5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule 1) Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet). 2) Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. 3) Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. 4) Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. 5) Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada. 6) Looduslikest veevõtukohtadest talvel vee saamiseks tuleb raiuda jäässe vähemalt 0,6 × 0,6 m suurused augud, mis tuleb hoida kasutamiskõlblikena
1. ELEKTRITARVITITE ELEKTRIVARUSTUSE KATEKOORIAD I katekooria nende paigaldiste või tarbijate hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operatsiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks. I katekooria erirühma sinna kuuluvad eriti tähtsad riigiasutused ning sõjalised ja tsiviilkaitse objektid. Nende toiteks tuleb ette näha lisatoidet kolmandast sõltumatust toiteallikast. II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvep...
Soojusvaheti spetsiifiline konstruktsioon muudab selle äärmiselt tõhusaks. Suured siledad pinnad muudavad puhastamise palju lihtsamaks. Tallinna Teeninduskool 2013 Kasutajale olulised omadused. Integreeritud käsiduss. Lõpmatult muudetav veejuga ja ergonoomiline paigutus lihtsustavad suuresti esmast puhastamist, poleerimist ja vee lisamist. Integreeritud automaatse sissetõmbe süsteem ja automaatse veevarustuse sulgemise mehhanism tagavad optimaalse ohutuse ja hügieenilisuse vastavalt EN 1717 ja SVGW (Swiss Association for the Gas and Water Industry) standardite nõuetele. Paigaldamislihtsus Eraldi suitsulõõri ei ole vaja tänu integreeritud vabale väljavooluavale, mis vastab standardi EN 1717 nõuetele. SVGW poolt heaks kiidetud. Pikkupidi laadimine. Pikkupidi laadimine tähendab, et kasutada saab 1/3 ja 2/3 GN nõusid. Nõusid on lihtne laadida ja maha laadida. USB port
77%. Suurim linn Saudi Araabias on Riyadh, seal elab umbes 6,5 miljonit inimest ja see on ka Saudi Araabia pealinn. Teiseks suuremaks linnaks on Jeddah, kus on umbes 4miljonit inimest. 2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon, vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja ökoloogilisteks. Tööstuse koondumine suurtesse linnadesse tekitab transpordiummikuid, saastet, veevarustuse raskusi jt probleeme. Linnades on suureks probleemiks kodutud. Arenenudriikides on tööstus suurlinnadest välja kolinud ja linnas sees eelistatakse kõrgtehnoloogilist tootmist. Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne. Väga viletsates tingimustes elavate inimeste hulgas hakkab levima kuritegevus, alkoholism ja narkomaania.
Kas perekond on elamu omanik või rentnik? 13. 2. Kirjeldada kodu seisundit (interjööri ja maja välimust). Interjööri alla kuuluvad tubade arv ja tüüp (elutuba, magamistoad jne.), nende kasutamine ja möbleerituse tase. Millises seisundis on mööbel ja kui palju seda on? Kas küte, ventilatsioon ja valgustus (nii kunstlik kui päevavalgus) on piisavalt heas seisukorras? Kas põrandad, trepid, käsipuud ja muud struktuurid on küllaldaselt korralikus seisundis? 13. 3.Hinnata köögis veevarustuse, sanitaarse olukorra ja külmkapi vastavust nõuetele. 13. 4. Vannitubades jälgida sanitaarse olukorra, veevarustuse ja tualeti seisundit, käterätikute ja seebi olemasolu. Kas pereliikmed kasutavad ühiseid käterätikuid? Millises seisukorras on vann? 13. 5. Hinnata magamistingimusi vaadeldavas majas. Kas need on pereliikmete jaoks piisavalt head, pidades silmas nende vanust, omavahelisi suhteid ja spetsiaalseid vajadusi? 13. 6
Kas perekond on elamu omanik või rentnik? 13. 2. Kirjeldada kodu seisundit (interjööri ja maja välimust). Interjööri alla kuuluvad tubade arv ja tüüp (elutuba, magamistoad jne.), nende kasutamine ja möbleerituse tase. Millises seisundis on mööbel ja kui palju seda on? Kas küte, ventilatsioon ja valgustus (nii kunstlik kui päevavalgus) on piisavalt heas seisukorras? Kas põrandad, trepid, käsipuud ja muud struktuurid on küllaldaselt korralikus seisundis? 13. 3.Hinnata köögis veevarustuse, sanitaarse olukorra ja külmkapi vastavust nõuetele. 13. 4. Vannitubades jälgida sanitaarse olukorra, veevarustuse ja tualeti seisundit, käterätikute ja seebi olemasolu. Kas pereliikmed kasutavad ühiseid käterätikuid? Millises seisukorras on vann? 13. 5. Hinnata magamistingimusi vaadeldavas majas. Kas need on pereliikmete jaoks piisavalt head, pidades silmas nende vanust, omavahelisi suhteid ja spetsiaalseid vajadusi? 13. 6
..............................................................................13 2.9 Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid............................................14 2.10 Keskkonnakaitse.....................................................................................................................14 2.11 Ladude vajadus ja paigutus.....................................................................................................14 2.12 Ajutise veevarustuse arvutus.................................................................................................. 15 2.12.1 Tootmisvee vajaduse arvutus.......................................................................................... 15 2.12.2 Veekulu majanduslikeks vajadusteks .............................................................................15 2.12.3 Tuletõrjevee vajaduse arvutus........................................................................................
liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). a) kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumi seirejaamad KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Tille lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte. a) kesk-alam-Devoni (D2-1) põhjaveekogumi seirejaamad SiluriOrdoviitsiumi veekihid on oluliseks veevarustuse allikaks pea kogu Eestis. Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid. a) SiluriOrdoviitsiumi (S-O) Läänesaarte põhjaveekogumi seirejaamad b) SiluriOrdoviitsiumi (S-O) põhjaveekogumi Devoni kihtide all seirejaamad c) SiluriOrdoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi seirejaamad 7
4) veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada. 5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet). Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada. Looduslikest veevõtukohtadest talvel vee saamiseks tuleb raiuda jäässe vähemalt 0,6 × 0,6 m suurused augud, mis tuleb hoida kasutamiskõlblikena ning tähistada viidaga. 6
Suuruselt teine linn on Sankt Peterburg kus elab 5,2 miljonit inimest. Peterburg on lähim Venemaa suurlinn Eestile. Joonis 8 Peterburi asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia (21.11.17) 2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon, vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja ökoloogilisteks. Tööstuse koondumine suurtesse linnadesse tekitab transpordiummikuid, saastet, veevarustuse raskusi jt probleeme. Linnades on suureks probleemiks kodutud. Arenenudriikides on tööstus suurlinnadest välja kolinud ja linnas sees eelistatakse kõrgtehnoloogilist tootmist. Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne. Väga viletsates tingimustes elavate inimeste hulgas hakkab levima kuritegevus, alkoholism ja narkomaania. 7
kohta andmete hankimisel koostööd tegema. 2.2 Operatiivkaardi andmete koosseisumääratlus Enne kui hakatakse tegema järeldusi operatiivkaardi andmete koosseisu määratluse kohta, selgitab autor, kuidas operatiivkaartide andmed aitavad PTJ otsuste tegemisel ja päästesündmuse juhtimisel. 19 Operatiivkaarti kasutades näeb meeskonnavanem hoone sissepääse ja veevarustuse asukohti. Vastavalt olukorrale saab ta anda enne sündmuskohale jõudmist korraldusi oma päästemeeskonnale: kust kaudu suitsusukeldumise lüli alustab rünnakut ja kuidas autojuht hakkab tagama veevarustust. Sellega lühendab päästemeeskonna ettevalmistuse aeg, sest igale meeskonnaliikmele on juba püstitatud korrektselt ülesanded ja sündmuskohta saabumisel asutakse kiiresti ülesandeid täitma.
Kõik puu- ja juurviljad tuleb pesta jooksva vee all. Ülejäänud toitu peaks kuumutama, eriti liha, mune ja mereande. A- ja B-hepatiidiriski vähendamisele aitab kaasa ka vaktsineerimine, eriti nakatumise riskirühma kuuluvatel isikutel. A-hepatiidi riskirühma kuuluvad isikud, kes reisivad hepatiidi suure levikuga riikides või on haige pereliikmed või hooldajad. Lisaks eelnevale veel meeshomoseksuaalid, süstivad narkomaanid, kroonilised maksahaiged, heitvee ja veevarustuse rajatiste töötajad. B-hepatiidi puhul kuuluvad nakatumise riskirühma tööalaselt vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutuvad töötajad, näiteks tervishoiu ja päästeteenistuse töötajad, politseinikud ja otseselt vangidega kokku puutuvad vanglatöötajad. Veel peaksid hoolsamad olema lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised neeruhaigused, kes saavad hemodialüüsi või haiged, kes vajavad plasma- ja vereülekandeid. Lisaks meeshomoseksuaalid, süstivad narkomaanid,
Veehoidlad ·Veehoidla (reservoir, impounding reservoir, storage reservoir) on vooluvee tõkestamise teel või vee pumpamisega või muul viisil maapinnanõkku või kaevatud süvendisse või piirdetammide vahele rajatud tehisveekogu. ·Veehoidla rajatakse vee kogumiseks või äravoolu ajaliseks ümberjaotamiseks (nt suurveeüleujutuste vähendamiseks allavoolu paiknevatel aladel). Veehoidlaid ehitatakse vee- energia saamiseks, veevarustuse, niisutuse, kalamajanduse vm, sageli mitmeks otstarbeks. Neid kasutatakse ka virgestuseks ja sportimiseks. ·Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse, mis levib paisjoonena (backwater curve) ülesvoolu. ·Veetase võib veehoidlas kõikuda suurtes piirides, sõltuvalt juurdevoolust ja vee tarvitamisest. Paisutustasemed: ·KPT kõrgeim paisutustase (highest flood level), s.o veehoidla kõrgeim veetase, mis on
b)käärimine: püruvaat etanool, piimhape (butanool, etandiool, atsetoon, äädikhape).2)Aeroobne ehk keemiline hingamine (hapniku keemiline tarvitamine, energia varustamise protsess toimub mitokondris). a)Hingamise ettevalmistamine: tsitraaditsükkel, jääktulemiks on vesi. b) organismi hingamine: gaasivahetus (hapniku transport keemilise hingamiseni) omastatakse O2, väljutatakse CO2.c)omastamine: läbi keha pinna (ainuraksed, väiksed loomad, taimed), õhulõhede kaudu (taimed veevarustuse kontrolliks ja Co2 paremaks kättesaamiseks), õhutorukesed igasse keha ossa (trahheed: putukad (ei ole väga effektiivne)), gaasivahetus väliskeskkonnaga + ringesüsteem (kopsud/lõpused +vereringe nt selgroogsed). 13. Autotroofne energiavarustus Kõik eluks vajalik orgaaniline aine suudetakse toota väliskeskkonnast pärit energiast ja orgaanilisest ainest(co2). 1)Kemosüntees: energia mitmesugustest anorgaanilistest ühenditest (suur osa ainetest on mittebioloogilist päritolu,
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja mu...
90-100 m 4. Miks lubja- ja dolokivides pole mõtet otsida vett sügavamal, kui 75 m maapinnast? Üldiselt on karbonaatsed kivimid enam lõhestunud ja tugevasti karstistunud ainult kuni 30 m sügavuseni, üksikutel juhtudel kuni 75 m sügavuseni. 5. Millistest veekompleksidest saab põhjavett Tallinn ja lähiümbrus? Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks, Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Kambriumi veekompleks. 6. Millised on Tallinna veevarustuse peamised probleemid? Merevee sissevool veehaarde suunas, kõrgema mineraalsusega vee tõusev liikumine, linna insenerrajatiste mõju põhja- ja pinnasevee seisundile. 7. Mida nimetatakse põhjavee reostuseks? V: Inimtegevuse tulemusena ainete otsene või kaudne vette viimine, mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele, veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide
eeltingimuseks mingi keskkonnamõju vähendava tegevuse läbiviimine või toiming. Näiteks kaevandamisega seotud tegevuste puhul on iseloomulik, et karjäärist või kaevanduskäikudest vee väljapumpamise tulemuseks on piirkonna põhjavee taseme oluline langemine. Seega kohustatakse kaevandajat reeglina rajama ümbruskaudsetele elanikele uued sügavad puuraevud või ehitama välja tsentraalse veevarustuse. Seega, juhul kui keskkonnamõju on mõõdukas, tegevus toimub üldsuse huvides lubab otsustaja reeglina hinnatud tegevust tingimusel, et võetakse kasutusele keskkonnamõjusid vähendavad meetmed. Kui aga keskkonnariskid hinnatakse väga tõsisteks ning olulisi pehmendavaid meetmeid ei ole võimalik kasutusele võtta, võib otsustaja tegevuse ka keelata. Siinkohal tuleks ära märkida ka asjaolu, et KMH koostamise tellib ja seda finantseerib arendaja (isik, kes kavandab
ettenähtud ajast; · tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Seletuskiri 1.1. Üldosa 1.2. Asendiplaaniline lahendus 1.3. Hoone plaaniline lahendus 1.4. Konstruktsioonide kirjeldus 1.5. Siseviimistluse kirjeldus (korruste kaupa) 1.6. Välisviimistluse kirjeldus 1.7. Tulekaitse 1.8. Keskkonnakaitse 1.9. Kütte ja ventilatsiooni lahendus 1.9.1. Küte 1.9.2. Ventilatsioon 1.10. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus 1.10.1. Veevarustus 1.10.2. Kanalisatsioon 1.11. Elektrotehnilise osa lahendus 1.11.1. Elektrivarustus 1.11.2. Nõrkvooluseade 1.11.3. Maandusseade 1.12. Tehnilised näitajad 9 10
Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3 m). Veevarustus Eelistatum on isevoolne veevarustus vesi peatiigist. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada. Täiesüsteemne kasvandus *Täiesüsteemses kasvanduses on tavaliselt sugukalatiigid sugu- ja asenduskalade suviseks pidamiseks, I järgu kasvutiigid kalade kasvatamiseks sama suvisteks, II järgu kasvutiigid
karpkalakasvanduses. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3 m). 49 Veevarustus Eelistatum on isevoolne veevarustus – vesi peatiigist. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. 50 Täiesüsteemne kasvandus
jalakäijate ja kanalisatsiooni tunnelite rajamiseks ja ka metrooliinide ehitamiseks kinnise meetodiga. 30. Puurmasinate otstarve ja liigitus. puurimismasinad kasut silindriliste avade, mida puuraukudeks nim, rajamiseks pinnastesse. Sõltuvalt rajatava puuraugu otstarbest liigitatakse puurimismasinad: a) kommunikatsioon-õhuliinide postide paigaldamiseks b) lõhkelaengute paigaldamiseks lõhkamistöödel c) kohtvaiade rajamiseks d) veevarustuse rajamiseks e) geoloogilisteks uuringuteks. Eelnimetatud otstarbega puurimismasinaid kasut alljärgnevaid puurimismeetodeid: a) löökpuurimine b) keerdpuurimine c) keerdlöökpuurimine d) pöördlöökpuurimine e) leekpuurimine. Liikumisviisilt jaotatakse: a) teisaldatavad puurtornid b) liikuvad puurimismasinad autode, traktorite või ühekopaliste ekskavaatorite baasil c) iseliikuvad puurimismasinad.
töökohti ja paremad palgad. Samuti tulevad maalt õpilased linna ülikoolidesse paremaid õppimisvõimalusi otsima. Linnastumise tempo on aeglane, kuna suurem osa inimesi on juba linnadesse kolinud. Soomes on kokku 107 linna, suurimad linnad on pealinn Helsinki (650 033 elanikku), Espoo (283 944 elanikku) ja Tampere (235 487 elanikku). Linnastumisega kaasnevad probleemid võivad olla: maakohtades tööjõu puudus, transpordiummikud, saaste ja veevarustuse raskused. 3.Majandus Soome majandusstruktuurid jagunevad nii: 1. Primaarne sektor- 2,6% 2. Sekundaarne sektor- 29,1% 3. Tertsiaarne sektor- 68,2% Soome tööhõivestruktuur on selline: 1. Primaarne sektor- 4,9% 2. Sekundaarne sektor- 23,8% 3. Tertsiaarne sektor- 71,3% Primaarsektor: 1. Soome on ajalooliselt alati olnud konkurendivõimeline. 2. Kõige enam põllumajanduses kasutatavad viljad on oder, nisu, suhkrupeet, kartul, piimakarja, kala. 3
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioon...
