paljunemine, eoseline 2) Iseseisev töö: kirjeldamine, paljundamiseks, (1);leotatud (6-12 tundi) paljunemine, eos, suguline ja võrdlemine ja iseseisva töö oskuse ja kuivanud aedoa vegetatiivne mittesuguline üldistamine kujundamine seemned, luup, kauss paljunemine. paljunemine, veega, kork Venni
Erinevused: Meioosis pole tütarrakud geneetiliselt identsed, mitoosisi on aga tütarrakud geneetiliselt identsed. 3) Nimetage organismide paljunemisviisid, selgitage ja tooge näiteid. Suguline: Uus organism saab alguse viljastatud sugurakust. Nt: Putukad, kalad, linnud, loomad jne. Mittesuguline saab alguse ühest vanemast, geneetiline info pärineb ühelt vanemalt - jaguneb kaheks: · Eoseline samblad, seened, sõnajalad paljunevad eostega. · Vegetatiivne bakterid paljunevad pooldudes; pärmseened paljunevad pungumise teel; taimed: sibulad, mugulad, risoomid, võsundid. 4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Geneetiline info pärineb tavaliselt kahest vanemast. Uus organism saab alguse ühest vanemast. Geneetiline info pärineb ühest vanemast. 5) Mõiste viljastumine, nimetage viljastumise vormid ja tooge näiteid.
eritus-, vereringe-, sisesekretsiooni- ja suguelundeid. Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa: · Tsentraalne, mille moodustavad pea- ja seljaaju vegetatiivsed tuumad; · Perifeerne, millesse kuuluvad vegetatiivsed ganglionid ning pea- ja seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud. Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest innerveeritava elundi talitlusele, jaotakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 123. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Joonis 32. Vegetatiivse närvisüsteemi keskused paiknevad sümpaatikuse tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgservades. Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis. Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral. 124
Tuumad Nr, nimi Väljumine ajust Väljumine koljust Harud, ganglionid bulbus olfactorius lamina cribosa ossis konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud tuuma otseselt pole, sellele vastab ethmoidalis haistmisepiteelis laialipaisatud bulbus olfactorius Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii n terminalis algab ninavaheseinalt peente närvikiudude kimbuna, läbib lamina cribosa ja siseneb allpool commissura anteriori Aferentne/...
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni. Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju rinnasegmentidelt rinnapiirkonnas ja edasi kaelaganglionist. Sümpaatilise NS-i mõju südamele stimuleeriv, südame tegevus kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad, erutuse juhtivus paraneb. Parasümpaatilise NS-i mõju uitnärvi kaudu on vastupidine – südametegevus aeglustub, kokkutõmmete ulatus väheneb
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks. E.L.Thorndike tagajärje ehk efektiseaduse- tagajärjeks preemia või karistus. Klassikaline tingimine?- Ivan Pavlov (1849 - 1958) - selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest.(sülg hakkab jooksma) 11. Närvisüsteemi ülesehitus: jaguneb: somaatiline ja vegetatiivne. Somaat jagun: tsentraalne(kesk) ja perifeerne ; veget jagun: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kesknärv süst jagun: seljaaju ja peaaju; perif jagun: sensoorne ja motoorne. Aju erinevate osade funktsioonid: Peaaju jaguneb: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks, suurajuks Piklikaju- ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse –
JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon
Selline kaasasündinud tegutsemisvõime aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust tuleb välja 31 paari närvikiude, mis väljuvad selgroolülide avadest. Seljaaju selgmised närvikiud toovad ajusse infot sisse. Kõhtmised kiud viivad infot välja. Seljaaju vigastuse korral jääb vigastuskohast allpool olev kehaosa halvatuks. Peaaju koos seljaajuga www.lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/Image52.gif Vegetatiivne ehk piirdenärvisüsteem http://www.sisustusweb.ee/article/325/47/ Meenuta! Kesknärvisüsteem koosneb: ............................ ja ............................................... Peaaju koosneb .......... osast ja need on ........................, ............., ....................., ......................., ................................. Närvid ja refleksid
E putukas 22 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 5.1. Kirjutage organismide paljunemisviise kujutavale skeemile puuduvad nimetused. Punktiirile kirjutage üks näide organismidest, kes sel moel paljunevad. 3 punkti ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID VEGETATIIVNE Näited: ........................ ............................ ........................... 5.2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Esitage kaks erinevuste paari. 4 punkti Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine 1. 1. 2
valgust ja kasvamiseks soodsamad parasiidid), õhujuurtega imevad tingimused. epifüüdid õhust veeauru. 12 Võsu PALJUNEMINE VEGETATIIVNE SUGULINE Uued taimed arenevad juurest, varrest või Sugulise paljunemise organiks on õis. lehest. Võsuks nimetatakse taime maapealset osa, so vart koos tema harude, lehtede, pungade, õite ja viljadega. Võsul on erinevaid pungi. Vastavalt ehitusele eristatakse lehe- ja õiepungi. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma, et nad edasi areneksid. Neid nimetatakse uinupungadeks.
......................................................................................................................... 2) ............................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 10.5. Milline populatsioon evolutsioneerub kiiremini: a) kas see, kus toimub ainult vegetatiivne paljunemine või b) see, mille liikmed paljunevad suguliselt. 3 punkti Kiiremini evolutsioneerub: ....................................................................................................... Põhjendus: ................................................................................................................................. ................................................................................................................................................... ........
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
XI lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. Reguleerib lihaseid, mis on peale hästi lähedal, pea liigutamine(trapets). XII keelealune närv (motoorne) innerveerib keelelihaseid, neelamine. ,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17. Autonoomne ehk vegetatiivne NS juhib inimese organismi mittetahtlikute siseelundite talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Juhib siseelundite talitlust, kohandades neid vastavalt keskkonnale, ei allu inimese tahtele. Üks pool on sümpaatiline ja teine pool on parasümpaatiline. Sümpaatiline - valdav organismi aktiivses seisundis Parasümpaatiline puhkeseisundis organism, energiavarude taastumine. Pingestuda on kergem kui sealt välja tulla. Automaatika kaks poolt, kas oleme pingeseisundis või rahulik
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
3 aspekti: 1) inimene kui isiksus 2) inimene kui grupiliige 3) inimene kui liider ja juht Inimese käitumise ühiskonnas ja tööl määravad ära tema isikuomadused ja keskkond. Juhi kõige keerukam töö on töö inimestega. Töö edukus sõltub suurel määral nn käitumisteadmiste tundmises: psühholoogia, organisatsiooni käitumine ja sotsioloogia. Inimese individuaalsed omadused kujunevad füsioloogiliste ja psühholoogiliste omaduste koostoimel. Aluseks kesk ja vegetatiivne närvis. ja ainevahetus. Psüholoogilised omadused hoided, tajud, tunded, vajadused, väärtused, kaasasündinud isikuomadused. Nende tõttu annabki inimene olukorrale oma tõlgenduse. Need näitavad inimese eeldusi ja võimeid mingis tegevuses osalemiseks ja määravad tema edukuse. 6 Ettevõtete ja organisatsioonide juhtimisel saavutatakse paremad tulemused kui eesmärgid on
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel ristuda, kuid eriliikide esindajad tavaliselt ei ristu. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt-pooldumisega (bakterid), pungumine Eostega Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed Bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest, paljud taimeliigid paljunevad vegetatiivselt Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Pilet 3 1.Lipiidid. Lipiidide ehitus ja ülesanded. Liitlipiidid. Fosfolipiidid.
logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on teda varem selle tegevuse peale välja viinud. Klassikaline tingimine- tegemist on seosega, kus õpitakse ära, et ühele tegevusele järgneb alati teinue. Nt, kell heliseb ja peale seda saab alati süüa. Ehk siis on ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. 9. Närvisüstemi ülesehitus – Jaguneb 2 peamiseks osaks 1- somaatiline ja 2- vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem jaguneb omakorda 1- tsentraalseks e. kesknärvisüsteem ( seljaaju ja peaaju) ja 2- perifeerseks (motoorne ja sensoorne) Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb 1- sümpaatiline ja 2- parasümpaatiline. Aju osad ja nende peamised funktsioonid on: Piklikaju - ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse –hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine.
