paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest
Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid Naaatriumit leidub praktiliselt kõikides toiduainetes ning naatriumi liigtarbimine võib põhjustada hulle tagajärgesid kuid sellest
lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused) Pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi Hea lahustuvus vees Veest kergemad Keemilised omadused Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Metanool (CH3OH) Rahvapäraselt `'puupiiritus'' Sarnane etanooliga Piirituse lõhnaga, väga mürgine vedelik 5-10ml raske mürgitus, pimedaksjäämine 30ml surmav Kasutatav keemiatööstuses ravimid, lõhna- ja värvained, mürkkemikaalid
Neid eraldavad saared. Kitsesaar eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast, Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa. Nende kolme ühisnimetus Niagara tähendab kohalikus indiaani keeles vetemüha. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga, mis on 700 meetrit lai, joas paiknev kõrgeim astang on 52 m kõrge ning hinnanguliselt langeb sealt minutis üle 168 000 m3 vett. Hoburaua joa kaudu langeb 90 % jõe veest. Ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa kaudu. Ameerika joa laius on umbes 300 meetrit. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest. Juga tekkis rohkem kui 10000 aastat tagasi, ajal, mil liustikud taganesid jääaja lõppedes
Madalsoo Raba Kust tuleb vesi? Madalsoo toitub mineraaliderikkast Raba toitub mineraalidevaesest veest veest. Madalsoo vesi on segu põhja- (sademetest), välja arvatud juhul, kui raba veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise
Asub Kurisu külas Karstikoopad Karstikoobas on maaalune tühik koobas, mis on tekkinud kivimite lahustumise ja langetuste tagajärel. Kuivmetsas asuv koobas Tai karstikoobas Stalagmiit Stalagmiit on koopa põrandalt üles ulatuv tilkekivi. Sambaga sarnanev moodustis tekib karstikoopa laes tilkuvast veest välja sadestunud lubisooladest. Stalagmiit tekib ka kipsi ja kivisoolakoobastes. Stalaktiit Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi. Jääpurikaga sarnanev moodustis tekib karstikoopa laes tilkuvast veest välja sadestunud lubisooladest. EdelaAustraalias Stalaktiidid Treak Cliffi koopas Inglismaal
krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. 3.1 Krooliujumine Võistlustel krooli alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. 3.2 Seliliujumine Seliliujumine on sarnane "tagurpidi" kroolile, mõlemas stiilis tõmmatakse käega täissirutusest täissirutuseni. Seliliujumise eelis on lihtne ja pidev võimalus hingata, puudus
Referaat Juhendaja: Ain Saaret Tallinn 2014 Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt. Kolmandik Euroopas kasutatavast veest kulutatakse põllumajandussektoris. Põllumajandus mõjutab muuks otstarbeks saadaoleva vee kogust kvaliteeti. Mõnedes Euroopa piirkondades tuleneb vee halb kvaliteet ainiti põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide ja väetiste saastest. Loodus konkureerib puhta vee varude pärast ka tööstuse, inimelustiili ja kasvava elanikkonna isiklike vajadustega. Kliimamuutused vähendavad omakorda veevarude kättesaadavuse kindlust.
Fotosüntees Piltlikult öeldes toituvad taimed õhust ja veest. Orgaanilise aine tootmiseks vajavad taimed süsihappegaasi ja vett. Süsihappegaasi saavad taimed õhust. Vee koos selles lahustunud ainetega hangivad taimed mullast. Veest ja süsihappegaasist orgaanilise ainete valmistamiseks on vaja energiat.Selleks kasutavad taimed päikese valgusenergiat. Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Enamasti toimun fotosüntees taimelehtedes,nende põhikoe rakkude kloroplastides.Mis on fotosüntees? Fotosüntees on keerukas mitmeastmeline protsess. Kõigepealt moodustab kloroplastides suhkur-glükoos.Sellest omakorda tekib tärklis.
1) Põlemine CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O 2) Asendus reaktsioon hallogeenidega (radikaaliline asendusreaktsioon) CH4 + Cl2 -> CH3Cl + CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + CHCl2 + Cl2 -> CCl4 + 3) Oksüdeerumine 2CH3CH2CH3 + O2 -> Propanool Füüsikalised omadused: veest kergemad hüdrofoobsed, veest raskemad hüdrofiilsed, esimesed 4 gaasid, ülejäänud vedelikud, inertsed,gaasid narkootilise toimega ja ohtlikud, kõrgel temp. lagunevad, moodustades radikaalid. Kasutamine: metaan maagaas(lõhnatu, värvitu), propaan ja butaan majapidamis-, mootorikütused(vedelgaasid), alkaane vedelkütused, määrdeõlid, parafiin- toiduainetööstuses, meditsiins.
Chelle - tööstuslikult valmistatud zeleemarjad. Dekoorbiskviit - mustriga kaunistatud biskviit. Dessertpasta - maitse- ja aroomaineid sisaldav pasta magustoitude ja kreemide maitsestamiseks. Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja gaasihoidmist pärast mehaanilist mõjutamist tükeldamisel. Eeltaigen - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode veest, jahust, osast suhkrust ja pärmist või juuretisest, mis täielikult kulutatakse taigna valmistamiseks. Griljaaz (krokant) - pruunistatud suhkrus röstitud mandlid või pähklid. Hapendatud keet - piimhappebakterite toimel käärinud keet. Juuretis - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode rukki-, rukki-nisu- võinisulihtjahust ja veest, mida kasutatakse osaliselt taigna valmistamiseks. Keemiline kobestamine - taigna kobestamine kpsetamise käigus küpsetuspulbri
• RAHVAARV 27 137 000 (2010) • RAHVASTIKUTIHEDUS 12 IN/KM2 AR-RIYĀḐI PROVINTS (6) 19°58'16.48"N 44°53'38.35"E PÕLLUD • PÕLDE SADADES • LÄBIMÕÕT KESKMISELT 847,5 MEETRIT • KAHE PÕLLU VAHE KESKMISELT 150-200M • KASUTATAKSE RATASTEL KASTMIS-SÜSTEEMI MAASTIK • VÄGA KUIV, LIIVANE • AASTANE TEMP. 32.3 ˚C • UMBES 750M KÕRGUSEL MEREPINNAST • ENAMUS ON KÕRB • KESKMINE SADEMETE HULK AASTAS 71MM PÕLLUMAJANDUS • KASUTAVAD VÄGA SUURE OSA VEEST PÕLLUMAJANDUSEKS • MAA-ALUSTEST RESERVIDEST KASUTATI AASTAKS 2012 4/5 VEEST • 300 MILJARDIT M3 • KASVATATAKSE/TOODETAKSE: LUTSERNI, MAISI, LIHA JA PIIMA EKSPORT • NAFTA RIIK, JUBA ALATES AASTAST 1938 EKSPORDIB • 90% EKSPORDIST NAFTA • SAMAS KA KULD NING KÖÖGIVILJAD KESKKONNAPROBEELMID • AASTAKS 2012 OLDI KASUTATUD PÕLLUMAJANDUSE PÄRAST 4/5 PÕHJAVEEST • VEE PUUDUS • PÕLLUMAJANDUS NÕUAB PALJU ELEKTRIT NING KÜTUST KASUTATUD ALLIKAD • HTTP://
Seente marineerimine Kõige esimeseks ülesandeks on et keedetud seentele lisatakse 20 g soola 15 g suhkrut 3-4 vürtsitera 3-4 pipratera (veidike kaneelikoort) 2 loorberilehte 1 keskmine sibul, ratasteks lõigatud ½ klaasi poolpehmeid porgandiribasid 2-3 sl 30%-list äädikat. Seejärel tõstetakse kuumad seened kuumutatud ja veidi jahtunud purki või pudelisse, mis kohe suletakse. Keedetud seened kurnatakse (arvestatud on 1 kg värskeid seeni). 1½ klaasist veest ja eelpool antud maitseainetest keedetakse marinaad. Kurnalt võetud seened tõstetakse marinaadi ning keedetakse paar minutit. Seened koos marinaadiga pannakse kuumutatult ja veidi jahtunud purki mis kohe suletakse. Seene keeduleem tarvitatakse toidu- või seeneekstrakti valmistamiseks.Keedetud seentelt kurnatakse leem (arvestatud on 1 kg värskeid seeni). Seened tõstetakse metall- või klaaskaanega suletavasse purki, vahele puistatakse vürtse (ka sibularõngaid ja porgandiribasid).
Fotosüntees kui assimilatsioon. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Toimub klorofülli sisaldavates organismides ( valdavalt rohelistes taimedes, aga ka vetikates, samblikes ja tsüanobakterites) Sünteesitakse valgusenergiat kasutades CO2st ja H2Ost orgaanilisi ühendeid. Lisasaadusena eraldub hapnik. NB! Fotosünteesil eralduv hapnik pärineb veest NB! Süsinikdioksiidi süsinikust tekib orgaaniline ühend Fotosünteesil eritatakse valgus-ja pimedusstaadiumi! Valgusstaadiumis on vajalik valgus s.t. valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad valgusenergia abil - Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Valgusstaadiumis
Krooliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend on voolujooneline, jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole, hingamine peab olema õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev, välja tuleb hingata suu ja nina kaudu. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees, küünarnukk kõrgemal kui käelaba. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, hoida 90 kraadise nurga all, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel. Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub, käelaba suruda kiirendavalt taha, küünarnukk suruda vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba pöörata sisse, kui käsivars on
Ujumisel Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette ütle seda oma kaaslasele Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC; väldi alajahtumist Ära uju ülekuumenenult Ära uju täis kõhuga Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära hüppa, vaid mine rahulikult Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja Tundes külma, tule viivitamatult veest välja Ära mängi kunagi uppumist Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujumisega Ära suru ega tõmba kedagi vee alla Basseinis, sildadel, kaidel, purretel Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata Ära hüppa vette pea ega jalad ees selleks mitte ettenähtud kohas või sügavusel Ära uju sildade, kaide, purrete jms alla
Täisblokk kasutatakse seinte ladumiseks. Betoontellised Valmistatakse peeneteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Kivide külmakindlus peab vastama viimistlustellistele kehtestatud nõuetele. Fibo kergplokid FIBO 3 on plokitoodetest kõige universaalsem: tugev, kerge, soojuspidav. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Fibo ventilatsiooniblokk 200- õõnesblokk. Õõnesblokki saab kasutada: ventilatsioonikanalite ehitamiseks, kas eraldiseisvalt või fibo moodulkorstnaga seotult. Fibo 5 plokkidest kõige suurema survetugevusega. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Põhilised kasutuskohad on raskelt koormatud seinad ja müüritsoonid, vundamendid. Keraamiline tellis Savitellis on kõige enam kasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid.
UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti
Vee karedus Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - see on tingitud sellest, et elame paesel pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus ● Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda
salkadena ka põldudel. Esimesed teated Eestis leidumise kohta on 1870. aastast, mil liik hakkas kiirelt levima põhja poole. Üldlevila on Euraasia mandri keskosa Suurbritanniast ja Islandist Vaikse ookeanini, põhjapiiriks Kesk Skandinaavia , PõhjaSoome ja Arhangelski joon. TOITUMINE Toit on peamiselt loomne putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired, konnad, vähem sööb ka kalasid (enamasti pinnalähedasest veest haigeid). Sügisel tarvitavad ka puuseeemneid, tammetõrusid ja kirsse. Toidu saab nii veest kui maismaalt ja ka õhust. Selle hankimine toimub enamasti haudekoloonia lähedal. Kaalub 250...400 g. LEVIALA KOGUS Kogu Eesti asurkonna suuruseks hinnati 1980.te algul 85...90 tuhat paari. Hiidkolooniates on kuni 10 tuhat haudepaari (Matsalus, Linnulahel). Arvukus suureneb eriti jõudsasti siseveekogudel. Praegu on LääneEesti
ole vee iseloomustamiseks otseselt vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse üldjuhul vaid tähtsamate (tüüpiliste) reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesinikud, proteiinid, vabad aminohapped, kõrgemad rasvhapped, lahustunud orgaanilised happed, muud süsinikuühendid. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks.
5) Mida suurem on liikuva keha jäesemete ristlõige, seda suurem on veetakistus. Suuremad vead liblikujumises Tõmbed ja löögid: Liblikrabelejad kasutavad käsi tagasilükkamiseks ja edasivehkimiseks ning jalgu selleks, et puusad hõljuksid. Jõudsad liblikujujad kasutavad kogu keha hõlmavaid liigutusi. Väljaronimine: Gravitatsioon on nii tänamatu jõud , et mõttekam on see enda jaoks tööle panna, kui selle vastu võidelda. Liblikrabelejad üritavad ujumisel veest välja ronida. Jõudsad ujujad aga embavad vee kohal olles veeepinda, seejärel kasutavad gravitatsioonijõudu , lastes vette vajuval rinnal puusad veepinnale tõsta. Liigse jõu kasutamine: Liblikujumi on rütmi, mitte jõudu kasutav ujumisstiil. Parimad liblikujujad on paindlikud ja graatsilised, mitte tugevad. Selle stiili rütm peitub rinna-puusa kiikumises. Keskendu selle rütmi püsivale hoidmisele nii treeningute kui ka tervikliku tõmbe sooritamise ajal
-a muutub) · Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. · Eksotermiline reaktsioon ühinemisreaktsioon, eraldub soojus. · Endotermiline reaktsioon lagunemisreaktsioon, neeldub soojus. 3. Reageerimine veega, hapete lahustega ja leelistega: 1. IA rühma metallid (leelismetallid): Reageerimisel veega tekivad vees hästi lahustuvad tugevad alused leelised, sest leelismetallid tugevate redutseerijatena on võimelised veest välja tõrjuma vesinikku. 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 Hapete lahustega reageerivad nad veel aktiivsemalt kui veega, aktiivsemate leelismetallide korral võib toimuda plahvatus. 2. IIA rühma metallid: Veega reageerivad aktiivsemalt ka IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Veest tõrjutakse välja vesinik ja moodustub vastav hüdroksiid. Reaktsioon kulg on vähem aktiivsem kui leelismetallidel, sest väliskihi elektronid on tugevamani tuumaga seotud. Alates Ca allapoole jäävate
I etapp ehk mehaaniline puhastus Ujuprahi, liiva jms. eemaldamine reoveest. Füüsiliste võtetega kurnamine, sõelumine, setitamine. II etapp ehk bioloogiline puhastus Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilisi ained oma elutegevuses. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. III etapp Keemiline puhastus Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustavaks sademeks, mis settib veest välja. Võredel peetakse kinni jäme ujuvpraht ja kivid. Võrevarbade vahe on 3mm.Võrepraht transporditakse koos muude olmejäätmetega linna prügilasse. Liivapüünistes eraldatakse veest raskem abrasiivne materjal, mis muidu kulutaks pumpasid, ummistaks torustikke ning võiks häirida järgnevate puhastusetappide talitlust. Akumulatsioonitankides toimub reovee juurdetuleku ühtlustamine. Sinna kogutakse liigne sademe- ja reovesi, et vältida järgnevate puhastusseadmete ajutist
Lk 55-Päristuumne rakk 1. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel-ja päristuumseteks? Rakud jagatakse ära tuuma alusel, kas see on olemas, siis on päristuumne ja kui tuum puudub, siis on eeltuumne. 2. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? Eukarüootide hulka kuuluvad päristuumsed organismid, näiteks imetajad 3. Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma koosneb 60%-90% ulatuses veest ja lisaks veel 10% hulgas erinevad orgaanilised ja anorgaanilised ained. 4. Kirjeldage rakutuuma ehitust. Rakutuum koosneb kahest membraanist, kus on poorid. Tuumases on lisaks veel ka karüoplasma, kromosoomid ning tuumakesed. 5. Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 6. Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomne fibrill on DNA, mis on keerdunud ümber histoonide (kromosoomi valgud) 7
● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikestel jõgedel. ● Elupaik ja eluviis Eestis võime vesipappi näha kinnikülmumata ● kiirevoolulistel jõgedel. Vesipapp jookseb, ujub ja sukeldub hästi. ● Toitu otsides jookseb vee all mööda kivist ● põhja. ● Lend on tal jõuline ja hoogne. Sageli istub veepinna kohal lepajuurel, ● oksatüükal või veest välja ulatuval kivil. Toitumine ● Toiduks on väikesed veeselgrootud, peamiselt putukad. ● Samuti võib toituda väikestest kaladest. ● Hangib toidu veest või vee ligidalt. Võib toitu otsides joosta ● mööda veepõhja. Pesitsemine ● Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. ● Aprilli lõpul muneb emaslind 4-6 muna. ● Pojad haub välja peamiselt emalind. Poegade areng ●
Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest - raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Koostis: Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. On hakatud ära märkima ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid. Biokeemiline hapnikutarve on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Keemilist hapnikutarvet on hakatud rohkem kasutama, sest BHT määramine on liiga aeglane protsess. Värskes reovees on palju lämmastikühendeid ja fosforit, mis mõjutavad veekogudesse sattudes elukeskkonda. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on:
toatemperatuuril on vedel. Elavhõbe on Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. hõbevalget värvi. Elavhõbe on raskeim Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet vedelik, ületades vee tiheduse 13,6 Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest kordselt. Elavhõbeda tiheduseks on 13520 elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine kg/m3. Liiter elavhõbedat on raskem meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse ämbritäiest veest ja raudvasar ujub väledat liikumist. elavhõbedas kui kork vees. Elavhõbe lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid Looduses on elavhõbe suhteliselt jt metalle, moodustades amalgaame. haruldane. Inimene saab päevas toiduga Elavhõbedat kasutatakse termomeetrite, 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 baromeetrite ja elavhõbelampide mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g
a Ükskord ennemuiste elanud üks mees nimega Viljar Tamme.Ta elas Tammemäel,see nimigi oli tulnud tema enda nimest. Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on terve saaremaa ratsavägi Tammemäge vallutama ja tahavad saarelt just sinna mäe otsa elama minna.Seal olevat just elamiseks kõige sobilikum koht ja veest eemal,kuna neile see ei meeldinud. Viljar oli hämmingus, ja ei teadnud mida teha.Ta ei lase oma kodu iial vallutada,mõtles ta,siis meenusid talle väino sõnad ,et nad tahavad veest eemale saada.Talle prantsatas pähe geniaalne idee,mida vennaga läbi viia.Ta kutsus kohale sõbrad ja tuttavad.Idast,läänest,põhjast ning lõunast tuli kokku inimesi. Samamoodi kutsus ka abi tema kaksikvend, kellele kuulus palju maid.Üheskoos hakkasid nad tammemäe
Dytiscidae Ujurlased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 perekonna üle 4000 liigiga. Välimus Ujurid on ülalt vaadates ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi lennata. Vastsed Ujurlaste vastsed elavad vees. Vastsetel on sooleväline seedimine. Nende teravate ja
Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus Heitveed (tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed). Juhitakse looduslikesse veekogudesse või pinnasesse.
Eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus eraldub energiat Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada.
KOMMIDEST JA MAIUSTUSTEST Mis on kommid? Kommid on maiustused, mida valmistatakse suhkrust ja veest või piimast. Tekib siirup, mis pannakse keema. Keev siirup muutub karamelliks, millest valmistataksegi erinevaid kompvekke. Mis on sokolaad? Sokolaad on maiustus, mida valmistatakse kakaoubadest. Kuna kakaopuu pärineb Lõuna- Ameerikast, siis eurooplased ei tundnud sokolaadi enne Ameerika avastamist. Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad?
vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal. Ta moodustab kolmveerandi meist ja katab ka kolmveerandi me koduplaneedi pinnast. Seega Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99%. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. 2. Vee tähtsus inimestele 2.1 Lootevesi Juba enne sündi oleme me ümbritstud veest. Lootevesi on vesi, mis ümbritseb meid kõige esimesena. Lootevesi on läbipaistev või kergelt kollakas, sisaldab loote irdunud epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e. lootevõide osiseid ning looterooja e. mekooniumi osiseid, loote uriini. Lootevesi uueneb pidevalt, teda toodab amnion ning ka imendub pidevalt amnioni ning osaliselt loote maosooletrakti kaudu. Looteveel on palju erinevaid ülesandeid. Ta loob tingimused loote vabaks arenguks ja
saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades
Nii jõuab vesi tagasi veekogudesse. vihmana alla tagasi. See ongi väike veeringe. SUUR VEERINGE Vee ringlemine maailmamere ja maismaa vahel, kus osalevad ka siseveekogud on suur veeringe. Kuidas ringleb vesi suures veeringes? Osa maailmamerest aurunud vett kandub tuultega maismaa kohale. Seal langeb see sademetena maapinnale. Osa sellest veest aurub kohe uuesti ja tõuseb veeauruna õhku. Osa vett imbub pinnasesse ja moodustab põhjavee. Põhjavesi liigub aeglaselt maa sees, kuni jõuab uuesti tagasi jõkke, järve või merre. Osa maapinnale sattunud veest kasutavad Suur veeringe on pikem ja keerulisem kui ära taimed ja loomad. Nendest aurub vesi jälle väike veeringe. Kuid lõpuks jõuab vesi ikkagi õhku. tagasi maailmamerre, et sealt uuesti auruna
• Kui OH rühmasi on palju, siis on kõik jälle hästi • Rasvad ei lahustu, kuna need on niiiiii suured PESUAINED Pindaktiivne aine PAA 10-12% Vee pehmendajad sisaldavad Na3PO4 õhk PAA tuleb pinnale sest tal on love- hate suhe veega Meri Seep : BaSO4 – nice Tihedus: • Üldiselt on orgaanilised ained veest kergemad. Sellepärast et nad ei tõmbu nii tihedalt kokku. • Halogeeniühenditel on tihedus veest suurem !!! Tihdus suureneb neil alt üles Mida vähem CH asju seda suurem tihedus. Sest see on kerge osa.
c. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik Vali üks: a. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) b. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib) Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust? Vali üks: a. jah, vee ja soolalahuse korral b. ei c. jah Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archimedese meetodi korral? Vali üks või enam: a. Vedeliku temperatuur b. Pinnakonarustesse kinni jäävad mullid c. Kasutatava vedeliku tihedus Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
CH3 2. Alkaanide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkaanid on hüdrofoobsed (tõrjuvad vett), vees peaaegu lahustumatud, aine ei märgu ning alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulitega (alkaanid veega ei segune ega märgu). Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Olek - tahke, gaas, vedelik; veest väiksema tihedusega (kergem veest). Füsioloogilised omadused: loomadele ja inimestele on alkaandel tugev narkootiline toime (mürgine;tahked alkaanid ohtutud, kuid selle auru sissehingamine võib lõppeda surmaga!) 3. Halogeeniühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel.
Raskemetallide allikaks on peamiselt tööstus. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik ja fosfor, mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamise ning veekogu eutrofeerumist. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on Võred – ül. eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed, prügila. Sõelad – väiksemate avadega, püütakse kinni natuke peenemad osakesed. Liiva- ja rasvapüünised – püüavad kinni liiva ja pinnal ujuv rasv kõrvaldatakse kaapmehhanismiga.
2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) Nukleiinhapped 5.) Hormoonid 6.) Vitamiinid ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS Anorgaanilistest ainetest on organismis kõige enam vett 78% ( keskmiselt ) . Noorte ja aktiivsete , tegutsevates rakkudes on vett rohkem umbes 95% . Peaaju koosneb 95 % veest. Rasv kude on kõige aeglasem ja koosneb ainult 55-60 % veest. Anorgaanilised happed, hüdroksiidid, soolad, esinevad rakkudes anioonide ja katioonidena 1.Milliseid ülesandeid täidab vesi organismis ? - on hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojamahutavus . Soojeneb ja jahtub aeglaselt. Säilitab kehas püsivat temperatuuri ( homöostaas ) . 2.Anioonid ja katioonid ? KATIOONID ehk positiivsed ioonid
70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust
Krooli ujumine Sissejuhatus (kuidas ujutakse krooli võistlustel): Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Lähemalt: Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul.Jalalöök algab puusast/ tavaliselt on
Seire Mingi objekti seisundi korduv hindamine Võimaldab saada ülevaate objekti seisundi muutumisest ajas Võimaldab välja selgitada tegurid, mis mõjutavad kaitseala elurikkust ja ökosüsteemide seisundit Võimaldab mõista millised kaitsekorralduslikud võtted toimivad ja millised mitte Keemilised keskkonna tingimused Niiskus Atmosfääri gaasid Soolsus Toitained Happelisus Vee keemiline puhastus Reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel: Hapendamine ja taandamine Keemiline sadestamine pH-reguleerimine ja neutraliseerimine Hapendamine ja taandamine Kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikuks vormi või veest eraldavale kujule Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid, vesinikperoksiidi, kaaliumpermanganaati Taandajatena (redutseerijateks) kasutatakse vääveldioksiidi, naatriumvesiniksulfaati ja
Esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807 Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks Naatriumi omadused Välimuselt hõbevalge metall Pehme ja seda saab noaga lõigata Tihedus on 0,97 g/cm3 Sulamistemperatuur on 98°C Keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi. Naatriumi reaktsioon veega Naatriumi ujumine vees https://www.youtube.com/watch?v=r4CdfaU7Ad4 Naatriumi reaktsioon veega Reaktsiooni tulemus oleneb ainete kogustest Reaktsiooni tagajärjel tekib tuli:
- Esimesena tulevad vette sõrmed, seejärel ranne ja lõpuks kergelt kõverdatud ja tõstetud küünarnukk. - Tõmbe- ja tõukefaas. Käsi ja käsivars liiguvad veidi alla ja seejärel toimub tõmme taha keha keskjoone ja jalgade suunas. Kui käsi on liikunud õlavööga ühele joonele, muutub tõmme tõukeks. Käsi liigub otse taha ja tõuge lõpeb peopesa jõudmisega reie juurde. - Käe etteviimine. Tõmbe- ja tõukefaasi lõppedes tõuseb veest kõigepealt õlg, siis käsi, küünarnukk ees. Käe etteviimisel hoitakse küünarnukk kõrgel ning kogu käsi veest väljas. Käe liikumisel ette püsib peopesa võimalikult keha lähedal ning liigub käe vette asetamise punkti sõrmed ees. - Krooliujumises aitavad käed teineteist: ühe käe tõukefaasi lõpus alustab teine käsi tõmbefaasi. 6 Hingamine: - Kätetöö ja hingamine on omavahel seotud
Tänu sellele töötab organism efektiivsemalt, me ei tunne väsimust ja oleme energilised (Sõsar). VEE ESINEMINE LOODUSES Põhjavesi on vesi, mis asub maakoores, s.t. allpool maapinda. Põhjavee omadusi, teket, lasuvust, liikumise seaduspärasusi ja varusid uurib geoloogia haru hüdrogeoloogia. Põhjavee ökoloogiline tähtsus on erakordne, vaevalt et ilma veeta oleks võimalik orgaaniline elu. Põhjavesi, mis on kõlblik ka joogiveega varustamiseks, moodustavad vaid 14 % maailma magedast veest, kuid ta kvaliteet on tunduvalt parem, kui veekogudes oleval veel. Nad on ju palju paremini kaitstud reostumise eest ja sisaldavad elusorganismidele vajalikke mikro- ja makroelemente. Ta ei nõua sageli isegi puhastamist, 4 seepärast on põhjavesi tähtsaim puhta joogivee allikas. (Sõstra) Põhjaveel on tähtis osa elu säilitamisel planeedil. Taimede saavad oma
Parema käe alt hingates on vasaks põsk vees ja vastupidi. Tihti tehakse seda viga, et tõmmatakse pööret sooritades pea rinnale. See on halb, sest nii võib pea ära lüüa ja pööre ei ole nii sujuv. Viimase aja uuringutes on tähele pandud, et enim vigastusi esineb just rinnuliujumises- põlvede ja kaelaga. Seliliujumine Seliliujumisel on mõningad sarnasused krooliga, asend on vaid selili. Selle tõttu ongi see ujumisstiil mõndadele inimestele kergem- nägu on veest vaba ja on kergem hingata. Seliliujumise erinevus teistest stiilidest on, et ujuja ei näe, mis suunas ta liigub. Seliliujumisel on lisaks keha sirgelthoidmisele tähtis hoida ka kaelapiirkond kehaga samal joonel. Käed tuleb tuua ükshaaval sirutatult ette. Esmalt läheb vee alla väike sõrm. Seal painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Väga oluline on ka jalgade õige asend. Põlved peavad olema vee all ning puusaliigesest
paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Seliliujumine oli esimest korda kavas 1900. aasta suveolümpiamängudel. Seal oli distantsiks 200 meetrit. Hiljem lisandus 100 meetri distants. Kätetõmme Seliliujumises mängib käetõmme tähtsamat rolli kui jalalöök ning seda saab jaotada
Veemajandus, veetehnika: Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb kas punktreosteallikatest või hajureostusest, millest koguneb veekogu reostekoormus. Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine. Veepuhastusjaam on raatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid nind kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veevarustus Eestis: Aasas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit kuupmeetrit vett. Eestis moodustab kasutatavast veest 4% merevesi, 17% põhjavesi ja 79 % pinnavesi. Vett kasutatakse 9% kalakasvatus, 5% joogi- ja olmevesi, 4% tööstus ja 81% jahutusvesi. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest(Talinn Narva) 37% sügavatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
