........................................... (kuupäev), paistab päike seniidis ........................ pöörijoonel ja valgustab rohkem ............................. poolkera. Polaarpäev on (millises piirkonnas) ................ .................................................................... ja polaaröö .............................................................................................. Eestis on sel ajal .......................................... . Maal asuvast veest on 97,2 % ........................................ ja 2,8% ...................................... . Magedast veest moodustab põhilise osa (77,8%) .............................................., mis saab omakorda oma põhilise vee ............. ......................................................................... . Maailmamere keskmine soolsus on ........................................... . Tõmba õigele sõnale joon alla (tv lk 47)
NaCl sulamistemperatuuri (801 ºC) alandamiseks lisatakse elektrolüüti KCl või CaCl2. Seejuures on sulandi temperatuur elektrolüüsiprotsessil 570 580 ºC. Naatriumi omadused: · Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. · Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. · Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. · Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. · Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. · Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. · Omadustelt on naatrium leelismetall. · Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. · Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. *
hakkab liikuma. Siis otsustas Dan, et parem on järele uurida, mis konksu otsas on, sellepärast hakkasid nad koos sikutama. Dan kinnitas iga nööripikkuse paadi aeruhaakide külge ning raskus otsas tõusis aeglaselt. ´´ Tuleb! Sikuta! `` hüüdis Dan, kuid tema hüüe lõppes hirmukarjatusega kahest suust. Sest veest tõusis kahe päeva eest merre heidetud surnud prantslase keha! Konks oli jäänud kinni tema parema kaenla alla. Nüüd kõikus laip seal, kange ja jube, pea ja õlad veest väljas. Mehe käed olid selja taha seotud. Ja tal ei olnud nägu! 5 Autorist Rudyard Kipling sündis 1865. aastal Indias Bombays inglise perekonnas. Kuna kuus aastat hoolitsesid tema eest hindudest hoidjad, rääkis ta hindi keelt ja oli tuubil täis india rahvajutte. Need pakkusid talle ainet ja tausta paljudeks luuletusteks ja juttudeks, kaasa arvatud ´´ Gunga
Etanool ehk piiritus ehk etüülalkohol (CH3CH2OH) Etanool on värvuseta ning iseloomuliku lõhnaga vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega lahustub etanool igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli mõju organismile küllaltki ohtlik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks
· Tablettravi. · Insuliini süstimine. 8) Millised ülesandeid täidab maks? · Aminohapete sisalduse regulatsioon · Kahjulike ainete legundamine · Varuainete hoidmine · Verevalkude ja rakkude süntees · Vere glükoosisisalduse regulatsioon · Plasmavalkude süntees · Sapi tootmine · Kollesterooli süntees 9) Kirjelda inimese veepilanssi. Veebilanss koosneb toidu ja joogiga saadud veest ja keha poolt kaotatud veest. Keha kaotab vett higistades, uriini tekkimises ja eritades, hingamisteede pindadel. 10) Kuidas töötavad neerud? Vee hulga eritamist reguleerib antidioreetiline hormoon, see sunnib neerusid vett kokku hoidma, vesi imendub tagasi verre. Neerud tagavad liigsete soolade ja vee erituse. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Kogu veri käib neerudest läbi. 11) Kirjelda termoregulatsiooni. Inimesed on endotermilised püsisoojased loomad
kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine KOPSUD Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. NAHK Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest, kusiainest jt ainevahetusjääkidest. SOOLESTIK Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde. Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest, baktermassist ja veest. Sagedasemad kroonilised neeruhaigused Suhkrutõvest põhjustatud neerukahjustus väga tõsine, aga ka hiline kahjustus ning see kujuneb välja mitmekümne aasta jooksul. Glomerulonefriit ehk immuunpõletikust põhjustatud neerukahjustus osaliselt pärilik ning sageli see kulgeb alguses
AINE- JA ENERGIAVAHETUS Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks. Toimub klorofüllis Fotosünteesi reaktsioonivõrrand: 6 CO2 + 6 H2O C6H12O6 + 6 O2 Fotosüntees jaguneb valgus- ja pimedusstaadiumiks Valgusstaadiumis tõrjub päikeseenergia veest välja hapniku. Vabanenud energia paigutatakse ATP-sse. Pimedusestaadiumis sünteesitakse veest vabanenud H+ ioonidest ja CO2 molekulidest ATPsse paigutatud energia abil C6H12O6 O2↑ CO2↓ Valgusenergia→ → ATP → Valgusstaadium Pimedusstaadium H2O → → H+ → C6H12O6↓ Fotosünteesi tähtsus Taimedele 1. Taime peamine varuaine on tärklis
Merkuur) suudab hoida märkimisväärset atmosfääri (ainus meie PS) Enamus kuudest on nimetatud Titaanide järgi Kreeka mütoloogiast 95 Maa massi Veest hõredam SATURN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level URAAN Koosneb suures osas veest ja jääst Neli korda suurem ümbermõõt kui Maal 11 õhukest tumedat rõngast (koosnevad meeletu kiirusega ümber planeedi tuhisevatest kuni meetrise läbimõõduga kivimikamakatest) Pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr Atmosfäär (vesinik, heelium, metaan, vähesel mööral süsivesinikke), vahevöö (ammoniaak, vesi, metaanjää) ja raudsilikaatne tuum Nimetatud Vana-Kreeka taevajumala Uranose järgi Esimene teleskoobi abil avastatud planeet
iseloomustamiseks otseselt vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse üldjuhul vaid tähtsamate (tüüpiliste) reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud
Enesetutvustus läbi luuletuse MINA Ma olen võetud õhust Kaasa antud on tunne Liuelda läbi sest elust Kogedes muret ja õnne Ma olen võetud veest Läbi voolamas kõigest Tõkete alt, pealt ja eest Järgi ja võidu teistest Ma olen võetud maast Kindlalt tammumas pinnal Tugevate rändajate seast Igavene kui sammal Minus põleb elutuli See soojendab õhu ja vee
Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja
Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja
klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response A. ei lõppe B. Jah lõpeb Score: 2,7/2,7 14. Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust? Student Response 1. jah 2. ei 3. jah, vee ja soolalahuse korral Score: 2,7/2,7 15. Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archimedese meetodi korral? Student Response 1. Pinnakonarustesse kinni jäävad mullid 2. Kasutatava vedeliku tihedus 3. Vedeliku temperatuur Score: 2,7/2,7 16.
klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response A. Jah lõpeb B. ei lõppe Score: 2,7/2,7 14. Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust? Student Response 1. jah 2. ei 3. jah, vee ja soolalahuse korral Score: 2,7/2,7 15. Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archimedese meetodi korral? Student Response 1. Pinnakonarustesse kinni jäävad mullid 2. Kasutatava vedeliku tihedus 3. Vedeliku temperatuur Score: 2,7/2,7 16.
· Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Värvus muutub süsinikahela pikenedes värvusetust-kollakaks-pruuniks (erinevad naftafraktsioonid). Tuntumad alkaanid, nende omadused, kasutus, saamine: · Metaan CH4 o lõhnatu ja värvitu gaas. o Maagaasi peamine koostisosa (85-98%)
Paljud langesid ning eesti pojad väsisid. Lõpuks jäid ainult Kalevipoeg, Olevipoeg ja Alevipoeg võitlema, ega polnud nõus alla andma. Nad võitlesid senikaua, kuni saabus öö. Kolm kangelast läksid vaatama, kus karastuseks vett leida ning märkasid orus kõrgete kallastega järve. Kuid seal juhtus õnnetus. Alevipojal oli võitluses jalg viga saanud ning ta kukkus järve sügavasse kohta. Ei Sulevipojal ega Kalevipojal õnnestunud teda päästa ning nad said vaid külma keha veest välja võtta. Kalevipoeg ei suutnud enam oma sõprade surma vaadata ning andis valitsemise üle Olevipojale. Peale seda ta lahkus, et olla üksi. Kui Kalevipoeg nii mitu päeva metsades ringi oli kõndinud jõudis ta lõpuks Koiva jõe äärde, kus ta sobiva koha elamiseks leidis. Kuid veidi ajapärast otsisid kolma raudmeest Kalevipoja ülesse ning keelitasid teda nendega liituma, väites, et koos võimul olles ei saaks neist keegi võitu. Kuid kalevipoeg ei öelnud midagi ning
.. Läbi Eesti raja! Ukse poole pöördub silm külm on õues kange! RATSASÕIT Johannes Aavik Üks, kaks, kolm, lendas tuhk ja tolm! KROKODILL Poiste sõit käib tuhatnelja trepilt alla, õuest välja, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks kolm! Hoidke eest! Läbi porist, veest! Üle aasa, üle mäe, kaldalt alla, läbi jõe, läbi porist, veest! AHNEPÄITS Hoidke eest! Heljo Mänd Üks, kaks, kolm! Kord elas ahne harakas, Lendab tuhk ja tolm! Läbi laane, läbi luha, kes oli väga varakas. marjamaale, metsa taha, Tal oli pesa asju täis, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks, kolm! kuid veelgi otsimas neid käis. Ei varastanud ta, ei-ei!