1. MEELEELUNDITE NÄRVID (I, II, VIII): üldiselt ESA (somaat. ns) 1.1 N. olfactorii (I) haistmisnärv, vegetatiivne ns Haistmisnärv, funktsioonilt EVA, aga EVA tuumi pole. Tuuma rolli täidab Bulbus olfactorii. Pole ka ühtset tundeganglioni, vaid haistmisepiteelis on ganglionirakud laiali paisatud. Haistmistee: haistmisrakud (haistmisepiteelil) neuriit (põimub) haistmisniitideks e närvideks (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway
Kliimakskooslus - ehk püsikooslus, kus on enamasti stabiilne liikide arv ja biomass. Kliimaksseisundis kooslus vahetab välja iseennast. Kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kloon - isendi, raku või DNA molekuli (fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond. Kloon - ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond. moodustub üksnes rakkude mitootilise paljunemise teel. Kõik osad on ühesuguse genotüübiga. moodustavad pillirootukk, maikellukeste laik, haavad, saared, lepad. Kloonimine - DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Klorofüll - taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisse. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees.
rituaalid (näit. kindlasse järjekorda panek, hügieenitoimingute tegemine kindlas järjekorras ja kindel arv kordi) , primaarne obsessiivne aeglus . Esinemissagedus on 2-3% Obsessiiv-kompulsiivne sündroom esineb 5-6% elanikkonnast. Dissotsiatiivsed häired ja somatoformsed häired Klassifitseerimine F45.0 Somatisatsioonihäire F45.1 Diferentseerumata somatoformne häire F45.2 Hüpohondriline häire e. hüpohondria F45.3 Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon F45.30 kardiovaskulaarne düsfunktsioon F45.31 mao-sooletrakti ülaosa düsfunktsioon F45.32 mao-sooletrakti alaosa düsfunktsioon F45.33 respiratoorne düsfunktsioon F45.34 urogenitaalne düsfunktsioon F45.38 muu organi või organsüsteemi düsfunktsioon F45.4 Püsiv somatofromne valu F45.8 Muud täpsustatud somatoformsed häired F45.9 Muud täpsustamata somatoformsed häired F44.0 Dissotsiatiivne amneesia F44.1 Dissotsiatiivne fuuga F44.2 Dissotsiatiivne stuupor F44
juuretise tavapärast koostist. Jogurt on hapupiimatoode, mida vahemeremaades tunti juba antiikajal. Jogurtit valmistatakse termofiilsete piimhappebakterite juuretise abil, milles Streptococcus termophilus ja Lactobacillus bulgaricus on suhtes 1:1. Toote konsistentsi tihendamiseks võib juuretis sisaldada ka lima tekitavaid baktereid, mis reeglina kuuluvad perekonda Leuconostoc. Jogurti valmistamiseks tuleb piim pastöriseerida, kuumutades seda vähemalt 80 °C-ni. Nii hävib vegetatiivne mikrofloora ning samal ajal piima vadakuvalgud seostuvad kaseiiniga, andes tihedama konsistentsiga toote. Kuumutamise eel võib lisada piimale suhkrut. Enamuse kultuuride puhul on kasvukeskkonna optimaalne suhkrusisaldus umbes 4%. Et soodustada kaseiini ning vadakuvalkude komplekseerumist, jahutatakse piim inkubeerimistemperatuurini (42 - 45 °C) suhteliselt aeglaselt. Seejärel külvatakse juuretist 10% piima massist, segatakse ning inkubeeritakse mõni tund
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
nüüd aga pärast selle teise tegemist koerale süüa anda, siis on koeral ka järgmine kord teada, et pärast seda asja saab süüa- Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid. Närvisüsteemi ülesehitus 1) Somaatiline (juhib organite välist, kehalist tegevust) jaguneb edasi tsentraalseks(käitumise ja psüühikaprotsesside kontrollorgan) (seljaaaju ja peaaju) ning perifeerne (sensoorne ja motoorne). 2) vegetatiivne mis jaguneb sümpaatiline( reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks) ja parasümpaatiline (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taasutmist). Piklik aju kontrollib eluliselt olulisi reflekse nt. Hingamine ja südame löögisagedus. Ajusild raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine.
