Karüogramm - kromosoomistiku süstematiseeritud fotokujutis ühe raku metafaasikromosoomidest 23. Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Polüploidsed on organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. Fenotüübilt on polüplodid suuremad. Triploidid ei suuda paljuneda suguliselt, ainult vegetatiivselt. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Lähedaste liikide hübridiseerimisel, nii et tekib tetraploidne organism. Nt nisu sordid. Saab ka meristeemrakkudega, kui meristeemrakk jaguneb mitoosis ebavõrdselt ja ühte rakku jääb neljakordne kromosoomistik. Kui sellest rakust taim kasvama läheb, siis saadaksegi tetraploid. 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused.
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad t...
Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 laiad. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul, viljad ei pudene kohe. Uueneb nii seemnetest kui ka vegetatiivselt (kännuvõsust). Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Kasvab peamiselt kas puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam. Külmakindel. Boniteet reeglina IV-V, raieküpsete puistute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis
osaks. Igast osast areneb uus organism. (okasnahksed e. meritäht) NB! mitte segi ajada regeneratsiooniga(kaitsekohastumus vigastuste taastamiseks) d) polüembrüonite teke - pärast munaraku viljastumist moodustub embrüo, mis varastel arengustaadiumitel jaguneb mitmeks osaks. Ja igast osast areneb uus organism. (N : ühe munaraku mitmikud inimestel ja teistel imetajatel. Iseloomulik ka paljudele selgrootutele) * taimed jagunevad vegetatiivselt organitega : a) juurtega (sirelid) b) lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) c) võsunditega (maasikas) d) muundunud võsudega (sibul, orashein) e) mugulatega (kartul) f) juuremugulad (maapirn) * seeneriigis toimub jagunemine mütseeli osadega (hüüfid) vegetatiivne paljundamine : - on inimese tahtlik tegevus eesmärgiga saada kindla pärilikkusega organisme. - enim paljundatakse taimi : a) meristeemmeetodil (kartul, maasikas) - saadakse viirusvabad taimed
Järgneval perioodil hoitakse põld umbrohupuhas pindmiste harimisvõtete abil. Vähemalt kolm nädalat enne taliteraviljakülvi tehakse veel korduskünd sama sügavalt, nagu künti sügisel. Sedagi peaks tegema agregaadis äketega. Kuni külvini hoitakse põld puhas pindmiste harimisvõtete abil. Sellise harimissüsteemi rakendamisel on muld õhukeste (4-5cm) kihtidena süstemaatiliselt pinnale toodud ja seal paiknevad umbrohuseemned suures osas idanema meelitatud. Samal ajal on ka vegetatiivselt paljunevad umbrohud tublisti väljakurnatud ja hävitatud. 12) Sügisene mullaharimine varavalmivate kultuuride järel Kui koristustöödega suudetakse õigel ajal valmis saada, siis koristuse järel veel 1-1,5 kuud taimede vegetatsiooniks sobivat aega. Seda saab ja tuleb ära kasutada põldude puhastamiseks umbrohutdest ning mulla veevarude suurendamiseks. Saab kasutada kahte mullaharimisviisi : a) klassikaline sügisene mullaharimine koosneb kahest võttest : koorimisest ja
D – suured akrotsentrikud E – väikesed submetatsentrikud F – väikesed metatsentrikud G – väikesed akrotsentrikud 23. Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Ploidsus – homoloogiliste kromosoomide kordsus n = basaalarv, kromosoomide arv ühes kromosoomikomplektis Polüploidsed rakud omavad mitut kromosoomikomplekti. 3n, 4n, 5n, .... Polüploidsus: 1. Takistab soomääramise mehhanismi toimimist 2. Esineb peamiselt taimedel, mis paljunevad ka vegetatiivselt 3. Polüploidid on suuremad. Nt polüploidsed kultuurtaimed (maasikad nt) Maasika kultuursordid on oktaploidsed (8 koopiat kromosoome). Metsmaasikas on diploidne. Polüploidsus loomadel: Harva esinev, põhjustab steriilsust Sagedasem kaladel, amfiibidel, sisalikel, putukatel. Nt: triploidne ahven on suurem, kiirema kasvuga, haigustele vähem vastuvõtlik Nt: Triploidne auster on suurem ja haigustele resistentsem; paremad maitseomadused
