Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted. Joonis. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. Keemiatööstus Ehitus Sekundaarsektor Energeetika-, gaasi- ja Masina-, metalli- ja veevarustus aparaaditööstus Mööblitööstus Töötlev tööstus Puidu-, paberi- ja tselluloositööstus Toiduainetööstus Ülesanne 9
massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3. Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. (Eelistatum on isevoolne veevarustus – vesi peatiigist. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada.) 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD...............................................................15 2 SISSEJUHATUS Mis on energia lihtinimesele? Tänapäevaühiskonnas üks peamisi ja olulisel kohal olev tegur mis otseselt mõjutab meie igapäeva elu. Käesoleval ajal ei kujutaks ette elu ilma elektrita, kogu majapidamine võib olla ülesehitatud elektrienergiale – küttesüsteem, veevarustus (pumbad), valgustus, majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja laiendamiseks – põlevkivi, taastuvenergia (tuulegeneraatorid, päikesepaneelid) ja ka tuumaenergia. Nendest viimase ehk tuumaenergia otstarbekusest Eestile on hakatud pingsamalt rääkima viimasel aastakümnel
815 Ajutised piirded ja sillad - - - - kr Liikluskorraldus 2 10 000 kr 20 000 kr - - - - kr 82 Ehitusaegsed tehnovõrgud ja seadmed - - - - kr 821 Ajutine veevarustus ja kanalisatsioon 2 Kuu 200 kr 400,00 kr 822 Ajutine elektrivarustus - - - - kr 823 Telefon - - - - kr Ajutine valgustus 2 Kuu 820 kr 1 640 kr 86 Ehitusplatsi ekspluatsioonimaterjalid ja energia - - - - kr
täitega kipsplaatseintega. Keldrikorrusele rajatakse raudbetoonpõrand. Katus: elamutel on lamekatus ja sisemine veeäravool. Katuse kandetarindid on monteerivad raudbetoonpaneelid. Katuseks paigaldatakse 2xSBS. Aknad ja uksed: korteritel on puitalumiinium aknad. Klaasid kirkad, sisemine selektiivklaas, aknalengis suletavad tuulutuspilud. Korterite siseuksed on mantel sileuksed. Välisuksed vastavad tule- ja helipidevusnõuetele. Veevarustus: korterelamu veevarustussüsteem koosneb külma- ja sojavee ringlustorikust. Soe vesi saadakse soojussõlmest soojavee mahutitest. Igal korteril on eraldi külma- ja soojavee mõõtja. Pesumasina ühenduskohad on vastavalt plaanidel näidatule seinal. Köögi valamu veeotsad lõpetatakse vastavalt plaanil näidatud asukohale sulgkraanidega seinal (arvestades kraanide paiknemisega köögikapis) ja kanalisatsioonitoru pimeotsikuga.
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega ...
majandusressursid - loodusressursid, mida on rikastatud teatava hulga inimtöö lisamisega majandussubjektid - majandustegevuses osalevad indiviidid, ettevõtted ja valitsus majandussüsteem - mehhanism, mis ühendab kõiki tootmistegureid ning arusaamu ja teadmisi majandamise reeglitest majanduse (valdkonnad) põhisektorid - primaarsektor ehk hankiv tööstus ( põllumajandus, jahindus, metsamajandus,kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus makroökonoomika(4) - majandusteadus, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviksüsteemi uurimisega mandaat (3) - valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Vastavalt saadikukohtade arvule eristatakse ühemandaadilisi ja mitmemandaadilisi valimisringkondi. merkantilism (2) - koolkond XVIII sajandi Prantsuse majandusteaduses, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128...
