........................................................................ 11 8.Kasutatud materjalid .................................................................................................................. 12 2 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Määrasime puidu tihedust, veesisaldust, survetugevust pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. 2. KASUTATUD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli puit, mille vaigusisaldus on suur. 3. KASUTATUD VAHENDID • Nihik – puidutüki kabariitide mõõtmiseks. • Digitaalne kaal – puidutüki massi määramiseks, täpsusega 0,01 g. • Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see
Teimi nr ml V, cm3 m, g m1, g m2, g , g/cm3 1 180 1000 5055 7065 2010 2,010 2 50 1000 5055 7150 2095 2,095 3 50 1000 5055 7185 2130 2,130 4 50 1000 5055 7145 2090 2,090 V- anuma maht m- anuma mass m1- anuma ja tihendatud pinnase mass m2- tihendatud pinnase mass - mahumass Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr m3, g m4, g m5, g w, % w, % d, g/cm3 1 001 23,15 56,28 54,5 5,7 5,7 1,90 003 23,03 53,77 52,11 5,7 2 004 22,76 47,37 45,73 7,1 7,2 1,96 005 22,94 60,88 58,34 7,2
( kaubanduslik juurdehindlus lisatakse hinnale , mis sisaldavad tollimaksu ja aktsiismaksu ) · 345 138 + 18% = 345 138 + 0,18*345 138 = 407 262 , 84 kr ( käibemaks lisandub alati hinnale , mis sisaldab nii tollimaksu , aktsiismaksu kui ka kaubanduslikku juurdehindlust) 3. Laos on 1000 kg värskeid kurke veesisaldusega 98%. Kahe nädalaga langes kurkide veesisaldus 96%-le. Mitu kg kurke on laos järele jäänud? 100% - 98% = 2% ( algse veesisalduse juures on kuivaine osakaal 2 %) 1000 kg 100% X = ( 2 *1000 ) : 100 = 20 kg X - 2% ( tehes ristkorrutise saame , leida kui mitu kg kuivainet oli 1000kg-s kurkides ) 100 % - 96 % = 4 % ( peale veesisalduse langemist on kuivaine osakaal 4%) 20 kg 4% X = ( 100 *20 ) : 4 = 500 kg X - 100% ( kuna kuivaine mass ei vähene siis ristkorrutise tegemisega saame teada hilisema kogumassi kurkidel )
Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule veesisaldusega 12% Valem 4.2.3 abiga. 0 w 012 = w Valem 4.2.3 K 12 kus, K w12 redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelistTabel 4.2.1. Tabel 4.2.1 Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% 4.3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu 4.3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 × 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja mitte väga suure kiirusega. Survetugevust arvutatakse valemiga P f S= Valem 4.3.4
Vili Eliise Jõgi Stiven Knõsev Vili Vilion, vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemeneid. Ülesandeks on seemnete kaitsmine. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. ( hernes, uba, moon)
mass pinnase mass ml V, cm3 m, g m1, g 1 180 1000 5060 7105 2 50 1000 5060 7155 3 50 1000 5060 7180 4 50 1000 5060 7145 Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr Topsi mass Topsi ja märja Topsi ja kuiva pinnase mass pinnase mass m3, g m4, g m5, g 1 36 22,66 58,12 56,16 37 23,03 56,75 54,88 2 38 22,94 63,92 61,05
Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade kahjustumist, infarkti, insulti, neerude kashjustusi. Maksa ülesanded 1. Vere glükoosisisalduse kontroll 2. Aminohapete sisalduse kontroll 3. Verevalkude tootmine (hüübimiseks vajalikud valgud) 4. Vere punaliblede lagundamine 5. Sapi tootmine 6. Vitamiinide varu säilitamine 7. Kolesterooli süntees Maksahaigused: A,B,B,D ja E hepatiit; maksatsirroos Erituselundkond ja veesisalduse regulatsioon Keskmine inimene sisaldab umbes 40kg vett. Meie veesisaldus ei ole püsiv, oleneb erinevatest teguritest ning muutub elu jooksul. Ööpäevas siseneb umbes 1,4 l (2/3)- Joogiga 0,7 l(1/3)- toiduga + metaboolne (rakuhingamisega) u. 0,2 l Väljub: 1400 ml uriiniga, 450 ml nahaga 350 ml kopsudega 100 ml väljaheidetega Vee ülesanded raku tasandil Osalemine biokeemilistes protsessides
● Kui mullas on õhku küllalt, on tegu oksüdatsiooniga Mulla õhureziimi reguleerimise võtted ● Mulla struktuuri parandamine ● Mulla kooriku purustamine ● Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine ● Mulla sügav kobestamine ● Hüdromelioratiivsed võtted CO2 mullas ● Tavaliselt 0,2-0,5% ● Idanemine seiskub kui C02 sisaldus tõuseb 1%ni ● Edasine tõus surmab taimede aktiivsed juured Kuivatamine ● Põhineb veesisalduse vähendamisel. ● Kuivatamisega kaasneb vee eemaldumine toiduainest (10–20% veesisalduseni) ● pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna
Erinevatel mineraalidel on kihtide omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1). Kaoliniidil on kihid seotud tugevate vesiniksidemetega. Illidil on kihid seotud nõrgemalt kui kaoliniidil kaaliumi ioonidega. Montmorilloniidil on kihid nõrgalt seotud veemolekulidega. Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine. Oluliselt erinevad eri mineraalidest koosnevate saueosakeste mõõtmed. Põhilised andmed on toodud tabelis 2.2. Eesti savides on domineerivaks mineraaliks illiit. Vähem esineb kaoliniiti ja montmorilloniiti ainult tühisel hulgal (Pirrus 1966). Põhiliselt montmorilloniiti sisaldavat bentoniitsavi kasutatakse tehnoloogilistel eesmärkidel ka ehituses, näiteks puuraukude rajamisel, kohtvaiade valmistamiseks ja
Kui palju eraldub ühes tunnis kompressori järeljahutis vett, kui siseneva õhu tempperatuur on t1 oC ja suhteline niiskus a%. suruõhu temperatuur järejahutist väljumisel t2oC ja suhteline niiskus b%. Vastus anda liitrit/tunnis Antud: q=125 Nm3 tunnis p2=7 bar ülerõhku = 8 bar absoluutset rõhku t1=80C t2=270C a=80% b=30% p1= 1 bar absoluutset rõhku Leida: qjjv=? l/h Leian konmpressorisse tuleva õhu absoluutse veesisalduse. Graafikult, sele24(Rein S. (2007). Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 27 lk.), saame õhu kastepunktiks temperatuuril 8oC 8 g/m3 Leian 80C õhu absoluutne niiskuse, 80% suhtelise niiskuse korral : 8*0,8=6,4g/m3 Arvutan ühes tunnis kompressorisse tuleva õhu veesisalduse: 125*6,4=800g/h 0,8 l/h Arvutan õhu veesisalduse järeljahuti väljundis. Suruõhu ruumala peale kokkusurumist: V2 suruõhuruumala peale kokkusurumist, m3;
2. Lümfipais 3. Lümfangiektaasia 4. Lümfogeenne turse 5. Elefantiaas 6. Lümforraagia 9/20/2013 21 9/20/2013 22 Kudede veesisalduse tõus ja langus Terminid veesisalduse häire kohta normaalne koevedelik e transudaat Hüdropsia, vesitõbi hydropsia patoloogiline koevedelik e eksudaat Ödeem, turse oedema suurema hulga vedeliku kogunemist Anasarka, nahaturse anasarca kudedesse nimetatakse turseks Astsiit, vesikõht ascites
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
Kaitseb organismi ülejahtumise eest 8. Struktuurrasva üleanded organismis Rakumembraanide ehitusaine Protoplasma koostisosa Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa Lahusti osadele vitamiinidele Osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis 9. Vee- ja mineraalainete ainevahetus. HIGISTAMINE termoregulatiivne reaktsioon, mis peab ära hoidma organismi ülekuumenemise DEHÜDRATATSIOON veesisalduse langus HÜPERHÜDRATATSIOON veesisalduse tõus 10. Vitamiinid jagunevad: a) rasvlahustuvad b) vesilahustuvad 11. Millist vitamiini on võimalik sünteesida organismis ja millistel tingimustel? http://lemill.net/content/webpages/vitamiinid/view 12. Vitamiinide üleasanded organismis 13. Sisesekretoorsete näärmete ülesanded organismis. 14. Hüpofüüs, epifüüs Hüpofüüs e
Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS Ehituslikuks otstarbeks kasutatakse peamiselt puu tüve Aastarõngas Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp, haab ning valgepöök) Lülipuidulised, kus lüli- ja maltspuit on selgelt eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök) EHITUSMATERJALID 2 Korp – puu väline kaitsekiht Niin – korbaalune kiht, kus liiguvad toitemahlad Mähk – niine ja puidu vaheline õhuke kiht, kus moodustuvad uued rakud Puit – tüveosa, mille moodustavad aastarõngad
Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. Putuktolmlejate õied peavad tolmeldajate ligimeelitamiseks sisaldama toitu (nektarit ja õietolmu), olema silmapaistvad, et neid oleks lihtne leida või lõhnama ligimeelitavalt. (Nektar on magus ved...