aineringe toimub nende endi ökosüsteemis. Korallrifid puuduvad mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. Tähelepanu väärib Sargasso meri N-Atlandi keskosas, kus ringhoovuse keskel elutsevad 2 lahtiselt veekihis hõljuvat pruunvetikaliiki - Sargassum fluitans, S. natans 10 koos rohke hästi kohastunud faunaga, milles palju endeemseid like. Neil vetikail puuduvad paljunemis- ja kinnitumisorganid, nad on ilmselt vegetatiivselt paljunedes elanud seal miljoneid aastaid. Talvel mõnevõrra lagunevad, kevadel intensiivistub kasv. Sargasso mere läbimõõt on 2500 miili, pindala 3 milj km2, biomass m2-le on madal: 0,9-2.5 g toorkaalus. See on väiksem kui planktoni biomass ja väga väike kinnitunud vetikatega võrreldes. Vesi väga selge ja biogeenidest vaene. Ringhoovuse moodustavad Gulf Stream, North Atlantic Drift ja North Atlantic Drift. Erinevate tuultega paigutub vetikamass ümber
kudeteis. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Talluse välispinnal on koorkiht, keskel südamikukiht ning all alumine koorkiht. · Samblike toitumine- elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikatest. Samblikud tarbivad seeneniitide elutegevuse tulemusena tekkivat vett ja süsihappegaasi ning lahustuvateks muudetud mineraalaineid. · Samblike paljunemine- paljunevad vegetatiivselt. See toimub kas talluse küljest murduvate tükikeste abil või ainult samblikele omaste tillukeste paljunemiskehakeste abil, mis sisaldavad mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. · Samblike osa looduses- eritavad aineid, mis murendavad kivimeid, tekitavad taimedele kasvukohti (huumus), polaaraladel on põhjapõtradele toiduks. · Samblike osa inimese elus- valmistatakse ravimeid, nende abil hinnatakse ka keskkonnaseisundit.
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
suguline valik. Kunstlik valik e. selektsioon valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Teadlik valik tehakse omale meelepäraste tunnustega taimede või loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsetega suurema saagi või toodangu saamiseks. Saavutatud muutusi saab säilitada kloonimise teel, kus siis järglane on täpselt vanema koopia, või taimi ka pistokstega, tütartaimedega jne. e. vegetatiivselt. Vanusepüramiid- selle kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. Väike geoloogiline aineringe Väike geoloogiline aineringe hõlmab Maa pinna kivimite murenemise, murenemissaaduste kandumise tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. Suures geoloogilises
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga ss ja md muldadel, I-III bon kuuse enamusega puistud. Kõdusoometsi 5-6% ja see suureneb, kuna NL ajal aktiivne kuivendamine ja välja kujunemas on kõdusoo kkt. Metsade uunemine ja uuendamine Uut põlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Metsauuendamine e. Metsakultiveerimine Seemneliselt ehk generatiivselt Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemnete idanemine sõltub: o Seemne kvaliteedist o Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb: o Bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusenõudlikus, külmakindel) o Keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne).