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad
sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. · Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2. Ehituskunst a. Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: · Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. · Võlvid, kaared ja kuplid. · Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. b. Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. c. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d. Arenenud teedeehitus: · "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. · Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3. Skulptuur a. Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b. Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask:
79 pKr vulkaani Vesuuvi laava alla maetud Pompei Lõuna-Itaalias. Linna hakati välja kaevama XVIII sajandil. Katastroof 8 säilitas mitte üksnes linna arhitektuurilise üldilme, vaid ka olustikulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Eluhooned olid ehitatud lubjakivist vanaitaalia põhiplaani järgi. Kuigi Pompei oli vaene linn, oli ka siin veevarustus ja kanalisatsioon, termid, foorum ja amfiteater. II sajandil Muutus Pompei Kreeka mõjutustel hellenistlikuks linnaks. Lubjakivi asemel hakati tarvitama tuffi ja kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks. Selle ajal ehitati ümber kogu linn. Linna keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal olid toredad templid ja avalikud ehitised, millest on välja kaevatud suuri varemete osi. Linna ümbritses suur müür. Uuenesid ka elumajad. Lihtsatele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD.................................................................................................
komandant. Täpsem kirjeldus on toodud ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1). Päästemeeskonna informeerimise korraldus peakilpide, sprinkleri keskuse, tuletõrjevooliku süsteemi keskuse, tulekustutus tugipunktide, tuletõrje- ja päästevahendite juhtimiskeskuse ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme, päästeautoga hoone sisese tuleohutuspaigaldistega liitumiskohtade asukohtadest ning tuletõrje veevarustus Päästemeeskonda informeerivad ohtudest isikud, kes on selleks määratud vastavalt ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1). Päästemeeskonna informeerimise korraldus ettevõttes või asutuses paiknevatest põlevmaterjalidest, ohtlikest ainetest või muudest ohtudest Päästemeeskonda informeerivad põlevmaterjalidest, ohtlikest ainetest või muudest ohtudest isikud, kes on selleks määratud vastavalt ohuolukorras
7 2 2 2 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv lahend Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se võimalik. Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 28. oktoober kell 2 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 2016 maa ja majandussektorite lõikes. Tallinna ja muu Harju maakonna andmed on toodud eraldi. Tartu linna ja Tartu maakonna andmed on toodud eraldi. Töölehel Rahvasti...
Oletame, et iga gaasi aatomsalvestab 10+10=20 bitti (see vastab mõõtmise suhtelisele täpsusele 10-3) 1 mool gaasi salvestab seega 1025bitti BIOENERGEETIKA Tüüpilised tasakaalulised membraanipotentsiaalid: 0.1-0.2 V Sellele vastab elekriväljatugevus 105 V/cm. Miks? Kui suurt ioonide kontsentratsiooni erinevust on selle potentsiaali hoidmiseks vaja? Vee kadu läbi taime pinnanimetatakse transpiratsiooniks. Kuidas see veevarustus toimib? Vesi liigub puus mõnekümne mikromeetrilise läbimõõduga ksüleemtorudes. Et kapillaarjõudude abil kõrgemaid puid varustada peaksid torud ~100 x peenemad olema. Ei ole, sest torude voolutakistus kasvab proportsionaalselt 1/r4 Miks Maa üle ei kuumene ega lõpuks ära ei põle/aura? Mis on fotosüntees? Miks peavad rakud sisaldama suure arvu molekule? Hinnanguliselt peab rakk metaboolsete protsesside kindlustamiseks sisaldama vähemalt 120 valku, tema genoomseega vähemalt 120 geeni
· Nakatunud isikud eritavad haigustekitajaid roojaga. · Igal aastal haigestub ülemaailmselt 1,4 miljonit inimest! · Leidub kogu maailmas, kuid see on enam levinud piirkondades, kus on ebapiisavad hügieenitingimused. · Nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud. · Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus (saastunud veeallikad). · Headeks nakkusallikateks on koorikloomad saastunud veekogudest; saastunud toored puuja köögiviljad ning piim ja piimatooted. · NB! Vaktsineerimisega ennetatav haigus (soovitatav eriti enne reisima minekut). 1. VAKTSINEERI ENNAST! (soovitatav eriti enne reisima minekut). 2. PESE ALATI KÄSI · pärast tualetis käimist; · pärast "linna pealt" , kauplustest, ühistranspordist koju (reisil hotelli) jõudmist; · enne toidu valmistamist;
piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 5800 kg piima siis mahutid peaks mahutama 12 000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas C, joonistel C.1 ja joonis C.2. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid. Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48] n möp = z i mi1 , (5.13) i =1 kus n loomarühmade arv; zi loomade arv rühmas; mi1 veetarbimisnorm. Veiste veetarbimisnormid on esitatud tabelis 5.7.
Küll aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel. Omavalitsuse tuluallikad · Osa üksikisiku tulumaksust · maamaks · riigi toetus · kohalikud maksud · laenud · laekumised teistelt omavalitsustelt · trahvid ja riigilõivud · kaupade ja teenuste müük jms Kohalike omavalitsuste ülesanneteks on : · kohalike küsimuste lahendamine · kohalik heakord · kohalik veevarustus · kohalikud teed ja tänavad · kohalikud turud · haiglad, koolid, lasteaiad 2) Peamised globaalprobleemid ja nende võimalikud lahendused. Keskonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine Sotsiaalprobleemid - vaesus, nälg, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine,
hädavajalik minimaalse elatustaseme tagamiseks (nt auto, televiisor, pesumasin) lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks majanduse põhisektorid (valdkonnad) primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus majanduslangus ehk depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulekud vähenevad majanduslik efektiivsus võimalikult suure hulga tarbijate soovide ja vajaduste rahuldamine võimalikult madala ressursikuluga majandussüsteem mehhanism, mis ühendab kõik tootmistegurid ning arusaamad ja teadmised majandamise reeglitest
2.Tootmine Intensiivne tiigikasvatus - lisasöötmisega, kõrgemad asustustihedused, kaubakala toodang 500 - 1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. Eelistatum on isevoolne veevarustus vesi peatiigist. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada. 4. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
monumentaalsed veejuhtmed, mida kutsuti akveduktiks. Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist annavad Pompei varemed Lõuna- Itaalias. Linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. aastal tuha alla. Katastroof säilitas mitte üksnes linna üldilma, vaid ka olulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Enamus majad Pompeis olid ühe- ja kahekordsed, ka veevarustus, termid, foorum ja amfiteater olid olemas. Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suulist. Pärimusi hakati üles kirjutama alles III sajandi eKr. Ka Roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka ega eeskätt etruski eeskujudele
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
40 poeglapsele, üks pissuaar 40 poeglapsele ning üks kätepesuvalamu 30 õpilasele ja ühte kabiini klosetipoti kõrvale käsiduss. (6) Igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end võimlemissaali dusiruumis, pesuruumis või muus õpilastele pesemiseks ette nähtud ruumis puhtaks pesta. (7) Dusiruumides ei ole lubatud kasutada puidust põrandareste. §8. Ruumide veevarustus ja sisekliima (1) Koolis peab olema soojaveevarustus õppeköögi ruumis, keemiakabineti abiruumis ja igas ruumis, kus tegevus eeldab käte pesemist või kus käed määrduvad õppetöö käigus. Sooja vee temperatuur peab olema vähemalt 37 °C ning toidunõude pesemisel vähemalt 65 °C. -8- (2) Optimaalne õhutemperatuur õpperuumis on 22 °C ± 3 °C, kuid võimlasaalis 18 °C ± 3 °C ning dusiruumis 25 °C ± 2 °C
73 1. korrus m2 1186 0,6 711,6 4 15 74 2. korrus m2 1386 0,6 831,6 4 17 Põrandakatete paigaldamine 75 Kontoriruumide põrandakatete paigaldamine m2 595 0,7 416,5 6 9 76 Koridoride ja trepikodade keraamilisest plaadist põrndakatted m2 369 1,3 479,7 4 15 VEEVARUSTUS, KÜTE, KANALISATSIOON, VENTILATSIOON 77 Elektrivarustus, kilp, valgustus jm/tk 0 78 Side, signalisatsioon, telefon jm 0 79 Ventilatsioon jm 0 80 Jahutus jm 0
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö Agnes Lukats INGLISMAA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2004 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Demograafiline olukord..........................................................................................................4 1.2 Valitsusvorm...........................................................................................................................4 1.3 Religioon................................................................................................................................ 5 1.4 Ajalugu...............................................................................................................
