Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
Kõik toetub suuresti INTERNETILE. · Tänu massimeediavahenditele on ülemaailma võimalik tarbida samu filme, muusikat, uudiseid jms · Üle maailma teatakse kes on Brad Pitt, Oprah või J.K.Rowling · Muutunud on info jagamine ja selle kättesaadavaks tegemine oluline roll tehnikal 46. tooge välja massimeedia roll ja mõju seoses erinevate sotsiaalsete faktidega? Näited juurde. Tähtsus ja mõju: Vaba aja veetmine enamus inimesi vaatab vabal ajal televiisorit, surfab netis, kuulab raadiot, loeb ajakirju, ajalehti Oluliseks lüliks majanduses: kujundab reklaami abil turul nõudmist. Kuidas mõjutab televisoonis näidatav seks, vägivald jm inimeste igapäevast suhtlemist, hoiakuid ja väärtussüsteeme? Uurimustulemused tegelikkuses ebaselged. Massimeedia mõju pikaajaliselt on raske mõõta, siiski saavad lapsed meedia kaudu esimese pildi
Toimetulek kui pingutus saada hakkama potentsiaalselt kahjuliku stressitekitava olukorraga Lazarus & Folkman: "Indiviidi pidevalt muutuv kognitiivne ja käitumuslik pingutus tulla toime (vähendada, minimaliseerida, lahendada, kohaneda) isiku-keskkonna transaktsiooni käigus ilmnenud eksternaalsete või internaalsete nõudmistega" Tervise hoidmise seisukohalt oluline - füüsiline elukeskkond, sotsiaalne keskkond (sh suhted), tervisekäitumine (puhkus, füüsiline tegevus, vabaaja veetmine jne), mõtlemisviis, hoiakud, arusaamad, teadmised ja oskused. Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Atributsioon (omistamine) protsess, mille abil me püüame identifitseerida teiste käitumise põhjuseid ning niimoodi paremini mõista teiste püsivaid omadusi ning meeleolu Tähelepanu pööratakse informatiivsematele käitumisaktidele:
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
Rahvapärimuse järgi võib öelda, et täiskasvanu õiguste saamist peeti noorte jaoks väga oluliseks. Pärast leeri tulid lisaks täisinimese tööle ja palgale ka uued normid omavahelises suhtlemises. Enam polnud sobilik poisil ja tüdrukul päisepäeva ajal külavahel juttu ajada või ühist teed kõndida, seevastu oli nüüd poistel luba öösel ehal käia ja tüdrukutel poisse vastu võtta. Koos võis marti ja kadri joosta, õitsil käia ja pidusid pidada. Ühine öö veetmine oli aga levinud komme ja keegi ei vaadanud sellele viltu, sest niisugune oli tava. Õitsilkäimist nimetati hobuste ühist öist karjatamist kus oli suvekuudel vahel kogu küla noorsugu väljas. Tehti lõket ning selle ümber mängiti, lauldi ja visati nalja, oluliseks peeti paaride tekkimist või tekitamist. Seoses õitsilkäimise kadumisega hakkas hoogu võtma ehalkäimine. Kevadel, kui ilm juba vähegi lubas, läksid tüdrukut rehetoast aita magama ja olid seal kuni suure sügiseni
rollivabaduseks suheteks. Institutsionaalne pere: Enne 20. Saj – töö ja kohutsued peres- vaba aja mõistet polnud; laste sotsialiseerumine soorollide järgi; koostegutsemine vastavalt soole vastavale tegevusele. Pere eesmärgid ja vajadused olid esmased (mite liikmete endi vajadused). Kaaslust pakkuv pere: *pere edu sõltub sellest, kuidas pere liikmed lepitavad oma erinevaid vajadusi ja huvisid edukalt läbi jagatud kogemuse *Vaba aja veetmine ja interaktsioon pere liikmete vahel psühholoogilise rahulolu terminites Vaba aja/mängu tingimused: *indiviid tajub vabadust valikul *tegevused valitakse sisemistel põhjustel *tegevuse tulemuseks on positiivsed tunded ja sisemine rahuldus Imiku ja maimikuiga: Vanemad algatavad ja struktureerivad mängu Vanema-lapse mängu 5 eelist: *hoiab optimaalsel määral lapse erutust nii, et lapsel ei ole igav või ta ei ole üleerutatud *laps tunneb kontrolli keskkonna
