Valgetest tähtedest laused mustal taustal tulid ja läksid. Laused moodustasid omavahel ühe loo. Lugu rääkis kunstnikust ja tema perekonnast. Mees oli võtnud pangast kahekümne viieks aastaks laenu, et osta Tallinnas väike korter. Sinna ta asus oma perega elama. Selleks, et maksta laenu, oli ta sunnitud päevad läbi veetma ateljees, et teenida raha. Ta tahtis luua kunsti, aga ei saanud. Ta oli väsinud kõigest sellest, et ta ei saa luua midagi uut ning ta ei veetnud üldse aega oma perekonnaga. Mehele anti üks telefoni number ja öeldi, et kui ta sinna helistab, siis leiab sealt kindlasti abi. Ta helistas antud numbril ja talle kästi tulla koos perekonnaga laborisse. Nad tulid kohale, naine ja laps juhatati eraldi tuppa, kus nad said istuda piklikule asemele, kus oli klappriiul koos mänguasjadega. Siis mees ja laboritöötaja vestlesid omavahel. Laboritöötaja seletas, et muud lahendust pole ja ta ise tahtis seda. See pidavat valutu olema
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti
asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valem abil: F ƒ s= S Kus: ƒs – proovikeha survetugevus (N/mm2); F – purustav jõud (kN); S – proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. KATSETULEMUSED
Psühholoog Psühholoog uurib ja hindab inimeste psüühilisi protsesse ja kasutab niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimgruppide aitamiseks.Psühholoogi töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees.Lisaks sellele peab psühholoog ennast pidevalt täiendama ja oskama olla psüühiliselt tasakaalus,et pakkuda oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust. Psühholoogi töö põhisisuks on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes.Psühholoogi ülesanneteks on iniemese hingeelu ja käitumisega seotud probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine, koolitamine ja uurimistöö.Psühholoogi töö on peaasjalikult seotud probleemide lahendamisega ja ta puutub kokku enamjaolt õnnetumate ja probleemsemate inimestega.Psühholoogile vajalikud oskused on ühelt poolt empaatia ja salliv suhtumine, et suuta inimse probleemidesse sisse elada, teiselt p...
püüaks paremaks saada. Portree, ta enese kätetöö taoline muutus näib talle kohutav. Ta on nii meeleheitel, et ajab Dorian veel rohkem närvi, ja endale aru andmata lööb Dorian Basilile noa selga. Ta hoiab seda kuritööd enesest eemal ega suuda isegi uskuda, milleni ta lõpuks langenud on. Tuiates ümber ühes sadamakõrtsis, kutsub üks libudest seal pilkamisi Prints Võlujaks ja Sibyli vend kuuleb seda. Ta on kogu oma elu veetnud oma õe mõrvarit otsides, ja kavatseb Doriani tappa. Dorian aga pääseb tänu oma näole ja teeseldes süütut. Osavaks tõenduseks on see, et "Prints Võluja" peaks sel hetkel olema juba vana, 40 või nii, kuid Dorian seal näeb välja vaevalt 20 aastat vana. James laseb tal minna, olles ise sügavas segaduses, kuid jätkab jälitamist kui kuuleb tollelt libult, et Dorian on oma hinge kuradile müünud oma näo eest ja ongi sama mees keda ta otsib. Koju, raamatukogu ja portree
juba mitmeid kordi tema haardeulatuses olnud. Samuti ei hoia nad Tiinat tagasi jaaniõhtul metsa jooksmast. Neljandas vaatuses ei salli nad Tiinat enam silmaotsaski, ja siis on nende käitumine väga hoolimatu, kohatu ja ükskõikne. See väljendub selles, et kui Tiina koju tagasi tuleb siis pole peremees enam nõus teda oma majja tagasi võtma, kuna Tiina on kogu oma kadunud olnud aja hirmunult metsas veetnud, samuti haarab ta tugevasti Margusest kinni ja ei lase teda Tiina lähedalegi. 3. Hiljem vihakavad nad Tiinat sellepärast, et Tiina julges peale jaaniõhtul juhtunut koju tagasi tulla ja tunnistada, et ta on libahunt, samuti sellepärast et ta tahtis Margust veenda oma perekonda jätma ja koos temaga Laande elama minema. Nad ajavad ta kodunt välja sellepärast, et nad ei ole nõus koos elama inimesega, kes tunnistab, et ta ongi tegelikult libahunt
inimeste vahel konfliktid. Meie ümber peab olema kõike võrdselt. Piisavalt headust ja kurjust, erimeelsusi ning arusaamisi. Me tahame siiski elada nii, et oleks põnev. See on aga võimalik ainult siis, kui meie elu on kõike muud kui üksluine, kui saab vaheldust. Inimestel, kes on elu jooksul palju maailma eri kohti oma silmaga näinud ja sealset eluolu omal nahal tunda saanud, on kindlasti olnud põnevam elu, kui neil, kes on terve oma elusoleku aja veetnud paikselt. Ma ei mõista hukka kedagi, kes viimast eluviisi harrastavad. Otse vastupidi. Kui neile sobib selline eluolu rohkem, võivad nad vabalt ka nii jätkata, kuid mina olen isiklikult seikleja iseloomuga, kes tahab kõike kord ise järele proovida. Mõte sellest, et üks päev ma pistan oma varbad ka Vaiksesse ookeani, käin ära Eiffeli torni tipus, õpin selgeks mõne aafrika hõimu kohaliku keele ja