viib konkreetsete tunnuste avaldumisele. - Organismi rakkude mõõtmed inimese pikkus - Kehakaal Tunnused ei pärandu. Päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooninorm - Tunnuste varieerumise määr, mida sama genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab. - Näitab kui palju sõltuvad organismi omadused (fenotüüp) geenidest ja kui palju ümbritsevast keskkonnast - Saab uurida nt vegetatiivselt paljunevatel taimedel (järglased genoomi poolest identsed) - Näide: Raudrohu taimed pandi kasvama merepinnast eri kõrgustele = tulemuseks saadi erineva pikkusega taimed = lai reaktsiooninorm - Õied alati ühte värvi = kitsas reaktsiooninorm Kaksikute meetod - ühemunakaksikud geneetiliselt identsed - sünnivad siis kui viljastunud munarakust moodustub kaks embrüot - erimunakaksikud tekivad kahe munaraku samaaegsel viljastamisel
Kand koos lihavsoomustega Kasvualgul ka niiskusnõudlik läbikaevatud ja umbrohust lahuses. Sibul peab kasvama Koduaias võib ka pealsed moodustab sibula puhas Peenral 20cm vahed maapeale, lõpeta juulis tagasi lõigata ja jätta alles 2- Paljundatakse vegetatiivselt Soovitatav on sügisel (pesasibulad 10-15cm). igasugune kobestamine, 3cm tüügas peenrad tasandada, sest Vao sügavus kuni 4cm rohimine Tarbesibulad võib punuda
valmib, sõltuvalt liigist, õitsemisaasta suve lõpul või sügisel. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos (urva) kattesoomustega pudenevad. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad raiesmikke ja põlendikke esimestena seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad. Paljud liigid uuenevad hästi ka vegetatiivselt, noores eas annavad rikkalikult kännuvõsu. Juurestik on hästi arenenud, tugev ja maapinnalähedane. Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad. Kõva, võrdlemisi raske (tihedus 630700 kg/m3), tugev, sitke ning halvasti lõhestatavpunakas- või kollakasvalge hajulisooneline maltspuit on enamikel liikidel väärtuslik ja heakvaliteediline. Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-, suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel
KLASS RIPSUSSID e. turbellaarid Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitesks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. röövloomad. Nad söövad paljusid ainurakseid (infusoore, juurjalgseid, viburloomi), pisivähke, surusääsklaste ja pisisääsklaste vastseid. Mõned liigid tungivad ka oma liigikaaslastele ja hüdradele kallale. Üsna suur hulk liike on üle läinud ka parasitismile. Seedeelundkond algab suuavaga keha kõhtmisel küljel. Hingamine toimub planaaril kehapinna kaudu.Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid. Ripsmed limanäärmed silmad
10.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati positiivne, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Seemneliselt e. generatiivselt 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad 37 Idanemine toimub seemnetes olevate varuainete arvel. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
(tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad · Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. · Väärib senisest rohkemat kasvatamist eesaedades ja väiksematel haljasaladel. Meil ei vilju, paljundatakse vaid vegetatiivselt. Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale. 16. Perekond elupuu (Thuja) Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad nt harilik elupuu (Thuja occidentalis), hiigelelupuu (Thuja plicata). Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna.
Korimisriistade võrdlusest on selgunud, et kõige efektiivsem on koorida põimagregaadiga, mis koosneb põhukammist, randaalist ja tihendusrullidest. Heaks koorimisriistaks on ka hõlmkoorel koos tihendusrullidega Kui põhu tagastamise variant langeb ära, siis tuleks koorimisel lähtuda umbrohtumuse iseloomust Kõrrekoorimise ülesanded umbrohutõrjel: 1) umbrohuseemnete idanema provotseerimine ja hilisem hävitamine 2) vegetatiivselt paljunevate umbrohtude väljakurnamine ja hilisem hävitamine (vegetatiivsete osade tükeldamine, uute võsude kasvamine varuainete arvelt) järgnema peab künd (soodne ~25 cm sügavuselt) Koorimiseks sobivad nugaäke, randaal, randaali ja rulli põimagregaat ning ka tavalise lausharimise kultivaator. Koorimine toimub kohe peale kultuuri koristamist (koorimine 6 10 cm sügavuselt). Peale seemnete tärkamist (ca 2 3 nädalat) toimub uus koorimine või sügiskünd
kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige enam ökoloogilisele amplituudile. Taimepopulatsioon Populatsioon – kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal moodustavad populatsiooni Tsönopopulatsioon – kõiki mingis taimekoosluses kasvavaid ühe taimeliigi isendeid hõlmav populatsioon Tsönopopulatsiooni koosseis : -geneetiline koosseis – milline on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord. -sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel -vanuseline koosseis: *normaalses populatsioonis on palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke *invasioonilises populatsioonis on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed
Suuruse & kuju alusel jaotatakse inim. autosoomid 7-sse rühma A G . 23. Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide kordsust indiviidi või raku kromosoomistikus nimetatakse ploidsuseks. Polüploidsed organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. Enam levinud taimede puhul, paljud võimelised paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel polüploidsus harv. Polüploidide rakud suuremad organismi suurem kasv. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid, vilju & on suuremate õitega, mis soodne toiduks kasutatavate taimede & ilutaimede puhul. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Meioosis paardusid ühelt eellaselt pärinevad homoloogilised kromosoomid omavahel & teiselt eellaselt pärinevad jällegi omavahel & jaotusid seejärel regulaarselt kõigisse sugurakkudesse võrdne arv kromosoome
siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi. Kasuatda võib: liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale, küllalki arvukas 50 liiki, ristik, kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik). Kõrrelised heintaimed- olulised söödataimedena, suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, suur plastilsus toitainete reziimi suhtes, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes, suur saagivõime, kõrge vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele,
kolmissõnajalg; soosõnajalalised - harilik soosõnajalg; sõnajalalised ohtene, laiuv, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid - Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust on sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus - Erinevalt eostaimedest on siin olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus
Kuna plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes (embrüonaalses vöötmes), siis nim. neid koos embrüonaalseks kasvuks. Juveniilset arengufaasi võib iseloomustada kui aktiivset kasvufaasi, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt. Õite moodustumist inhibeeritakse. Taimedel esineb iseloomulikke morfoloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, seda näiteks. lehtede kujus, ogade puudumises ning adventiivjuurte massilises kasvus. Taimedel puudub võime üle minna vegetatiivselt kasvult reproduktiivorganite moodustamisele. Juveniilfaasi morfoloogilised tunnused: lehed on kõige karakteersemad iseloomustamaks juveniilset faasi. Erinevused juveniilse ja matuurse faasi lehtedel on eriti selgelt eristatavad sellistel taimedel nagu harilik luuderohi (Hedera helix), Juniperus vigrinium. Harilikul luuderohul on juveniilses faasis leht hõlmine, hilisemal matuurses faasis hõlmisus kaob (kaselehe moodi). Juveniilses faasis on meristeemrakud intensiivses jagunemises.
Melaniin - pigment, oganismid ise sünteesivad neid. Madal glutatiooni tase on vajalik tumedama melanniinse värvuse sünteesi. · Lõivsuhe Lõivsuhe (trade-off, eestikeelseks vasteks pakutud ka kompromiss-sõltuvus) evolutsioonilise ökoloogia kontekstis on olukord, kus ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega. Kujutagem ette taime, mis võib paljuneda nii vegetatiivselt kui ka generatiivselt ning mõlemad paljunemisviisid on piiratud sama ressursi poolt. Selge see, et mida rohkem ressurssi investeerida generatiivsesse paljunemisse, seda vähem jagub seda vegetatiivse paljunemise tarbeks ja vastupidi. Sellisel puhul öeldakse, et kahe paljunemisviisi vahel on lõivsuhe. Ehk piltlikult: kahte head asja korraga ei saa. EÖ praktikas tuleb lõivsuhet ette peamiselt kahel tasandil. SUGULINE VALIK INIMESEL (P. Hõrak)
keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Modulaarne – kasvab, suurendades oma moodulite arvu, lehed, viljakehad jms. Nende suurused on ennustamatud, keeruline üksikisendit tuvastada. Unitaarsed – ennustatava kasvu ja arenguga – putukad, imetajad, jms. Kõige rohkem on liikide arvult maailmas lülijalgseid (unitaarsed). Modulaarseid liike on siiski rohkem (bakterid, taimed). 27.Genet, kännis, ramet. Genet (kloon) - ühe sügoodi vegetatiivselt tekkinud järglaste kogum. Geneteid eristatakse eelkõige taimedel ja seentel. Genet on lühend mõistest geneetiline isend. Genet saab alguse viljastatud munarakust ja genet on surnud, kui kõik tema moodulid on surnud. Moodul alustab elu hulkrakse väljakasvuna teisest moodulist ning läbib oma elutsükli, mis lõpeb surmaga (geneti eluiga ei ole piiratud). Kännis – osa genetist, milles rametid on omavahel eluskudede kaudu ühenduses. Kännised on näiteks
loliacea), tupp- (Carex vaginata), mets- ja pikk tarn (Carex elongata), h. metsvits (Lysimachia vulgaris), h. jänesesalat (Mycelis muralis), tähtheinad, h. jänesekapsas, püsik-seljarohi, h. saluhein (Milium effusum) jt. liigid. Samblarinne peamiselt mikrokõrgendikel, metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, teravtipp, roossammal jt. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed. Raiestikud uuenevad enamasti vegetatiivselt sanglepa ja kasega, harva saarega. Uuenemist takistab raiestike lopsakas rohukasv, peamiselt sõnajalad, h. naat, h. angervaks, jt. liigid. Kultiveeritakse KU, istutades 3000 tk ha-le, Ks, istutades 3000 tk ha-le, Hb, istutades 2500 tk ha-le, Lm, istutades 2500 tk ha-le ja Sa, istutades 2000 tk ha-le. Esineb väikeste aladena Pärnu ja Kilingi-Nõmme ümbruses, Viljandimaal (Suure-Jaani), samuti Ida-Virumaal (Tudu) ümbruses, ca 1, 1% riigimetsamaast. Soovikumetsad
puudub) ja mono-/ditsentrikuteks (tsentromeer olemas). Tsentromeeri asukohast lähtuv liigitus: metatsentrikud (ts kromosoomi keskel), submetatsentrikud ja akrotsentrikud (ts ühes kromosoomi otsas). Jaotus AG. 23. Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Polüploidsus rakk sisaldab mitut kromosoomikomplekti. Takistab soomääramise mehhanismi toimimist. Esineb peamiselt taimedel, mis paljunevad ka vegetatiivselt. Fenotüübiliselt on polüploidid suuremad kui tavalise kromosoomistikuga isendid. Steriilne pp. Paljud pp liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad krom ebaregulaarselt tekivad aneuploidsed gameedid. Viljakas pp. Viljakas tetraploid tekib, kui kahe diploidi hübridiseerimisele järgneb nende kromosoomide kahekordistumine e endoreduplikatsioon. Allopolupl tekivad lähedaste liikide hübridiseerimisel ja on enamasti viljakad.
kus kromosoomipaarid on reastatud ja rühmitatud suuruse, kuju ja vöödimustri järgi, nimetatakse karügrammiks. 23. Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Polüploidsed on organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. See takistab sugurakkude valmimist (sugurakkudesse satub erinev arv kromosoome). Esineb peamiselt taimedel, mis paljunevad ka vegetatiivselt (viljad on suuremad ja ilusamad). 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Meioosis paardusid ühelt eellaselt pärinevad homoloogilised kromosoomid omavahel ning teiselt eellaselt pärinevad jällegi omavahel ning jaotusid seejärel regulaarselt. Nii sattus kõigisse sugurakkudesse võrdne arv kromosoome. Sel viisil paljuneb näiteks ka laialdaselt kasutusel olev teravili nisu, mis on heksaploidne (sisaldab kolme erinevat kromosoomikomplekti 7-st
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
FS kasutatakse väike osa lehtedele langenud energiast, suurem osa energiast neeldub ja kasutatakse transpiratsioonil. Selle tulemusena toimub taimes pidev veevool, 1 kg kuivaine moodustamiseks kulunud veekogus kilogrammides on transpiratsioonikoefitsent. Paljunemisviisid: Suguta paljunemine uus organism areneb välja emaorganismi rakust või taimekoest või mõnest muust taime osast Vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe või nende osade abil. Tavaliselt 1 või 2- aastased taimed vegetatiivselt ei paljune. Suguline paljunemine uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena Õis Tähtsamad osad: emakad ja tolmukad, kus arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on need ümbritsetud õiekattega. Välised õiekattelehed e tupplehed on harilikult rohelised ja moodustavad tupe. Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3.
