õhklubjaks ja hüdrauliliseks lubjaks. Õhklubi- Lubi, mis seob õhust süsihappegaasi ja kõvastub selle toimel. Õhklubjal ei ole hüdraulilisi omadusi. Õhklubi jaguneb kaltsiumiliseks lubjaks (CL) ja dolomiitseks lubjaks (DL). Õhklupja kasutatakse tsiviilehituses ja ehituskonstruktsioonides kasutatavate materjalide ettevalmistamisel. Nõuetekohaselt töödeldud ja veega segatud õhklubi moodustab pasta, mis tõstab mörtide töödeldavust ja säilitab nendesoleva veesisalduse. Õhus oleva süsihappegaasiga kokkupuutel hüdraadid karboniseeritakse, mille tagajärjel moodustub kaltsiumkarbonaat, mis annab ehituslupja sisaldavale mördile tugevuse ja vastupidavuse (siit tulenevalt ka nimetus õhklubi). Hüdrauliliste omadustega lubi- Ehituslubi, mis koosneb peamiselt kaltsiumhüdroksiidist, kaltsiumsilikaatidest ja kaltsiumaluminaatidest. Nimetatud lubi kõveneb veega segamisel. Toimub reageerimine õhus oleva süsihappegaasiga,
sünoviaalkiled Nahk katab kogu keha välispinda ja on inimkeha suurim elund. Naha juurde kuuluvad naha derivaadid nahas paiknevad ja sellest pärinevad struktuurid: karvad, küüned, rasunäärmed, higinäärmed. Naha funktsioonid: · mehaaniline kaitse nahk kaitseb kogu keha ülejäänud elundeid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · kehatemperatuuri regulatsioon veresoonte ahendamise laiendamise ja higi eritamise abil · keha veesisalduse kontroll nii sees oleva vee aurumise kui ka väljas oleva vee sissetungi takistamine · kaitse ultraviolettkiirguse vastu melaniini abil · jääkainete eritamine uurea jt higi abil · D vitamiini tootmine · neuroretseptsioon nahk on ka meeleelund Naha 3 kihti: 1. epidermis marrasknahk, koosneb peamiselt epiteeli rakkudest, selle all on basaalmembraan basaalkiht üks rakukiht basaalmembraanil, siin tekivad uued rakud
ega ka pruuniks värvitud. Toor-roosuhkru liigid on: Demerara - kuldpruun, läikivate kristallide ja õrna karamellimaitsega 17 Muscovado - saadaval nii tumepruuni ja tugeva maitsega kui meekarva ja melassimaitselist Turbinado - helepruun ja mahedamaitsega Melassisuhkur - tumeda värvusega ning melassi maitse ja aroomiga. Suurema veesisalduse tõttu on nende suhkrute energiasisaldus veidi väiksem kui valgel suhkrul, umbes 3,7 kcal/g võrreldes valge suhkru 4 kcal/g ja ta sisaldab vähesel määral mineraalaineid ja vitamiine. Täistoor-roosuhkur ehk rafineerimata suhkur on valmistatud suhkruroomahlast kuivatamise ja jahvatamise teel. Alles on vitamiinid, mineraalained, asendamatud aminohapped ning muud toitained. Täistoor-roosuhkru liigid on: Sucanat
Klinker jahvatatakse koos loodusliku kipsiga. 4.7.3.1.2.Tootmise skeemid Kindla koostisega toorsegu põletatakse klinkriahjus. Kasutatakse põhimõtteliselt kolme tüüpi seadmeid. Toorsegu on ette valmistatud märjal või kuival meetodil. Märjal meetodil ettevalmistatud lobri suunamine ahju tingib suuri soojakulusid lobris sisalduva vee välja aurutamiseks. Seetõttu on kasutusel ka kolmas meetod , mida nimetatakse kombineeritud meetodiks ja see seisneb lobri veesisalduse eelneval vähendamisel, mis seisneb lobrist osaliselt vee väljafiltreerimises ja vähendatud lobrimassi graanulite valmistamises. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: Toorainete kaevandaminesegu ettevalmistamine(purustamine, jahvatamine,kuivatamine, homogeniseerimine)toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamisekstsemendi ladustamine ja pakkimine. Skemaatiliselt märg meetod:
Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest. 39. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
vähe vett (liivmuld). Taimede optimum mulla vee sisaldus on 60-70%. Optimaalne muld on selline, kus kapillaarvett on mullas palju, aga muld pole küllastunud kapillaarveega (veemahtuvus 100%), ka juured vajavad O2 hingamiseks. Eri taimeliikidel see erinev, vesiroosil opt 100%, kaktusel võib olla ka 20-30%. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Liivmullas see jaotus üsna ebaühtlane, veepot langus suurema mulla veesisalduse korral järsk. Savimulla kogu veemahtuvus üsna suur ja kuna pooride suuruse jaotus pole nii ebaühtlane, pole veepot langus nii järsk. Kui veepot langeb alla 1.5 MPa, siis ilma spetsiaalsete kohastumuseta taimed enam vett kätte ei saa ja seda nim närbumispunktiks. Kui mulla vesi väga väikestes poorides, taim ei saa kätte, kuna veepot liiga madal pole võimaline enda sees veepot-i nii madalaks laskma. Seega taimel kätte saadav see veeosa, mis jääb veepotentsiaalide 1,5...-0
võimeline vett kätte saama (sageli -1,5MPa) Taime jaoks kättesaadava vee hulk jääb mulla väliveemahutavuse ja närbumispunkti vahele (sõltudes suurel määral mulla lõimisest). Lõimis on mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. Jämedama tekstuuri ja kehvema struktuuriga mullad hoiavad kinni vähem vett Vee liikumine mullas sõltub veepotentsiaali ja mulla hüdraulilisest juhtivusest. • Mida suuremad poorid, seda suurem hüdrauliline juhtivus • Mulla veesisalduse vähenedes võib juhtivus väheneda (pooride vaheliste õhuruumide tõttu) • Tagamaks vee kättesaadavust mulla kuivamise käigus, peab taim vähendama veepotentsiaali juurtes, tagamaks küllaldast veepotentsiaali gradienti • Kavitatsioon – vedelikusammaste katkemine ksüleemi juhteteedes (trahheed, trahheiidid) • Kavitatsiooni tagajärjel tekivad juhteteedesse õhumullid (embolid)
Kui toiduained jõuavad makku järjekorras, siis erinevates toidu kihtides toimuvad erinevad seedimise protsessid. Iga kihi jaoks erituvad mao seintest erinevad fermendid, mille tagajärjel tõuseb kogu seedeprotsessi efektiivsus. 13 Lubage avada teile toitumise põhiprintsiip, mida tunnistab Loomulik Hügieen: sööge toiduaineid nende veesisalduse kahanemise järjekorras. Kõige lõpus sööge väikseima veesisaldusega ja kõige enam kontsentreeritud toit. Ärge KUNAGI tehke vastupidi. Ka polkovnik Bredford toonitab järjestikulise toitumise olulisust. Sellist tüüpi toitumine on tihedalt seotud tema propageeritava üht liiki toiduaine tarbimisega ühel toidukorral. Loomadel ja primaatidel, kelle jaoks on loomulik toituda just nii, ei ole seedeprotsess mingit moodi raskendatud.