Koka üleminekueksam Pearoog Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Valmistamine Koka üleminekueksam 1. Puhasta veisemaks soontest ja kelmetest ning ribasta 2. Koori ja haki sibul 3. Kuumuta potis õli ja passeeri sibul 4. Seejärel lisa maks 5. Pruunista ning hauta kuni maks on küps 6. Maitsesta soola ja pipraga 7. Lisa tomatipüree ja kuumuta 8. Valmista veest ja puljongikontsentraadist puljong 9. Kuumuta potis õli ja lisa sinna nisujahu 10. Kuumuta kuni segu võtab pruunika värvuse 11. Seejärel lisa pidevalt vispliga segades puljong 12. Vala kaste maksa peale, sega läbi ja maitsesta lõplikult 13. Koori kartul ja aseta külma veega keema, aeg-ajalt eemalda vahtu 14. Vala piim ja või kastrulisse 15. Kuumuta keemiseni, seejärel võta tulelt 16. Kui kartul on pehme, vala vesi pealt 17. Tambi kartul puruks 18
· Troopikas, lähistroopikas on vesi soolasem tänu suurele auramisele. · Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. · Põhjapoolekra suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede ssuubumisele ja liustikujää sulamisele ja auramine ka väike. Hoovused · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab Hoovuste mõju kliimale · Soojad hoovused toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. · Külmad hoovused toovad kaasa kuiva ja jahedat õhku, sademeid ei teki. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. Rannikut mõjutavad tegurid · Lainetus · Tuul · Hoovused · Tõus ja mõõn
Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see substants, millest on tekkinud kõik muu. Thales võis tugineda tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett: taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda jne. Kuid sel juhul torkab silma, et väide ise ja põhjendus ei taha hästi haakuda. Tollest põhjendusest ei saa tuletada nimelt väidet, et kõik asjad tõepoolest sõna otsese mõttes veest moodustuksid. Pigem jääb neist põhjendustest mulje, et vesi on kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb tervikuna oleva üle. Niisugune väide aga eeldab, et olev tervikuna on elav--argument viitab just vee hädavajalikkusele kõige elava elusana olemaolemise jaoks. Üks teine Thalese ütlus paistab sellist eeldust seletavat; nimelt ,,kõik on tulvil jumalaid". Esmapilgul võib see
Soolhape MT113 Artur Kubja Soolhappest: Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Soolhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik Omadused Hapnikuta hape Veest tihedam Keemistemperatuur 110 °C Üheprootoniline Kaitsevahendid Kanna kummikindaid Kanna kitlit Vajadusel kanna respiraatorit Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Videod http://www.youtube.com/watch?v=gUGBV8Pa9SM http://www.youtube.com/watch?v=YGjd7xxTuZw Seos erialaga Kasutatakse värvilahustis. Kasutatud Kirjandus http://www.rasketehnika.ee/foorum/foorum.php?tid=141373 http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinikkloriidhape
Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli kasutatakse meeleolu tasakaalustajana meeleoluhäirete ravis. Liitium on leelismetall. Kõige väiksema tihedusega. Hõbevalge, suhteliselt pehme metall, sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt vähem aktiivsem, kõvem ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Õhuga reageerib aeglaselt ning tõrjub veest välja vesiniku, moodustades hüdroksiidi. Hapniku või õhuga reageerides moodustab tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on vähempüsivad kui muudel leelismetallidel.