1. Klass Ripsussid e. Turbellaarid (Turbellaria) Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitesks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. silmad. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. röövloomad. Nad söövad paljusid ainurakseid (infusoore, juurjalgseid, viburloomi), pisivähke, surusääsklaste ja pisisääsklaste vastseid. Mõned liigid tungivad ka oma liigikaaslastele ja hüdradele kallale. Üsna suur hulk liike on üle läinud ka parasitismile.Piimjas planaar (piimjas lamelane) Seedeelundkond algab suuavaga keha kõhtmisel küljel. Hingamine toimub planaaril kehapinna kaudu.Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid.
teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. 4. Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv happesus, püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. 5. Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt. • Alamad organismid mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). • Suguline paljunemine hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. 6. Arenemine ja kasvamine - kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga
Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastootmine. · Suguline paljunemine, nt hulkraksed organismid, · Mittesuguline paljunemine nt osad taimed vegetatiivselt, eostega või üherakulised poolduvad. Keemiline paljunemine olemasoleva kopeerimine Bioloogiline paljunemine alguses teistsugune järglane, hiljem sarnane 3) Arenemine elusorganismid muutuvad. 4) Reageerinime ärritusele. 5) Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. 6) Rakuline ehitus Rakulise ehituse ajalugu: · 1665.a ehitas Robert Hook esimene mikroskoobi ning kirjeldas siis korgi rakke. · Neben Kuhle ?
Polüploidsed on organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. Esineb tavaliselt taimedel, loomadel harvemini. Fenotüübilt on polüploidide rakud suuremad mis viib ka nende enda suurema kasvuni. Polüploidsed taimed produtseerivad rohkem vilju on suuremate õitega. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Polüploidid on tavaliselt steriilsed ja neid paljundatakse vegetatiivselt. Looduses võib polüploid (nt võilill) olla viljakas apomiksise teel seemned arenevad modifitseeritud meioosi läbinud munarakkudest, kus kromosoomide arv ei ole vähenenud. Viljakamad on nt hübriidse päritoluga polüploidid, kuna siis nad sisaldavad kahte erinevat kromosoomi komplekti - meioosis paarduvad ühelt eellaselt pärinevad homoloogilised kromosoomid omavahel ning teiselt eellaselt pärinevad jällegi omavahel ning jaotuvad seejärel regulaarselt
gameet võib sisaldada diploidse arvu kromosoome. Sellise diploidse gameedi ühinemisel normaalse e haploidse gameediga saadakse sügoot ja sellest arenev organism triploidse kromosoomigarnituuriga. Kahe diploidse gameedi ühinemisel tekib tetraploidne sügoot jne. Kromosoomide arvu sellist mitmekordistumist nim polüploidsuseks. Kuna triploidsed taimed on steriilsed, paljundatakse neid vegetatiivselt (banaanid, teatud õunapuu sordid, tulbid). Polüploidsed taimed võivad looduslikult paljuneda apomiksise teel (näit. võilill). Sel juhul arenevad seemned modifitseeritud meioosi läbinud munarakkudest, kus kromosoomide arv ei ole vähenenu Võrreldes loomadega on polüploidsus enam levinud taimede puhul, kuna paljud taimed on võimelised paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivsel. 57.Autopolüploidid, allopolüploidid, amfiploidid
Organisme, mis sisaldavad täielikku, normaalset kromosoomikomplekti, nimetatakse euploidseteks, vastandina aneuploidsetele organismidele, kus mõni kromosoom komplektist on üle- või alaesindatud. Polüploidsed on organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. Polüploidsus Võrreldes loomadega on polüploidsus enam levinud taimede puhul, kuna paljud taimed on võimelised paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel, kes üldjuhul paljunevad seksuaalsel teel, on polüploidsus harv, sest see takistaks soomääramise mehhanismi toimimist. Polüploidide rakud on suuremad, sageli kajastub see ka organismi enda suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus
Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene. 4. Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). 5. Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on