mõne kujutletava puude pärast. Normaalsed aistingud või välimust tõlgendab patsient kui haiguse märke. Diagnostilised juhised: 1. Püsib veendumus ühe või mitme raske kehalise haiguse esinemises, kuigi korduvad uuringud ei kinnita somaatilist alust või püsib mure oletatava kehalise defekti pärast. 2. Püsib vastupanu arstide veenmisel, et ei ole ühtegi kehalist haigust ega defekti 3. Veendumus ei ole luulu ega düsmorfofoobia Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon Patsient esitab sümptomeid, mis justkui oleksid põhjustatud mõne vegetatiivse kontrolli all oleva organi või organsüsteemi orgaanilisest häirest. Diagnostilised juhised: peavad esinema kõik järgnevad: Püsiv ja häirivad vegetatiivse aktivatsiooni tunnused (südamekloppimine, higistamine, värin) Subjektiivsed lisasümptomid, mis seostuvad mingi organi või organsüsteemiga
millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi! 1. Aferentne e tundeneuronid 2. Vaheneuron e lülineuron 3. Eferentne e motoorne neuron NS slaid 13, Anat- NS lk 183 5. nimeta 3 erinevat närviraku osa! 1. Neuroni keha 2. Dendriit 3
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
111. Sisearetus. Ehk inbriiding. Selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. Sisearetus on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt. Heteroosiefekt taimedel (lopsakam vegetatiivne kasv). 113. Ühiseellased. Järglaste ühine eellane. Ka tüvirakk, millest diferentseeruva kõik teised rakutüübid. 114. Suguluskoefitsient. Kui suurel määral oleme kellegagi suguluses? 115. Inbriidingukoefitsient (amishid). Sugulasaretuse osa indiviidi X genotüübis. Nt amishitel retsessiivse autonoomse tunnuse albinismi avaldumine. 116. Langetõbi. Ehk epilepsia on närvisüsteemi haigus, mille
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib
Erinevatest koetüüpidest tekivad organid organogenees. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID LOOMADEL. Juveniilne periood on kuni suguküpsuse saavutamiseni. Toimub organismi pöördumatu kasv, keerustub käitumine. Sigimisperiood. Raugastumisperioois muutub elundkondade töö järjest ebaefektiivsemaks, kuni lakkab sootuks. Enamikel loomadel lõppeb eluiga sigimisperioodi lõpuga. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID TAIMEDEL. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega. Järgneb vegetatiivne periood (idand) kujunevad välja taie vegetatiivsed organid. Juveniilne areneb juurestik, kasvavad varred ja lehed. Kasvuperiood. Generatiivne periood õitsemine ja viljumine. Vananemine. 5 VI PÄRILIKKUS REPLIKATSIOON e DNA SÜNTEES. Toimub rakutuumas, rakujagunemise eel (interfaasis)
Aastarõngad - Parasvöötmealade taimede teispuidus võib eristada aastaringe (iga-aastast juurdekasvu). Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Varre tüübid: puitunud puud, põõsad uhmad; rohtne ühe-,kahe- ja mitmeaastased taimed, mono- õitsevad üks kord; polükarpne õitsevad mitu korda elu jooksul Lehe tunnused - taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, dorsoventraalse sümmeetriaga; ülesanded fotosüntees ja hingamine; Liit- ja lihtleht, - Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust; Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest; roodumine - Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-,rööp-, kaarroodumine; lehetipp
enterobakteritel. Konjugatsioon nagu teised rekombinatsiooni liigid võib toimuda mitte ainult ühe bakteri liigi vahel, vaid ka bakterite erinevate liikide vahel. Sel korral on tegemist liikidevahelise rekombinatsiooniga. 28.paljunemise viisid,sugutu paljunemine,kloon Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PõHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokaröoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N:
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla...
Grime C, S, R strateegiad. Grime taimede elustrateegiate jaotamine: C konkurentsi(tugevad) taimed, S stressikindlad taimed, R - ruderaaltaimed C-taimed kasvavad pidevalt soodsas keskkonnas, nende populatsioon on enam-vähem stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, tugev kasv ja harv seemneline uuenemine. (Nt: kuusk, kõrvenõges). S-taimed kasvavad pidevalt ebasoodsates tingimustes, populatsioon on stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, erilised kohastumused, nõrk kasv ja valdavalt vegetatiivne uuenemine (Nt: rabataimed, varjutaimed). R-taimed kasvavad muutlikus, lühiajaliselt soodsas keskkonnas, neid iseloomustab kiire kasv ja paljunemine soodsatel perioodidel, rikkalik seemneline uuenemine ja populatsiooni suur dünaamilisus, arvukuse kõikumine väga madalast kuni väga kõrgeni (Nt: umbrohud, ajutiste veekogude taimed). 16. Ökotüüp ehk ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). 17
- eemaldatakse munandid ÕPIK 144-145 PALJUNEMINE - on üldine eluavaldus, millle eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. JAGUNEB KAHEKS ESITEKS: Mittesuguline paljunemine · Üks vanem · Vanema kehaosad, keharakud · Järglased- sarnased · Kiirem · Muutlikkus väike TEISEKS: Suguline paljunemine · Vaja on kahte vanemat · Tekivad sugurakud · Järglased erinevad · Aeglane · Muutlikkus suur Mittesuguline jaguneb veel kaheks Esiteks: Vegetatiivne · Bakterid · Ainuraksed Taimedel näiteks risoomidega Teiseks: Eoseline · Sõnajalgtaimed · Seened · Sammaltaimed · Vetikad Taimedel toimub suguline paljunemine seemnete abil. SUGULINE PALJUNEMINE JAGUNEB KAHEKS Kehaväline viljastumine: Kalad ja kahepaiksed. Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: Imetajad, roomajad ja linnud. Küpseb vähem sugurakke. Vijastumise tõenäosus
Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub puuliigist, vanusest, kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste
Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed (sensoorsed) signaalid vallandavad nn vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Koos somaatilise närvisüsteemi talitlusega kindlustatakse kogu organismi kohastumine muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kolmeks: sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja soole- ehk enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad sekjaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, sellepärast nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks. Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub,
Kromosoomid liiguvad raku eri poolustele ja moodustub rakuvahesein, mille tulemusel tekib 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub endospoor. Moodustuv spoor kattub emaraku membraaniga on ümbritsetud 2 membraaniga. Nende membraanide vahele hakatakse sünteesima peptidoglükaanist kihti korteksit. Spoori peale moodustuvad spoorikest ja eksospoorium. Küps spoor vabaneb emarakust selle lüüsudes. Endospoori idanemisel moodustub sellest taas vegetatiivne rakk, mis paljuneb edasi pooldumisega. Idanemine toimub kiiremini kui spoori moodustumine. Spoori idanemine algab vee sisseimemisega. Hüdrolüüsub korteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk.