HALOGEENIÜHENDITE FÜÜSIKALISED OMADUSED R lk 60 1. Looduslikke halogeeniühendeid pole, küll aga oskab inimene neid toota 2. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, enamik vedelad või tahked ained 3. Puudub vastastikmõju veega, vesiniksidemeid ei moodusta, on hüdrofoobsed, vees ei lahustu 4. Tihedus suur, veest raskemad HALOGEENIÜHENDITE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED R lk 61 1. Kõik halogeeniühendid (v.a ehk polümeerid) on rohkem või vähem mürgised 2. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega 3. Põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi 4. Mürgistused eluohtlikud 5. Toksilisus kasvab RF < RCl < RBr < RI
NUPUTAMISÜLESANDEID Mõistatusi käsitöövallast: 1. Tüdruk ühe silmaga? - nõel 2. Kõigile teeb riided, aga ise alasti? - nõel 3. Tilluke, teravake, aga maailma ehitaja? - nõel 4. Üks linn, tuhat akent? - sõrmkübar 5. Käsita rätsep käristab riiet? - käärid 6. Ümmargune kui muna, pikem kui puu? - lõngakera 7. Kõik maailm liigub, ühest harust tõmmatakse?- kerilaud 8. Haraline mees, hargid seotud? - kerilaud 9. Tont nurgas, tüdruk kõrval? -vokk 10. Kolmejalgne kits, raudhambad suus? - vokk 11. Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? - sõrmkübar 12. Kümme kitse söövad ühe heinakuhja all? - ketramine 13. Kala ujub kahest veest läbi? - kangakudumine
Maailmamere kohal ringleb mitu korda rohkem vett, kui maismaa kohal. Kirjuta sõnade definatsioon Pilv- veeauru kogum atmosfääris Sisevesi- maismaal piknevad veed Veeringe- vee ringkäik maakeral Miks kulgeb veeringe kõige kiiremini ekvaatori lähedal? Sest ekvaatori lähedal on soe. Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Jah, sest aurumise käigus jäävad soolakristallid ookeani. Kust saavad inimesed suurema osa magedast veest? Põhjaveest. Miks peab kasutama vee enne loodusesse tagasi saatmist puhastama? Vesi ringleb ja et reostunud vei ei tuleks kasutusele.
Halogeenühendid- org.ained, mille C aatomid on seotud halogeeni aatomiga. Füüsikalised omadused: 1)ei moodusta vesinik ühendeid (hüdrofoobsed) 2)suure tihedusega, veest raskemad. 3) lahustuvad piirituses ja bensiinis. Füsioloogilised omadused: 1) Mürgised. 2) narkootilise toimega. 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa. MÕISTED: 1) nukleofiil- vaba elektronpaariga ja neg laenguga aine osake. 2)Elektrofiil- tühja orbitaliga ja pos.laenguga aineosake. 3)nukleofiilne tsentner- neg.osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 4) lektrofiilsus tsentner- pos. Osalaenguga aine osake molekulis/ aines.
nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on vedelas olekus assotsieerunud. Soojendamisel vesinikside katkeb ning alles aurudes esineb alkoholimolekul üksikult. Vesiniksideme katkemine põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid keemistemperatuure. Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4)
herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid freoonid - madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaanid haloonid - süsivesinike broomiühendid vinüülhalogeniidid vinüülühendid, kus alkeeni molekulis üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni või halogeenide aatomitega 2) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on vähepolaarsed, seega ka vees mittelahustuvad ained, eetrites ja teistes mittepolaarsetes lahustites hästi lahustuvad. Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel
1) tea vee jaotumist Maal ning iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; a) Peaaegu 97% veest asub soolases maailmameres. Mage vesi asub peamiselt liustikes. Inimesele kasutamiseks sobiv magevesi asub jõgedes, järvedes ning maapinnas, moodustades hüdrosfäärist alla 1%. b) Õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 2) analüüsi kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; a) Maailmamere temperatuur sõltub geograafilisest laiustest ja varieerub -2ºC kuni 26ºC. Ookeani aasta keskmine veetemperatuur on peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal.
