Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"veevahetus" - 153 õppematerjali

veevahetus - Läänemere spetsiifiliste ökoloogiliste omaduste peamiseks põhjuseks on väga aeglane veevahetus ülejäänud maailmamerega.
thumbnail
12
doc

Võrtsjärv

Erand on ainult järve kitsas lõunaots, kus avaldub Väikese Emajõe mõju ja vohav taimestik takistab veevahetust järve muude osadega. Kuni maikuuni, kui veetaimestik pole veel piisavalt kasvanud, takistamaks vee segunemist, areneb fütoplankton järve lõuna- ja keskosas ühtemoodi. Juunist alates aga pidurdub järve lõunaosas tsüanobakterite kasv. Ka Väikese Emajõe sissevoolu põhjustatud kiire veevahetus ei võimalda aeglasekasvulistel tsüanobakteritel kasvatada suurt biomassi. Sügiseti, kui veesisene taimestik hääbub, kaovad ka taas fütoplanktoni erinevused järve lõunaosa ja muude järve osade vahel. Zooplankton: Zooplankton ehk loomne hõljum kujutab enesest tillukesi veidra välimusega mikroskoopilisi loomakesi, kes oma väikese kaalu tõttu alluvad lainete meelevallale ja hõljuvad veekihis. Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplankton. Tugevalt...

Hüdrobioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist. · Kserofüütne leht Kserofüüdi (kuiva kasvukohta taluvad taimed, näiteks kõrbes, stepis, nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett...

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Põhjavesi

Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Saagis kasutamata jäänud nitraatlämmastik satub lõppkokkuvõttes põllumaade all olevasse põhjavette. Mõõduka põhjavee toitumisega kaitsmata paeplatool (näiteks Adavere­Põltsamaa piirkond) tõuseb nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees kergemini, sest seal on iga­aastane veevahetus (infiltratsioon) väiksem. Nitraatiooni sisaldus on Põltsamaa piirkonna paeplatool ligi kaks korda suurem kui Pandivere kõrgustikul. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette ­ need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud...

Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Makromolekulid

Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA ­ 800...1000 mg Allikad ­ piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine ­ toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihas...

Biokeemia
51 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Läänemere üldiseloomustus

Visla 1068 194 1065 Oder 860 118 573 Nemunas 937 98,2 632 Daugava 1020 87,9 659 Narva 77 56,2 Ca 400 Kemi 512 51,4 562 Hüdroloogia omapära · Veevahetus läbi Taani väinade takistatud · Vesi kihistunud (8 promilli) · Pinnakihis vastupäeva hoovus · Soome, Liivi ja Botnia laht jäätuvad talvel · Looded 10 cm Läänemere ajalugu Läänemeri oma praegusel kujul ei ole eriti vana. 12-13000 aastat tagasi oli see ala kaetud mandrijääga Ammustel aegadel elanud loomade ja taimede väljakaevatavad fossiilsed jäänused on aidanud kindlaks teha Läänemere ajalugu. Selleks on kasutatud: · ränivetika pantsereid...

Mereteadus
35 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Projekt ,,Minu lemmik``

Vanasti uskusid akvaristid, et vana vesi on kaladele parem. Kuna vana vesi sisaldas palju nitraate ja orgaanilisi ühendeid, siis see kaldus muutuma happelisemaks. Tehes suurema veevahetuse ja lisades tavalise pH tasemega vee, võis tekkida risk, et äkiline pH muutus võib kalad tappa,seetõttu ongi väiksed veevahetused loogilisemad, et kalad ei peaks taluma suurt pH kõikumist. Tänapäeval on siiski jõutud järeldusele, et suurem veevahetus on parem - paljud kalad lihtsalt ei talu kõrget nitraaditaset, näiteks kirevahvenad, mollid ja merekalad. Iganädalane 20%-line veevahetus lahjendab nitraate ja orgaanilisi ühendeid, mis hapestavad vett, hoides ära eelmainitud probleemi. Suurem regulaarne veevahetus hoiab akvaariumi värskemana, mistõttu kalad tunnevad end paremini ja on tervemad. Akvaariumisse tuleb lisada natuke soola. Selleks pole vajadust. Sool ei puhverda pH-d ega tõsta veekaredust, nii et arusaam, et sool on...

Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljud neist hormoonidest aga reguleerivad omakorda teiste näärmete tööd. Tema hormoonide vahendusel korraldub normaalne veevahetus , veresoonte toonuse regulatsioon jne. 17. Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Koosneb vasakust ja paremast sagarast ning neid ühendavast kitsusest. Kude koosneb väikestest epiteliaalsetest põiekestest, mis sisaldavad nõret. Epideelkehakesed e kõrvalkilpnäärmed on hirsiterasuurused...

Psühholoogia
188 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Läänemere ökoloogia

Jõgede kaudu merre jõudev vesi kannab jälgi kõigist tehis-ja loomulikest protsessidest, mis teda teel läbi maastiku on mõjutanud. Mitmes paigas maailmas on rannikulähedastes piirkondades reostamine väga levinud. Ka Eestis, mis on tervikuma Läänemere valgalas. Läänemeri on kinnine meri, mille veevahetus maailmaookeaniga on väga aeglane. Väetavatel ainetel ja mürkidel on seepärast tendents sinna koguneda ja üleväetamist ning mürkide, nagu PCB, reostusest tingitud probleemid on suured. Merikotkad on seetõttu palju kannatanud, samuti hallhülged, pringlid, kirjuhahad ning viigrid. Liigne väetis põhjustab orgaanilise aine hulga kasvu ja selle lagunemine hapnikupuuduse merepõhjas. See on kohati tekitanud kahju merepõhja faunale. Tagajärjeks on...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
80 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põhjavee kaitse Eestis

Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt öko...

Loodusõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse...

Ökoloogia ja...
95 allalaadimist
thumbnail
4
doc

HELCOM-i Läänemere tegevuskava– bioloogiline mitmekesisus

Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, eriti lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid. Kõige suuremaks probleemiks on kalastiku kesine arvukus. Taustinformatsioon Üldandmed Läänemere kohta: Veevahetus on ligikaudu 2% aastas (jõgedest), vesi vahetub ligikaudu 25 aasta jooksul. Valgala alad: Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 60­70% Läänemere valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65­ 90% valgalast metsad, märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Läänemere kaldal asuvad riigid: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa....

Keskkonnapoliitika
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Läänemere kaitse

Keskmine sügavus on umbes 50 m. Kuigi Läänemeri on üleilmses mõõtmes väike, on ta ühe maailma suurima riimveekoguna ökoloogiliselt ainulaadne. Kuna Läänemeri on ookeaniga ühenduses ainult kahe väikese Taani väina kaudu, toimub veevahetus Põhjamerega piiratult ja vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega püsib sama umbes 30 aastat. Läänemeri kuulub maailma kõige saastunumate merede hulka. Põhjuseks on nii aeglane veevahetus kui ka mere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Veekogude reostumine

KarlErik Sild Mikk Hõim Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt: Olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu Põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee sattumisel keskkonda Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastava...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Biokeemia

Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...

Biokeemia
191 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti siseveekogude seisund

Järvede kinnikasvamist soodustavad ka veetaseme alandamine ja maakoore kerkimine. Kinnikasvamine on järve arengu algstaadiumis väga aeglane, kuid kiireneb oma lõppjärgus. Veereziim ja vee kvaliteet Järvevee kvaliteet ja kihistus sõltuvad järve valgala suurusest ja iseloomust ning vee mahust, sõltudes seega ka järve veevahetuskiirusest . Järvede valgalad on tavaliselt väikesed, mistõttu ka järvede veevahetus aeglane. 88% järvedest oli valgala pindala alla 50 km 2, 32% kuni 2 km2. Ligikaudu 63% järvedest vahetub vesi kuni 4 korda, neist 37% 0,8­2 korda aastas. Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetub 1 kord 3­5 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Hino, Tilsi, Kõrbjärv jt). Paljudes madalates järvedes, eriti oru- ja rannajärvedes vahetub vesi aasta jooksul kümneid kordi....

Keskkonnakeemia
43 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

Kuna vee läbipaistvus on väga väike, on veesisene taimestik hävinud. Ohter pms sinikuist koosnev fütoplankton areneb ainult mõnekümne cm paksuses pinnakihis. Veekogu põhja katab sapropeel, põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku. Jääkatte all kaob hapnik täielikult, selle asemele ilmub H2S. Hüpertroofsed veekogud on tavaliselt madalad, veevahetus aeglane, neil puudub kala- ja puhkemajanduslik väärtus. Jämedates joontes võib Eestis eristada kolme tüüpi järvi: · Oligotroofsed e vähetoiteline järved on toitainete poolest vaesed (Palkna, Nohipalu, Udsu, Kurtna Ahnejärv, Viitna Pikkjärv). (mineraal- ja orgaaniliste ainete vaene) · Eutroofsed e rohketoiteline (mineraalainerikas ja huumusainevaene)järved on toitainete poolest rikkad. · Düstroofsed järved on huumustoitelised. (huumusainerikas) 32...

Eesti loodusgeograafia
171 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Meie lokaalne probleem - Läänemere saastatus

Veehulk Läänemeres on ligikaudu 21000 km3. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad ka Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Probleemid Läänemerd on nimetatud üheks reostunud veekoguks. See on inimtegevuse tagajärg, sest oleme püüdnud astuda vastu loodusele. Läänemere veevahetus on väga väike, see toimub Taani madalate ja kitsaste väinade kaudu, magedat vett tuleb jõgede kaudu. Kuna veevahetus on kesine, peaksime seda arvestama, kuid siiski on meri pidevas reostumises. Läänemeri on üks kõige tihedama laevaliiklusega piirkondi maailmas, mis toob paratamatult kaasa olulise mõju keskkonnale(peamised kaubaliigid on toornafta, nafta, konteinerid, väetis).Vaatamata asjaolule, et laevatransporti...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kliima ja pinnamood

Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroosilt on näha, millised tuuled olid vaatlusperioodi jooksul valdavad. Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Atlandi ookean, seda ümbritsevad 9 arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki. Miks on Läänemeri üks reostunumaid siseveekogusid maailmas? Sest seal on väike veemass ja kehv veevahetus . Seda ümbritsevad 9 arenenud põllumajanduse ja tööstusega riiki, kust satub vette fosfori-ja lämmastikuühendeid. Miks sõlmitakse rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks? Et kaitsta merd ja et see ei oleks nii reostatud ja et takistada mereelustiku vohamist, mis ohustavad niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Milline geoloogiline protsess mõjutab tänapäeval eesti rannikut kõige rohkem? Läänemere areng Kuidas mõjutab pinnamood vooluveekogusid?...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist. ·Kserofüütne leht Kserofüüdi (kuiva kasvukohta taluvad taimed, näiteks kõrbes, stepis, nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende...

Eesti taimestik ja selle...
194 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Must meri referaat

+8°C, mere loodes ja Kertsi väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Soolsus on pinna lähedal 17­21 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 3­ 9. Sügavusel üle 50­100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Elustik Mustas meres elab umbes 185 liiki kalu, ent kalapüük on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli (ehk skumbriat) samuti beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat....

Geograafia
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun