Makro- ja mikromolekulid. Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA 800...1000 mg Allikad piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihas...
toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt ja valesti, kuna mõnes kohas on suur veepuudus ja surrakse sellesse, kuid teisal teevad muret üleujutused ja vett on ohtralt saadaval. 1 Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada.2 Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Eestis on järjekord veidi teistsugune: kõige suurema osa veest (84%) veest tarbib tööstus, teisel
Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. Jõed toovad aastas 320km³ magevett. Sademeid mustal merel on keskmiselt 450mm aastas. Otseselt sademed, jää ja lume sulamine ei mõjuta Musta mere soolasust. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200 km³ merevett aastas. Hoovused on kahesugused, ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Musta mere soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 39. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole maailmamere soolasusest. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete
Läänemeri on selgepiiriliselt kihistunud madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihiks. Soolsus on madal, kuna sinna suubub arvukalt jõgesid, niiske kliima tõttu sajab pinnale rohkem vett, kui ära aurab, ning soolasemat vett Läänemerre lihtsalt ei pääse. Ookeanivesi, soolsusega 30...35 promilli, seguneb Kattegatis Läänemere magedama veega ning seetõttu ei pääse Läänemerre soolast ookeanivett. Läänemere veereziimi kujundavad Taani väinadel toimuv veevahetus ning mageda vee juurdevool jõgedest. Läänemeres on nõrgemad lained, väiksem soolsus, suuremad veetemperatuuri-ja taseme kõikumised, läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avamerel. 4 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 5 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 6 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 7 http://www.annaabi.com/balti-meri-m14621.html 2.3 Liigestus ja hoovused 2.3.1 Liigestus
tegelevad aretustegevusega. Taanist ostetakse sisse vikerforelli silmtäpismarja boksides ja kasvatatakse siin suureks. Sellel baseerub ka kalakasvatus, aretustegevusega tegeleb vaid Põlula. ________________________________________________________________________ VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV VESIVILJELUS Basseinides, tiikides, sumpades, kiirvoolukanalites Sõltuv (nt. jõe peale ehitatud farm) ja sõltumatu veevahetus – kas iga bassein on eraldi täidetav ja tühjendatav. Sõltuva puhul on iga alumine tiik Kalakasvatus sõltuv ülemise tiigi veest ning sellest järelduvalt on ka ülemistes tiikides veekvaliteet parem, kuna sõnnik ja saaste liigub läbi alumiste tiikide välja. Täiesüsteemne kalakasvatus – oma haudemaja, sisseostetud mari, noorvastsed asustatakse noorkalatiikidesse, kust nad paigutatakse edasi suurematesse tiikidesse. Karpkalade puhul on
EESSÕNA Vee ringvool algab ja lõpeb meres. Jõgede kaudu merre jõudev vesi kannab jälgi kõigist tehis-ja loomulikest protsessidest, mis teda teel läbi maastiku on mõjutanud. Mitmes paigas maailmas on rannikulähedastes piirkondades reostamine väga levinud. Ka Eestis, mis on tervikuma Läänemere valgalas. Läänemeri on kinnine meri, mille veevahetus maailmaookeaniga on väga aeglane. Väetavatel ainetel ja mürkidel on seepärast tendents sinna koguneda ja üleväetamist ning mürkide, nagu PCB, reostusest tingitud probleemid on suured. Merikotkad on seetõttu palju kannatanud, samuti hallhülged, pringlid, kirjuhahad ning viigrid. Liigne väetis põhjustab orgaanilise aine hulga kasvu ja selle lagunemine hapnikupuuduse merepõhjas. See on kohati tekitanud kahju merepõhja faunale. Tagajärjeks on
Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Temperatuurireziim ja stratifikatsioon. Kliimavöötmele vastavalt on Eesti järved dimiktilised st
Siis segab tuul vett vaid pindselt. Sügisringlus on vastupidine. Kui pinnavesi jaheneb 4 °C-ni, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 °C-ni, siis toimub jäätumine. Veevahetus järvedes - jaguneb aeglaseks ja kiireks. Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna järvestikus). Sisse voolab vesi kraavide ja ojade kaudu, kuid märgatavat väljavoolu ei ole. Aeglane on veevahetus lähtejärvedes, kus vesi valgub järve vaid allikaist. Nendes järvedes uueneb vesi täielikult vaid korra mitme aasta jooksul (nt Porkuni järv). Vee viib järvest välja sellest algav jõgi. Läbivoolujärvedes võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda (nt Vagula). Kiireim veevahetus on mõõdetud Võrtsjärve lõunatipu lähedal Porijärves. Vesi uueneb selles üle päeva, sest järve laia jõekaela kaudu ühenduses Väikese Emajõega. Jõed kannavad järve
kallakpindu veekogudesse. 6) Jõgede kaudu jõuab vesi taas maailmamerre. I MERED Ääremerel on hea ühendus ookeaniga (ookeanist eraldavad teda poolsaared või saared), sise- ja saartevahelisel merel mitte. Näiteks Läänemeri on sisemeri, kuna ühendus Atlandi ookeaniga on kitsaste väinade kaudu. Põhjameri on ääremeri, see on rohkem avatud Atlandi ookeanile. Väinameri on saartevaheline meri, sest see asub saarte vahel. Ühendusest ookeaniga sõltub veevahetus, merevee soolsus, hoovuste tugevus, jäätumine, mereelustiku liigirikkus. II JÕED Ülemjooksul on jõe lang suur ning seepärast on ka voolukiirus suur. Veevool kannab kaasa suuri kive ja kujutab rohkem põhja kui kaldaid. Jõesäng on kitsas ja sageli V-kujuline. Keskjooksul on lang väiksem, veevool aeglasem, jõgi on laiem ja veerohkem, sest temasse on suubunud lisajõgesid. Alamjooksul on lang väga väike, vool aeglane, settinud materjalist kujuneb delta.
e kasutamine paljude liigide mürgitamine, sordid, mahepõllundus mürkide kandumine vette, järvede kinnikasvamine Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, Kemikaalide kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse langus optimaalsel hulgal, viljavaheldus Raskete Mullad tihenevad, õhu- ja Laiemad rehvid, uuemad põllumajandus- veevahetus häiritud, masinad masinate mullaviljakus väheneb kasutamine Lageraie Erosioonioht suureneb, Metsakaitseribad, tuuletõkked, suurel maa- Mullaviljakus väheneb kuni nõlvadel harida risti alal, muldade kadumiseni nõlvakaldega, sademeterohke terrasspõllundus l alal nõlvadel 5. Kalandus
pääsevad varju. Vähibasseine võib paigutada teineteisega kohakuti. Iga tiigi veevarustus tuleks ehitada eraldi ja sõltumatuna, sest haigustekitajad levivad allavoolu - ülalpool olevatest tiikidest alumistesse. Kasvanduses tuleb tiikide vesi hoida võimalikult hapnikurikas, mida saavutatakse veevahetuse või segamise ja õhustamise abil. Ideaaljuhul peaks vesi tiigis vahetuma 4-5 korda ööpäevas. Põhjaveel põhineva veevarustuse korral on nii kiire veevahetus võimalik vaid väikestes tiikides. Talvel on vaja vett õhustada juhul, kui sügisel jääb tiiki palju lagunevat taimestikku või tiigivesi on toitaineterikas. Puurkaevu- ja allikavesi on vähese hapnikusisaldusega ja seda on tarvis õhustada enne kasutamist On võimalik kasutada korduvkasutatavat vett.. Korduvkasutatavat vett võib hapnikuga rikastada, filtreerida või lubjata. Vett võib korduvalt kasutada pumpamise, filtreerimise ja desinfitseerimise abil. Kuna
Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm. Munakoores on 90120 poori 1 cm2 kohta, kokku 700017 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku. Munakoore tugevus oleneb kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. KANAMUNA KUI TOIDUAINE Uks kanamuna katab inimese paevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0,
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...
sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem ja need on põhjavee peamised toitealad. Inflatsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas, ja kui põhjaveetase ulatub maapinnale- maa on sel juhul vett täis ja juurde ei saa seda imbuda. VEEBILANSS. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumine. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Lisanduda võib veel veevahetus põhjaveega, vee tarbimine jm. Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri
Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga – kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku. Munakoore tugevus oleneb kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C. Viimasesse, C klassi kuuluvad
18. Milline on keskmine aastane sademete hulk Eestis? Eestis on keskmine sademete hulk erinevates kohtades 500 kuni 700 mm aastas. 19. Mida loetakse pindmiseks ja mida maa-aluseks äravooluks? Vesi, mis langeb maapinnale, voolab osaliselt ära maapinda mööda ja moodustab pindmise ehk jõe äravoolu. Teine osa sademetest imbub maakoorde ja liigub edasi maa all, moodustades maa-aluse äravoolu. 20. Mida loetakse jõgede, järvede jne veevahetuseks? Pindmise vee veevahetus äravoolu toimel. 21. Millistel viisidel võib põhjavesi esineda maakoores? Põhjavesi esineb maakoores auruna, vedelikuna või tahkel kujul jääna. 22. Mis põhjustab vee kapillaartõusu ja milline on selle piirväärtus? Kapillaarvesi tõuseb mööda kivimite ülipeeneid tühimikke (kapillaare) kapillaarsete e pindmiste jõudude arvel veekihi ülemisest piirist veelgi ülespoole. Maksimaalset kõrgust, kui kõrgele antud kivimites võib kapillaarjõudude mõjul vesi tõusta nimetatakse
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
marinebiology.org) Merevesi on puhas vesi pluss lahustunud soolad ja gaasid. Merevee soolsus on keskmiselt 34-37. Soolsuse varieeruvus paiguti on tingitud erinevatest faktoritest nagu vihm, aurumine ja bioloogiline aktiivsus. Mereveed jagatakse soolsuse järgi: · 1-25 - riimveed · 25-50 - mereveed · üle 50 - ülisoolased veed Sisemerede soolsus on väga mitmekesine sõltuvalt sellest kui hea on sisemere ühendus avamerega. Näiteks Läänemeri on riimveeline veekogu, kuna tema veevahetus ookeaniga on üsna väike. (http://www.marinebiology.org & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Merekeskkonda iseloomustab üldine rezhiimi püsivus ja vähesed keskkonnategurite kõikumised. Tänu vee suurele soojusmahtuvusele on vee temperatuurikõikumised suhteliselt väikesed. Vesi soojeneb päikeseenergia arvelt, mistõttu jõuab soojus vaid ookeanite pindmiste kihtideni
Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada Rahvastikuprobleemid
uuritud meresid maailmas;Laanemeri on uhendatud Pohjamerega mojutab oluliselt lume kevadine sulamine, mistottu Soome lahe labi kitsaste Taani vainade (Oresund: laius 2 km, sugavus 8 m, jogedel oli perioodil 1980-1990 aprillis 3 korda suurem Darssi kunnis: laius 32 km, sugavus 18 m). Laanemere vooluhulk kui talvel ning 2 korda suurem kui suvel. Soojadel isearasused: Poolsuletud meri; Laanemere veevahetus on ca 30 talvedel esineb aravoolu maksimum varem, naiteks 1989 ja 1990. aastat; Riimveeline; Esineb vertikaalne kihistatus; Riimveelisuse Teise aravoolu maksimumi sugisel (oktoobris-novembris) tottu on Laanemeri liigivaene; Vaatamata sellele on Laanemeri pohjustab vihmade maksimum augustis-septembris. Soolsuseks isenditerikas (ligikaudu 1 % kogu maailmamere kalasaagist nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee
Läänemere pindala, arvestamata sisse Taani väinu ja Kattegati, on 373 000 km2 , Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 86 m ja suurim sügavus 459 m. Läänemerre suubub palju jõgesid, milledest suurimaks on Neeva. Läänemeri on maailma suuri m riiveeline ehk madala soolsusega meri. Läänemeri on üleilmses tähenduses küll väike, kuid ökoloogiliselt ainulaadne ja keskkonnamõjudele väga tundlik kasvõi juba sellepärast, et vesi vahetub vaid korra ca 30 aasta jooksul, veevahetus toimub 2% piirdes 1 aasta jooksul ja kõik sinna sattunud ained jäävad püsima aastakümneteks. Läänemere valgalas elab peaaegu 85 miljonit inimest, neist 26% suurtes pealinnapiirkondades, 45% väiksemates linnapiirkondades ja 29% maapiirkondades 1 ning valgala on ligi 4 korda suurem kui mere enda pindala. Inimestelt ning ka ümbritsevalt looduselt tuleb märkimisväärne surve Läänemerele ning probleemi teeb raskemaks ka pika aja jooksul vahetuv vesi. 1 http://www.envir.ee/1115
asetsema loodusliku astangu servas või künka tipus. Sellisel juhul eeldame, et pinnases olev vesi valgub allapoole ega püüa tungida augus olevasse turbasse. Samal ajal saab vihmavesi kergemini august välja nõrguda, sest ümbritsevast pinnasest vajub vesi tarmukalt allapoole, jättes ruumi august tulevale. Kilega vooderdamisel tuleb põhja lõigata auke, et vesi liikuma pääseks. Mida rohkem turvast on, seda aeglasemalt ta neutraliseerub ja teda mõjutab vähem mõningane veevahetus pinnase ja turba vahel. 1 Kuhjategemise meetodil on kaks olulist eelist: *kui asetame maapinnale tüki kilet või peenravaipa, oleme tõkestanud pinnavee liikumise osmoosi ja difusiooni abil turbakuhja. Samal ajal saab liigne vihmavesi valguda üsna vabalt kiletükilt üle äärte minema. Juurte ummuksissejäämise oht liigse vee tõttu praktiliselt puudub.
• Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres
madalamaks ja väiksemaks. Järvede kinnikasvamist soodustavad ka veetaseme alandamine ja maakoore kerkimine. Kinnikasvamine on järve arengu algstaadiumis väga aeglane, kuid kiireneb oma lõppjärgus. Veereziim ja vee kvaliteet Järvevee kvaliteet ja kihistus sõltuvad järve valgala suurusest ja iseloomust ning vee mahust, sõltudes seega ka järve veevahetuskiirusest. Järvede valgalad on tavaliselt väikesed, mistõttu ka järvede veevahetus aeglane. 88% järvedest oli valgala pindala alla 50 km 2, 32% kuni 2 km2. Ligikaudu 63% järvedest vahetub vesi kuni 4 korda, neist 37% 0,82 korda aastas. Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetub 1 kord 35 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Hino, Tilsi, Kõrbjärv jt). Paljudes madalates järvedes, eriti oru- ja rannajärvedes vahetub vesi aasta jooksul kümneid kordi.
Suurjärv. · Laugas ehk rabajärved Parika järv, Väike järv · Karstijärved · Meteoriidijärve- Kaarli järv · Looduslikud paisjärved- Ülemiste järv · Tehisjärved- Narva veehoidla Veevahetus järvedes Aeglane vahetus Kiire vahetus Umbjärv (sageli toimub Lähtejärv Läbiva vooluga järv veevahetus aurumise või põhjavee kaudu) Vesi uueneb mitme aasta jooksul Vesi uueneb aastas mitu korda -8- Matsalu järv Porkuni järv, Siniallina järv Vagula järv Järvetaimstik Järvetaimestik näitab millised on setted. Järveindikaatoriks on valge vesiroos, sest see vajab kasvamiseks palju toitaineid, seega
alanemine ning maakoore kerkimine soodustavadki järvede kinnikasvamist. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 275) Veereziim ja vee kvaliteet Järve valgala suurusest ja iseloomust ning vee mahu ja valgala suhtest sõltub järvevee kihistus ning kvaliteet, samuti mõjutab seda ka järve veevahetuskiirus. Tavaliselt on järvede valgalad väikesed, seetõttu on ka järvede veevahetus aeglane. Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetud üks kord 3-5 aasta jooksul. Mitmetes madalates järvedes, eriti oru- ja rannajärvedes vahetub vesi aasta jooksul kümneid kordi, näiteks Porijärve Võrtsjärve lõunatipu lähedal, kus vesi vahetub 170 korda aastas, Tammelais on see 140, Oesaare lahes 48, Preeksa Palujärves 43, Endlas 31 ning Noodasjärves 26 korda aastas.