Koondunud väärsäsid väärsäsid, mis on koondunud üksteisest läbipõimunult. Väärsäsi jäljed luitunud või tumedad vöödid spooni pinnal, mis tekivad kuni 1 mm sügavusel asuvast väärsäsist. Korduv maltspuit - mitu kõrvuti asetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit - tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis enamikul juhtudel on seotud parkainete hapendumisega. Pargend - koorealuste puidukihtide (3...5 mm) värvumine punakaspruuniks või hallikaspruuniks nendel puuliikidel, mille koor on parkaineterikas (paju, tamm, kuusk jt.). Parknired - hallikaspruunid nirekujulised laigud puuliikide sortimentide pinnal (sügavusega kuni 1 mm)
Mineraalühenditest mullalahuses on: 1. anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- 2. katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+ Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mullalahuse konsentratsioon sõltub: 1. Mulla vee sisaldusest. Suurema veesisalduse puhul lahus kõrgem. 2. Temperatuurist 3. Süsihappegaasi sisaldusest 4. Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse konsentratsioon võib olla mõne kümnendiku või sajandiku piires Mullaõhk Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga. Mullaõhu näitajad: 1. Mulla õhusisaldus 2. Mulla õhumahutavus 3. Õhu läbilaskvus 4. Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus
lahustunud ainete kaudu. Neuraalne on ajutüves paiknevate närvistruktuuride kaudu, mida nimetatakse vereringe keskuseks. Sealt lähtuvad mõjud südamele ja veresoontele. Need antakse edasi vegetatiivse NS kaudu. Olulisim on sümpaatikuse mõju veresoontele(ahendab neid) 68.Veri Koostis-verd on 5l, vereplasma(51-59%) ning vererakud(41-49%) Funktsioonid-Transpordifunktsioon, kaitsefunktsioon(antikehad) ja sisekeskkonna püsivuse säilitamine(ioonide ja veesisalduse regulatsioon) Vereplasma valgud ja funktsioon-vereplasmas on 90% vett, 8%valku ning 2%madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 80g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Valgud võtavad osa ainete transpordist(albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud Ca, rasvhapped jne ja globuliinidega hormoonid, lipiidid jne) ja valgud osalevad kaitsefunktsioonid(antikehad) Vere hüübimise etapid-Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise
Külmakindel 10% 3% migratsioon 0 külmumistsooni ja 1 0,1 0,02 0,01 0,001 Tera läbimõõt mm seega pinnase veesisalduse Joonis 4.4. Casagrande külmakindluse kriteerium suurenemine. Vee migratsioon on võimalik ainult juhul 4 kui pinnaseveetase on külmumissügavusele kapillaartõusu kõrgusest lähemal. Migreeruva vee hulk sõltub pinnase veejuhtivusest. Seepärast on kõige
epidermi hävimise tagajärjel selle asemele. · Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. · Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude · Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. · Paiknemine Varres. · Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp.
täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Juustus hinnatakse kõvadust rasvavaba kuivaine veesisalduse ning rasvasust kuivaine rasvasisalduse järgi. Kõvaduse määrab põhiliselt kalgenditöötlus ja pressimine. Liigitustunnustest kirjeldatakse esmaselt kõvadust, siis rasvasust ja viimasena valmimisviisi. Juustutootmise tehnoloogia sõltub väga palju sellest, millise juustuliigi või klassiga on tegu. Võrreldes pehmete juustudega on kõvade ja poolkõvade juustude tootmine keerukam. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Eritamine ja veebilanss Kui üks neerudest lõpetaks vigastuse või haiguse tõttu oma töö, võime jätkata normaalset elu. Kui töötamast lakkaksid mõlemad neerud, ootaks organismi tõsine kriis: vesi, uurea ja kaaliumioonid kuhjuksid kehas kiiresti, sest organismil puuduks võimalus neist vabanemiseks. Ainus ravi on neerusiirdamine. 1) Jääkproduktide ja veesisalduse regulatsioon Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Universaalse lahustina on vesi asendamatu keskkond, milles toimub enamik raku ainevahetuslikke reaktsioone. Oluline on hoida kudede veesisaldus kindlal tasemel, vett ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe. 65 kg kaaluvas inimeses on ligikaudu 40 l vett. Sellest 28 l on rakkudes (rakusisene vesi). Ülejäänud rakuväline vedelik koosneb 9-10 l koemahlast ja 2-3 l vereplasmast.
epidermi hävimise tagajärjel selle asemele. Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. Paiknemine Varres. Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp.
Pidev kehakaalu jälgimine ja vajadusel selle teadlik reguleerimine on aga paljudel spordialadel treeninguga lahutamatult kaasas käiv tegevus. Sõltuvalt kehakaalu reguleerimise perioodi kestusest eristatakse kiiret (kuni 7 päeva) ja järk-järgulist (üle 7 päeva) kehakaalu alandamise viise. Järk- järguline kehakaalu vähenem saavut suures osas negatiivse energiabilansi tagajärjel kahaneva rasvkoe arvel. Kehakaalu kiirel langetamisel omab aga suurimat tähtsust organismi veesisalduse alanemine. Kuigi kehakaalu alandamisega püütakse sportlikku saavutusvõimet suurendada, on sellised manipulatsioonid ohuks sportlase tervisele ja võivad kahjustada nende kehalist töövõimet. Kehakaalu kiire langetamisega seotud riskid: *kaasneb töövõime langus 1. Veekaotuse tõttu väheneb vereplasmamaht 10- 15%, mis omakorda põhjustab vere hapniku transportimise võime languse ja termoregulatsiooni häirumise keh tööl. 2. lihases väheneb glükogeeni sisaldus. 3
sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. (Allikad 4, 5, 8, 10) 28 8. PLUUTO, CHARON ja KUIPERI VÖÖ Le Verrier' ning Galle edu planeetide avastamisel pliiatsi ja paberi abiga ei andnud rahu teistelegi matemaatikutele. Selle sajandi algul lõi üks tolle aja juhtivaid planeediuurijaid
elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+ Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mullalahuse konsentratsioon sõltub: 1. Mulla vee sisaldusest. Suurema veesisalduse puhul lahus kõrgem. 2. Temperatuurist 3. Süsihappegaasi sisaldusest 4. Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse konsentratsioon võib olla mõne kümnendiku või sajandiku piires Mullaõhk Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga. Mullaõhu näitajad: 1. Mulla õhusisaldus 2. Mulla õhumahutavus 3. Õhu läbilaskvus 4
Põhjus Ca/Mg suhte muutused vereplasmas. Iatrogenne haigus- loomaarsti või seemendaja vahendusel levivad nakkused. Näiteks on saastunud kirurgilised instrumendid, nõelad, söödad, joogivesi. Osmootse rõhu tekitajad rakusisese ja rakuvälise ruumi vahel- Osmootne rõhk on ekstra- ja intratsellulaarses ruumis ühesugune, olenemata sellest, et kehavedelikes on ioonide sisaldus erinev. Peamised osmolaarsuse reguleerijad, veesisalduse ja vedeliku mahu säilitajad on neerud. Vee ja/või elektrolüütide hulga muutused korrigeeritakse neerudestoimuva filtratsiooni, tagasiimendumise või aktiivse sekretsiooni abil. Peamised osmootse rõhu tekitajad: *Vereplasmas - Na+ koos teda saatvate anioonidega (Cl- , HCO3 - ). *Rakusiseses ruumis - K+ . K+ transporti rakuvälisest ruumist rakku stimuleerivad mitmed hormoonid insuliin, mineralokortikoidid, katehhoolamiinid.
Järgnevalt tutvume vee funktsioonidega raku tasandil. Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa ning vesilahuses toimub ka lõviosa raku metabolismist. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju. Mida rohkem osmoosiga vett rakku tungib, seda suurem on siserõhk ja seda suuremaks raku mõõtmed muutuvad. Et loomarakkudel, kaasa arvatud inimese rakkudel, rakukest puudub, siis on need rakud nii veesisalduse kui ka siserõhu muutuste suhtes eriti tundlikud. Raku tasandil avaldub ka vee termo-regulatoorne toime. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest, sest vee temperatuuri muutmiseks ühe kraadi võrra tuleb rakendada küllaltki suurt energiahulka. Vee hea soojusjuhtivus aga aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada, kaitses neid rakustruktuure, millel toimuvad eksotermilised protsessid lokaalse ülekuumenemise eest. Vee funktsioonide käsitlemise lõpetame organismi tasandiga
Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks. Kogu raseduse ajal võiks naine juurde võtta 10-15 kg: priskemad vähem, saledamad rohkem ja sõltuvalt kasvust - pikemad rohkem ning lühemad vähem. Esimestel kuudel sageli kaal ei tõusegi vaid võib langeda seoses isumuutuste, iivelduse ja oksendamisega. Samas on esimeste kuude kaalutõus paljudel naistel täiesti märgatav ning seotud rasedusaegsetest hormoonidest põhjustatud veesisalduse tõusuga organismis. See on füsioloogiline protsess, mille eesmärgiks on kaitsta keha võimaliku verekaotuse korral seoses raseduse-sünnitusega. Alates 12.rasedusnädalast märkab enamasti iga naine, et kaal hakkab tõusma. See toimub nii ema kehakaalu tõusu (rasvkoe ladestumine, vere mahu suurenemine, rindade kasv, emaka suurenemine, lootevee moodustumine) kui lapse kasvamise tõttu. Nädalas võtab naine keskmiselt juurde 400-500 g, mis teeb ühes kuus kuni 2 kg.
e) põiki-kaldu pöörlemisteljega (vabaaktiivne vurräke), f) piki-kaldu pöörlemisteljega, g) pööratud-kaldu pöörlemisteljega (ketasader, ketasmuldur). 20. Tüükoorlite ülesanne, agronõuded ja liigitus. Tüükoorel (koorel) on mulla pindmise harimise masin, mis on ette nähtud koristatud teraviljapõldude sügiskünnieelseks töötlemiseks, s.o. teraviljatüüstike koorimiseks sügavusel 6...12 cm. Tüükoorimise eesmärk on muuta mulla füüsikalisi ja bioloogilisi karakteristikuid veesisalduse suurendamise, mikroorganismide tegevuse soodustamise ja umbrohutõrje tõhususe tõstmise suunas. See eesmärk on saavutatav järgmiste ülesannete kaudu: 1) põllu tihenenud pinnakihi pööramine ja kobestamine niiskuse väljaaurumise takistamiseks ja taimejäänuste lagunemise soodustamiseks; 2) mulla pinnakihi kapillaarkanalite lõhkumine niiskuse ülesvoolu takistamiseks ja sademete mullasse imendumise soodustamiseks;
halb olla). • Saavutamise võimalikkus - üldiselt ihkame me teadlikult seda, mis on tegelikult saavutatav. Saavutamise võimalikkuse faktor on oluline aspekt vajaduste/ihade hierarhiasse liigitamise puhul, samuti mõistmaks motivatsioonide erinevusi eri klassides antud populatsiooni sees ning eri maade ja kultuuride vahel. 1. Füsioloogilised vajadused Homeostaas A: keha automaatsed püüdlused säilitada püsiv, normaalne vereringe seisund, mille protsessi on kirjeldatud vere veesisalduse, soolasisalduse, suhkru- ja valgusisalduse, rasvade, kaltsiumi-, hapniku-, alus-happe tasakaalu ja temeperatuurisisalduse abil (Cannon 1932) ehk siis eksistentsiks vajaliku füsioloogilise seisundi saavutamise protsessi. B: eneseregulatsioon vastavalt keskkonnatingimuste muutustele, enesekohandumine standardile vastavaks. Tingimused: füüsikalised/objektiivsed – tundmuslikud/subjektiivsed • Füsioloogilised vajadused on kahtlemata kõige mõjuvõimsamad
..20 m2/g. Rasketes liivsavides kuni 80 m2/g. Savides kuni 200 m2/g. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused Omadused millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. 1. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju (vormi) ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. On omane vaid niiskele mullale. 2. Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. 3. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, liivsavides 3..12 kg/cm2, savides üle 30 kg/cm2. 4. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal soetud veest
kuuluvad lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, difuusne lümfikude, lümfifolliikulid, tonsillid e mandlid, põrn ja harknääre. Lümfisüsteemi ülesanded on vedelkubilansi tasakaalustamine kudedes, kudede puhastamine rakurusudest, rasva imendamine soolestikust, mikroobide ja teiste kahjulike substantside kahjustamine. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik (koevedelik). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3-4 l lümfi, füüsilise töö korral ja organismi suurenenud veesisalduse korral rohkem. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid. B-lümfotsüüdid toodavad peamiselt antikehi, osa B- lümfotsüüte muutub mälurakkudeks; T-lümfotsüütide kõik liigid on seotud rakulise immuunsuse mehhanismidega. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom e OIPS, enam tuntud kui AIDS põhjustajaks on inimese immuunpuudulikkuse viirus, HIV, mis ründab T-helper rakke; viirus paljuneb algul
katioonidest. Liivades alla 15...20 m2/g, savides kuni 200 m2/g 40. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, savides üle 30. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra.
lume sulamine on sel juhul pikaajalisem protsess ja lumesulavee teke ajaliselt hajutatum. See on oluline, sest kiirest ja intensiivsest lume sulamisest tekkivad kevadised üleujutused võivad põhjustada olulist majanduslikku kahju. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets põhjaveetaset tänu suurele transpiratsioonivõimele. Valdav osa puude poolt vegetatsiooniperioodil mullast seotud veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse hoidmiseks läheb vaid väike osa kogu puude poolt seotud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets oluliselt soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb, mis teeb aga selliste alade taasmetsastamise keerulisemaks. Transpiratsioon on intensiivsem nooremates ja keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes.
katioonidest. 32. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. 12 Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, savides üle 30. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv
optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. - Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. - Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks kulub vett 900-1100 tonni. transpiratsioon – füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad
Välistunnused: · taimede nõrk kasv · madal saak · niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem. Suvivilja oras on kiduravõitu ja kollakas, talivilja orastes on aga rohkesti tühikuid. Vili jääb üldiselt hõredaks ja selles on rohkesti niiskuslembeseid umbrohte nagu roomav tulikas, paiseleht jt
84%, luukoel 22%. Vesi on organismis paljudele keemilistele ainetele lahustiks ja võtab aktiivselt osa ainevahetusprotsessidest. Veeta organism hukkub. Täieliku nälgimise korral, kuid vee saamisel elab inimene 40-45 päeva. Kehakaalu kaotus võib seejuures ulatuda 40%-ni. Vee puudumisel põhjustab juba 10%-line kaalukaotus raskeid häireid organismis, 20-22%-line kaalukaotus aga surma. Vee sattumisel organismi järgneb lühiajaline ja ebaoluline vere veesisalduse tõus. Vesi läheb kiiresti kudedesse ja deponeeritakse osaliselt ka maksas. Liigne vesi eritatakse organismist neerude abil. Mineraalained kuuluvad kõikide elavate kudede koostisesse. Kudede normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik mitte ainult vastavate mineraalelementide olemasolu, vaid ka nende kindel kvantitatiivne vahekord. Anorgaanilised ioonid kindlustavad organismi vedelikes vajaliku osmootse rõhu ning võtavad koos valkudega osa ka happe ja leelise tasakaalu regulatsioonist.
Alveoolivalendikku transporditakse laktoos vakuoolides, koos sünteesitud valkude ja mineraalainetega. · Samadesse vakuoolidesse imendub osmootse rõhu toimel ka piimavesi. · Seega on vakuoolidega alveoolivalendikku transporditav sekreet oma koostiselt rasvavaba piim · Vee osmoosi vakuoolidesse põhjustab eelkõige laktoos, mistõttu sünteesitud laktoosi kogus määrab rasvavaba piima veesisalduse vakuoolis ning ühtlasi piima koguse. · See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima).