võistlusest või näiteks kui tehakse eksamit, siis on parem, kui ollakse natukene närvis oma tulemuse pärast. 2. Mis on lähenemismotivatsioon ja mis on eemaldumismotivatsioon ning milliste emotsioonidega need ennekõike seostuvad? Lähenemismotivatsioon on seisund, mis on nii-öelda järjekindel. Inimesed keskenduvad tugevalt ükskõik millisele pooldatavale ideaalile või eesmärgile. Tegevused, mis annavad rõõmu, rahuldust, naudingut. Näiteks veetmine aega tüdruksõbraga/poisssõbraga kvaliteetaega; süüa midagi, mis väga meeldib; puhkamine; vaadata filmi, mis innustab sind. Eemaldumismotivatsioon on seisund, mis tekitab ebameeldivust/ebamugavust. Tegevused, mis tekitavad kartust, hirmu, süütunnet. Näiteks: naine, kellele meeldib mees. Naisel on probleem iseendaga, sest tal on raskusi olla lähedane inimestega. Seetõttu tekib sellest probleem, sest naine arvab, et ta teeb end lolliks, naeruväärseks. 3
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
tegelikult paljuski ühel meelel ja lahkhelisid tekitavad teemad võivad olla liialdus. Yau ja Smetana uurisid Hongkongis noorukite ja vanemate vahelisi konflikte. 13-17 aastased kurtsid tegevusvabaduse või tegevuse korralduse piiramisee pärast. USAs saadi sama suguseid tulemusi mustanahaliste seal, aga seal 11-14 aastaste seal. Suhted eakaaslastega ja riskikäitumine · Iseseisvusega kaasneb rohkema aja veetmine aekaaslastega. Olulised on eakaaslastest koosnevad grupid. Nende väärtushinnangud aga võivad erineda õpetajate ja vanemate omadest. Noruki sotsiaalsed suhted võivad olla oluliselt erinevad võrreldes suhetest oma vanamatega. Lapsepõlve jooksul iseloomustatakse suhet vanematega kui ,,ühepoolset autoriteeti", kus vanemad üritavad edastada lastelen juba väljakujunenud teadmistest ja hoiakutest kogumit.
kes tegeleb ratsaspordiga oma põhitöö kõrvalt, ei teeni ratsutamise ega treenimisega raha. Harrastajate klassi kuulub ratsutaja, kes alustas ratsutamist täiskasvanuna või tegeles nooruseas ratsaspordiga, kuid mingil põhjusel jäi see pooleli, ning täiskasvanueas on ta hobuste juurde tagasi pöördunud. Harrastajad naudivad treeninguid ning kasutavad ratsutamist vaba aja mõnusaks veetmiseks. Üks treener leidis et: „Põhieesmärk on sportlik tegevus ja mõnus vaba aja veetmine toredate inimeste ja hobuste seltsis.“ 18 4 vastanut toovad välja, et kuigi harrastajad ei treeni ega pürgi tippspordi võistlustele, on nad sihikindlad enda treeningutes. Tsiteerides ühte lauset vastanutest: „Harrastussportlane on sportlane, kelle eesmärgiks ei ole tegeleda tippspordiga, kuid siiski tahab intensiivselt töötada ja vaeva näha selle nimel, et oma tasemel olla parimatest parim.“
1.5. Kapitalistlik majandussüsteem.................................................................. 108 15.1.6. Sotsialistlik majandussüsteem................................................................... 109 15.1.7. Ametlik ja mitteametlik majandus.............................................................109 15.1.8. Töö ja töötamine........................................................................................109 15.1.9. Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800st aastast kaasajani? . 111 15.1.10. Tailorism ja fordism................................................................................ 111 15.1.11. Post-Fordism............................................................................................113 15.1.12. Fordism vs Post-Fordism.........................................................................113 15.1.13. Töö organiseerimine ja tööle pühendumine...........................................