Eesmärgiks tagada ruumides ühtlast temperatuuri, ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri. 3. Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon kõrge soojatagastuse, ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks torud pinnases. 4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole kasulik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta, ning selle abil elektrienergiat säästa. 5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta. 6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn
[1] 4. Negatiivse sotsiaal-demograafilise mõju vähendamine põlevkivibasseinis ja selle mõjualal tegevus: 1) kaevandamisloa andmisel tuleb fikseerida kaevandajale sotsiaalsed, majandus- ja keskkonnakaitsekohustused. Kvaliteetse joogiveega varustamise tagamiseks seatakse kaevandamislubade andmisel tingimuseks veevarustussüsteemi väljaehitamine enne kaevetööde alustamist neis piirkondades, kus veevarustuse häirete tekkimine kaevandamise tagajärjel on tõenäoline (täpsustada maapõueseadust); [1] 2) keskkonnatasude seaduse muutmine inimese tervist ja sotsiaalseid aspekte paremini arvestava kompensatsioonimehhanismi kehtestamiseks; [1] 3) põlevkivikaevanduste alal elanikele ja omavalitsustele tekitatud kahjude kompenseerimisviiside väljatöötamine ja rakendamine; [1] 4) teabevahetuse parandamine ettevõtete poolt taotletavatest uutest tegevustest ja ettevõtete
kohaliku päästeasutuse soovituse järgi. Palgi- ja saematerjalide ladudes virnastatava mahuga kuni 10 000 m3 tuleb ette näha madalasurveline tuletõrjeveevarustus. Märgitust suuremate virnastatavate mahtude korral määratakse madala- või kõrgsurvelise tuletõrjeveevarustuse otstarbekus kohaliku päästeasutuse tehniliste võimaluste ja majandusliku kaalutluse järgi. Tuletõrje veevarustuse sh kustutussüsteemi pumbad peavad rakenduma automaatselt. Häireteta elektrivarustus peab olema tagatud kahelt sõltumatult toiteallikalt või elektritoite ja diiselgeneraatorilt tagatava reservtoitega või diiselpumbaga. Klassifikatsiooni järgi II ja III klassi kuuluval puidutöötlemisettevõttel (tootmismaht on alla 100 000 m³/aastas) peab olema tulekustutusveevaru 700 m3
KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................
neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on Kaarma ja Kärla valdade piiril paiknev Kaarmise - Jõempa karstiala. Põhjavesi Kvaternaari veekompleks asub maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab Kaarma vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei pakulubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks Kaarma vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt
Tarbijate elektrivarustus 1. Elektritarbijate ja paigaldiste kategooriad elektrivarustuse töökindluse järgi: 1. kategooria tarbijad ja -paigaldised, mille elektrivarustuse katkemine võib põhjustada ohu inimeludele, seadmete kahjustusi, massilist toodangupraaki ja pikaajalisi häireid keerukas tehnoloogilises protsessis. Selliste tarbijate või paigaldiste hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operasiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefoonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. 1. kategooria tarbijate ja paigaldiste hulgas eristatakse erirühma, mille katkematu töö 1. Komplekt alajaam; on ...
väga palju siseveekogusid - rohkem kui 1200 järve ja paisjärve, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. Veekogud mõjutavad meid väga palju, sealt saame me enda joogi- ja pesuvee, käime ujumas, suvitamas või sõidame niisama mööda. Lisaks on meie siseveekogudel oluline tähtsus kalanduse, veevarustuse ja paiguti ka liikluse seisukohalt, samuti looduse ilmestamisel ja kohaliku kliima kujundamisel. Inimtegevuse mõju veekogudele suureneb järjest. Käesoleval ajal kulgeb Eesti siseveekogudes kaks ebasobivat üldist protsessi: kiire toitainetega rikastumine ja reostuse suurenemine. Tulemuseks on järvede ja jõgede vee omaduste halvenemine, elustiku muutumine ja paigutine häving, veekogude vananemine, nende kalandusliku, veemajandusliku ja puhkeotstarbelise väärtuse vähendamine.
mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada (ega kasutada projektsiooni). See tähendab, et tegu on niivõrd väikese tükiga Maa pinnast (tavaliselt väiksem kui 10x10 km), et see peaaegu et ei erinegi tasapinnast. Plaan on tavaliselt topograafilisest kaardist ka veidi tehnilisem. See tähendab, et plaanidele kantakse põhjalikumalt tehnovõrgud (nt elektri- ja sideliinid, kanalisatsiooni ja veevarustuse elemendid vms). 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv
Basseinide sisepinda võib katta epoksüvaiguga või kõrgahjutsemendiga. 19 10-20 cm sügavune vesi on vähile piisav. Varjepaikadeks võib kasutada plastikuga kaetud metallilehtesid, katusekive, drenaazitorusid jmt. Väikeste vähipoegade jaoks on kasutatud plastikrohumatte, mille harjaste vahele pojad pääsevad varju. Vähibasseine võib asetada korrustena üksteise peale 3.3. Veevarustus (joonis 10) Veevarustuse kavandamisel tuleb lisaks vee kvaliteedile arvesse võtta seda, et vee kogus oleks piisav. Võrreldes pinnaveega annavad allikad ja kaevud aastaringselt võrdlemisi ühtlaselt vett. Veevarustuses on tähtis, et piisav pealevool oleks kindlustatud ka kuival perioodil. Kui saadaval on põhjavett, pinnavett ja tööstuslikku sooja vett saab luua mitmekülgsemate võimalustega vähikasvatuse süsteemi kui alal, kus on kasutada vaid sademete valgveed.
Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus varem ka Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. Need on taimed, mille vartes ja juurtes esinev hästi arenenud veevarustuse mehhanism võimaldab neil asustada kuivi alasid. Siia hulka kuuluvad sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni. Viiel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril, sealhulgas Vahenurme küla puisniidul Pärnumaal kuni 74, Saaremaal Tagamõisa puisniidul 67 liiki
ANTIIKMÜTOLOOGIAST KERKINUD SENTENTSID, VÄLJENDID, KÕNEKÄÄNUD JA TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kell...
2. Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Mädanikud kahjustunud kude muutub kas pudrutaoliseks, sageli haisvaks (märgmädanik) või pulbritaoliseks (kuivmädanik) massiks. Mädanikud tekivad vee- ja toitaineterikastel taimeosadel, eriti sage on nende esinemine säilitamisel 1 Närbumine on taimede üksikosade või kogu taime haigestumine veevarustuse hüirete tõttu, mis avaldub taime lehtede ja rohtsete osade muutumises lõdvaks ning rippuvaks. Närbumine tekib veepuuduse tõttu või taimede juhtorganite vigastuse tagajärjel (nt. kurgi fusarioosne närbumistõbi) Laiksused kahjustunud taimeosadele, eelkõige lehtedele tekivad mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega laigud, mida põhjustavad kudede suremine (nekroosilaigud), klorofülli vähenemine (kloroosilaigud) või mitmesuguste pigmentide teke
) 68. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked 7) uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale 69. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid. Kuna sageli on vihmavee püstiku juures nii kõnnitee kui ka hoone sein lagunenud ja vajunud. Maa-aluste torustike, nii heitvete torustike leke vi heitvete kanalisatsiooni ummistuste vältimine jne. 70. Hüdroisolatsioon, kus kasutatakse ja milliseid vigu esineb Kasutatakse elamu-, tööstus ja muudel ehitistel hoonete piirdetarindites, nagu katusekatted, parkimisplatside ja õuealade hüdroisolatsioon, sh pööratud katuste hüdroisolatsioon (rõdude
) 66. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked 7) uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale 67. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid. Kuna sageli on vihmavee püstiku juures nii kõnnitee kui ka hoone sein lagunenud ja vajunud. Maa-aluste torustike, nii heitvete torustike leke vi heitvete kanalisatsiooni ummistuste vältimine jne. 68. Hüdroisolatsioon, kus kasutatakse ja milliseid vigu esineb Kasutatakse elamu-, tööstus ja muudel ehitistel hoonete piirdetarindites, nagu katusekatted, parkimisplatside ja õuealade hüdroisolatsioon, sh pööratud katuste
rakendab kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides toidu nõuetekohasuse tagamiseks. (2) Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid ning nende planeering, samuti sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetele. Toiduhügieeni eeskirjades kehtestatakse ka veovahendite, toidutoorme ja toidu veo, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning käitlemise ja käitlemisettevõtte töötajate hügieeni ning käitleja enesekontrolli nõuded. (3) Toiduhügieeni üldeeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale võib põllumajandusminister kehtestada toiduhügieeni tagamiseks vajalikud eeskirjad toidutoorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa. § 27. Käitlemisettevõtte töötaja (1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid
suureneda ja teised siseorganid kokku suruda. Kalad muutuvad rahutuks ja ujuvad kiirete sööstudega, neil värisevad uimed ning nad reageerivad tormiliselt välistele ärritustele. Haige kala ei toitu, hoidub vee pinnakihti, kaotab nägemise ja tasakaalu ning hukkub gaasemboolia tagajärjel. Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega. Selleks peab tiikides ja basseinides olema pidev ühtlane läbivool, pumpadega veevarustuse või sooja vee kasutamise korral on aga vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks. Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised Kui kalad toituvad looduslikust toidust, on neil seedetrakti häireid harva. Tiigikaladel esineb neid aga sageli. Pikaajaline söötmine ühekülgse söödaga, näiteks linaseemneõlikoogiga, põhjustab karpkalal muutusi sooltoru limaskestas, mille tõttu halveneb sööda omastatavus ja väheneb kala talvekindlus
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
Tegeliku ja maksimaalse fluor suhe! Pöördvõrdeline stressi tugevusega. Kui flor rase on madal (Fo) pimedas, kui valgustatakse tugeva vilkuva energiaga (Fm), siis kõrge, kuna ei suuda kasut kogu neeldunud energiat. Fv=Fm-Fo; normaaltingimustes on Fv/Fm 0,832 +/- 0,004 Taimede füsioloogilise seisundi kohta annavad infot veel sellised kaugseire meetodid: Taimelehtede ja taimkatte temperatuur stressis taimed sulgevad õhulõhed, transpiratsioon kahaneb ja lehtede temp kasvab; normaalse veevarustuse korral on lehtede temp madalm veidi õhutemp. Ksantofülli tsükkel üleliigse soojuse kõrvaldamiseks stressi korral. Ksantofülli tsükli pigmendid neelavad kiirgust sinises ja sini-rohelises spektri osas. Kui stressi korral suureneb ksantofülli tsükli pigmenteide konts. Siis peegeldusmisspektris toimb nn roheline nihe, mõõdetakse kas detailse spektri või nn fotokeemilise indeksi PRI abil (ei ole tundlik ainult pigmentde muutuste suhtes, vaid ka nt roheliste lehtede katvuse suhtes).
variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks.
Primaarsektor Põllumajandus, jahindus Metsamajandus Kalandus Mäetööstus Ülesanne 8. Arutlege pinginaabriga, kuivõrd on järgmine tegevusala oluline kaubanduse seisukohalt. tegevusvaldkond Põllumajandus Metsamajandus Kalandus Sekundaarsektori moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted. Joonis. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. Keemiatööstus Ehitus Sekundaarsektor Energeetika-, gaasi- ja Masina-, metalli- ja veevarustus aparaaditööstus
Esmalt joonistatakse arvutis prinditava objekti ruumiline mudel, millel kajastub objekti pikkus, kõrgus ja laius. Selle joonise alusel pihustab printer oma düüsidest kiht-kihilt materjali (plastmassi, betooni või sulametalli), kuni objekt ongi valmis. 3) Reovee puhastamine joogiveeks - California viimane põuaperiood kestis lausa viis aastat. Ka mitmel pool mujal maailmas on veevarud kokku kuivamas. See sunnib nii teadlasi kui linnaplaneerijaid otsima veevarustuse tagamiseks alternatiivseid lahendusi. Üks käepärasemaid võimalusi on reovee puhastamine joogiveeks. Ka Californias on häda sunnil hakatud sellele võimalusele mõtlema. Rehkenduste kohaselt võiks puhastatud reovesi pakkuda puhast joogipoolist kaheksale miljonile inimesele ehk viiendikule osariigi rahvastikust. Texas on selle meetodi kasutamist juba alustatud. Bill & Melinda Gatesi sihtasutuselt toetust saanud firma on meetodit edasi arendanud ja rajanud
kagusse. Tammidest suunatuna pöörduksid Labradori hoovuse külmad veed ookeani, Golfi hoovuse harud aga hakkaksid uhtuma Kanada ja USA rannikut. Sellised projektid oleksid juba alanud sajandil realiseeritavad, kui oleks kindlust, et kliima paranemine ühes piirkonnas ei halvendaks olukorda mujal. Eestiski on inimene vetevõrku tugevasti muutnud. Maaparandusega on enamik väikesi jõgesid ja ojasid süvendatud. Veevarustuse tarbeks on rajatud uusi ja korrastatud vanu kanaleid. Loode-Eestis on Jõelähtme jõest Salajõeni umbes 80% vooluveesängidest tehislikud, kusjuures mõnes väiksemas tiheda lisajõgede võrguga jõel on tehisvõrgu osatähtsus üle 90%. Iselaadne reljeefi ümberkjundamine on toimunud seal, kus elanikke on palju ja haritavat maad vähe. Seal on mägede nõlvad muudetud terrassilisteks, näiteks Aasia lõunapoolsetes piirkondades.