Järvede levik ebaühtlane: rohkem künklikes maastikes ja Lääne-Eesti rannikul, vähem Kesk-Eesti tasandikel, Pandivere kõrgustik ja Viru ja Harju lavamaa. Kõige järverikkam paik on Kirde-Eesti (Kurtna järvestik - 30 km² alal 40 järve). Järverohked kohad on veel : Haanja, Karula kõrgustik, Kõrvemaa, Saaremaa loodeosa. Kesk-Eestis leidub palju jõgedele rajatud paisjärvi. Eesti järved on valdavalt väikesed ja madalad. Järvede valgalad on väikesed, seega veevahetus toimub ka aeglaselt. Ligikaudu 63 % järvedest vahetub vesi kuni 4 korda, kõige väiksem veevahetus on sügavatel umbjärvedel – 1 kord 3-5 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Kuritse, Hino). Paljudes madalates järvedes (rannajärvedes) vahetub vesi aasta jooksul kümneid korda (Porijärves 170 korda). Järvevee suuremad temperatuurimuutused toimuvad mais kiire soojenemise ja oktoobris kiire jahtumise ajal. Tugevam
Magevee puudus ja vee saaste. Rahvaarvu kasvamisega on tekkinud magevee lõppemise oht. Magevesi moodustab veevarudest vaid 3% ja sellestki valdava osa moodustab igijää. Tegelikult kasutuskõlblik on ka jõgedes voolav vesi, maapinnale lähemate põhjavee horisontide vesi ja mõningal määral järvede vesi, kuid see vesi ei ole või ei pruugi olla kvaliteetne. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada.
Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt öko...
Vee temperatuurid ja jäätumine -suvel joonebe vesi avamerel 15-16 ja lahtedes 19-20 kraadini -keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik, pehmetel talvedel vaid lahed -täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Veebilanss -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest -vesi jääb vähemaks kahel viisik: aurumine ja väljavool Põhjamerre -täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga Keskkonnaprobleemid -väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu -fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta LÄÄNEMERE TAIMESTIK Põhjataimestik -rohevetikad -mändvetikad – Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt. Kare mändvetikas
lumesula veest ja sp et taani väinadest ei tule piisavalt palju soolast vett juurde. 6. Liigivaene kuid isendirikas. 7. üleval pool vähem soolasem ja soe vesi, all pool soolasem ning püsivama temperatuuriga külmem vesi. termokliin(temp. järsu muutumise kiht) halokliin(soolsuse järsu muutumise kiht) 8. Põhja Eest ranniku alad 9. tugevad tuuled, mis omakorda võimendavad sademeid 10. Läänemeres onn väike veemass ja kehv veevahetus. 11.toiduahela näide 12. kauba ja inimeste vedu, kalandus, turism 13. poolsaared, lahed, saaderd, settekivimid, uute alade kerkimine 14. järsakrannad- Rannamõisa, Muuksa, Ontika, (purtse hiiemäe) lauskrannad-Vilsandi, vaika saar 15. kuhjerannad on enamjaolt lõuna osas (läti, lrrdu, poola, venemaa, saksamaa), kulutusrannad põhjas ja läänes (poolsaarte tippudes) 16. liustikud hakkasid sulama, ühines atlandi ookeaniga, veetase
muutub aina raskemaks puhta joogivee kättesaamine. Seetõttu on oluline kaitsta seda vähest magevett reostuste eest. Töö peamise probleemina on käsitletud reovee, nafta ja teiste saastavate ainete sattumist veekogudesse. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, mis tekitavad ohtu hüdrosfääri saastumisel ning millised võimalused on välja töötatud reovee puhastamiseks. Eesti on maailmamerega ühendatud Läänemere kaudu ja selle veevahetus on aeglane. Aastate jooksul on Läänemerre sattunud nii tahtlikult kui ka läbi õnnetuste naftat ning teisi kemikaale. Kuna Läänemeri on olnud mitmete reostuste ohvriks, on uuritud ka lähemalt, millised reostused on muutnud Läänemere tundlikuks, kuidas on see kaasa toonud mõjutusi vees elavatele taimedele, loomadele ning lindudele ja millised konventsioonid on loodud selle elustiku kaitseks. Loodust on viimasel ajal palju reostatud, mistõttu on kasvanud ka selle mõju hüdrosfäärile
Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada.
Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. (E-õpe, 2012) Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. (E-õpe, 2012)
6 ning settiv orgaaniline aine tarbib kogu hapmiku. Nendes anoksilistes tingimustes suudavad mõned ekstremofiilsed mikroorganismid kasutada orgaanilise aine oksüdeerimiseks sulfaatioone (SO42), tootes vesiniksulfiidi H2S ja süsinikdioksiidi. See segu on väga mürgine (ühest kopsutäiest jätkuks inimese tapmiseks), mistõttu peaaegu kogu elu selles meres toimub ülemises kihis, mille paksus on umbes 180 m. [4] Hoovused Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. [4] Elustik Mustas meres elab umbes 185 liiki kalu, ent kalapüük on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli (ehk skumbriat) samuti beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat. Viimaste kümnendite
5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel. Radiaalsuunas hoolitsevad (koordumise suunas) puukiired (risttrahheiidid) veetranspordi eest. Nende puidusubstantsi osakaal on 412%; · Parenhüümrakk: enamasti ristküliku-kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine. Koordumise suunas moodustuvad nad samuti puukiiri ja ümbritsevad vaigukanalid, sel juhul on tegemist ka epiteelrakkudega
temperatuuriga soolasema vee kiht. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini? (sh Eesti rannikumeres)? V: Keskmiselt jäätub talvel 45% Läänemerest 9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? V: Läänemere veetase kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida omakorda võimendab sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered? V: Läänemerel on väike veemass ja kehv veevahetus. 11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist? V: Saasteained võivad kuhjuda toiduahelas ja ohustada seeläbi ka inimeste tervist. 12. Milline on Läänemere majanduslik tähtsus? V: Läänemer on oluline transpordikoridor ning peamiseks majandustegevuseks sellel on sõitjate- ja kaubavedu. 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed, rohked
VEESILMADE AASTARINGNE HOOLDUS ILONA KARJANE ME SÕ IIB Vesi on üks kõige kütkestavam aiaosa. Olgu see siis vaikne tiik, mis peegeldab kõike enda ümber olevat, või õrnalt vulisev purskkaev, mis lummab nii vanu kui ka noori. Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu. Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike eeltööd võiks enne labida maasse löömist siiski teha - uurida kirjandust, konsulteerida spetsialistidega ja kuulata sõprade-tuttavate kogemusi veesilmade hooldamisel. Liiga suurt hooldustööd vajavad veesilmad võivad meie kiire elutempo juures hiljem koormavaks muutuda. Tuulte eest varjatud päikseline paik on sobivaim kaitseb taimi varakevadel külmade tuulte eest ja suvekuudel vähendab vee auramist. Kui tähelepanu keskmeks ...
See jätab välja lääne ja keskbasseini süvavee vahetuse. Väina tsooni ülemkihis liigub aatlandi vesi itta ning madalkihis levandi vesi liigub läände. Ortanto väin seob Aadria ja Jooni merd. Sügavus on 780 m. Vee ümbervahetus kannab sesoonset erinevust. Talvel vesi liigub Aadria merest, suvel Jooni merest põhja. Bosporus ja Dardanellid ning Marmara meri seovad Vahemerd Musta merega. Väiksed sügavused väinades piiravad veevahetust Vahemere ja Musta mere vahel. Veevahetus väinades tekib vee erineva tiheduse tõttu, erineva veetaseme tõttu meredes ja sünoptiliste tingimuste tõttu. Musta mere vee juurdevool Vahemerre on kaks korda väiksem aatlandivee juurdevoolust. Seepärast omab aatlandi vesi suuremat tähtsust. Tõusud peamiselt poolpäeva, mitte suuremad kui 1 m, kuid mõnedes kohtades isegi 4 m. Kõige suurem tõusuhoovused on kitsades väinades. Kõige suuremat lainetust on märgatud talvel (6- 8m ). 4. Vee iseloomustus
2 sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km . Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris Läänemere lõunaosas 01,5, põhjaosas 6 kuni 10, juulis vastavalt 1516 ja 1314 °C; sademeid on 400800 mm aastas. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee 3 juurdevool jõgedest (440 km aastas). Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi
eriti ettevaatlik. Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Saagis kasutamata jäänud nitraatlämmastik satub lõppkokkuvõttes põllumaade all olevasse põhjavette. Mõõduka põhjavee toitumisega kaitsmata paeplatool (näiteks AdaverePõltsamaa piirkond) tõuseb nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees kergemini, sest seal on igaaastane veevahetus (infiltratsioon) väiksem. Nitraatiooni sisaldus on Põltsamaa piirkonna paeplatool ligi kaks korda suurem kui Pandivere kõrgustikul. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud
maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine.
fütoplanktonis tavaliselt suuri erinevusi. Erand on ainult järve kitsas lõunaots, kus avaldub Väikese Emajõe mõju ja vohav taimestik takistab veevahetust järve muude osadega. Kuni maikuuni, kui veetaimestik pole veel piisavalt kasvanud, takistamaks vee segunemist, areneb fütoplankton järve lõuna- ja keskosas ühtemoodi. Juunist alates aga pidurdub järve lõunaosas tsüanobakterite kasv. Ka Väikese Emajõe sissevoolu põhjustatud kiire veevahetus ei võimalda aeglasekasvulistel tsüanobakteritel kasvatada suurt biomassi. Sügiseti, kui veesisene taimestik hääbub, kaovad ka taas fütoplanktoni erinevused järve lõunaosa ja muude järve osade vahel. Zooplankton: Zooplankton ehk loomne hõljum kujutab enesest tillukesi veidra välimusega mikroskoopilisi loomakesi, kes oma väikese kaalu tõttu alluvad lainete meelevallale ja hõljuvad veekihis. Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplankton. Tugevalt
26.Vee tähtsus organismis, vee jaotumine organismis. 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 50 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuväline e. ekstratsellulaarne vesi 20 % kehakaalust (¾ rakkudevahelises ruumis ¼ soontesiseses ruumis); ümbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja rakust välja. Organismi päevane veevajadus on 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. Regulatsioon - kesknärvisüsteem, ADN (antidiureetiline hormoon), neerupealiste koore kortikosteroidid. 27.Dehüdratatsioon, hüperhüdratatsioon Dehüdratsioon - veesisalduse langus organismis. Töövõime langeb. Teatud määral on võimalik töövõimet tõsta, kui enne aktiivset tegevust tarbida vett. Hüperhüdratsioon - veesisalduse tõus. 28
Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm. Munakoores on 90120 poori 1 cm2 kohta, kokku 700017 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku. 3 Munakoore tugevus oleneb kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. Linnumunade morfoloogiline koostis (%)
normaalse · süsivesikute aja aminohapete imendumise; membraanipotensiaali · happe-leelistasakaalu säilimise; tekitamise kaudu närvikoe ja · glükoosist glükogeeni sünteesimise jt. lihaskoe talitluse aluseks · vere osmolaarse regulatsioon · happe-leelistasakaalu hoidmine · normaalne veevahetus · membraantranspordi (ka imendumise) tagamine · mitmete ensüümide aktivatsioon MAGNEESIUM Magneesiumi on 70 kg kaaluvas inimeses 19 30 g. Rakus on magneesiumi ca 10 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. Magneesiumi on rohkesti luudes (ca 65% magneesiumist) ja lihastes (ca 20% organismi magneesiumist). Ööpäevane vajadus 320-450 mg.
