasutamine: 1) toiduks ja toiduainetetööstuses: nn merikapsas; 2) marmelaadi toorainena; 3) loomasöödana ja põlluväetisena; 4) bioindikatsioonis - testorganismidena veekogude saastatuse hindamisel; 5) tööstuses, näiteks tarrendite valmistamisel mikroobide söötmete jaoks jm · Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega. Mittesuguline paljunemine paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel. Mõned organismid paljunevad suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Sel juhul moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Nii...

Hügieen
30 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Bakterid, Seened: Hallitus ja pärmid, algloomad, vetikad

Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Paljunemine Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, osad ka vegetatiivselt . Suguline paljunemine: Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Vetikate emas- ja isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Mittesuguline paljunemine: Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunemine...

Puhastusteenindus
66 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Köögiviljandus

seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju. Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient Suurem. · Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...) Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk. Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt . Paljundatakse siis kui nii säilivad paremini taime morfoloogilised tunnused nt. rabarber saadakse suuremat ja varasemat saaki Nt. sibul, või taim ei anna seemneid nt. mädarõigas. · Sibulate abil · Juurikate ja puhmikute jagamise teel · Juure ja varre pistikutega Külviaeg · Sõltub kevade saabumisel ja mullastikust Võimalikult vara külvatakse külmakindlaid köögivilju...

Aiandus
109 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need...

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kokkuvõte aru ja sookasest

Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise...

Metsandus
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat - SIREL

Areaali tsentriks on Kesk-Hiina provintsid Shenixi, Sichuan ja Yunnan. Ida- 3 Aasias on levinud omapärased hilja õitsevad sirelid (ligustriinid), mis on teistest sireliliikidest tunduvalt erinevad. Himaalaja piirkonnas leidub kaks liiki: himaalaja ja afganistani sirel. Kultiveerituna kasvatatakse paljusid sorte, eriti harilikul sirelil. Paljundatakse seemnetest ja vegetatiivselt (pookimisega, pistokstest, võrsikutega). SIRELITE KLASSIFIKATSIOON Sirelite ( Syringa L.) perekond kuulub õlipuuliste sugukonda. Sirelite perekond jagatakse kaheks alamperekonnaks: sirelid ja ligustriinid. Sellesse sugukonda kuulub peale sireli veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.). Ligustrit kasutatakse vahel sireli aluseks. Sirelit saab pookida ka saarele....

Dendroloogia
35 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Brassica rapa rapa - Naeris

näitab esimesi tunnuse id November Detsember Pannakse Naerisest saadud saak keldrisse ja Kordub sama mis Novemberis . talvejooksul kasutatakse seda söögiks inimestele või loomadele Pilt Naerisest : Paljundamine Saab paljundada Vegetatiivselt kui ka Generatiivselt . Vegetatiivselt paljundatakse peamiselt mitmeaastaseid taimi . Vegetatiivset paljundamist kasutamise põhjused : ­ säilivad sordi morfoloogilised tunnused ­ saadakse varajasem saak ­ kultuur ei anna seemet. Generatiivse paljundamise viisid : ­ sibulatega ­ juurikate, puhmikute jagamisega ­ pistikutega ­ pookimisega ­ meristeempaljundusega ehk koekultuuri meetodiga Kasvuaegne hooldamine Umbrohu kitkumine , taime kastmine liigsel põuaajal . Saagi koristamine ja säilitamine...

Aiandus
41 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Köögiviljad

Kand koos lihavsoomustega Kasvualgul ka niiskusnõudlik läbikaevatud ja umbrohust lahuses. Sibul peab kasvama Koduaias võib ka pealsed moodustab sibula puhas Peenral 20cm vahed maapeale, lõpeta juulis tagasi lõigata ja jätta alles 2- Paljundatakse vegetatiivselt Soovitatav on sügisel (pesasibulad 10-15cm). igasugune kobestamine, 3cm tüügas peenrad tasandada, sest Vao sügavus kuni 4cm rohimine Tarbesibulad võib punuda...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taimekaitse ME 2012

Juurtest tugevasti läbipõimunud mulla künnil on veojõukulu 30% suurem ja mullaharimise kvaliteet halveneb. Umbrohtunud põld nõuab rohkem tööjõudu ja suuremaid kulutusi. · Vähendavad saaki. Massilise esinemise korral võib saak täiesti ikalduda. Vähendavad saagi väärtust. · Raskendavad koristustöid · Loovad soodsad tingimused kahjurite ja haiguste levikuks Paljunemine Umbrohud paljunevad generatiivelt (seemnetega) ja vegetatiivselt . Lühiealised paljunevad peamiselt seemnetega, pikaaealised nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Umbrohu seemnete arv võib olla taime kohta väga suur. Seemned idanevad pika aja vältel nt 10 aastat. Idanemisaeg ­ madal temperatuur kevadel. Umbrohi tärkab ennem kultuurtaimi. 7 Vegetatiivselt paljunevaid umbrohte on raske tõrjuda. Siia kuuluvad tülikad umbrohud, nagu ohakas,...

Loodusõpetus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun