,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimust...
8.2 Materjali tarnete tähtajad ja kogused JRK. MATERJAL ÜHIK KOGUS KUUPÄEV TÖÖ NR. 1 Elektrikaabel jm 800 25.04.2011 ajutise elektri saamiseks platsile 2 Soojakud, WC-d, konteinerid tk 12 27-28.04.2011 Paigaldamine platsile 3 Veetorud jm 45 25.04.2011 Ajutise veevarustuse saamiseks platsile 4 Drenaazitorud, kaevud jm/tk 98/5 25.04.2011 Ehitusplatsi kuivendamine 5 Killustik m3 38 28.04-02.05.2011 Aluspinnase rajamine 6 Kannvundamendid m3 16,1 20-23.05.2011 Vundamendi montaaz 7 Karkassipostid tk 33 24.05.2011 Postide montaaz 8 Lõugtalad tk 56 26.05
Joonis . Tegevusvaldkonnad primaarsektoris. Ülesanne 17. Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb primaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Põllumajandus Metsamajandus Kalandus Mäetööstus Sekundaarsektori moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted. Joonis 9. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. 12 Ülesanne 18 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb sekundaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Töötlev tööstus Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised
4.30. Vibrotoimeline läbilöömine toimub toru otsa kinnitatud läbindusotsikule vibratsiooni rakendamisega või spetsiaalsete vibrotoimeliste läbindajatega , mida samuti "mehhaanilisteks muttideks" kutsutakse ja mille kaasaegsed näited on toodud TV lk 28 joonisel 4.29. 230-Milliseid puurimismeetodeid kasutatakse puurimismasinais? a) kommunikatsioon-õhuliinide postide paigaldamiseks; b) lõhkelaengute paigaldamiseks lõhkamistöödel; c) kohtvaiade rajamiseks; d) veevarustuse puurkaevude rajamiseks; e) geoloogilisteks uuringuteks; f) maavarade (nafta, gaas) ammutamiseks. Eelnimetatud otstarbega puurimismasinais kasutatakse alljärgnevaid puurimismeetodeid: a) löökpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.1); b) pöördtoimeline puurimine (vt TV lk 31 joon 7.2); c) löök-pöördtoimeline puurimine (vt TV lk 31 joon 7.3); d) leekpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.4). 231-Milliseid meetodeid kasutatakse vaiade süvistamiseks? a) rammimine; b) vibrosüvistamine; c) sissesurumine;
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
kulust hügieenilisteks ja elukondlikeks vajadusteks. Veekasutuse graafiline kulg teavitab kõiki tarbijaid ja Regulaarne arvestite jälgimine annab meile teada ka võimalikest kutsub jälgima tegelikku kulu leketest ja riketest veeseadmetes. Enne harjumuste muutmise juurde tulekut tuleks kriitiliselt üle vaadata olemasolev veevarustuse süsteem kõigi oma torustike ja armatuuriga. Juhinduda tuleks järgmistest põhimõtetest: · tuleb kõrvaldada kõikvõimalikud lekked; · korrastada sulgarmatuur ja seadmed; · varustada soojaveesüsteem kindla tsirkulatsiooniga ja võimalusel temperatuuriregulaatoriga; · varustada kõik lõpptarbijad (korterid või eramud) veearvestitega; · teavitada kõiki elanikke tegelikust veekulust igakuiselt.