tõlgendada. See võib muuta drastiliselt katse kulgu. Hediger kirjutab, et siiski vaadatakse 2 katsealuseid osana liigist, mitte keskendudes individuaalsele loomale, arvestamata liigisiseseid erinevusi. (Hediger 1981: 243, 250) Jätkates loomadega vestlemise teemal, tõdeb ta, et ainsad loomad, kellega on proovitud sellisel tasemel suhtlust arendada on eelnevalt veetnud pikka aega inimese kõrval, seega ei ole teada, kui suurel määral inimene neid mõjutanud on. Näitele lisab ta mõõdet veel avastusega, et üksikaatomite reaktsioonid muutuvad vaid vaatluse põhjusel. Seega peab loomkatsetes alati keskenduma lisaks looma käitumisele ka inimmõjudele. (Hediger 1981: 245) Hediger toob näite Otto Koehlerist, kes uuris linde, kuid proovis seejuures jääda võimalikult nähtamatuks, jälgides linde kaugusest, peidetud kaamera abil. Koehler arvas, et
Ta on nii meeleheitel, et ajab Dorian veel rohkem närvi, ja endale aru andmata lööb Dorian Basilile noa selga. Ta hoiab seda kuritööd enesest eemal ega suuda isegi uskuda, milleni ta lõpuks langenud on. Tänu ühe vana keemikust sõbra santazeerimisele saab ta laibast märkamatult lahti ja keegi ei kahtlusta teda. Tuiates ümber ühes sadamakõrtsis, kutsub üks nilbetest libudest seal pilkamisi Prints Võlujaks ja Sibyli vend kuuleb seda. Ta on kogu oma elu veetnud oma õe mõrvarit otsides, ja kavatseb Doriani tappa. Dorian aga pääseb tänu oma näole ja teeseldes süütut. Osavaks tõenduseks on see, et "Prints Võluja" peaks sel hetkel olema juba vana, 40 või nii, kuid Dorian seal näeb välja vaevalt 20 aastat vana. James laseb tal minna, olles ise sügavas segaduses, kuid jätkab jälitamist kui kuuleb tollelt libult, et Dorian on oma hinge kuradile müünud oma näo eest ja ongi sama mees keda ta otsib.
mürgi välja imeda. tüdruk tänas teda põse musiga ning leemetile hakkas Magdaleena meeldima. Nüüd käis leemet tal tihti külas. Kord külast koju minnes sai ta teada, et Hiiet tahetakse ohverdada, selle peale tõttas ta Hiiele appi ning koos põgeneti paadiga merele kuni jõuti ühele saarele kus Leemet kohtas oma vanaisa kes juttude järgi oli surnud. Põgenedes sai ta aru et on Hiiese armunud. Olles saarel veetnud mõnda aega minnakse koju tagasi terve pere võtab teda soojalt vastu. Leemet soovis nüüd Hiiega koheselt abielluda, selle tähistamiseks pidi süütama suure lõkke . Abielu pidustuste ajal kui Leemet ja Hiie tantsisid jooksis nende vahele üks hunt kes haaras Hiie kaelast ning Hiie kukkus surnult maha. Algul ei saanud Leemet sellest aru joostes segaduses olles metsa, kuid tagasi tulles mõistis et enam pole tema naist Hiiet elavate kirjas.
Temast olid huvitatud ka paljud kirjanikud ja poeedid. Blaise Cendrars oli Chagalli loomingu tõeline armastaja. Nad olid ka suured sõbrad, kuid läksid tülli, mis viis nad lahku. Marc Chagall puutus sel eluperioodil kokku ka Pablo Picassoga, kes andis Marcile palju tutvusi juurde. Neist ei saanud aga kunagi sõpru, kuna mõlemad olid kunstnikud ja seega ka konkurendid. Õpingute ajal kohtus Marc oma eluarmastuse Bellaga, kes oli mehe kõrval oma surmani. Kui mees oli Pariisis veetnud neli aastat, tuli ta tagasi kodumaale Bella juurde. 1915.aastal abiellus Chagall Bellaga, kuigi neiu vanemad olid sellele vastu. Aasta pärast sündis neile tütar. Chagall otsustas jääda Vitebskisse kus ta rajas kunstikooli. Kahjuks polnud Chagalli iseloom piisavalt tugev, ning suure kunstikooli võtsid Chagalli teadmata üle Lissitzky (vene kunstnik) ja Malevits (suprematistliku liikumise isa). Kunstikooli Marc tagasi ei saanudki. Seda aega meenutab kunstnik
öömaja. Et piiskopil olid õhtusöögi ajal hõbenõud laual, otsustas J.Valjean need öösel varastada õnnetuseks võeti ta aga peale majast väljumist peagi kinni ja viidi piiskopi juurde tagasi. Jean Valjenil vedas väga piiskop päästis ta valetades sandarmitele, nagu oleks ta ise need asjad endisele sunnitöölisele andnud. Jean Valjeani hinge oli hakanud paistma esimene päikesekiir üle 19 aasta, mille ta oli sunnitööl veetnud. Pikemalt peatuti ka neiul, nimega Fantine, kes õnnetu armastuse tulemusena sai lapse, kes on raamatus olulisel kohal - teda kutsuti Cosette'ks. Et Fantinel ei olnud tööd, oli ta sunnitud oma tol ajal 3-aastase lapse hoiule andma, suundudes tööotsingutele linna. Cosette jäeti ühte trahterisse, mida pidasid Thenardierid ja kellel endil oli ka 2 tütart. Cosettest sai trahteris selle pere teenija. Ja Fantinelt nõuti iga teatud aja tagant tütre jaoks raha. Raha
teisest külast ning läks sinna ka elama, jättes oma 3-aastase poja vanaema juurde maha. Pärast kaheksat aastat, suri kirikuõpetaja ning Isaaci ema naases tagasi, võttes kaasa 3 väikest last.(3) Joonis 1. Isaac Newton (1) 3 Olles lapsena üsna nõrguke, oli Newton sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Newton ei veetnud oma aega tavaliste laste mängudega, vaid leiutas oma isiklikud lõbustused, milles juba siis avaldus tema geniaalsus. On olnud väiteid, kus on kirjas nagu poleks Newton olnud varaküps. Matemaatiliselt seisukohalt võib see tõene olla, kuid kui see ka muus osas kehtima peaks, tuleks leida uus definitsioon sõnale "varaküps". Newtoni geniaalsust eksperimentaatorina võis kindlasti täheldada juba tema poisipõlve leidlikes mängudes
You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) TV mõjud: mõned arvud Keskmine laps vaatab päevas 3-4 tundi TV-d So 21-28 tundi nädalas, 1092-1456 tundi aastas Umbes 70% peredest on rohkem kui 1 TV Keskmine 16 aastane noor on veetnud TV ees rohkem tunde kui koolis So u 20000 tundi TV ja 8000-8500 tundi koolis Keskmine 16 aastane noor on näinud TV-st 13000 tapmist 70% saadetest sisaldab vähemalt 1 vägivallaakti Ühes tunnis on TV-s keskmiselt 7,5 vägivallaakti Multifilmides 25 19% juhtudest sai vägivallatseja karistada, 15% tasu, 58% tagajärgi ei
polnud varem Korsikal käinud ning tahtis sellega teiste ees uhkustada, et tema oli esimene. Oli tark, oskas rääkida kõiki Itaalia keele dialekti. Suhtus paljudesse üleolevalt. Miss Lydia oli peen daam. Pilkas tihti teisi. Kandis uhkeid rõivaid. Orso Antonio della Rebbia raamatu kangelane, Colomba vanem vend. Ta ei olnud eriti otsustaja tüüpi inimene, vaid kahtles tihti. Armastuse nimel Lydia vastu oli ta nõus mitte kätte maksma oma isa eest. Ta oli veetnud palju aega mandril ning seega oli paljud Korsika tavad unustanud. Riietus oli tal tagasihoidlik. Erinevalt Colombast oli tema käitumine rohkem tsiviliseeritud. Uskus seda, mida ütlesid tõendid, mitte seda, mida talle räägiti, isegi kui rääkijaks oli tema enese õde. Orso oli õrnahingeline ja südames ei tahtnud kellelegi haiget teha. Tugeva kehaehitusega. Korsiklaste käitumine erineb äärmiselt palju eurooplaste omast. Looduse pikk kirjeldus ei
nõrk,kuid suutis oma oskusi,vaprust ja nutikust ära kasutada et võita tugevamaid vastaseid. Maalikunstnik vastu tahtmist ,,Ma elan suures ärevuses ja äärmises füüsilises kurnatuses.Mul ei ole ainsatki sõpra ja ega ma neid tahagi.Mul pole isegi aega,et korralikult süüa."Nii kirjutas Michelangelo 1502 aastal oma vennale Buonarrotole,olles eelneva aasta Sixtuse kabelis töötanud.Talle oli ülessandeks tehtud maalida kardinalide saalis rohkem kui 500 ruutmeetrit võlvlae pinda.Olles veetnud kolm ja pool üksildast aastat tellingutel maalides avas 31 oktoobril 1512 ta oma kabeli maalingud sellest hämmeldunud Rooma vaimuliku kogukonnale. Rooma kuni surmani Aastal 1534 kolis Michelangelo jäädavalt Rooma,kus ta veetis ülejäänud 30 aastat oma elust . Michelangelo sai isegi ligi 60 aastasena tellimuse Sixtuse Kabeli altariseina maalimiseks.Ta oli toona 60 aastasena oma kuulsuse tipul .Tema tööd olid eeskujuks ja mõõdupuuks kogu Itaalia kunstile
Phil Mickelson Sam Schmidt 8A Sissejuhatus Phil Mickelson on proffessionaalne Ameerika golfar. Ta on sündinud 16 Juunil, 1970. Ta on võitnud 42 PGA Touri võistlust mis koosneb viiest Majorist, 3 Mastersist ja ühest Openist. Mickelson on üks kuueteistkümnest golfimängijast kes on võitnud kolm neljast proffessionaalsest Majorist. Mickelson on veetnud üle 700 nädala top 10 Official World Golf Rankingus. On oma karjääri jooksul olnud mitu korda maailma parima golfimängija nr.2. Mickelsonile on hüüdnimeks pandud „Lefty“, sest ta mängib vasakukäeliste keppidega kuigi ta on paremakäeline. Ta pandi World Golf Hall of Fame 2012 aastal. Ta on 1,91 cm pikk ja ta kaalub 91 kilogrammi. Ta sündis San Diegos, Californias. Ta lõpetas aastal 1992 Arizona State University. Temast sai proffessionaalne golfimängija aastal 1992. Ta on 45 aastat vana. Mickelson on ainuke kes on võitnud PGA Touri ikka veel olles amatöör. ...