Suurem on siis kui korduvkasutatav vesi. Oleneb ka kättesaadavusest. 2) pumba ja elektri kulutused lähevad liiga suureks, oleks vaja võimsat pumpa jne. 11. Nimetada vähemalt 3 veemajanduse ahela olulist lüli. Täpsemalt selgitada, miks soovitatakse vee jaotusvõrk planeerida ringtrassina (vähemalt 2 põhjust)? 3 lüli: vee algressurss, vee reservuaar, vee puhastamine ja muu töötlus. Puhastustööde ja remonditeostus on kergem; veevarustus parem, tarbjani jõuab ikka vesi. Soojusvahetid 1. Millised on soojusvahetite valiku olulisemad kriteeriumid? Nimetada vähemalt 4 koos selgitustega. Keskkonnasõbralikkus ja säästlikkus – et ei peaks nii palju maksma, hea soojusvahetus jne. Mitte väga suured kabariidid – et mahuks ruumi ära, või planeeritud kohta. Lahtivõetavus – seadmed peavad olema lahtivõetavad, sest muidu
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
5 Põllumajandus, jahindus ja metsandus Muud tegevusalad Finantsvahendus, kinnisvara, rentimine 6 ja muud äritegevused Hulgi- ja jaekaubandus 7 Hotellindus ja restoranid Ühingud, sotsiaal- ja isikuteenused Rahandus, kindlustus, kinnisvara ja 8 Elektri, gaasi ja veega varustamine äritegevus 9 Energeetika, gaasi- ja veevarustus 10 Kaevandamine 16 TÖÖÕNNETUSTE VÄLTIMINE Tööõnnetused toovad endaga kaasa palju negatiivseid tagajärgi: inimene võib õnnetuse tagajärjel kaotada töövõime või isegi hukkuda. Lisaks õnnetuse ohvrile toovad antud sündmused ebameeldivusi ka tööandjale. 1. tuleb maksta ületundide eest asendustöötajatele, tuleb teha kulutusi asendustöötaja
Töödele kulutas Eesti riik 7,5 miljonit krooni, lisaks Taani riigi abi. Tööde tulemusel vähenes vaba õlikihi paksus ning reostuskolde edasine pindalaline laienemine on vähetõenäoline. Praeguseks on Tapa linna veehaare viidud reostuskoldest väljapoole, laiendatud on ühisveevärgi trasside ala linnas. Arukülas tegeldi puhastustöödega 1994. aastal pärast reostuse ulatuse selgitamist. Toimus õlise vee väljapumpamine ja separeerimine. Aastaks 2001 oli Aruküla veevarustus osaliselt lahendatud veevõtu abil reostuse eest kaitstud sügavast KambriumiVendi veekihist. Ehitati küll veetrasse, kuid need ei kata seni kogu alevikku ja osale elanikest veetakse tänini joogivett. Ämari lennuvälja põhjaveereostuse likvideerimisega tegeldi aastatel 20012004. Reostuse likvideerimiseks ehitati lahtine kraavidesüsteem, kuhu kogunenud reostunud vesi juhiti läbi õlipüüduri. Kokku utiliseeriti 250 m3 reostunud vett (ca 1225 m3 naftasaadusi).
Lõuna-Itaalias.linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. Aastal vulkaanilise tuha alla, kust seda alles 18. Sajandil välja kaevama hakati.katastroof säititas linna arhitektuurilise üldilme nind ka olustikulisi detaile, nt kritseldusi maja seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Erinevalt Roomast on Pompeis majad üldiselt siiski ühe või kahe korruselised. Ka Pompeis oli olemas veevarustus, kanalisatsioon, termid, foorumid, ja amfiteater. Suuremad elamud olid kaetud seinamaalingutega, mis on Rooma maalikunsti kõrge taseme parimaks näiteks. Väljakaevamiste alusel võib väita ka seda, et mitte ainult suurlinnad ei olnud jõukad vaid kah väiksemad oli heal järjel. Traditsiooniline Rooma usund oli kujunenud etruskide ja kreeklaste usundi mõjul, kuna Rooma usundi kohta puudusid kirjalikud tõendid, arvatakse , et usundid anti edasi suuliselt
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasaka...
(separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi. Naftareostuse vältimise konventsioon MARPOL. Eritsoonid: Läänemeri, Must meri, Vahemeri. Separaator puhastab vähemalt 15 ppM. ,,Naftaraamat" Pilsiveesüsteem; . 1- ; 2- 2- ; 3- 3- ; 4- 4- 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid Eluotstarbesüsteemid on vajalikud normaalsete elutingimuste loomiseks. · veevarustus: joogi- pesu- ja mereveesüsteem; · kanalisatsioon: reo- ja heitvee ning piigatisüsteem, reovee kogumispaagid; · küte: aur-, vesi-, õhk- ja elekterküttesüsteem; · üld- ja kohtventilatsioon: eluruumid, trümmid, masin · õhu konditsioneerimissüsteemid Veevarustussüsteemid: · -joogivesi: kambüüsid, sööklad, medruumid, nõudepesuruumid, kõik kraanikausid (50ltr) · -pesuvesi: dusid, saunad, pesumasinad(100)
loodusressursse. Primaarsektoris töötavate inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Sekundaarsektor Sekundaarsektori moodustavad töötlemisega tegelevad ettevõtted. Samuti kuuluvad siia energeetika-, gaasi-, vee- ja ehitusettevõtted. Sekundaarsektor: 1. töötlev tööstus (toiduaine, puidu, paberi, tselluloosi, mööbli, masina, metalli, aparaadi, keemia, rõiva, tekstiili) 2. energeetika-, gaasi- ja veevarustus 3. ehitus Tertsiaarsektor Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äriteenindus jpm. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
väike bassein, mis kogus katuseavast sisse sadavat vihmavett. Aatrium oli igapäevase elu keskkoht ja varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal rajati suuremate majade taha aga veel sammaskäiguga piiratud aed ja spetsiaalne ruum külaliste vastuvõtuks ning pidusöökideks. Ehituskunst saavutas oma tipu keisririigi ajal. Rajati sillutatud kiviteid ja monumentaalseid sildu, enamuses Itaalia ja paljudes provintside linnades oli veevarustus ja kanalisatsiooni, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Vähemalt jõukamate inimeste elustandard jõudis sel perioodil tasemele, mille ületamiseks kulus järgnevalt ligi poolteist tuhat aastat. Rooma linn Roomast sai vabariigi lõpus ja keisririigi ajal Vahemeremaade suurim linn. Impeeriumi pealinna asus elanikke kogu keisririigist. Elanike arv kasvas pidevalt, ulatudes lõpuks võibolla isegi üle miljoni. Linnaelanike varanduslik seisund oli väga erinev
(suitsuvaba trepikoda). · (4) Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. · (5) Üksik-, kaksik- või ridaelamu ning suvila ja aiamaja kelder ei pea vastama lõikes 2 nimetatud nõuetele. · (6) Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel. · § 29. Tuletõrje veevarustus · (1) Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus. · (2) Ehitise kustutamiseks vajaliku veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav teave: 1) kustutusvee allika kohta, kusjuures veemahuti kasutamise korral selle veevaru kohta; 2) veejaotussüsteemi kohta koos välis- ja siseveevõtukohtadega; 3) andmed erikustutusvahendite kohta. · 6. peatükk TULEOHUTUSPAIGALDIS · § 30. Tuleohutuspaigaldis
Põrandakattematerjalid. Põlevus EVS 620-9:2003 Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Põlevus EVS 812-1:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus EVS-EN 1991-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused
lämmastikuühendid. Kohastumusena mineraalainete, gaaside, valguse vastuvõtuks on kujunenud suur lehepind. Vees lahustunud ainetest on magevetes ülekaalus karbonaadid (Ca-karbonaat), merevees kloriid. Magevetes võib esineda looduslikke orgaanilisi aineid (huumus), ka saastaineid. Ka merevees on orgaanilisi laguaineid ja saastaineid. Vastavalt soolsusele on erinev ka taimede rakumahla soolade kontsentratsioon, mis peab ületama keskkonna kontsentratsiooni, et taime veevarustus oleks normaalne. Transpiratsiooni (?) puudumise tõttu võtavad veesisesed taimed vett juurderõhu abil või reguleerib seda hüdatoodide (?) tegevus. Nt kui katkestada vesikupu lehtede veevõtt leherootsu kaudu, närbuvad taime ujulehed kiiresti. Gaasireziim. Gaasid O2, N2, CO2, H2S on enamiku looduslike veekogude tavalised komponendid. Gaasisisaldust iseloomustab Henry seadus: Gaaside lahustuvus vees väheneb temp tõusu ja atmosfäärirõhu vähenemise korral vastavalt sellele seadusele.