karjamaana, jahimaana, metsamaana või metsloomade toitumis- ja varjepaigana; · VII klassi maade kasutuspiirangud on väga ranged, need muudavad nad viljelemiseks ebasobivaks, mistõttu võib neid peamiselt kasutada üksnes karjamaana, metsamaana või metsloomade asualana; · VIII klassi maade ja mitmesuguste alade kasutuspiirangud välistavad nende kasutamise taimekasvatuseks müügi eesmärgil, mistõttu võib neid kasutada üksnes puhkealana, metsloomade asualana, veevarustuse otstarbel või esteetilistel eesmärkidel. Muldade puudused, mis limiteerivad kasutussobivust: · veereziimi ebasobivus. Põuakartlikel muldadel avaldub veepuudus, liigniiskete muldade kasutamine on võimatu või raskendatud; · mullapeenese (mullaosakesed läbimõõduga alla 2 mm) vähesus, mis halvendab oluliselt mulla füüsikalis-keemilisi omadusi (veehoiuvõime, neelamismahutavus jne); · õhuke mullaprofiil, mis on tingitud muldade väljaarenematusest ja mille tagajärjeks on sageli
millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. · (5) Üksik-, kaksik- või ridaelamu ning suvila ja aiamaja kelder ei pea vastama lõikes 2 nimetatud nõuetele. · (6) Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel. · § 29. Tuletõrje veevarustus · (1) Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus. · (2) Ehitise kustutamiseks vajaliku veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav teave: 1) kustutusvee allika kohta, kusjuures veemahuti kasutamise korral selle veevaru kohta; 2) veejaotussüsteemi kohta koos välis- ja siseveevõtukohtadega; 3) andmed erikustutusvahendite kohta. · 6. peatükk TULEOHUTUSPAIGALDIS · § 30. Tuleohutuspaigaldis · (1) Tuleohutuspaigaldisena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses
lõhelaste noorjärkudel) võib mahult mitmeid kordi suureneda ja teised siseorganid kokku suruda. Kalad muutuvad rahutuks ja ujuvad kiire te sööstudega, neil värisevad uimed ning nad reageerivad tormiliselt välistele ärritustele. Haige kala ei toitu, hoidub vee pinnakihti, kaotab nägemise ja tasakaalu ning hukkub gaasemboolia tagajärjel. Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega. Selleks peab tiikides ja basseinides olema pidev ühtlane läbivool, pumpadega veevarustuse või sooja vee kasutamise korral on aga vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks. INFEKTSIOONHAIGUSED e NAKKUSHAIGUSED Kala nakatumise teed , septitseemia mõiste. Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaar sete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. Viirushaigused
planeeringutesse või seada tegevuslubade andmise eeltingimuseks mingi keskkonnamõju vähendava tegevuse läbiviimine või toiming. Näiteks kaevandamisega seotud tegevuste puhul on iseloomulik, et karjäärist või kaevanduskäikudest vee väljapumpamise tulemuseks on piirkonna põhjavee taseme oluline langemine. Seega kohustatakse kaevandajat reeglina rajama ümbruskaudsetele elanikele uued sügavad puuraevud või ehitama välja tsentraalse veevarustuse. Seega, juhul kui keskkonnamõju on mõõdukas, tegevus toimub üldsuse huvides lubab otsustaja reeglina hinnatud tegevust tingimusel, et võetakse kasutusele keskkonnamõjusid vähendavad meetmed. Kui aga keskkonnariskid hinnatakse väga tõsisteks ning olulisi pehmendavaid meetmeid ei ole võimalik kasutusele võtta, võib otsustaja tegevuse ka keelata. Siinkohal tuleks ära märkida ka asjaolu, et KMH koostamise tellib ja seda
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
, seati kaks gruppi võistlussituatsiooni, mille tulemusel üks grupp osutus parmaks kui teine. Kui see oli monad aega kestnud, siis hakkas tekkima sõltumata laagri juhist kahe grupi omavaheline pinge(pisivembud) Lõpuks jõudis välja mõtlemiseni, et meie poised on tublid, aga teised on pahad- vastandumine. Kolmas staaadium, et kuidas kaks konflikti grupii uuesti sõbraks saada. Pakuti välja ühiseid tegevusi, pidid ühise eesmärgi nimel töötama. Nt. Bussi välja tõmbamine, veevarustuse parandamine, lõkke tegemine ja liha küpsetamine. Pinged hakkasid kaduma ja leiti sõpru ja tuttavaid vastasgruppidest. Kui toodi ka kolmas grupp mängu, siis lähenesid omavahel ka kaks esimest gruppi. Järeldus: vastandutakse nendele gruppidele,kelle liikmetega tegelikult iiklik kontakt puudub. Kui on erinevad huvid on vastandumine suurem, kui ühiste huvide juures. Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971)
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
Epidermi lõhkemisel väljub pulbritaoline mass. Esinevad roostelistel. *Mädanikud. Mädanikud avalduvad üksikute taimeosade või kudede lagunemises (tekitavad seened perekondadest Phytophtora, Rhizoctonia, Fusarium). *Kujumuutused. Võivad esineda mõnel organil või kogu taimel. Sagedamini esineb haiguslik liigkasv (pahad, nõialuuad, ploomi kott-tõbi). *Mumifitseerumised. Mumifitseeruvad viljad säilitavad oma kuju, muutuvad värvus ja sisemised koed. *Närbumised. Põhjuseks on taime veevarustuse häired, mis võivad olla tingitud seentest, bakteritest. *Defoliatsioonid. Lehtede enneaegse varisemise põhjuseks võivad olla ebasoodsate kasvutingimuste kõrval patogeensed seened (kirsside, sõstarde lehevarisemistõbi). *Kummivoolused. Luuviljalistel tekitavad kummivoolust ainevahetushäired ja seened. Haiguste levik ja tõrje. Haigused levivad istutusmaterjaliga, seemnetega, nakatunud mullaga. Seene eosed levivad õhuvooludega, koos vihma- ja kasteveetilkadega suurte vahemaade taha. On
tonni kala, mis moodustab Eesti sadamates lossitud traalpüügist 17,8%. 2010. aastal oli vastav näitaja 10,4%. Kuivõrd Eesti traalpüügisektoril on olemas väljakujunenud tarneahel alates kala püügist kuni töötlemiseni, siis on potentsiaal teiste riikide kalalaevade kala vastuvõtuks suuremas mahus olemas. Traalpüüki teenindavate kalasadamate tehniline korrasolek ja tingimused on erinevad. Enamus probleeme on seotud kai ja sadama juurde viivate teede halva seisukorraga, samuti veevarustuse ja sadama tehnosüsteemidega. Eesti kalalaevadelt pärineva kala sorteerimine ja kaalumine toimub enamasti tööstustes, ja seetõttu ei ole sorteerimis- ja kaalumisseadmete olemasolu sadamas kala jaoks hädavajalik. Samas on teiste riikide kalalaevade lossimiste kontekstis selliste seadmete olemasolule vajalik rohkem tähelepanu pöörata. Samas on olulised ka pesemisseadmed ja jäämasinad, millega kõik traalpüügisadamad täna varustatud ei ole. 2012. aasta juulis avati kalasadamate
vaskhõbejoodised). Pehmejoodiste sulamistemperatuur on kuni 4000 C kõvajoodised sulavad temperatuuril ole 5500 C. Jootmist kasutatakse laialdaselt mitmesugustes majandusharudes malmist ning värvilistest metallidest toodete valmistamisel Jootmiseks kasutatakse leeklampe, joodetava koha kuumutamiseks elektrivoolu või jootekolbi. Torustiku ehitamiseks kasutatakse kaasajal üha rohkem plastmasse (PVC, PE, PP). Hoonete veevarustuse sisevõrkudes on terastorude kõrval kasutusele tulnud ka vasktorud. Ehitusplatsil on neid vaja tükeldada, vask- ja terastorusid ka painutada ning omavahel ühendada. Jootmiseks kuumutatakse detail kas: *jootekolviga * põleti leegiga *elektrivoolu läbijuhtimise teel ROTHERM 2000 on elektriline pehmejootmisseade mis toimib ilma leegita. On kompaktne, pikaajalise ja kõrge kuumutusvõimsusega. Sobib ehitustele kus on tulekahju oht. Võimsus 2000 W, varustatud ülekoormuskaitsega
65 · Zaluziirest 5. niisutuskamber · soojutatud klapp 6. jahutuskamber · õhupuhastusfilter 7. kalorifeer · kalorifeer 8. ventilator praktikas võib olla nii esimese kui ka teise kalorifeeri juures soojustagasti!!!!! 9. mürasummuti 7.8 Hoone veevarustuse süsteemi osad, veevarustussüsteemide liigitus, kasutatavad materjalid ja seadmed (sh lisaseadmed). Süsteemi projekteerimise alused ning ehitustehnoloogia. Kui see küsimus ka insenerieksamile tuleb siis väheke konkretiseeritumalt, et saaksite süteemi lahti seletada näiteks 2 kordse eramu veevarustussüteem ja selle osad. Hoone veesüsteemid 1. Külm vesi (V1) Kuuluvad nii joogi kui ka pesuvesi 2. Tuletõrjevesi (V2)
Kui mõni aasta tagasi oli arstide streik siis tekkis küsimus – kas võib panna kõik haiglad kinni? Võeti terve mõistusega, et rasedajate ja sünnitajatele tagati abi ja intensiivravi vajavatele patsientidele tagati ravi. TA ja AÜ leppisid ise kokku, kuna määrust ei ole - 2013. a eelnõus oli. - Hädaolukorraseadust saab tõlgendada, seal on elutähtsate teenuste loetelu (SM – vältimimatu abi, KOV tagama kaupluste, veevarustuse, Eesti Pank- sularaha ringlus jne) see võiks olla koht, millele tugineda, kui on mingi esmavajalik teenus. - NB! valitsus pole ettevõtete loetelu kehtestanud - (KTTLS § 21 lg-d 3 ja 4) 14.4.4 Streigi/töötsuliu läbiviimise kord - streigist/töösulust teatatakse teisele poolele, lepitajale ja KOV-le ette vähemalt 2 nädalat - hoiatusstreigist teatatakse teisele poolele ja KOV-le ette vähemalt 3 päeva
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