atraktiivsusel inimese jaoks. Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja hüvituse atraktiivsus. (Organisatsioon ja juhtimine, 2015) Merike on praegu rohkem üksinda kodus ja mõtted on minna tööld ära ja sõita Tallinna poja juurde sis on tema jaoks kõrgeim valentsi hävitis, et juhataja hea töö est võiks talle anda kuus paar päeva et ta oleks laste juures käinud ja veetnud mõne aja nendega. Edwin Locke´i teooria kohaselt, mis on tuntud kui eesmärgitee mudel,siin valib juhataja kuidas paremini tunda oma töölisi ja ise valib motivatsiooni millega saab töölisi motiveerida.See ei ole mingil juhul rahaline vaid pigem väljasõit koos teatrise või spase. Merike tahab muidugi natuke rohkemsuhtlemist , temaga on vaja rääkida välja kuulata teda. Vaadata mis teda aitab parandada töötulemused Mis mõtleb tema oma tööelust edasi. KASUTATUD ALLIKAD
Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist
pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks, kuna tema teoseid tuntakse tänapäeval üle maailma. Chopin on poola muusikakultuuri (ning ka üleüldise kultuuri) surematu osa, vahest isegi selle populaarseim osa ülejäänud maailmale. 5 Fryderyk Chopini elu Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli sealsete maavalduste omaniku juures kuvernaatoriks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Nooruki esimene
aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa... Eno Raud 2 Katkend raamatust ,,Kuidas isal on?" Eno Raua olukord oli järsult halvenenud ning huilgavate sireenidega kiirabiauto oli ta mõne päeva eest haiglasse toimetanud. Ma olin viimased ööd küll Kojamehe, küll Loit Linnupõllu, küll kellegi kolmanda juures veetnud ja koju käima sattusin alles praegu. ,,Kuidas tal on?" ,,Halvasti. Isal on väga halvasti," vastas keskendunult imeõhukeste varraste vahel midagi kuduv ema. See polnud vajadus uue kudumi järele, mis viimased paarteist aastat halvatud abikaasa eest kakskümmend neli tundi ööpäevas hoolitsenud naine käsitööga tegelema ajas. See oli asendustegevus. Asendus millelegi, mille peale ma isegi mõelda ei tahtnud. ,,Mis mõttes halvasti
ligilähedalegi saanud. Ja oleks see Oksal kõik siis lihtsalt üks hämarkujundlik joig tema põrunud vaimustus reduplikatsioonide poetamisest ("nähes-nähes", "väetaks, väetaks", "kaupleb, kaupleb", "lahti-lahti" jne. jne.) keset oma proosateksti kõige ebasobivamalt dramaatilisi hetki ei lase loetavat isegi mingiks arhailiseks sammaldunud hädisemiseks arvata, vaid niidab nagu mingi eluaeg täielikus isolatsioonis veetnud idioodi poolt pottide-pannidega tehtud ultratasemel hiphop. Peale neid tulevad jutud ei suuda seetõttu enam millegi uudsega rabada, vaid mõjuvad kohati lausa kohmetutegi lisapaladena ehkki "Küla", nagu varasem "Tume inimeselaps", on Oksa "hitt", puhtaim düstoopilise ärapürgimise gootika. Tõesti, ära ta ju ometi pürgib sellest orjade poolt porimülkaks higistatud agraarprovintsist ega saa oma vaimus iialgi muidu, kui juba sest vaimust lahkudes (ja kehast kõdunedes).
kunstnik teeb töid, mis on mõttestatud ja sügavama sisuga. Samas leidub arvamust, et kunst on kõik, mis on loodud uudse idee najal, kõik, mis peegeldab inimese sisemusest tulevat emotsiooni. Mina ise leian, et kunst on see, mis on tekkinud inimese soovist luua midagi kaunist. Anda kuidagi endale või kellelegi teisele märku oma mõtetest ja sisekaemustest. Olles ka ise palju erinevaid kunstivorme "proovinud", püüdsin meelde tuletada, miks ma olen seda teinud. Miks ma olen veetnud pikki öid, püüdes teha jalanõudest seinakella või skulptuuri alasti mõtlejast. Vastu on banaalne: ma olen seda tahtnud. Mu sees on tekkinud vastupandamatu soov luua midagi. See "midagi" ei pea olema kaunis ja lööv, kuid see protsess, kus ma loon idee, mõtestan enda jaoks natuke lahti selle tagamaid, tekitan endale töökoha ja asun tööle, on juba iseenesest nõnda vapustav kogemus, et ainuüksi protsessi nimel tasub see kõik ära
Ka Taaveti naabrid arvavad, et noormehel logiseb peas kruvi, mis teisi kruvisid kinni hoiab, samuti ei kiida nad heaks, et noor Aniluik võttis naiseks Soola Roosi, kes oli puruvaene karjatüdruk. · Taavet leiab vallaseinalt paberi, kus kuulutatakse, et Aiaste vallasvara müüakse oksjonil maha, Taaveti võlakirja katteks. Taaveti võlg seisnes selles, et ta hakkas Karli sõbra käemeheks, kui kord vintis peaga linnas korteris ja hiljem restoranis oli lõbusasti aega veetnud. · Taavet kohtab kõrtsis Käo Pauli, kes Aiaste noort peremeest oksjoni pärast mõnitab. Pärast kõrtsiskäimist laseb Taavet Pauli kiuste oma tarele sindelkatuse peale lüüa, mis Roosile pahameelt teeb, kuna vihm rikub palju mööblit ning naisele ei meeldi mehe kerglased ettevõtmised. · Oksjonil ostab Käo Paul Aiaste looreha ning lambad. Mees tahab need Taavetile armuliselt tagasi anda, kuid Aiaste peremees teatab, et nende talu ei ela almustest ning