9% Eesti soodest Soomuldade omadused: Dm 0,1 0,2 Mg m-3, sõltub lagunemisastmest T1T2T3 Pü 5080% Maht muutub veesisalduse muutudes Metsadest padumetsad Veemahutavus: t1 15 20 x rohkem kuivkaalust; t3 3 7 x Rohttaimedest tulevad sisse tuppvillpea, puhmastaimi, turbasamblaid Suur soojusmahtuvus, väike soojusjuhtivus Ülesharimiseks sobivad rohusood
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Vee piisavus Millest sõltub fotosünteesi intensiivsus? Fotosüntees ja keskkonnatingimused Süsihappegaas: sisaldus atmosfääris pole optimaalne – 0,03%, depressioonid alla 0,01% ja üle 1% Temperatuur: 0-35C Hoffi reegel: temp tõstmisel 10C võrra intensiivistub fotosüntees 2-3 korda; igal taimeliigil miinimum, optimum ja maksimum erineb Vesi: veevaegus fotosünteesivates kudedes põhjustab depressiooni, mille aste sõltub vastava liigi põuakindlusest, kasvufaasist, veesisalduse vähenemise astmest jne. Fotosünteesi strateegiad C3 taimed: ◦ Õhulõhed päeval avatud ◦ Fotosünteesist võtab osa kogu leht ◦ Efektiivsem, kui C4 ja CAM taimedel jahedates ja niisketes tingimustes normaalses valguses, vajab vähem ensüüme, pole vaja anatoomia erisust ◦ Enamik taimeliikidest, riis, oder C4 taimed ◦ Õhulõhed päeval avatud ◦ Fotosüntees toimub seesmistes rakkudes ◦ Fotosüntees toimub kiiremini
Selle põhjuseks on asjaolu, et kuivendamise tulemusena niiskuse vähenemine turbas põhjustab ka turba soojusjuhtivuse vähenemise. Samal ajal väheneb küll ka soojusmahutavus, kuigi vähem kui soojusjuhtivus. Kuivendatud madalsoodes kasvavaid kuusekultuure võivad öökülmad kahjustada kuni 2...3 m kõrguseni õige tugevasti. Öökülmade suhtes on kõige tundlikum maapinnast 20...100 cm kõrgune õhukiht. Väiksema veesisalduse tõttu peaksid kuivendatud soomullad soojenema päeval ja jahtuma öösel rohkem ning talvel külmuma sügavamalt kui kuivendamata mullad. Kuigi see on üldjoontes nii, on tegelikult olukord komplitseeritud. Mulla temperatuuri mõjutavad ka teised faktorid, mis kuivendamise tulemusena muutuvad. Kuivendamise järel turvas vajub, tiheneb ja aja jooksul laguneb, mis muudab turba soojusjuhtivust. Toimuvad muutused ka taimkattes, mis mõjutab oluliselt turba soojusreziimi
Regulaarne ja piisav veejoomine soodustab seedimist ja ainevahetust. Dr. F. Batmanghelidj on uurinud vee mõju organismile ning jõudnud järeldusele, et mõned haigused, aga ka peavalu on sageli tingitud liiga vähesest veetarbimisest. Dr. F. Batmanghelidj teooria kohaselt annavad kehaosad, mis ei saa piisavalt vett, sellest märku valuga. Tema soovitab enne valuvaigistite kasutamist turgutada oma organismi veega; ideaalis ei tasuks aga organismi veesisalduse taset üldse liialt madalale lasta. Samas ei tasu vee joomisega ka liialdada. Ülemäärast veetarbimist peaksid piirama eriti südame- ja veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed, kuna see koormab südant ja neerusid. 9 Meeles tuleks pidada, et vee joomist ei asenda ühegi teise vedeliku tarbimine. Teisi jooke võib tarbida aga vett peab igapäevaselt piisava koguse jooma. Vähemoluline
gt-terade mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. eritihedus (g/cm3) on mineraalosade massi ja mahu vaheline suhe. Kuivtihedusd on kuiva pinnase mass kogumahus. Veesisaldus on vee ja pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temp-l 105 C. Poorsus on mineraaliosakeste vahelised tühemikud. Üldist poorsust arvutatakse, kui pooride üld-maht Vp jagatakse kogu pinnaseproovi mahule V ja korrutatakse 100-ga, saame poorsuse n %-des. Poorsuse moodul on kui pooride maht n jagada kivimiosakeste mahule. E = n/m, kusjuures m+n = 1. Poorsus on pinnaste tähtis näitaja
endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. (kirss, ploom, aprikoos) - Mari - lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Tekkimise põhjal võib mari olla kas paljasvili või rüüsvili. Ülemise sigimikuga õiest moodustub paljasvili – näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest aga õiepõhja kaasabil rüüsvili – näiteks mustika mari või karusmari. LIIGITUS VILJATÜÜBI PÕHJAL Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: - lihakviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kasvab. Lihakviljadeks on tõrsik, mari (mustikas) ja luuvili (kirss). - kuivviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kahaneb. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. - Avaviljad on kaun (harilik hernes), kõder (harilik hiirekõrv), kõdrake (kuukress), kupar (ogaõun) ja
Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete hulga regulatsioonis. Maksa ülesanded on järgmised: vere glükoosisisalduse regulatsioon; aminohapete sisalduse regulatsioon; plasmavalkude süntees; punaste vereliblede süntees lootel; vere punaliblede lagundamine; kahjulike ainete lagundamine (lagundatakse ka hormoone); sapi tootmine; rasvade sisalduse regulatsioon; vitamiinide varu säilitamine; kolesterooli süntees. Eritamine ja veebilanss. Jääkproduktide ja veesisalduse regulatsioon. Vee ülesanded organismis: lahusti, ainevahetus, stabiilne sisekeskkond-temperatuuri, pH jms ühtlustaja. Inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Kui organismi veesisaldus langeb 5% tekib janu, kui 20%, siis sureb ära. Neerude ülesanded. 1. Jääkainete kogumine ja eritamine 2. Vee ja soolade tasakaal 3. Vajalike ainete taasringlusesse saatmine- neerudes eraldatakse ka organismile vajalikud ained,
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
tolmutoru tungib lootekotini selle avause kaudu. 51. Vilja kujunemine õiest-osadevahelised seosed: pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuosast(vahel ka õiepõhjast ja õiekattest) vili. 52. Vili esineb ainult õistaimedel. See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Viimastest arenevad vilja sisemuses paiknevad seemned. Vili kaitseb küpsevaid seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: lihakviljad ja kuivviljad. Lihakviljadeks on õunvili, mari ja luuvili. Kuivviljade hulka kuuluvad kukkur, kaun, kõder, kupar, pähkel, tõru, teris ja seemnis. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. Avaviljad on kaun, kõder, kupar ja kukkur. Pähkel, tõru, teris ja seemnis on sulgviljad.Taime järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
püsiva soolsuse hoidmine. Sama tasakaalu aitavad hoida ka neerud, mis isegi algava veevaeguse tingimustes jätkavad tööd, et tagada soolade nõutav kontsentratsioon. Neerude töö lakkamisel tõuseb soolade kontsentratsioon hüppeliselt mõjudes esmajärjekorras kesknärvisüsteemile ja seejärel siseorganitele. Päästevahendis suurendab vee nägemine ja vee lõhn subjektiivset janutunnet. Mere-vee kõlblikkus organismi veesisalduse suurendamiseks on erialakirjanduses leidnud erisugust kajastamist. Kompetentse vastuse saamiseks pöördus IMO 1959. aastal Rah- vusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni poole. Ekspertide vastus oli ühene: merevesi toimib inimorganismile hävitavalt, kutsudes esile mitmete organite ja süsteemide tõsised häired. Kõik instruktsioonid ja meeldetuletused keelavad päästevahendites olijatel merevee tarvitamise. Kuid ka keset merd on võimalik saada joogiks kõlblikku vett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