sajandi keskpaigast alates nt noorsooliikumine, etnoloogia taustatöö. Sport kui rahvuslik tegevus: nt suusatamine NB! Rootsi ja Taani ei sekku Norra rahvuskultuurilistesse küsimustesse ja ajakirjandus- vabadus. Rahvuslik ärkamisaeg Aktiivne seltsielu majanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnas. Olulised kasvatajad: maakoolide õpetajad (1840.aastatest alates), rahvusülikoolid (1860.aastatest alates), pooldavad 19.sajandi lõpus venstret. Rahvuspüha 17.05 veetmine alates 1820.ndatest 11 Kokkuvõte Varieerumine: ühtsus/lõhestatus; turvalisus/muutus; minevik ja olevik/tulevik arenes sisekonfliktide kaudu. ,,Ehtnorralik" tuumik: vana talupojakultuuri keel, kombed, traditsioonid, rahvakultuur ja selle edasiarendamine moodsal kujul. Rahvuse ühendajaks poliitilised institutsioonid, ,,ajalooline kodumaa" ja kultuuriline ühtekuuluvus. 12
Töökäitumine • mida oskab; • milline on tööstiil; • mis meeldib töö juures; • tööoperatsiooni kirjeldus – kuidas seda teeb; • millised on vaba aja tegevused (nt kui teeb käsitööd, kas harutab palju, mis tehnikat kasutab). 2. Sotsiaalne käitumine • suhted kolleegide, alluvate, ülemustega, koolikaaslastega, õpetajatega; • suhted kodustega; • millised need suhted võiksid olla; • kuidas vaba aja veetmine mõjutab suhteid; • suhete tihedus, kestus – kui pidevad, pikaajalised on suhted teistega. 3. Vaimne võimekus • suundumus (humanitaar-, reaalala, kunst); • koolihinded; • harrastused; • ringidest osavõtt; • enesetäienduskursused; • kuhu ennast ühe või teise oskuse poolest paigutab (oskuse tase). Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
-) Kristlus hakkas väga levima aastal 33 ning hakkas tekkima olukord, kus linnades olid kristlased ning maal olid paganad (ladina keeles tähendas see maarahvast). * Keskaja filosoofias oli kaks suurt periood patristika (-325 ehk Nikaia kirikukogu & sealt edasi tuleb Augustiinuse patristika) & skolastika (jaguneb vara-, kesk- ja kõrgskolastikaks). -) Patristika on tegelikult paatrias ehk vara-isade õpetus. -) Skolastika on tegelikult vabaaja veetmine (rikaste vanemate lapsed, kes ei teinud tööd, käisid koolis vaba aega veetmas) Karolingide renessaanssi ajal pandi inimesed õppima. * Keskaja filosoofiat kujundavad: kreeka haridus; Rooma Õigus; kristlik õpetus ja elulaad; keldi-, germaani-, slaavikultuurid ja Araabia mõju. * Kolm üldiseloomustavat joont: -) Seotud religiooniga: *) Filosoofia on jumalakeskne (õpetatakse, et jumal on olemise alus, ilu allikas, kõige hea allikas nagu Hen, kuid tal on isiku alged)
valmis maksma selle eest, et laps veedaks hästi aega. Barber rääkis, et lapsevanemad on soovinud, et lapsele võimaldataks lennutunde. (Robbins 2005) Laager on suurepärane võimalus pakkuda täiskasvanutele puhkust kohustusest teades, et nende laps veedab meeldivalt aega ja tema eest hoolitsetakse. Ka lapsele on oluline olla vahepeal vanematest eraldi ja tegeleda tegevustega, mis on arendatud just tema huve arvestades. Kuigi perepuhkuse üks oluline osa on perega koos aja veetmine, võib puhkuse ajal mõneks tunniks või koguni päevaks lapse spetsiaalsesse laagrisse panemine mõjuda üldisele puhkuseelamusele hästi. 25 5-aastase lapse ema Stephanie Merrit ütleb nii: ,,See on üldtuntud tõde, et kui Sul on väikesed lapsed, tuleb unustada huvi luksuse vastu. Butiikhotellid ja kvaliteetrestoranid ei taha enam Sind koos nende kleepivate, lärmakate, kohmakate väikeste inimestega, keda Sa kaasas kannad