suurendab kopsude ventilatsiooni kolmandiku võrra. Hapniku vähesus stimuleerib hingamist vähe. Alles siis kui arteriaalses veres on hapniku osarõhk langenud 60%, hakkab hingamiskeskus hapnikuvähesusele reageerima 74.Närvisüsteem Anatoomiline jaotus-KNS koosneb peaajust ja seljajust. Perifeerne NS koosneb ganglionidest, närvilõpmetest/närvid Füsioloogiline jaotus-Somaatiline (skeletilihased ja luustik) ja vegetatiivne e autonoomne (siseelundid) jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks Neuronite ehk närviraku ehitus- tuum sisaldab perikaarüoni ehk soomat. Gliiarakkude liigid ja ehitus-Ependüüm(vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit), astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja schwanni rakud. Neil on toestusfunktsioon. Ehituselt on neuraalne epiteel. Närvikiu ehitus- koosneb aksonist ja katetest. PNS Aksonit katab sisemine müeliintupp ja
· Segasus, psühhoos. · Kuumarabandus. · Kõhukinnisus. · Uriinipeetus. · Nendele kõrvaltoimetele on tundlikumad eakad ja lapsed. Jälgida ravimite koostoimeid. Milline on kõige kiirema algusega algusega perifeerne müorelaksant? Suktsinüülkoliin ehk suksametoonium, toime algus 1min. jooksul. Kõrvaltoimed: bradükardia, tahhükardia, õhetus, lihastõmblused, pahaloomuline hüpertermia. Suure trauma korral ohtlik kaaliumi vabanemine rütmihäired. TESTI KÜSIMUSED: VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Milline kõrvaltoime ei ole enamasti iseloobmulik b2 adrenomimeetikumidele? Vererõhu langus *bradükardia treemor tahhükardia Diabeeti põdevale patsiendile põhjustab adrenergiliste ravimite manustamine eelduste kohaselt... veresuhkru taseme langust ei muuda veresuhkru taset *veresuhkru taseme tõusu Dobutamiini tugev kardiostimuleeriv toime on põhjustatud... a2 retsptorite stimulatsioonist südames a1 retsptorite stimulatsioonist südames
) Eestis kõige kõrgema viljakusega mullad on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad H. nõiahammas: Puhmikuline pealishein, 50-60 cm. niitja karjamaa, 4-6 aastat. 2) turvasmullad- soodsad karmides talvitumtingimustes Arengu iseärasused: 14)Taimede koristusaegse arengufaasi mju rohukvaliteedile (eriti : toorproteiini ja kiudainete 1) Vegetatiivne paljunemine on nõrgem kui kõrrelistel. sisaldusele.) 2) Võrsumislaad on erinev - puhmikuline, võsundiline, juurevõrseline, maapealsete Toorproteiini isaludus mis peaks olema kuivaines vähemalt 14 % on kõrge varajastes arengufaasides-
Tekib 2 kromosoomi, mis liiguvad raku eri otstesse ja tekib kaks ebavõrdse suurusega rakku, millest väiksem on spoor. Moodustuv spoor kattum TPMga , moodustub 2 membraaniga kaetud prospoor. Prospoori kahe membraani vahele hakkab sünteesuma PDG kiht- korteks. Spoori peale moodustub spoorikest ja eksospoorium. Spoor vabanem emaraku autolüüsil. Idanemine: Lüüsub korteks, varuvalgud hüdrolüüsuvad, algab DNA süntees. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed on nt perekonnad Bacillus, Sporobacillus, Sporomusa. Botulism ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katku endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega, nagu ka botulismi tekitajad. Siberi katk levib inimesele kariloomadelt, inimeselt inimesele haigus ei nakka. Botulism seevastu nakkab ka inimeselt inimesele, on vära raske nakkushaigus mis
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüsteem puudub (selle asemel erinevad orgaanilise aine molekulid välismembraanis) Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarne tase teadus molekulaarbioloogia. Biomolekulid nt. sahhariidid 2. Rakk esmane tase, kus ilmnevad kõik elu omadused rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia.
vahendusel. Evolutsiooniliselt on see vanim. St isendite vähest geneetilist varieerus ja väiksemat edukust parasiitidele ja bakteritele vastu seista. Esineb alamatel loomadel, selgroogsetel ei esine. Pooldumine- vanemorganism jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast ( nt bakterid, algloomad, üherakulised seened) Pungumine- Järglane kasvab pungana vanemorganismi küljes ning eraldub küpseks saanuna ( nt pagaripärm, hüdra, mõned käsnad) Taimede vegetatiivne paljunemine- uus organism tekib taimekudedes oevatest eritumis. Ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Vegetatiivse paljunemise organiteks võivad olla sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. ( nt pajud, taimed) Paljunemine spooridega e eostega- Päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. See hakkab tootma haploidseid sugurakke, mis viljastuvad ning millest areneb diploidne organism.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