Hoolimata suurest sünnikaalust kasvas temast väike sale naine, kelle pikkuseks on 1,58 m. Vanaema oli peres kolmas tütar. Vanem õde Linda oli sündinud 1924.a. Linda elab praegugi Raitsil ning on suguvõsa kooshoidja. Keskmine tütar Silve sündis 1925.a. Silve suri 1999. a. Vanaema ema nimi oli Julie-Marie (edaspidi mamma Juuli) ning isa nimi oli Albert (edaspidi papa). Raitsi on tänaseni suguvõsa kokkutulemise paik. Seal käiakse jõulude ajal, aastavahetusel ning lapsed on veetnud enamuse suvevaheaegadest Raitsil. Suguvõsa liikmed on maetud Puhja surnuaeda. Foto 1. Nn. nelja põlve foto. Mamma ja papa on teises reas, vasakult äärmised. Foto tehtud 1931. a. Foto pärineb perekonna arhiivist. 5 KOKKUVÕTE Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna vana ema ja vanaisa elulood , ühine elu ning leida seosed meie suguvõsa ning Eesti ajaloo vahel. Vanaema ja vanaisa sündisid mõlemad 1931. a
pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks, kuna tema teoseid tuntakse tänapäeval üle maailma. Chopin on poola muusikakultuuri (ning ka üleüldise kultuuri) surematu osa, vahest isegi selle populaarseim osa ülejäänud maailmale. 3 Frederic Chopini varajane elu Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli sealsete maavalduste omaniku juures kuvernaatoriks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Nooruki esimene
Kui pidu muutub järjest ekstaatilisemaks, peavad Eisenstein ja Frank aga lahkuma. Mõlemad kiirustavad vanglasse, kuid lahkuvad erinevas suunas. III vaatus: Järgmisel hommikul on Frankil pohmelus ning vangivalvur Froschil on raskusi vanglas korra tagamisega. Kohale ilmub üha rohkem peolt tulnud tegelasi. Adele ja tema õde Ida üritavad veenda Franki, et see hakkaks Adele patrooniks ning maksaks naise näitlejaõpingute eest. Rosalinde tahab vabastada Alfredit, kes on veetnud öö vangikongis. Ent Rosalinde saabub liiga hilja: juba on kohal ka juristiks maskeerunud Eisenstein, kes püüab välja selgitada, mis juhtus Rosalinde ja mehe vahel, kes kannab tema hommikumantlit ning arreteeriti tema kodus. Mis tema naise ja hommikumantlisse riietunud mehe vahel täpselt juhtus? Suures vihahoos paljastab Eisenstein oma isiku ja lubab Rosalindele truudusetuse eest kätte maksta. Kuid Rosalinde teab, kus mees ise tegelikult õhtul viibis ja ähvardab end
Pilvede värvid märkmed Tegelased: ISA (JAKOB) EMA (ANNA) ELL (LAPS) LEIDA (LAPS) KRÕÕT (LAPS) ANTS (LAPS) IRMA (LAPS) TÄDI (ELFRIEDE) MAGDA (TÄDITÜTAR) HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR) HUBERT, INDREK (NOORMEHED SÕJAPÕGENIKUD) Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tu...
Pilvede värvid – märkmed Tegelased: ISA (JAKOB) EMA (ANNA) ELL (LAPS) LEIDA (LAPS) KRÕÕT (LAPS) ANTS (LAPS) IRMA (LAPS) TÄDI (ELFRIEDE) MAGDA (TÄDITÜTAR) HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR) HUBERT, INDREK (NOORMEHED – SÕJAPÕGENIKUD) Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tu...
Viiteistkümneaastane kapten 2. veebruaril 1873 asus laev nimega Pilgrim San Franciscost püügiretkele. Selle laeva omanikuks oli James W. Weldon. Laeva kapteniks oli kapten Hull. Laevas oli viisteist madrust ja ühest jungast koosnev meeskond. Pilgrimi peal oli ka üks viieteistkümne- aastane poiss, kes oli peaaegu terve oma elu koos kapten Hulluga laeval veetnud. Ta nimi oli Dick Sand. Poiss oskas ka natukene laeva juhtida. Laev sõitis igal aastal korra Uus-Meremaale, et sealt võtta peale vaalapüüdjad. Nad käisid vaalajahil ja pärast seda sõideti tagasi koju. Kohapeal valisid nad endale vaalapüüdjad ja ühe koka. Koka nimi oli Negro. Seekordne saak oli aga napp. Vaalapüüdjad pandi maha ja hakati koju sõitma, ainult kokk jäeti alles, kes tahtis koos nendega sõita San Franciscosse. Ära sõites nägid nad Uus-Meremaal J. W
uuendused. 2 ANTONI GAUDI 2.1 A.Gaudi arhitektina Antoni Gaudi ehituskunst on võtnud ilmet juugendist, kuid tugeva isiksusena kaldub tema looming siiski tüüpilistest joontest kõrvale. Gaudi hoonetes on elemente, mis ennustavad tärkavaid stiile. Näiteks materjalide kasutuses ekspressionismi. (3) Gaudi hooned näevad välja veidrad, orgaanilised, neil on peadpööritavad nurgad, keerutused ning silmipimestavad värvid. Ta ei olnud seda sorti arhitekt, kes oleks veetnud tunde oma joonistustahvli taga, vaid tegi enamus oma tööd ehitusplatsil improviseerides ehituse käigus, katsetades uusi kujusid ning struktuure. (5) 2.2 Elu lõpuaastad Alates 1914.aastast pühendas Gaudi kogu oma energia Sagrada Familia peale. Mida aeg edasi, seda enam muutus ta ekstsentriliseks, elas üksildast elu oma tööplatsil, vahel käis väljas, kuid siiski mitte. Kirik oli tema kinnisidee. (5)
Ta hoiab seda kuritööd enesest eemal ega suuda isegi uskuda, milleni ta lõpuks langenud on. Tänu ühe vana keemikust sõbra shantazheerimisele saab ta laibast märkamatult lahti ja keegi ei kahtlusta teda. Temast saab mõrvar. Kui Aga maalil on vananenud, narkootikumidest ja julmusest moondunud Gray käed järsku verised... Tuiates ümber ühes sadamakõrtsis, kutsub üks nilbetest libudest seal pilkamisi Prints Võlujaks ja Sibyli vend kuuleb seda. Ta on kogu oma elu veetnud oma õe mõrvarit otsides, ja kavatseb Doriani tappa. D aga pääseb tänu oma näole ja teeseldes süütut. Osavaks tõenduseks on see, et "Prints Võluja" peaks sel hetkel olema juba vana, 40 või nii, kuid Dorian seal näeb välja vaevalt 20 aastat vana. James laseb tal minna, olles ise sügavas segaduses, kuid jätkab jälitamist kui kuuleb tollelt libult, et Dorian on oma hinge kuradile müünud oma näo eest ja ongi sama mees keda ta otsib. Dorian on shokeeritud, kui tema korraldatud