nad on mattunud laava alla. Jupiterile lähim suurkuudest on küllaltki hele taevakeha. Tema pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalalad heledamatena. Nende keskel on näha musti või tumepruune laike tegutsevate kraatrite läheduses. Tegutsevad vulkaanid paiknevad enamasti Io ekvaatori läheduses. Ainukesena Suurkuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest. EUROPA avastati samuti Galilei poolt 1610. aastal ja ta on suurkuudest väikseim. Europa nagu Iogi on hele. Pinna värvus on valdavalt kollakas. On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. Kui see tõele vastab, on Europa ainuke koht peale Maa, kus vedelat vett esineb suurtes kogustes. GANYMEDES on Päikesesüsteemi suurim kuu ja samuti Galilei poolt avastatud.
a paiku), see oli tol ajal ainuke teadaolev aine, mis kulda lahustab Terava lõhnaga, sööbiv, Muistsetest aegadest veest üle kolme korra hinnatud kõrgete raskem, ainus vedelas olekus võimukandjate tunnusvärvus mittemetall toatemperatuuril purpur on Broom Br Punakas Vedelik broomiühend(toodeti pruun purpurtigudest 1g purpuri
(Horseshoe Falls), mida nimetatakse ka Kanada joaks. Kitsesaar (Goat Island) eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast. Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa (Bridal Veil Falls). Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 vett sekundis. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga (laius 700 m), mille kaudu langeb umbes 90% jõe veest; ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa (laius 300 5 m) kaudu. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest. Geoloogiline ehitus ja ajalugu
Jüri Gümnaasium 9.reaal Martha Rattus LIITIUM ÜLDINFO Leelismetall Järjekorranumber 3 Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 Avastati esimene mineral 1817 Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides Meeleoluhäirete (bipolaarse häire) raviks MUUD HUVITAVAT Nimi tuleb kreeka keelsest sõnast Lithos Liitiumsoolade põletamisel muutub leek punaseks KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium http://www.chemicalelements.com/e lements/li.html
liustike pindalas. Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) Merehoovused soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma (tõusvad õhuvoolud) külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud) PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 1 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Igilumi ja jää Igilumi- ja jää hoiavad kliimat jahedana
· Mida suurema soojushulga saab ahi, seda suurem on temperatuur 1. KONVEKTSIOON · Lae all kuumem ja põranda pool külmem · Jahedam õhk soojeneb ja tõuseb lakke · Kuum õhk üleval jaheneb ja vajub alla SOOJUSJUHTIVUS · Saunaahi · Ahi soojendab õhku · Ahi soojendab ka kerist · Soojus läheb ka edasi veepaagis olevale veele · Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja soojendavad omakorda õhku AURUMINE · Aurumine veepaagis · Aurumine kerisele visatud veest · Veeaur juhib hästi soojust KONDENSEERUMINE · Auruga kaasneb ka kondenseerumine · Veeauru põrandale langedes jahtub ja kondenseerub · Veeauru lakke jõudmisel koguneb see suuremateks piiskadeks ja kondenseerub KASUTATUD ALLIKAD http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia12.html TÄNAN KUULAMAST!
Platon Thales Sokrates Sokratese õpilane. Teada olevalt varaseim filosoof. Pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene Rajas Ateena linna lähedale filosoofiakooli Uskus, et kõik sai alguse veest. oma elus käituma peaks. - akadeemia. Tundis matemaatikat, astronoomiat ja Hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega Kirjutas oma teosed vestlustena teiste olevat osanud päikesevarjutust ennustada. kes teda kuulata soovisid. filosoofidega. Tema mõtteid teame tema õpilaste tööde
Kuidas mereveest joogivett saada? Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine. Magestatud vesi erineb destilleeritud veest selle poolest, et destilleeritud vees pole üldse sooli, aga magestatud vees on neid joomiseks sobivas koguses. Merel, kus pole magevett tuleb vahest ette, et soolast vett tuleb magestada. Vee magestamise peamised meetodid on destillatsioon, ioonivahetus ja pöördosmoos ehk hüperfiltratsioon. Pöördosmoosi tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest ja veepuhastuses. Pöördosmoos on nähtus, kus lahusti liigub läbi
joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks.Veekogude peamisteks
11T Molekulvalem C7H8 või C6H5CH3 Molekulmass 92.14 g/mol Sulamistemperatuur -93 °C Keemistemperatuur 110.6 °C Lahustuvus vees 0.47 g/l (20-25°C) Tihedus 0.8669 g/mL Viskoossus 0,56 mPa·s (25°C; vesi 0,89 mPa·s) Tolueen aine, mis on tuntud ka kui metüülbenseensulfonaat või toluool. See on selge, veest kergem, vees lahustumatu vedelik (seetähendab, et aine ujub vee pinnal), millel on spetsiifiline lõhn. Veepinnalt see aurustub sõltuvalt ilmastikuoludest, pinnasesse sattumisel võib see saastada põhjavett. Tolueen on biolagunev ja õhu käes oksüdeerub kiiresti fotokeemiliste protsesside tulemusena. Tolueen looduslikult esineb madalal tasemel toornaftana, tavaliselt tolueeni toodetakse protsessis, kus katalüütilise reformingu kaudu tehakse bensiini või näiteks kivisüsist koksi
need kokteilid, vaid piimajoogid jäätisega. Nende valmistamisel lisatakse piimale erinevaid lisandeid. Jooke serveeritakse põhiliselt klaasides või pokaalides koos joogikõrrega. Soovi korral kaunistatakse marjade või puuviljadega. Kui joogiklaasid on eriti kõrged, tuleb juurde anda pika varrega joogilusikas. Morssi valmistatakse marja- või puuviljamahladest, nende segudest või värsketest marjadest ja puuviljadest, ka puuvilja- ja marjasiirupitest. Morssi valmistatakse keedetud veest, muidu jääb morsi pind vahutavaks. Suhkur lahustatakse kuumas vees ja toormahl lisatakse alati jahtunud veele, pärast toormahla lisamist ei keedeta. Morssi maitsestatakse tsitrusviljade riivitud koorega. Serveeritakse kannus või klaasis. Morssi jahutatakse jäätükkide lisamisega, kuid meeles peaks pidama, et sulamisel jää lahjendab jooki. Jookide valmistamisel ja magustoitude juurde kasutatakse mitmesuguseid siirupeid. Siirupeid
veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Näiteks Indias annab põllumajandus riigi kogutoodangust neljandiku, kuid nõuab selleks veekuludest tervelt 90 protsenti. Eestis on järjekord pisut teine: enamuse veest tarbib tööstus (84%), teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta
moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküünhalogeenid. CH3CH2OH + HBr > CH3CH2Br + H2O Füüsikalised omadused. Võivad osaleda vesiniksideme moodustumisel Võivad moodustada sidemeid ka veemolekulidega Lühikese süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees, pikema ahelaga aga halvasti. Narkootilise toimega Mürgised Toatemperatuuril vedelad Alates C12 on alkoholid tahked ained Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Alkoholi tootmine ? Vanimad alkoholi tootmis meetodid pärinevad Lähis Idast ja Vahemeremaadest. Mono ja oligosahhariide sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse kääritamise tulemusena pärmseente toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Lähtematerjalina saab kasutada ka taimse