Lühike vastus võiks olla, et elastne rakusein võimaldab säilitada turgorit ka olukorras kus raku veesisaldus märkimisväärselt väheneb. Vesi difundeerub rakku osmoosi teel, mille tagajärjel rakk paisub, saavutades pingusseisundi ehk turgori. Kui rakk on veega küllastunud ja süsteem on tasakaalus, on veepotentsiaal nii raku sees kui ka väljaspool rakku ühesugune. Elastsed rakuseinad ja osmootikumide vähendamine võimaldavad tagada põua kestel fotosünteesivate rakkude piisava veevarustuse. Põua tingimustes toimub veekadu peamiselt veesäilitus-rakkudest, mitte aga fotosünteesivatest. Veesäilitusrakud võimaldavad turgori säilimist ka suurte ruumala muutuste juures. 12) Millised mullad hoiavad vett vähem kinni ja mis põhjusel? Mullad jämedama tekstuuriga ja kehvema struktuuriga hoiavad kinni vähem vett, sest taime jaoks kättesaadava veehulk sõltub mulla lõimisest. Mulla lõimis on erinevate mehaaniliste fraktsioonide vahekord mullas
) · Kus ettevõte asub? Kas sellel asukohal on eeliseid või puuduseid? · Ettevõtte suurus (töötajate arv, aastasissetulek jne.) · Praegune toodang · Ressursside kättesaadavus. Olenevalt sellest, millised ressursid on teie tegevusele tähtsad, tooge nende kohta ära järgnev informatsioon: - Vesi kust see tuleb ja milline on kvaliteet? Kas seda on piisavalt praeguste vajaduste juures ning võimaliku laiendamise korral? Kas veevarustuse kättesaadavaks tegemine toob lisakulutusi? - Kanalisatsioon missugust reovee ärajuhtimissüsteemi kasutatakse (on kavas kasutada)? Kas ettevõte töötleb jäätaineid enne nende keskkonda saatmist? Millised on jäätainete töötlemise kulud antud kohas? - Elekter kas see on kättesaadav? Kas elektri toomine ettevõtte asukohta nõuab lisakulutusi? - Kuum vesi millise energiaallikaga vett kuumutataks? Kas see on kättesaadav?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusteaduskond Majandusarvestuse eriala Riho Vaher FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ Õppejõud: Ester Vahtre Tallinn 2017 SISUKOR TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ...........1 Majandusteaduskond...........................................................................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS.............
229 –hoone muude põhitarindite tehnohooldus. 230 - Hoonete siseruumides tehtav tarindite tehnohooldus: 231 - seinte pindade tehnohooldus; 232 - põrandakatete tehnohooldus; 233 - vaheseinte tehnohooldus; 234 - lagede tehnohooldus; 235 - avatäidete tehnohooldus; 236 - ahjude, kaminate, pliitide ja muude küttekollete tehnohooldus; 239 - muude siseruumides paiknevate elementide tehnohooldus. 240 - Hoone keskkonnatehnika süsteemide tehnohooldus: 241 - küttesüsteemi tehnohooldus; 242 - veevarustuse (sh. külma ja soojavee süsteemid) tehnohooldus; 243 - veevarustusega seotud seadmete (sanitaartehnika, basseinid jm.) tehnohooldus; 244 – kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemide tehnohooldus; 245 - ventilatsioonisüsteemi tehnohooldus; 246 - kliimaseadmete tehnohooldus; 247 - maagaasivarustuse süsteemi tehnohooldus; 248 - erigaasivarustuse süsteemi tehnohooldus; 249 - muude ruumides keskkonnatingimusi kujundavate süsteemide tehnohooldus.
Määra kriteeriumid, mis eristavad vastuvõetava analüüsi tulemuse vastuvõetamatust (analüüsi tulemuste piirnormid); Lisa plaani juurde ka labori nimetus, kus joogivee proove analüüsitakse; Katseprotokollid säilita enesekontrolliplaani joogiveeplaani juures; Kirjuta lahti tegevused juhuks, kui analüüsi tulemusena selgub, et kasutatav vesi ei vasta joogivee nõuetele (põhjuste väljaselgitamine, ajutine veevarustuse korraldamine). Vaata lisaks juhendist VTA kodulehel: „Vesi toidukäitlemisettevõtte toiduohutussüsteemis” 1.10 Personali tervis Toitu käitlev töötaja ja oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja, samuti toidu käitlemisruume puhastav töötaja peab nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja ka töösuhte ajal korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab vastavalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