Ta hoiab seda kuritööd enesest eemal ega suuda isegi uskuda, milleni ta lõpuks langenud on. Tänu ühe vana keemikust sõbra shantazheerimisele saab ta laibast märkamatult lahti ja keegi ei kahtlusta teda. Temast saab mõrvar. Kui Aga maalil on vananenud, narkootikumidest ja julmusest moondunud Gray käed järsku verised… Tuiates ümber ühes sadamakõrtsis, kutsub üks nilbetest libudest seal pilkamisi Prints Võlujaks ja Sibyli vend kuuleb seda. Ta on kogu oma elu veetnud oma õe mõrvarit otsides, ja kavatseb Doriani tappa. D aga pääseb tänu oma näole ja teeseldes süütut. Osavaks tõenduseks on see, et "Prints Võluja" peaks sel hetkel olema juba vana, 40 või nii, kuid Dorian seal näeb välja vaevalt 20 aastat vana. James laseb tal minna, olles ise sügavas segaduses, kuid jätkab jälitamist kui kuuleb tollelt libult, et Dorian on oma hinge kuradile müünud oma näo eest ja ongi sama mees keda ta otsib. Dorian on shokeeritud, kui tema korraldatud
1603. aastal käis P. P. Rubens Hispaanias, kuhu viis kollektsiooni maale ja kingitusi, mis oli mõeldud Hispaania kuningale Philip III Mantova hetsogi nimel. 1608. aasta sügisel sai Rubens teate, et tema ema on suremas. Peter Paul naases kohe oma kodulinna Antwerpenisse, kuid ema oli juba surnud. Pärast Antwerpenisse naasmist, sai Rubensist kunstiühingu liige, kus olid kunstnikud, kes olid mõnda aega veetnud Itaalias kunsti õppides. Samal ajal armus P. P. Rubens 18aastasesse Isabella Branti, kellega ta 1609. aastal abiellus. See oli ka põhjuseks, miks ta ei naasnud tagasi Itaaliasse. 1611. aastal kolis P. P. Rubens Antwerpeni väikekülla Wapperisse. Sellest majast tegi ta kunstnike töökojaateljee. Kuna Rubens maalis palju, siis muutusid tema tööd tuntumaks ning hinnatumaks üle Euroopa
Oma mehe andekust ei mõistnud ega pidanud Maria Anna vähimatki. "Temale ei lugenud," mainis Haydn kord vanemas eas, "oli tema mees kingsepp või kunstnik." Abikaasa hävitas hoolimatult mitu Haydni noodikäsikirja, kasutades neid rullide keeramiseks või pasteedi alla panekuks. Peale selle oli ta tõeline raiskaja ja äärmiselt nõudlik. Haydn suri 1809. aastal ja maeti Viini. Hiljem korraldati tema põrmu ümbermatmine Eisentadti, kus ta oli veetnud nii suure osa oma elust. LOOMING 1750. aastal oli Haydn kirjutanud väikese missa (F-duur), milles väljendusmitte üksnes tolle zanri moodsate võtete oskuslik valdamine, vaid ka ilmselge kalduvus luua "lõbusat" kirikumuusikat. Ent veel olulisemaks osutus tema esimene, 1755.aastal kirjutatud keelpillikvartett. Tõuke selleks andis tutvumine muusikalembese mõisniku Karl von Fürnbergiga. Tiivustatuna
Tuule käes värisedes kõndis ta linna serva poole. Järsku tuli talle vastu purjus vanamees, kes pakkus, et võib tüdrukule poest midagi tuua. Tüdruk polnud varem tilkagi alkoholi võtnud. Kuid praegune hetk oli erinev, Heidi palus viskit, suitsu ja tikke. Raha saanud läks vanamees poodi ja natukese aja pärast saabudes olid tal tellitud asjad olemas. Tüdruk kõndis kiirel sammul edasi, mõeldes kuhu võiks minna, kuni nägi silda, kus ta oli Dianaga palju aega veetnud. Ta läks silla alla ja süütas suitsu. Heidi ei saanud aru kuidas see küll kellelegi meeldida saab, aga tõmbas siiski sigareti lõpuni. Ta keeras viski pudeli lahti ja võttis esimese lonksu ja seegi ei maitsenud alguses hea. Aeg möödus ja tüdruk oli juba purju jäänud. Kui ta kuulis kruusa libisemist, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Samal hetkel, kui mustad tanksaapad Heidi vaatevälja ilmusid, tõusis tüdruk üllatavalt kiiresti püsti ja ta oksendas otse jõkke
Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta. Sellele järgneb Jom-kippur- septembris või oktoobris peetav suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on "Kol nidre" (kõik tõotused) millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr
ees passida, Stradlateron ilus poiss, lööb laineid tüdrukute seas ning teda võib pidada tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise naabritüdrukuga, paludes Holdenilt, et viimane teeks talle ära inglise keele kirjandi. Hiljem see kirjand isegi ei kõlba Stradlaterile, kuna Holden ei olnud kirjeldanud mõnd maja või ruumi, vaid enda venna pesapalli kinnast. · Stradlater naaseb kohtingult, ta oli Jane´ga aega veetnud ühe õpetaja autos, Holden teab poisi tegutsemisviise, ta ärritub ning alustab Stradlateriga löömingut. Hiljem külastab Holden Ackley´t, veedab tema juures aega ning otsustab Pencey´st lahkuda aega raiskamata. Holden pakib asjad, jätab kooliga hüvasti, endal pisarad silmis. Metroovagunis kohtub ta ühe klassivenna emaga, valetab oma nime ning pajatab lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe
Atsil on sõpru, kellega koos mänguväljakul turnitakse, kiigutakse ja mängitakse. Ta on ise aktiivne kontaktide looja, eriti oma eakaaslastega. Ats on võimeline kiiresti mängukaaslasi oma tahte järgi mängima panema. Uusi suhteid loob meelsasti ja julgelt. Täiskasvanutega on ta esialgu veidi arg ja võtab aega enne kui usaldama ja suhtlema hakkab, kuigi tema suhtluspartneriteks on suurema osa ajast täiskasvanud. RISKIFAKTORID Kuna Ats on kogu senise aja veetnud oma vanematega, eelkõige emaga, siis on tõenäoline, et lasteaeda minek kergemaks ei lähe. Võimalik, et oleks õige olnud hakata poissi laseaia õhkkonnaga harjutama juba varem, aga siis puudus selleks võimalus. Sellest hirmust ülesaamine on ilmselt raske katsumus (ka vanematele) ja on oht, et mingid tõrked uude keskkonda minekul ja uude kollektiivi sulandumisel jäävad ka edaspidiseks. Ka edaspidised kooliminekud on samalaadsed muudatused ja neist
Stajanovic esialgu polnud nõus tagasi pöörduma, kuna ta tahtis minna oma perekonna juurde. Batrian ei andnud järele. Toimus järgmine kohtuistung ja ookeaniinimese leidjale pandi autasuks välja 10 miljardit. Ookeaniinimene leiti, teda jõuti vaid filmida, mille järel ta põgenes. Filmitud videot näidati kohtule. Kohtuotsus kuulutas Stajanovici ja kogu meeskonna vabaks. Batrian jäi vanglasse. Kokku oli Nikolas Batrian ja tema meeskond Alligaatoriarkaadias veetnud 22 aastat. Ühel päeval tuli Timukas Nikolase juurde ja viis ta Viimsevaatetorni hukkamisele. Tugev tuul kajutas miraaźvaated ja nähtavale tuli sünge tegelikkus - kivikõrb kitsekorjustega. Kapten suges silmad ja nägi vaadet viimsevaatetornist selleisena nagu sõber Timukas oli talle seda kirjeldanud – haljad aasad, lakkade lehvides kappavad hobused. Timuas vajutas pedaalile ja oligi kõik... Romaanis on veel üks salapärane tegelane – Laevapoiss. Laevapoiss ilmub sageli kapteni
ebaharilikud ning tal puudusid ametlik käitumine ja kõne, mis olid iseloomustanud tema Habsburgidest eelkäijaid. Maria Theresal arenesid tugevad suhted krahvinna Marie Karoline von Fuchs Mollardiga kes õpetas talle etiketti. Teda oli haritud joonistamises, maalimises, muusikas ja tantsimises, selleks et ta oleks valmis oma rolliks kuningannana. Ta isa võimaldas tal osaleda nõukogu istungitel 14. eluaastast, kuid ta ei arutanud mitte kunagi riigi asju oma tütrega. Kuigi ta oli veetnud viimased aastakümned oma elust kindlustades Maria Theresa elu, oli ta siiski oodanud ju poega ja ei valmistanud oma tütart ette eluks valitsejana. Küsimus Maria Theresa abielu kohta püstitati juba neiu varajases lapsepõlves. Esimesena oli ta kihlatud Leopold Clement Lorrainega , kes pidi külastama viini ja kohtuma peahertsoginnaga 1723 aastal. Kuid lõpuks jõudis viini uudis et ta oli surnud rõugetesse. Leopold Clementi noorem vend, Francis Stephen kutsuti viini. Kuigi
pole kunagi ise otsustanud ennast müüa. "Niimoodi sain ma endale toidu ja riided selga," lausub ta. "Ma tahtsin süüa ja ellu jääda. Ma olin 14. Ma tulin väikelinnast... ma kartsin minna tagasi isa juurde ja ütelda, et vajan abi." Hiljem ta abiellus ja sai lapsed, ent töötas endiselt prostituudina, et maksta oma narkosõltuvuse eest. Neapetung veetis tänavail üle kümne aasta. Nüüd, 30ndais eluaastais, olles veetnud neli aastat vanglas, on ta tänavalt lahkunud, lõpetab kõrgkooli ja käib krii keele kursustel. "Ma olen paremas paigas," nendib naine. "Ma olen käinud maha pika maa sellest saati, kui olin prostituut ja narkomüüja." 8 Temasugustele inimestele toe pakkumine on Davise arvates üks ametiühingu ülesandeist. Temagi tunneb naisi, kes tahaksid seksitööstusest pääseda. Tal on sõpru, kes on olnud tänaval aastakümneid
role.Opera's, kus ta mängis Arturot Donizetti ooperis "Lucia di Lammermoor". Aastal 1962 abiellus ta ooperilaulja Marta Ornelasega, kellega ta oli tutvunud Konservatooriumis. Nad kolisid kaheks ja pooleks aastaks Tel Avivi, kus nad olid palgatud Heebrea Rahvusooperis. Töötades koos rahvusvaheliste lauljatega, sai ta omandada uusi oskusi ning laiendada repertuaari, lauldes paljudes keeltes. Ja kuigi Dominges oli veetnud kogu oma elu laval, oli Tel Aviv tema esimene suurem avalik kogemus. Domingo Ameerika debüüt toimus aastal 1965, kui tal paluti viimasel hetkel ühe tenori eest laulda Giacomo Puccini ooperis "Madame Butterfly". Kogu kuuekümnendatel jätkas ta laulmist New York'is. In 1962, he returned to Texas to play the role of Edgardo in the same opera with at the Fort Worth Opera. At the end of 1962, he signed a six month contract with the Israel National Opera in but later