pindaktiivsele ainele? Pesemisvahendid võivad sisaldada ka vett, emulgaatoreid,mis väldivad toote lagunemist erinevateks kemikaalideks, lõhnaaineid, mis maskeerivad toorainete lõhna, säilitusaineid, värvaineid, paksendajaid, lahusteid. 11.Miks kasutatakse pesemisvahendites fosfaate? Millega fosfaate püütakse asendada? Fosfaate kasutatakse väga suurtes kogustes pesemis- ja puhastusvahendites parandades nende pesemisvõimet ja pehmendades vett. Nad seovad veest kaltsium- ja magneesiumioone, muutes sellega vee pehmemaks. Polüfosfaadid reageerivad vees sisalduvate raud- ja mangaanioonidega, mis muidu teevad pesu kollakaks. Fosfaatidele on leitud terve rida alternatiive, milledel on aga kõigil teatud puudused. Üks nendest alternatiivsetest kemikaalidest, naatriumtsitraat, fosfaadist kaks korda kallim ja ei suuda ometi nii hästi eemaldada kaltsiumi ja magneesiumi ioone. Nende ioonide ärastamiseks sobivad aga hästi
Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune Rakumembraan: Ümbritseb rakku andes rakule kuju Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke Rakutuum: Tavaliselt raku keskel, on täidetud karüoplasmaga Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni Tuuma tähtsus: 1. Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2. Juhib raku elutegevust Tsütoplasma: Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest Tsütoplasma tähtsus 1. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö 2. Tagab toitainete laialikandmise rakus 3. On jääkainete eritumiskohaks 4. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Tsütoplasmavõrgustik: ÜLESANNE: Mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik
Meetodid: tehnilised, tavapärased, looduslähedased. I aste mehaaniline puhastus; Lahustumatute võõriste (ujuvprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine) Ujuvprahi ja liiva ärastamine algpuhastus; Heljuvaine ärastamine mehaaniline puhastus. Võre või seal ujuprahi püüdmiseks. Võre asub eraldi kaevus, pumplas, puhastis või võrehoones. Eelselitus orgaaniline heljuvaine setitakse eelsetitis. Veest kergemad võõrised peetakse kinni pinnale ujutades. II aste bioloogiline puhastus; Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. III aste keemiline puhastus; Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Järelpuhastus kui veekogus, kuhu vesi juhitakse võib tekkida eutrofeerumine. Keemiline
küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti . Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. HAPNIKURINGE:
· On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Metanooli saadakse metaani(CH4) oksüdeerumisel. · 1 pits metanool tapab ära silma närvid ja inimene jääb pimedaks, suurem kogus on tavaliselt surmav. Etanool (viinapiiritus) (C2H5OH) · On vedelik, värvitu, põletava maitsega, iseloomuliku lõhnaga, veest väiksema tihedusega(seguneb veega), keemistemp. 78kraadi. · Kahjustab närvisüsteemi, põhjustab joovet, suurtel kogustel tekitab teadvuse kaotust ja mürgitust, võib tekkida sõltuvus e. alkoholism. · Kasutatakse kütuses, kosmeetikas, lahutina, meditsiinis.
Estrid on karboksüülhapete funktsionaalsed derivaadid, mis saadakse alkoholide ja karboksüülhapete omavahelises reageerimisel. Üldvalem R1COOR2 Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad happelises ja aluselises keskkonnas a) happeline CH3COOC2H5+H2O -> CH3COOH+C2H5OH b) aluseline CH3COOC2H5+H2O NaOH> CH3COONa + C2H5OH Füüsikalised omadused: meeldiv lõhn, vedelikud, head lahustid, keemistemp madal, veest kergem Kasutamine: essentside valmistamine, lahustina, vaha Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete sega estrid. Tekkimine: Alkohol + Hape -> Rasv(ester) Rasvad hüdrolüüsivad nagu estrid nii aluselises kui happelises keskkonnas. Seedimiesl rasv laguneb sapi ja teiste ensüümide toimel glütseriiniks ja rasvhapeteks, mis oksüdeeruvad organismis. C3H5(OH)3 + 5O2 -> 3CO2 + 4H2O +energia Füüsikalised omaduse...
Alkaanid ja nende kasutamine: metaan, etaan, propaan Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaa...
Õmmeldakse eseme äärde Kaunistatakse laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kleite vm. Fileeheegeldus Heegeldatakse ahelsilmuseid ja ühekordseid või kahekordseid sambaid Muster kujutatakse mustvalgete ruutudena Mustri järgi heegeldamine Tühi ruut Täidetud ruut Tühi ja täidetud ruut kõrvuti Heegeltöö viimistlemine Peida lõngaotsad töö sisse Pese heegeldatud töö puhtaks Valmista tärklisest ja veest tärgeldamissegu- 1l keevat vett 1-2 sl külma veega segatud tärklist Kasta heegeldus tärklisesegusse Aseta töö linaga kaetud alusele ja venita õigesse vormi Kinnita servadest nööpnõeltega Kasutatud allikad Anu Pink, Heegeldamine IV-IX klass Tiia Holm, äärepitsi autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