· Reeglina vajavad need põllud kündmist 22...25 cm sügavuselt · Kõikide kesatüüpide puhul tuleb külvieelsel mullaharimisel olla täpne - Optimaalne harimissügavus on 5...7 cm · Juhul, kui hariti sügavamalt, saab viga parandada külvieelse Rullimisega Sügisene mullaharimine 1 · Põllukultuuride viljelemine sõltub sellest, kui täpselt järgitakse sügisese mullaharimise nõudeid · Koorimine täidab ülesannet siis, kui põldudel jälgitakse umbrohtumise iseloomu · Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude (harilik orashein, põldpiimohakas, põldmünt) rohkel esinemisel lasta neil moodustada koristamisel äralõigatud lehekodariku asemele uus · Selleks kulub normaalsel aastal 7...10 päeva · Seejärel koorida 8...10 cm sügavuselt · Umbrohtude tõrje on efektiivsem, kui koorida teistkordselt 10...12 päeva pärast · Katsetes on selline süsteem vähendanud umbrohtude arvukust 65...80% Sügisene mullaharimine 2 · Seemneumbrohtude rohkel esinemisel koorida koheselt
niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik 2 selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts organismidel on indiviide raske eristada. Biotsönoos elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme.
geenisegmendist b. Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c. Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist d. Varieeruvad ühendamissaidid 2. Geneetiline kontroll 10.PPT 1. Areng ja arenguprogramm individuaalne areng (ingl. Development)- Bioloogiliste süsteemide järkjärgulised komplekssuse progresseeruvad muutused vegetatiivselt, partenogeneetiliselt ja suguliselt sigivatel organismidel. Viimastel esineb viljastatud munarakust (sügoot) täiskasvanud organismi moodustumise protsess (embrüogenees ja ontogenees). Vt. geenide ajaline regulatsioon. arenguprogramm (ingl. Developmental programme)- Geneetiline programm organismi arenguks. Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 2. Emaefekti geenid
kitsas temp taluvus. Araali meri (seda vett seal kasutati · Arktika vetikaid pole palju. 4-6 puuvilla niisutamiseks, suht jäävaba nädalat aastas on kõige hävinud nö).- Vahemere filiaalid. 1 Mustas meres umbes 130 liiki paljunemis- ja kinnitumisorganid, nad on punavetikaid, 70 pruun- ja ilmselt vegetatiivselt paljunedes elanud rohevetika liiki. Musta mere floora seal miljoneid aastaid. kannatab rohkem külma. · Punase mere korallrifid on juba Vetikaliikide arv Vahemeres 1000. reostumise tõttu kahjustatud. · Mangroovisood asustavad ka · Troopika e palavvööde. Vee temp pehmesettelist India rannikut, korallrifid on
pärjaga ümbritsetud suu. Teise otsa, tallaga, kinnituvad nad substraadile. Kehasein koosneb kahest rakukihist ja nende vahel olevast rakutust ainest. Ainuõõssetel esineb kehaõõs, mis on ühenduses väliskeskkonnaga ainult suu kaudu. Kõikidel ainuõõssetel asuvad ektodermis erilised mürgist nõret sisaldavad kõrverakud. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi vabalt ujuv meduus (üksik) ja kinnitunud polüüp (sageli kolooniatena). Meduusid arenevad polüüpidest vegetatiivselt, pungumise teel, polüübid meduusidest alati sugulisel teel, läbi vastsestaadiumi. Polüübist areneb polüüp pungumise teel. Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Sigivad suguliselt (lahksugulised) või mittesugulisel teel (pungumine). Sügoodist areneb enamasti alati ujuv vastne plaanula. Valdavalt soolaste merede loomad Klass: Hüdraloomad Hydrozoa Eestis esinevad liigid ainult solitaarse polüübina. Tuntud liik on varshüdra Hydra oligactis
o Pungumine ehk ebavõrdne mitoos (kool tutvustab pärmseeni; amööbid, vetikad) 33 o Hulgijagunemine ehk skisogoonia (koolis: läbi joonise eosloomade tasandil). Tekib hulktuumne struktuur, plasmoodium jaguneb ja tekib tuumadele vastav arv rakke, koos sellega vabanevad toksiinid (malaariapalavik). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest o Taimed Vegetatiivselt paljunevad püsikud, kasutades vegetatiivseid organeid. Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke, orashein); mugul (kartul, maapirn, daalia) Oksad/varred: sõstrad, pajud Lehed: aas-jürilill, pegoonia Võsundid: maasikas, hanijalg, tupsrohtliilia Sigitaimedega: kaktus, kalanhoe, pung-kirburohi Loeng 7. Vegetatiivse paljunemise viisid.
Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: *Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket ja arengut. Samuti võib tihe, lopsakas rohttaimestik takistada kultiveeritud või vegetatiivselt tekkinud puittaimede kasvu ning arengut. * Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt. * Alustaimestiku koosseisus on mitmeid olulisi ravim- ja meetaimi. * Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel. * Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Samblad ja poolpõõsad suurendavad tuleohtu, samuti soodustab seda kõrreliste kulu
· JAH sugupoolte huvide vahel dünaamiline tasakaal, ka ürgisadel on oma needus · Investeering sugurakkudesse pole alati veel kõik järglaste eest on ju ka vaja hooldada (nt merihobude puhul hoolitseb isane oma järglaste eest). o Isahool pehmendab konflikti Emase hind isane on valikulisem, ka nemad valivad parima emase Mis on parem kui seks? · Mingil hetkel lähevad ka vegetatiivselt sigivad organismid üle sugulisele sigimisele järelikult pole miski parem kui seks. Mida naised tahavad? Mida teha? · Suurem valikuvõimalus (parimat) + suurem isahool · Tuleb leida kompromiss nende kahe vahel (nt Nõukogude ajal konflikti polnud, kuna olid meeste ja naiste vahel ära jagatud rollid mida parem keskkond, seda suurem sugupoolte vaheline erinevus eriti isassugupoolte puhul) Ökoloogilised lõksud ja atraktiivsed mülkad 14. nov R. Mänd
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
Toiteelemendid, mis niidetavatelt aladelt saagiga ära viidi, muutuvad varise lagunemise järel taimedele uuesti kasutatavaks. Seetõttu on mitteniidetaval alal rohustu kõrgem ja lopsakam, selles kasvavad lämmastikunõudlikumad liigid. Märgades kasvukohtades suureneb tunduvalt pilliroo (Phragmites australis) ohtrus, kuna ta talub niitmist halvasti ja regulaarselt niidetavatel aladel langeb sageli kooslustest välja. Niitmise katkemise järel hakkab pilliroog uuesti vegetatiivselt arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges
ravimina. Nurmenukk on tuntud kui köhavastane ja röga lahtistav vahend. Maapealsetel osadel on aga ka tugev higistama ajav ja rahustav toime, nad võtavad ära peapöörituse ja vähendavad reumavalusid. 9. Harilik pilliroog (Phragmites australis) 30 Rahvapärased nimetusi: roog, kõrkmed, merihain, vesiroog, sonn. Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri roostikke, mis koosnevad kloonidest. Need võivad olla enam kui ruutkilomeetri suurused. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Pilliroog kaob seal, kus pidevalt kariloomi karjatatakse, või kasvatab endale nii lühikesed võrsed kui rohul tavaliselt on. Pilliroovarsi kasutatakse ehitusmaterjalina, samuti punumistöödeks. Pilliroovarsi lõigatakse talvel ja see on taastuv loodusvara, sest ei kahjusta kuidagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