Põhjaosas on merepõhi ja rannik peamiselt kivine, samas lõuna ja kaguosas domineerivad liivad ja kruus. Kogu meri on madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Sügavaimaks kohaks on mõõdetud Gotlandi lähedal asuv Landsorti süvik (459 meetrit). 3 Joonis 1. Läänemeri Merd piiritleb 9 riiki, milleks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjamerega on Läänemeri ühenduses Taani väinade kaudu. Veevahetus Läänemerel on suuresti piiratud väinade tõttu, mille tulemusena jäävad kõik saasteained merre väga pikaks ajaks. Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, selle kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ja mandrijää. Mere suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht. Suurimateks saarteks on Sjælland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland, Lolland, Hiiumaa ja Rügen. Läänemere pindalast võib keskmiselt jäätuda kuni 45%. Enamasti on talvel jääga kaetud. Botnia,
rikkaliku veevarustusega. *Hapnikusisaldus ei tohi tiigi väljavoolul langeda alla 4mg/l. *Samasuviste asustustihedus talvitustiigis 250 000 350 000 isendit (7000 - 10 000 kg ) ühele hektarile. *Kahesuviste kalade asustustihedus võib olla 30 000 40 000 isendit (10 000-15 000 kg) ühe ha kohta. *Asustustihedus võib olla ka suurem kui on tagatud rikkalik vee läbivool. Talvitamine basseinides *Hoones asuvates betoonist või plastikust basseinides on veevahetus ja kalade seisund tiikidega võrreldes paremini jälgitav ja reguleeritav. Asustustiheduse võib tõsta 150 200 kg/kuupmeetris. *Eestis kasutatakse basseine kaubakala müügieelseks hoidmiseks (kolm kuud ja enam).Läbivool 1000 kg kala kohta 4 l/sek. Kalade talvine massikadu basseinides *Probleem kaubakala talvisel hoidmisel. *Masikadu sõltub hoidmise kestusest, aastaajast, kalade suurusest, vee temperatuurist 5-8 kraadi juures väheneb 2-3 nädala jooksul kalade mass kuni 5,5%.
moodustavad savid (tihe ja õhuvaene) ja turvas (imab vee endasse) ning ka siis kui põhjavesi ulatub maapinnale. Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab lüli maakera veeringes põhjavesi võib väljuda ka otse merre (globaalselt tühise osatähtsusega) * Veebilanss mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutuste väljendamine. Tulupoolel on sademed ja juurdevool ning kulupoolel auramine ja äravool. Lisanduda võib ka veevahetus põhjaveega, vee tarbimine ... veebilanss on avaldatav sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Enamasti: P = E + Q (P sademed; E auramine; Q jõgede äravool). Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste kohta. Veeringe (suur ja väike atmosfäärisademed aurustumine ...) lülid: sademed auramine jõgede äravool infiltratsioon Vee jaotus: 1) soolane ja mage vesi 2) hüdrosfäär: a
Hoovused · Väinameres pikemaajaliste nõrkade tuulte korral (3 m/s) saab jälgida püsihoovusi tingitud põhiliselt jõgede poolt merre kantud magedast veest · Sageli viib hoovus Väinamerest vett Soela ja Suure väina kaudu välja. · Tuule suuna ja tugevuse muutusega muutub ka hoovuste suund ja kiirus. · Hoovuste kiirus on väike: 5-10 cm/s. Tormi ajal ja eriti väinades võib vesi liikuda aga ka kiirusega 1 m/s. · Suurim veevahetus on Suure väina kaudu (46%), kus sisenev hoovus toob kuni 18 000 kuupmeetrit vett sekundis juurde. · 37% veevahetust Hari kurgu kaudu Hoovuste ennustus - http://ocean.dmi.dk/anim/index.php Rünksajupilve ja äikese arenguks vajalikud tingimused · Pilve vertikaalne areng peab jõudma 5-6 km kõrguseni · Hoogsajuks on pilve ülemises osas vajalik kristalliline struktuur · Äike on võimas sädelahendus pilvede või pilvede ja maa vahel · Äikese tekkimise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
