hape+alkohol=ester+vesi terava lõhnaga, ärritav kas: tekstiili ja CH3COOH+C2H5OH=CH3COOC2H5+H nahatööstuses, hõbepeegelreaktsioonis 2O leidu: sipelgas ja nõgeses 8. põlevad CH3COOH+2O2=2CO2+2H2O Etaanhape- CH3COOH keeb 118 kraadi juures, läbipaistvate kristallidega tahke KH füüsikalised omadused- madalamad aine leidub: hapupiimas, juustus loom- ja kh on vedelad, terava lõhnaga, hapud, taimorganites kas: maitseainena ja veest raskemad, vees lahustuvad köögiviljade konserveerimiseks Kõrgemad on tahked, halvemini Piimhape- CH3-CH-COOH värvuseta, lahustuvad, veest kergemad sulab 18 kraadi juures, lah hästi vees kas: Rasvhapped- üksiksidemega tahked küpsetuspulbrite, ravimite tekstiilikiu kaksiksidemega on vedelad värvide valmistamiseks leidub: lihastes peale füüsilist pinget, hapupiimas ja Madalad karboksüülhapped sest
Infiltratsioon kujutab endast sademete või pinnavee imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Aeratsioonivöönd ehk aeratsioonivöö ehk õhustusvöönd on maakoore ülemine, maapinnastpõhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett. Aeratsioonivööndi geoloogilisest ehitusest sõltub põhjavee kaitstus.
Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitos oli veendunud, et kõik olemasolev on absoluutselt muutuv, ka "ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda", sest sellesse voolavad üha uued ja uued veed. Maailmakorraldus on allutatud seaduspärasusele-- logosele. Logost ja ürgtuld käsitles Herakleitos samastena-- tuli on logos, logos aga on tule seesmine korrastatus, mõõt. Igavene muutumine läbib kolm põhivormi: tulest saab vesi ja veest maa; maast saab vesi ja veest uuesti tuli. Esimene muutumine on tee allapoole ja viimane ülespoole; sellest tuleneb vastandite ühtsuse idee. Herakleitos juhtis tähelepanu sellele, et tee mäkke ja mäest alla pole mitte kaks erinevat ja vastassuunalist vaid üks ja seesama tee. Kui su joomakaaslane ütleb, et su veinipudel on pooltäis ja sina vastad, et pooltühi, siis ei vaidle sa talle vastu, vaid nõustud temaga. Kõik moodustub vastanditest või vähemalt vastandlikest tendentsidest.
Vesi kui loodusvara Vesi on planeedi tähtsaim loodusvara. Ilma veeta poleks midagi. Ligi 70% maast on kaetud veega. Probleem on aga selles, et umbes 97% sellest veest on soolane ja soolase veega ei ole peaaegu midagi teha. Ainult 3% on magevesi, mida kasutatakse joomiseks, pesemiseks, mulla niisutamiseks ja raua töötlemiseks. Veel on probleem, et enamus sellest mageveest on Antarktikat ja Gröönimaad katvates jääkilpides ja ei ole kättesaadav. Peaaegu kõik magevesi tekib sademetest (udu, vihm, lumi). Tööstuspiirkondades on see eriti halb, kuna võivad tekkida happevihmad ja ära rikkuda kogu selles alas oleva põhjavee. Kuna põhjavee varud on
hapnikku, seetõttu on ta suuteline end sisse seadma ka seisvates vetes , mis sisaldavad miinimukoguses hapnikku. Niisugused märgalad on täis kärbunud taimeja loomajäänuseid. Mudatigu leiab siin piisavalt toitu, peale selle puuduvad siin konkurendid , kes vajavad kõrgemahapnikusisaldusega vett. Paljud veelimused hingavad vee alla niiditaoliste lõpustega, mis võtavad hapnikku otse veest. Mudateol on nagu ka kõigil teistel kopstigudel mantliõõs muundunud hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Nende mantliõõne võlv on imetihedalt väikestest veresoontest läbi pikitud ning toimib samamoodi nagu inimese kops. Seda tüüpi hingamise puuduseks on veepinnale tulemise vajadus enamvähem iga veerandtunni järel, et vahetada õhk värske vastu. Tänu sellele on tigu võimeline elama madala hapnikusisaldusega vetes, kus leidub piisavalt toitu ning kus
· Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pea veepeale hingama tulema. · Nad hingavad lõpustega. LÕPUSEKAANE D 1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees"? 2. Mis kala on pildil? Lõpused · Vees hingamiseks spetsialiseerunud hingamiselund. · Vesi läheb suu kaudu sisse, liigub lõpustesse, kust veest (HO) omistatakse hapnik (O) ning vesi liigub uuesti lõpusekaante avanedes välja. Kalade hingamine skeem O CO VESI VE SI 3. Kuidas kahepaiksed vees hingavad? · Kahepaiksed e amfiibid on konnad, kärnkonnad ja vesilikud. · Nad saavad elada ja hingata nii vees, kui maismaal. Rohukonn on üks Eesti tavalisemaid kahepaikseid. Tema tuleb vette vaid kudema.