Ta hoiab seda kuritööd enesest eemal ega suuda isegi uskuda, milleni ta lõpuks langenud on. Tänu ühe vana keemikust sõbra shantazheerimisele saab ta laibast märkamatult lahti ja keegi ei kahtlusta teda. Temast saab mõrvar. Kui Aga maalil on vananenud, narkootikumidest ja julmusest moondunud Gray käed järsku verised... Tuiates ümber ühes sadamakõrtsis, kutsub üks nilbetest libudest seal pilkamisi Prints Võlujaks ja Sibyli vend kuuleb seda. Ta on kogu oma elu veetnud oma õe mõrvarit otsides, ja kavatseb Doriani tappa. D aga pääseb tänu oma näole ja teeseldes süütut. Osavaks tõenduseks on see, et "Prints Võluja" peaks sel hetkel olema juba vana, 40 või nii, kuid Dorian seal näeb välja vaevalt 20 aastat vana. James laseb tal minna, olles ise sügavas segaduses, kuid jätkab jälitamist kui kuuleb tollelt libult, et Dorian on oma hinge kuradile müünud oma näo eest ja ongi sama mees keda ta otsib. Dorian on shokeeritud, kui
H. Tammsaare 'Kõrboja peremehe'. Suviti veetis peamiselt isakodus Muhu saarel Viira külas. Varsti hakkas Muhumaaga konkureerima Haapsalu. Selle linnaga oli ta põgusalt tutvunud. 1917 aastal peatus V. Grütnthal Haapsalus juba pikematalt: ta oli kutsutud Läänemaa õpetajate suvekursustele lektoriks. Ka järgmisel neljal suvel puhkas ta Haapsalus. Suvekursuste aeg muutus Haapsalu Grünthalile koduseks ja meeldivaks. Hiljem tuli ta siia juba kogu perega. Suve on ta veetnud siin üle 11 korra. Talle meeldis Haapsalus ujuda, purjetada, jalutada,päevitada ja kirjandus töödega tegeleda. Nagu 'Karurahu', 'Omistus', 'Haapsalu õis', 'Haapsalu õhtud', ' Haapsalule'. *Aidi Vallik Vallik on sündis 11.mai 1971. a. Paliveres. Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Ta
seda ta ehmub kainestudes. Õnneks ei ole Arvo surnud. Saaremägi aidatakse partorgi autosse ja hirnunud Lusiksepp kamandtakse kaasa. Karistuseta see mehejuhtum temale ei lõpe. Eedi Eesnik aga mõtleb, et imelik koht on see Aiaste kus viljapeksu ajal alati midagi imelikku juhtub mis töörütmi sassi ajab. Katel aga suitseb omasoodu ja peksumasin undab. Te eintants Sügiseste põldude vahel kruusatatud teel sõidab takso. Sellega saabub tagasi koju vana peremees Taavet. Ta on veetnud Siberis kaheksa aastat. Sealgi tublisti tööd teinud ja aukirjagi koju kaasa saanud tublide tulemuste eest viljakoristsel. Taavet väljub autost ja seab sammud koduõuele. Majaukse ees seisab tabalukk ja Taavet imestab, sest ei mäleta aega mil tema mälestustes uks oleks lukustatud olnud. Kuid ajad on muutunud ja küla inimtühjaks jäänud. Kunagi majale pandudplekkatuski juba roosteplekine. Tema
See on mõeldud eneseanalüüsi ja patukahetsusse süüvimiseks. Terve päev palutakse sünagoogis Jumala armu (Mauranen, lk 103). Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üles tunnistama. Suur Lepituspäev on Iisreali rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaja kõrval. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa (www.iisrael.ee). TUBISHVAT puude püha. Varakevadel peetav püha ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka "puude sünnipäevaks." Eriti populaaresks sai see püha peale juutide tagasipöördumist Iisraeli (www.iisrael.ee). HOLOKAUSTI PÄEV
............................................. 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste, poolakate, sakslaste, venelaste jalad, siin on aastasadu elanud rannarootslased, veetnud puhkust Vene aristokraadid ja loomingulised inimesed, elanud ja töötanud baltisakslased. Kõik eelpoolnimetatu on jätnud jälje Haapsalu arhitektuuri, elu-olusse, tänavapilti, huviväärsustesse, traditsioonidesse. Haapsalu Piiskoplinnus Haapsalu piiskopilinnus on Eesti keskaja kindlusarhitektuuri tähelepanuväärne mälestusmärk, mille sajanditetagusest hiilgusest on säilinud vaid varemed. 1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast
jooksma jooksen joostakse sõitma sõidan sõidetakse laisklema laisklen laiseldakse lugema loen loetakse veetma veedan veedetakse AID ÜKS VÕIMALUS ON ÕIGE on töötanud vormide moodustamisel tüvi ei muutu on taotlenud vormide moodustamisel tüvi ei muutu töödelnud tüüdanud olen jooksnud olen sõitnud olen laiselnud olen lugenud olen veetnud SAGEDASI EKSIMUSI PÕHJUSTVAD SÕNAD veenma mida teinud? veennud Möönma mida teinud? möönnud Naasma mida teen? naasen Naasma mida tegin? naasin Surema mida tehakse? surrakse tehakse nähakse käiakse Olema mida tehakse? ollakse tullakse juuakse luuakse Karglema - mida teha? karelda Töötama - mida tehakse? töötatakse vormide moodustamisel tüvi ei muutu
on selles tõetera sees. Nii nagu raamatukaaned ei näita seda, kui sisuka teosega on tegu, nii ei saa me ka esmamulje alusel teada kõigest sellest, mis inimeses peitub, sest inimene on selleks liiga keeruline olend ja see, millise esmamulje see mitmekihiline inimene meile jätab, sõltub ka meist endist, meie kogemustest, tähelepanuvõimest ja huvist teise inimese vastu. Raamatust saame me aimu alles siis, kui hakkame seda lugema, ja inimesest siis, kui oleme temaga kaua aega koos veetnud. Eesti vanasõnagi ütleb, et enne tuleb puud soola koos ära süüa, kui sa kedagi tundma õpid ja et enne ei tohi kedagi kiita, kui külimit soola üheskoos on ära söödud" (Eesti fraseologismide... 16.06.2015). 2 Arvan, et kui meie sõprussuhete aluseks oleksid vaid esmamuljed, siis oleks sõprust maailmas palju vähe. Esmamulje võib sõltuda nii isikuomadustest nagu ekstra- ja introvertsus, aga ka elusituatsioonidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