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aa...
tegevusaladele (vt tabel). 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Tabel Kvoodid ettevõtte suurusele (töötajate arv) ja tegevusalale A põllumajandus, jahindus, metsamajandus B kalandus C mäetööstus D töötlev tööstus E energeetika, gaasi ja veevarustus F ehitus G hulgi ja jaekaubandus; remont H hotellid ja restoranid I veondus, laondus, side J rahandus, kindlustus (finantsvahendus) K kinnisvara, üürimis ja äriteenindus L riigivalitsemine ja kaitse, sotsiaalkindlustus M haridus N tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Põrandakattematerjalid. Põlevus EVS 620-9:2003 Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Põlevus EVS 812-1:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus EVS-EN 1991-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused
Samas võivad kohustuslikud kursused ka vastupidiselt mõjuda. Ebameeldiv kohustus pigem suurendab stressi. 2.3. TÖÖTURU STRUKTUURIMUUTUSED Lisaks peamiste tööturu näitajate muutustele on tähtis jälgida ka tööturul toimunud struktuurimuutusi. Majanduses jagatakse kõik tegevusalad kolme sektorisse: 1) primaarsektor põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus; 2) sekundaarsektor mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus; 3) tertsiaarsektor teenindus. Tabel 1. Hõive struktuur eesti majandussektorite lõikes 1997-2006, protsenti 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Primaarsektor 9,2 8,9 8,1 7,2 6,9 7,0 6,2 5,9 5,3 5,0 Sekundaarsektor 33,2 33,1 32,1 33,3 33,0 31,3 32,5 34,9 34,0 33,5
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
asuvate väikeste torukeste abil välja. Termide omapära eitub vaba aja tegevustes, mida seal pakutakse enam kui tavalistes kümblusasutustes: võimlemisruumid,raamatukogu, puhkeruumid, aiad. Siin kohtuvad kõik ühiskonnakihid ja koguni keiser ise sulandub vahel suplejate sekka.termid on samuti ysna erootiliseks paigaks, sest alles hiljem eraldatakse naised kindlalt meestest ja eri sugudele määratakse erinevad külastusajad. 2) Veevarustus: akveduktid . Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele saunadele ja purskkaevudele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse. Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Esialgu kaeti nende ehitamise kulud sõjasaagist,
Kuid korras tänavate ja linnajagude kõrval laiusid varemed. Lammutati palju ja ehitati vähe. Lammutamist nimetati küll "taastamiseks", kuid tavaliselt tähendas see varemete mahakiskumist, mitte nende taastamist. Uusehitised valmisid esialgu uhkeldavas stalinistlikus stiilis. (Ibid.) Rõhuv enamus linnarahvast elas aga mugavusteta puust üürimajades, mis suuremas osas pärinesid tsaariajast, osalt ka iseseisvusjast. Paremal juhul oli olemas veevarustus, halvemal juhul toodi vett pangega kaevust. Reeglina aga polnud majja ulatuvat kanalisatsiooni, välja arvatud Tallinnas. Reovee jaoks oli õuel lampkast, pesu pesti pesuköögis, ja kui korterite arv polnud liiga suur, siis oli igal perenaisel veel endise peremehe poolt ette nähtud pesupali. Seep oli hinnaline, osalt keedeti seda ka ise. Linlase sõjaaegade tüüpiline probleem- küttepuud- kummitas ka sõja järel. Puude kokkuhoiuks seati mõnes peres tuppa üles väike raudahi
Töötajad 1 2 3 4 5 6 7 8 1 4 4 4 4 4 4 4 3 2 4 5 5 4 4 4 4 3 3 4 4 3 4 4 4 4 4 4 4 5 4 4 5 5 4 3 5 3 2 2 1 2 2 2 3 6 4 3 2 2 4 4 4 3 7 2 3 3 2 2 3 2 2 8 4 3 2 4 2 3 4 4 9 5 5 4 4 3 4 4 2 10 4 4 4 4 2 4 4 2 11 4 3 4 5 3 4 4 3 12 3 3 2 3 3 3 4 3 13 4 5 4 4 4 5 5 4 14 4 4 3 4 5 5 3 3 15 3 4 3 4 4 4 4 4 16 4 4 4 4 3 4 3 17 4 4 4 3 4 4 4 4 18 4 5 4 3 4 2 4 4 19 4 4 3 4 3 4 4 4 20 4 4 5 4 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