inimkäitumisele (Asylums. Essays on the Social Situation of Mental Patients and Other Inmates, 1961). Goffmani järgi on sellised institutsioonid peale vangla psühhiaatriahaiglad, kloostrid ja sõjaväe väljaõppekeskused. Erinevus vabas ühiskonnas ja totaalses institutsioonis elamise vahel seisneb järgmises: 1. Kaasaegses ühiskonnas on inimese elu korraldatud selliselt, et tegevused vahelduvad ööpäeva jooksul (töö, vaba aja veetmine, magamine) ning ühist eesmärki neil pole (elada, et elada). Totaalse institutsiooni keskne tunnus on piiride kadumine loetletud kolme sfääri vahel 2. Totaalses institutsioonis kulgevad erinevad tegvused ühes ja samas kohas, sama autoriteedi mõju all. 3. Päevaprogrammi kõik osad, etapid viiakse ellu suure grupi inimeste osavõtul, kus grupi kõigisse liikmetesse suhtutakse ühtviisi ja neilt nõutakse ülesannete täitmist koos. 4
7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus. Rühmituse tähtsamad tegijad olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala
Gild, õukond, kirik asendus individualismiga. See aitab küll kaasa tarbimisühiskonna tekkimisele, kuna kontroll tarbimise eest, mis muidu allus kollektiivile, sai nende eestkoste alt vabaks. Me kontseptualiseerime ennast ja meid - indiviidi - kontseptualiseeritakse mitmel puhul kui tarbijaid. Tarbimine on peagu kõik muu, mida me teeme kui me ei tööta. Nende kahe asja vahel meie elu läänelikus ühiskonnas toimibki: vaba aeg on tarbimisaeg, vaba aja veetmine on üha enam seotud tarbimisega. Me organiseerime oma elu töö ja tarbimise vahel: ärkame üles, tarbime hommikusööki, siis tarbime ühistransporti või bensiini ja linnavalitsuse lahket teeteenust, tööl me tarbime väga vähe - vahest elektrit, ja rohkem toodame, lõunaks tarbime mõne kaubandusvõrgu tooteid, õhtul tuleme koju ja tarbime sõbra kingitud cd-d samal ajal kui me vannis sooja vett ja elektrit tarbides tööst puhkame
(praktiline emotsionaalne kuni 4 a) Eakohase arengu korral ca 4 hakkab kujunema koostegevus. See on suhtlemisearengu juures oluline: vaja nõu, abi küsida, oodatakse ka hinnangut. (tegevuslik-situativne (4-6) (situatsiooniväline tegevuslik alates 6) reeglimäng, kujuneb normatiivne suhtlemine, laps hakkab mõistma, mida saaab ja võib teisele öelda jne. (situatsiooniväline tunnetuslik): koostöö õpitegevuses (algklassid) Situatsiooniväline isikuline: tegevus, aja veetmine rühmades (kampades, pubekaiga) Vaja on õppida koos, aidata kaaslast, julgeda küsida abi. Eesti koolides problaks, et ei julgeta küsida abi. LOE RMT-st JUURDE. Mida väiksem laps, seda äärmuslikumad on hinnangud, et on kas õige või vale, et seda keskmisemaid ei olegi. Võime valetada näitab arengut! Teiselt poolt on käitumise seisukohalt negatiivne. Vahel vale pole vale, vaid laps loob kujutluspildi ja mida ette kujutab ja ta ei teagi, et seda pole olemas jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