saastumine ning masinate raskusest tingitud kokkusurumine. Mitteviljakad pinnased vajavad aga viljakuse tõstmiseks ja toodangu tagamiseks väetisi. Põllumajanduse mahu suurenemine toob endaga kaasa lisaks metsade maha raiumisele ka süsiniku eraldumise suurenemise ning pinnase toitainete, veevarude ning taime- ja loomaliikide arvu vähenemise [4]. Teiseks suurimaks probleemiks võiks nimetada magevee puudust. Maailmas on 1,4 triljonit liitrit vett. 97,5 protsenti maailma veest on soolane ja 2,5 protsenti mage. Sellest vaid üks protsent on kõlblik inimtarbimiseks. Arenenud maailmas kulub inimese kohta 220 ning arengumaades kolm liitrit vett ööpäevas. Iga kaheksandal maailma elanikul puudub juurdepääs ohutule veetagavarale, mistõttu iga päev sureb umbkaudu 4500 last. Kõige rohkem vett maailmas kulub põllumajanduses, seejärel tööstuses ja koduses majapidamises. Vee saastumist soodustavad nafta, väetiste ning tõrjevahendite kasutamine [4].
Veemajandus, veetehnika: Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb kas punktreosteallikatest või hajureostusest, millest koguneb veekogu reostekoormus. Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine. Veepuhastusjaam on raatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid nind kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veevarustus Eestis: Aasas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit kuupmeetrit vett. Eestis moodustab kasutatavast veest 4% merevesi, 17% põhjavesi ja 79 % pinnavesi. Vett kasutatakse 9% kalakasvatus, 5% joogi- ja olmevesi, 4% tööstus ja 81% jahutusvesi. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest(Talinn Narva) 37% sügavatest
kihiga, võimalusel rajatakse oja - looduslik filter, ärge lülitage pumpa hooaja kestel välja - hapniku vajadus, paigutage veesilma ujuvaid taimi ja taimi, mis toodavad rikkalikult hapnikku,võite paigutada veesilma turbasammal- aitab alandada pH taset. Kui soovite kasutada vetikavastaseid vahendeid, kasutage selliseid, mis tõmbavad vetikad klimpi - saab hõlpsamini nad veesilmast kätte (eemaldage koheselt). Niitjad rohevetikad saab eemaldada mehhaaniliselt pika kepi ümber keerates ja veest välja tõstes. Ei tohi kasutada kunagi kemikaale, mis on mõeldud basseinide puhastamiseks sisaldavad kloori, mis surmab nii taimed kui ka kalad. Vetikahävitaja 500ml Aeglustab vetikate kasvu. Soovitatav kasutada toodet püsivalt. TAIMED Taimed vajavad veekogus palju valgust, kuid keskpäeva päikese eest varjamiseks on soovitav lõunakaldale istutada mõni suur taim või põõsas. Samuti on erinevatel taimedel vaja erineva sügavusega vett seda peab arvestama kasvukoha valimisel
lõdvad ja sissepoole pööratud. Krooliks on otstarbekam alustada jalgade töö õppimist seliliasendis, nii saab laps ise oma liigutusi jälgida. Lapsel tuleks istuda madalas vees ning teha jalgadega kordamööda üleslööke. Löök tuleb sooritada nii, et vesi pritsib näo suunas. Järgmisena tuleb lasta tal ujuda selili lamades ja jalgade töötades krooli umbes kümme meetrit. Jälgida tuleb, et varbad ulatuksid veepinnani ja põlved ei tuleks liiga palju veest välja. Käte liikumine on vahelduv. Teisisõnu : kui üks käsi on vee all tõuget tegemas, on teine juba pinna peal valmis uueks tõukeks. Kätetõmbed kindlustavad kiire edasiliikumise. Liigutusel on kolm staadiumi: tõmme, lüke ja taastumine. Käsi vajub vähesel määral allapoole ja peopesa pöörab 45 kraadi ulatuses, kus pöidlapiirkond on suunatud rohkem põhja poole. Seda kutsutakse veepüüdmiseks ja valmistab ette tõmbeks.
vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. 4. Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest - Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad. Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis- ja keemistemperatuure Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest 2) Molekuli kujust 3) Hüdroksüülrühmade arvust. 5. Etanool - ehk piiritus ehk etüülalkohol. Valem: CH3CH2OH. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³
· Nimetuse lõpp -aan · Homoloogiline rida 6) C6H14 - heksaan 1) CH4 - metaan 7) C7H16 - heptaan 2) C2H6 - etaan 8) C8H18 - oktaan 9) C9H20 - nonaan 10) C10H22 - dekaan · Füüsikalised omadused: esimesed 4 liiget on gaasid, liikmed 5-16 on vedelikud ja ülejäänud alkaanid tahked. Kõik alkaanid on värvuseta, veest kergemad, vees ei lahustu. Gaasilised ja tahked alkaanid on lõhnata, vedelatel on bensiini lõhn. · Keemilised omadused: 1) põlevad, saadusteks alati süsihappegaas ja vesi, erandjuhul tahm (süsinik) 2) reageerivad halogeenidega Metaan · Füüsikalised omadused: värvuseta ja lõhnata gaas, vees ei lahustu, segus õhuga plahvatab. · Keemilised omadused: 1) põleb CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O 2) kõrgel temperatuuril laguneb 3) reageerib halogeenidega
happesademeid metsatulekahjud, metallisulatamine, vulkaaniline tegevus ning äike. Mõju keskkonnale: 1) kahjustab okaspuid; 2) kiireneb keemiline murenemine; 3) veekogude vesi muutub happelisemaks; 4) mullad muutuvad happelisemaks; 5) mõjutavad ka inimeste tervist. Sudu - Tekib, kui õhku sattunud põlemisproduktid (tahm ja suits) segunevad uduga. See kahjustab inimeste ja loomade tervist. HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal 97,2% maailma veest asub maailmameres. Ülejäänud 2,8% on magevesi. Magedast veest moodustab pinnavesi 77,8%, 22% magedast veest on põhjavesi ja 0,2% on mullas. Pinnaveest 99,36% on jää ja liustikud, 0,61% on järvedes, 0,03% on atmosfääris ja 0,003% jõgedes. Maailmamere vee temperatuur ja soolsus Vee temp. on kõrgeim ekvaatori piirkonnas, sest seal paistab päike kõrgema nurga alt ning vesi soojeneb kiiremini ja rohkem. Vee temp. langeb liikudes pooluste suunas. Põhjapoolkeral on vee keskm. temp
muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/m3). Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoon ning kergbetoon omavad tulepüsivust kuni 2 tundi, raudbetoon talades. 1,5 tundi eelpingestatud talades. Betoontooted jaotatakse kahte klassi: · Klass 1: kergbetoon (mull ja vahtbetoon, fibo) omavad väiksemaid termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes;
Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik Vali üks: a. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib) b. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust? Vali üks: a. jah b. jah, vee ja soolalahuse korral c. ei Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archimedese meetodi korral? Vali üks või enam: a. Pinnakonarustesse kinni jäävad mullid b. Kasutatava vedeliku tihedus c. Vedeliku temperatuur Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst
Millises maailmajaos asub Tasmaania? (Vastus: Austraalia ja Okeaania) Kirjanduse tund!!! Mis on Lydia Koidula esimese näidendi pealkiri? (Vastus: ,,Saaremaa onupoeg") Keemia tund!!! Mis on tiheduse definitsioon? (Vastus: Tihedus näitab, kui suur on aine ühikulisie ruumalaga ainekoguse mass) Bioloogia tund!!! Miks peab läbi käsna keha pidevalt liikuma vesi? (Vastus: Nad saavad veest toitu ja toitained filtreerides läbikäivat vett) Vene keele tund!!! Millisest Vene multifilmist on pärit lause: ,,Lapsed, oleme sõbrad!" (Vastus: Kass Leopold) Ajaloo tund!!! Kes oli Prantsuse revolutsiooni põhitegelane? (Vastus: Napoleon) Kunsti tund!!! Mis on kolm põhivärvi? (Vastus: Punane, Kollane, Sinine) Eesti keele tund!!! Nimeta kolm esimest käänet. (Vastus: Nimetav, osastav,
Kumb on kasulikum, kas margariin või koorevõi? Mõlemad on tehtud rasvast ning üsnagi sarnased, aga tegelikult on margariin või aseaine. Margariin on loodud prantsuse keemiku Hippolyte Mege-Mouries-e poolt 1896. aastal selle eesmärgiga, et see oleks odavam ning säiliks kauem kui või. Margariini valmistatakse taimerasvast, taimeõlist ja veest, emulgaatoritest ning maitse-ja värvainetest. Margariini tootmine on lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine hüdrogeenitud rasvaks ja need rasvad ongi kordi odavamad ja paremini õhuhapnikule vastupidavad kui rõõsk koor ja või. .Margariin üldiselt ei sisalda piimasaadusi, soola, vitamiine jne. Võid aga valmistatakse juba palju varasemast ajast kui margariini. Võid tehakse peamiselt lehmapiima koorest, veest, valkudest ning rasvavaba piima kuivainest
karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2. Alkoholide omadused: lahustuvad vees, vedelikud, põlevad, iseäralik lõhn 3. Metanool- CH3OH oksudeerumisel- 2CH4+O2=2CH3OH CO(vingugaasi) redutseerumisel- CO+2H2=CH3OH värvitu, põletav maitse, keeb 65C, mürgine, eluohtlik, veest kergem tööstuses- lahusti, mootori küte, leidub kütuses, lahustites 4. Etanool- CH3CH2OH põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mürgine kuid joodav, tekitab sõltuvust, saadakse kartulist ja teraviljadest kääritamise teel- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2 alkohoolsetes jookides, lahusti, ravimid, autokütus, lõhnaõlid 5. Alkoholi käärimine- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2, toimib pärmseente abil 6. Glütserool- HOCH2CH(OH)CH2OH
Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade
Reostuskoormus on suublasse ehk loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk heljumina. Olulisematakes reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja veest lenduvaid ühendeid. (Kaljumäe, et al, 1998) Reovee puhastusmeetodid Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Kasutusel on füüsikalised ehk mehaanilised, keemilised ja bioloogilised puhastusmeetodid. Konkreetne puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon neist meetoditest. Mehaaniline puhastus Mehaaniline on vanim puhastusmeetod ning selle protsessi käigus eemaldatakse veest lahustumatud ained
tugevus ja nake kividega. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. · Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. · Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse. · Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on
Füüsikalised omadused Saturn kuulub hiidplaneetide hulka, ehk Jupiteri rühma. Planeet on klassifitseeritud gaasihiiuks, väliskiht koosneb peamiselt gaasist ja puudub piiritletud välispind, kuigi planeedil võib olla tahke tuum. Planeedi rotatsioonist tingituna on Saturn poolustelt kokku surutud sferoid. Ekvatoriaal- ja polaarne raadius erinevad peaaegu 10% (60 268 km versus 54 364 km). Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%). Kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm3 gaasilise väliskihi tõttu. Saturni mass on 95 Maa massi. Sisemine struktuur Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm3. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab
majapidamises Reklaam Järgnevates retseptides on kasutatud ainult tööstuslikku (värvitut) äädikat, mitte õuna- või veiniäädikat. Retseptides on enamasti kasutatud viieprotsendilist äädikat. Kui oled kord juba mõistnud selle kasulikkust, tahad seda ilmselt vaatide kaupa varuks hankida! 1. Aknad Valmista lahus ühest osast äädikast (5%) ja ühest osast soojast veest. Vala pihustisse ja piserda klaasile. Hõõru klaas pehme lapiga puhtaks, seejärel poleeri kortsutatud ajalehega. 2. Aurutriikraud Katlakivi eemaldamiseks aurutriikrauast sega võrdsetes kogustes äädikat (5%) ja destilleeritud vett ning täida sellega veemahuti. Kuumuta triikrauda 5 minutit, seejärel vajuta aurunuppu riidetüki kohal, et mahutist eralduks katlakivi. Kui triikraud on jahtunud, vala lahus välja. Loputa mahuti korralikult. 3. Deodorandiplekid
esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võrde, sõelad, liiva-ja rasvapüünised,setitid, flotaatorid ja filtrid. 9. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine
Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed.2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liiva- ja rasvapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. 3) Sõelad nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed
ebakvaliteetseks, ent tervisele ohutuks. Joogiveele lisatavad ained Ülemiste veepuhastusjaamas lisatakse joogiveele, 1. osooniõhu segu tapab kõik vees olevad mikroorganismid. 2. koagulant vt. alla 3. kloor selleks, et vesi säiliks ka linna veesüsteemis liikudes lisatakse sellele nimetatud ainet. Veepuhastusprotsess 1. mehaaniline puhastus kõige esimene etapp, võrede ja mikrofiltrite abil eraldatakse veest suurem sodi, ning see juhitakse kanalisatsiooni. 2. keemiline puhastus kõigepealt lisatakse veele õhuosooni segu, mis parandab vee kvaliteeti, maitset, lõhna ja värvust. Seejärel lisatakse veele koagulanti, mis koondub vees leiduvate osakeste ümber, muudab need suuremateks ja raskemateks, et neid oleks kergem veest kätte saada (toimub "selitis"). 3. filtreerimine eemaldatakse needki osad, mis teises etapis alles jäid. 4
Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergestinaatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Naatriumi kasutamine
6. Kui arv x jagada arvuga y, siis jagatis on 4 ja jääk 30. Kui nüüd liita jagatav, jagaja, jagatis ja jääk, siis see summa on 574. Leia jagatav x ja jagaja y. 7. Kolme paaki mahub kokku 1440 l vett. Kaks nendest paakidest on veega täidetud, kolmas on tühi. Et täita kolmandat paaki, tuleb sellesse kallata kogu esimeses paagis olev vesi ja 1 1 veel teises paagis olevast veest või kogu teises paagis olev vesi ja esimeses paagis 5 3 olevast veest. Mitu liitrit vett mahub igasse paaki? 8. Tee punktist A punkti B, mille pikkus on 11,5 km, tõuseb algul mäkke, siis kulgeb mööda tasast maad ja lõpuks läheb allamäge. Jalakäjal kulub punktist A punkti B jõudmiseks 2 tundi 54 minutit ja tagasitulekuks 3 tundi 6 minutit. Mäkketõusul on jalakäija kiirus 3,
jääda ning lahti tõmmates rebeneda. Vigastatud kohta ei tohi hõõruda. Tekkinud haav loputada leige veega ning pöörduda esmaabi saamiseks arsti poole. Ohud Elutähtis aine, ilma milleta tekivad ajukahjustused vähem kui 3 minutiga. Haiglas antakse trauma või infarkti ohvritele hapnikuga rikastatud õhku. Ajukahjustuse põhjustajaks võib olla hapniku puuduse asemel ka selle liig. Inimkeha koosneb põhiliselt veest (60%). Gaasilisi aineid sisaldab keha suhteliselt vähe. Mida sügavamamale keha sukeldub, seda enam pressitakse gaasid kokku kopsudes ja kõrvades ning seda enam lahustuvad need kehavedelikes. Põhjused miks inimene ei ole võimeline ilma spetsiaalse ülikonnata sügavale sukelduma: 1) kiirel pinnaletõusmisel eralduvad verest gaasimullid, mis äärmuslikul juhul võib viia isegi surmani. 2) rõhu all muutub hapnik toksiliseks. Seetõttu kasutatakse
kui ta suudab süüa. Ebapiisava söömise tagajärjel jääb lehm negatiivsesse energiabilanssi ja hakkab energia tootmiseks kasutama oma keharasva. Organismis tekivad rasvade lagunemisel ketokehad, mis satuvad vereringesse. Kui maks ei suuda neid piisavalt utiliseerida (ümber töödelda), siis tekib ketoos ehk ketokehade esinemine veres. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse. Kiideka seinad koosnevad tugevatest lihaselistest lehtedest, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka seina verre, enamik veest aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Jämedamad söödaosad peetuvad kiidekalehtede vahel, kus neid täiendavalt peenendatakse. Mäletsejate eesmagudest läheb sööt edasi libedikku e pärismakku. Libedikust läheb pooleldi seedunud söödamass, mida nimetatakse küümuseks, edasi peensoolde, mis on seedekanali kõige pikem osa. Peensoolele järgneb jämesool.
Kokku: 0,567 0,525 2,268 2,098 Hind km-ga: Valmistamine: 1. Lõika liha viiludeks ja klopi need kahe toidukile vahel õhukeseks. 2. Määri viiludele grillkastet, aseta peale ploomi- ja õunaribad. 3. Keera rulli ja kinnita väikeste kokteilitikkudega, pruunista kuumas õlis. 4. Valmista veest ja maitseainetest kaste, hauta selles rullid kaane all pehmeks (valmistamiseks kulub 8-10 minutit). 5.Tõsta vahukulbiga välja, eemalda tikud ja hoia eelkuumutatud vaagnal fooliumiga kaetult soojas. 6.Sega kartulijahu vähese külma veega ja kalla peene nirena kastmesse, viimast kogu aeg segades. 7.Kuumuta väiksel tulel keemiseini. Mai 2006 Valmistamine: 1
Vesi, kui planeedi tähtsaim loodusvara On teada ja tuntud fakt, et vesi on kõige levinum aine maal. Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. Teadagi saavad inimesed tarbida vaid magevett. Kõige rohkem kogu maailma veest hoiavad endas ookeanid ning mered. Teoreetiliselt on see täiesti tarbetu vesi, seda saab vaid kasutada, siis kui seda töödelda. Maal polegi nii väga seda tähtsat loodusvara, kui alguses võib tunduda. Tänapäeval on hakanud inimesed vett väga palju raiskama. Terve elu põhineb veel. On ju teada, et inimene suudab ilma söögita olla päris kaua, kui tal on olemas vähemalt vesi. Ükskõik millisele päevasele tegevusele mõtlema hakata, jõutakse kaudselt välja vee
Lapsel on keisriõigus (Otepää)), kõnekäänud(Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nätust või isikut.Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. ), mõistatused( : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) 7) valge poiss , must nina ( uba ), 8) roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), 9) kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), 10) vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik )).Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : *)suuline looming, *) traditsiooniline, *) kollektiivne, *) varieeruv, *) anonüümne
.. b. Filtreerimine saaks kasutada... c. Aurutamine saaks kasutada... 2. MITTELAHUSTUVATE AINETE ERALDAMINE JAOTUSLEHTRIGA 11p Töö eesmärk: Valmistada teineteises mittelahustuvatest (veest ja õlist) ainetest segu ning lahutada see koostisosadeks. A) Vajalikud töövahendid: _______________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2p B) Töökäik ja tulemused 4p 1) Valmista õlist ja veest segu. 2) Joonista ülevaatlik skeem jaotuslehtrist! 3) Eralda õli ja vesi, saadav vesi tilguta õlisesse keeduklaasi. Hoiame kokku pesuvahendit! 4) Kas saadud vesi on sama puhas kui enne? Põhjenda! C) Analüüs 4p 5) Milline ainetest oli tihedam? Põhjenda! 6) Milliseid aineid saaks teineteisest veel samal põhimõttel eraldada? 7) Milliseid segusid pole võimalik seda meetodid kasutades lahutada? Põhjenda! 8) Miks on võimalik naftareostust merest eemaldada pinnalt?
temperatuuri samuti 100 Cni. Niipea kui temperatuurid võrdsustuvad, soojust enam kastrulilt kolvile üle ei lähe. Niisiis, soojendatakse kirjeldatud viisil vett kolvis, ei saa me anda talle seda soojuse kogust, mis on vaja tema aurustumiseks (iga 100 Cni soojendatud veegramm vajab auruks muutumiseks veel üle 500 cal soojust). Just seepärast vesi kolvis küll soojeneb, aga keema ei hakka. Võib tekkida küsimus, mille poolest vesi kolvis erineb kastrulis olevast veest. On ju kolvis seesama vesi, ainult ülejäänud veest eraldavad teda klaasseinad. Miks temaga ei juhtu sama mis kastrulis oleva veega? Sellepärast et klaas takistab kolvi veel osalemast neis vooludes, mille tagajärjel seguneb kastruli vesi. Iga kastrulivee osake võib vahetult kokku puutuda anuma kuuma põhjaga, kolvivesi aga puutub kokku ainult keeva veega. Järelikult ei saa puhta keeva veega ajada vett keema. Tarvitseb aga lisada kastrulisse peotäis soola, kui asi muutub otsekohe
1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada.2 Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Eestis on järjekord veidi teistsugune: kõige suurema osa veest (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes.3 Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. merevee
Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed. 4)Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest. * Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. *alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad * Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. *Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras. * Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis ja keemistemperatuure, kuna vesiniksidemete lõhkumiseks tuleb rohkem energiat kulutada.
heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. (Heljum on reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus mg/l) Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel (lagunemisel) põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud. Raskmetalle ei ole. Tööstusreovees on raskmetalle. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võred, sõelad, liiva-ja rasvapüünised,setitid, flotaatorid ja filtrid. Kolme esimest kasutatakse jämedamate ja raskemate heljuvaine osakeste eraldamiseks. Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisspersed lisandid ja kiulised osakesed. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht
külmad õhumassid hakkavad laskuma ning piltlikult öeldes laiali vajuma. Nii puhubki talvel tuul mandrilt merele. Sisemaalt tulevad õhumassid on kuivad ning sellest tulenevalt on sademehulk talvel väike. Suvel aga, kui tuuled puhuvad ookeanidelt, toovad nad endaga kaasa ka ohtrasti sademeid . Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu- Aasias, nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele, mis siin paduvihmadena alla sajab. Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja see sajab paduvihmadena alla. Himaalaja mäestik. Mussoonmetsade taimestik ja loomastik
Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine. Kasutusalad- seebi saamine, värnits, lakid, värvid, steariin, propaantriool, salvid, preparaadid, nahahooldusvahendid. NaOH- seebikivi Kordamine Valemid Metaanhappe sipelghape HCOOH Etaanhape äädikhape CH3COOH Aldehüüdid CHO HCHO metanaal gaas tapvalt mürgine formaliin CH3CHO etanaal Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades.
tulemuseks uus sool ning nõrgem hape, ehk raud(II)sulfaat ning lenduv divesiniksulfiid, mille lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall; veest kergem; põleb kollase leegiga) veega, on saadusteks tugevalt aluseline NaOH (naatriumhüdroksiid) ning vesinik, mis lendub. Keskkonna aluselisust on võimalik määrata fenoolftaleiiniga, mille lisamisel NaOH lahusesse lahus vaarikpunaseks värvub. Vesiniku eraldumine toimub mullikestena. Kui antud lahuses naatrium põlema panna, kasutades selleks tuletikke, sulab naatrium pallikeseks ning hakkab tänu oma kergele massile ning vesiniku eraldumise vooludele vee peal ringi liikuma.
välispind. Puhta vuugiga laotud sein on kena ja ei vaja lisaviimistlust. Soovi korral võib seina värvida. Plokkide õõnsustesse on mugav paigaldada elektrijuhtmeid ja kommunikatsioone. Täisplokk Poolplokk Sillusplokk Nurgaplokk Sarrusplokk Murtudplokk Murtus poolplokk Murtud nurgaplokk Columbia plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega kasutades USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid. Kasutusala · Murtud poolplokid 195x190x190 sobivad kõigi müüritise tüüpide (hoonete vundamentide, kandeseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate lisatingimustega (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine jne.).
AS VÄRSKA VESI TOODETE KOOSTISE UURING Miniuuring bioloogias 1. VÄRSKA VEE TOOTMISE AJALOOST 1.1. Kuidas avastati? Värska vesi avastati 1967. aastal puurimistöödel, mis oli Vladimir Tassa planeeritud. Eesmärk oli jõuda ühe haruldase vee allikani. Terve suve kestnud puurimisele jõuti lõpuks 470 meetri sügavusele, kust leiti suur looduslik kivi- kauss, mille sügavaim veehorisont pidi olema tekkinud 500 miljonit aastat tagasi. 1.2. Millal alustati tootmisega? Värska vee tootmisega alustati aastal 1975. 1.3. Mitut allikat tänapäeval ekspluateeritakse? 2 allikat. 1.4. Mille poolest nende allikate e kaevude vesi erineb? Sellele vastamiseks koostage 1.4.1. tabel, millele annate sisule vastava pealkirja Tabel 1. Allikate erinevused. Allikas nr 9 Allikas ...
Viimasel ajal on hakatud alumiiniumoksiidi kasutama traadita interneti signaali hoidmiseks ruumides, ta blokeerib edukalt signaali levimise väljaspoole toaseinu. Seda oksiidi kasutatakse veel varikoosi (veeni) valu ja haavandite ravis. Alumiiniumoksiidi puudrit kasutatakse kromatograafias sorbendina. Vesinikoksiid Vesinikoksiid ehk vesi ehk oksidiaan ümbritseb meid kõikjal. Ligikaudu 70% maapinnast koosneb veest. Igas elusorganismis on vett ja ilma veeta (nagu ka õhuta) poleks elu. Vee keemistemperatuur on 100 C°, sulamistemperatuur 0 C°. Vesi (H 2O) on mittemetalloksiid. Seda kasutatakse iga päev ja ilma veeta ei elaks ükski inimene kauem kui nädal aega. Tahket vett nimetatakse jääks. Vesi on ka üks parimaid lahusteid, seda kasutatakse paljude gaasiliste, tahkete ja vedelate ainete lahustamiseks. Vesi on ka läbipaistmatu, lõhnatu ja maitsetu. Pärast vesinikku ja
oksüdeeriv aine (pleegiti). Keedusoola (NaCl) kasutatakse toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks. Kasutamine veepuhastusprotsessid paberi, plastide, konservantide, tekstiilmaterjalide, ravimite, lahustite, värvide insektitsiidide, antiseptikute jpm tootmine PVC torud ja põrandakatted pleegitusained Broom Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Bromiidioone leidub teatud määral merevees.Broom lahustub paremini orgaanilistes lahustites kui vees. Vesinikbromiidhapet kasutatakse rahustina hüsteeria ja unetuse puhul. Kasutamine dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) värvainete tootmine ravimid
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde
Keskmine pinnatemperatuur on -50°C Pinna värvus on punakasoranz Io pinnal asub 7 tegutsevat vulkaani Meteoriidikraatrid puuduvad, kuid vulkaanikraatrite vaheline keskmine kaugus on 250 km Küllaltki tasase reljeefiga Lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta pooleteise kilomeetri kõrgune platoo Lõuna parasvöötmes asuvad kaks suurt mäge Silpium ja Haemus Loodejõud on Iol väga tugevad Ainukesena Suurkuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest Levinuim ühend planeedi pinnal on vääveldioksiid EUROPA Väikseim Galieli kuudest Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad On alust arvata, et Europa pind on kaetud mõne kilomeetri paksuse jääkihiga, mille all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu Pind on kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega", mis on tõenäoliselt praod jääkoores
keskaja saksa arstile ja loodusuurijale Paracelsusele (XVIsaj), samuti oskas vesinikku saada juba 1660.aastal inglise teadlane Robert Boyl. Cavendishi katsete tulemusi kontrollis prantsuse teadlane 1783.aastal Antoine Laurent Lavoisier. Vesiniku aatom on kõige lihtsam keemiline element; lihtainena on vesinik kõige kergem gaas, millele on kõige suurem liikumiskiirus ~9000km/h; jahtumisel muutub vesinik madaltemperatuuril vedelikuks, mis on kõige kergem vedelik: ~15 (14,45) korda veest kergem; universumis on vesinik kõige levinum element, teda leidub kogu universumis- Päikesel, tähtedel, udukogudes ja maailmaruumis; Maa peal on vesinik seotud põhiliselt mitmete ühendite näol, kuid peamiselt veena maakera pinnal; gaasiline vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta mitte mürgine gaas, mis veeldub -271°C, anumas säilib vedelikuna 12 päeva; vesinik difundeerub kõikidest gaasidest kiiremini ning juhib kõige paremini soojust
Vabanevad H aatomitest, moodustunud Nad uuesti glükolüüsi ja titraaditsüklisse eraldunud vesinik seotakse hapnikuga vesi. Vabaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O 20. Tsitraaditsükli reaktsioonides toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. 21. Fotosünteesiks nimetatakse protsessi, milles päikese valgusenergia arvel sünteesitakse taimede ja vetikate rohelistes osades veest ja süsihappegaasist orgaaniline ühend glükoos. Toimub kloroplastides tänu klorofüllile. Üks tähtsamaid assimilatsiooniprotsesse. 22. Klorofüll valk, mis võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida süsihappegaasist ja veest orgaanilisi ühendeid. 23. Fotosünteesi kiirus sõltub: a. Valguse tugevusest b. Vee hulgast c. Süsihappegaasi konsentratsioonist õhus d. Taime füsioloogilisest seisundist e
Paremale 2. Sõnumikandja, kes kandis tiivulisi sandaale 4. Jumalanna, kes sündis Zeusi peast 5. Zeusi ja Hera poeg 6. Kaosest ja veest tekkis ... 7. Sepakunsti jumal 8. Kolmepealine põrguvalvur 9. Zeusi vanem Alla 1. Ta varastas jumalatelt tule ja tõi selle inimestele 3. Vabastas kõik kurja, mis inimesi vaevab 4. Jumalanna, kes sündis merevahust 7. Zeusi vend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