Elektriväli looduses ehk äike Äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) osakeste ka laetud osakesi. Nende energia on tohutult suur. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetõttu on õhk umbes 50 km kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng (negatiivne). Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapi...
liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; Vee tähtsus rakus: On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Kasutatud materjal: · http://www.ninegemstones.com/body_elements.htm · http://www.grynefee.ee/tooted.php · http://www.hkpe.net/hkpe/human_body/chemical_level.htm · http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html · http://www.drhermann.at/aufklaerung/struma1.htm · http://www.grabovrat.com/weekly/grWeekly041121.html · http://www.evidencesofcreation.com/truth_of_life02.html · http://stevegarufi
areneb vesikeskkonnas • Vett vajatakse ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks organismist Vee tähtsus rakus • On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis, nt glükoos, keedusool, vitamiinid • Moodustab vesiniksidemeid • Vesi loob rakkude stabiilse sisekeskkonna, tsütoplasma põhiosa • Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina nt hingamisel) • Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee tähtsus loomadele • Loomadele on vesi kõige tähtsam toitaine • Nad vajavad vett selleks, et püsida hüdratiseeritud, kasvamiseks, organite tööks ning arenguks. • Loomad saavad vett paljudest kohtadest ning sellel on erinevad funktsioonid looma kehas. • Vesi on abiks seedimisel, tasakaalustab pH taste organismis, reguleerib kehatemperatuuri
juustukeha tekitavad. Ja eriliselt õrna maitsega toorjuust ongi valmis. Juustu valmistamine Tõelise juustu nime väljateenimiseks läheb aga sellel pätsikesel veel 6 kuud aega. Alles selle ajaga hakkab sellest saama tõeliselt peene teraga Parmesani tüüpi juust. Kuid süüa sünnib ta ka kogu küpsemisprotsessi vältel, aina muutudes lihtsalt juustukesest täiuslikuma poole. Juustu valmistamine Valmistamisest kokkuvõte: Juustu liigid Kõvaduse ehk veesisalduse järgi liigitatakse juustud :ekstra kõvad - rasvata osa veesisaldus mitte 51%, kõvad juustud veesisaldus 49- 56%, poolkõvad juustud 54 - 63%, poolpehmed juustud 65- 69% ja pehmed juustud 67- 75%. Rasvasisalduse järgi: kõrgrasvased - üle 60% rasva kuivainest (ilma veeta juustu osa) täisrasvased - 45- 60%, poolrasvased - 25 - 45%, väherasvased - 10-25% ja lahjad juustud alla 10% rasva kuivainest. Juustu liigid Soolasisalduse järgi jagunevad juustud soolased, mõõdukalt soolased
just seda. 11. Missugusest kolmest põhisõlmest koosneb pidevtoimeline võimasin? Nende sõlmede ülesanded? · Kokkulöömissilinder, kus toimub võitera moodustamine · Eraldussilinder, kus eraldatakse võiteradevaheline pett. Seal saab ka võitera jahutada vee piserdamisega võiterale · Teksturaator, kus või pressitakse. Samuti toimub seal deodoreetimine ja soovitud lisandite või juuretise lisamine, veesisalduse normaliseerimine 12. Miks eelistatakse piima separeerida 40-50 °C temperatuuril? Rasva eraldumine on parem ja sellega seotud energiakulu väiksem. Ei sobi pastöriseerimata piima puhul mikroorg, areng. Jahutada kiirelt pärast sep., et ei toimuks lipaaside mõjul lipolüüsi Saavutatakse parim koorimistäpp 13. Missuguses vahemikus võib olla või valmistamiseks kasutatava koore rasvasisaldus? 38 - 42% / 30-50% 14
seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värkselt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised. Suure veesisalduse (95-96%) tõttu kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel. Kurgid sobivad hästi dieeti pidavate inimeste menüüsse, sest nendes on suur veesisaldus ja vähe kaloreid. Meeldiva ja värskendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid. Mõnikord on kurgid üsna mõru maitsega, mis on tingitud kukurbitatsiini sisaldusest ja see on tingitud kurgile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu (kasvupinnase ebapiisav
Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu liigitus Juustu liigitatakse pamiselt kõvaduse ehk veesisalduse järgi. Lisaks kõvadusele liigitatakse juuste veel: Rasvasisalduse järgi Valmimise tingimuste järgi Tekstuuri järgi Soolasisalduse järgi Tooraine alusel Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, ilma laabita. Toorjuustu ei laagerdata, vaid ainult nõrutatakse. Click to edit Master text styles Sisaldab kuni 80% vett ning on Second level enamasti väherasvane. Third level Toorjuust on pehme ja kreemjas. Fourth level
mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu. Happelised, sest et muld rikastub eelneva pärast taimedele mitteolulise raua-ja alumiiniumoksiididega. Kuna alulised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 10.Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Vastus. Mullad erinevad üksteisest aluskivimi, lähtekivimi, värvuse, mulla lõimise, toiteainetesisalduse, veesisalduse, õhusisalduse, veeläbilaskvuse, soojenemiskiiruse poolest. 11.Millistes muldades on kõige aktiivsem mullaelustiku tegevus? Vastus. Viljakates, huumuserikastes, toitaineterikastes muldades. Nt. mustmuldades
õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.) 3. Anioonid negatiivselt laetud ioonid on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat- (HCO3- ja CO3-), fosfaat-(H2PO4- ja HPO42-), kloriid-(Cl-) ja jodiidioonid(I-). 1) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke
mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud, ulatus: 08,9, seismograafiga. Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 012 palli, vaatlustega, antakse hinnang. Eeldused maalihete tekkeks: nõlvakalle, nõlva pikkus ja ulatus, nõlva geoloogiline ehitus, pinnase niiskusesisaldus, temp.reziim. Looduslikud tegurid: erosioon, jõevee tõus sademete tõttu, veetaseme järsk langus, liivade filtratsioonimoodul. Inimtegevus: suurete puude mahavõtmine, veesisalduse muutimine, pinna ja pinnasevee liikumise takistamine, kaldalähedased ehitustööd, vibratsioon. Nõlvaprotsessidraskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Kiired: varisemine, libisemine. Aeglased: voolamine, nihkumine.
Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest. Söödavad, kivist saadud, soolad võivad olla värvilt õrnalt hallikad oma mineraalide sisalduse tõttu. On teada, et mõned isoleeritud kultuurid, näiteks Lõuna-Ameerikas, tarbivad soola väga vähe, kuna nende esivanemate jaoks oli väga tähtis taimetoitlus ning soola ei peetud tervislikuks. Sool teeb meile nii head kui ka halba. Ta on seotud keha veesisalduse reguleerimisega. Organism vajab soola, et hoida veresoontes piisaval kogusel vett. Kui kehas on liiga palju vett, suureneb vere kogus ja, kui see suureneb liiga palju, tekivad seal komplikatsioonid. Sool on kasulik ka juhul, kui organismis on mineraalide vaegus. Ning mõnele inimesele meeldib sool, kuna ta toob toidu maitse paremini välja. Soola liigtarbimine aga suurendab terviserikete riske. Ta on väga tihti kõrge vererõhu põhjustajaks, mis omakorda põhjustab südamerikkeid. Ajalugu
Hapnik, kõrged temperatuurid, erinevad kiirgused, kokkupuuted metalliga, õlide korduvkasutus kõik need faktorid soodustavad vabade radikaalide teket. Toiduõlide masskasutamisega kaasneb ka rasvumisrisk, sest õlis säilitatud toiduainete söömine rikastab organismi suure hulga kaloritega. · õli suurimad vaenlased on valgus, soojus, hapniku vaba juurdepääs Kuivatamine Kuivatamine on toiduainete lihtsamaid ja vanimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Lihtkuivatamine. Kuivatamine võib toimuda erinevatel temperatuuridel. Liiga jahedas kuivatamisel on vee aurumine väga aeglane ja toiduained võivad lõpuks hallitama minna. Liigne kuumus põhjustab küpsemist või kõrbemist. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on
Päevane veevajadus 2,5L vett. Ilma veeta uudab inimene elada 5-7 päeva. H2O bilanss – organismi siseneva vee mass peab olema võrdne organismist väljuva vee massiga. Organismi normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. ENDO – sisse tulev EKSO – välja minev Rakuhingamine dissimilatsiooniprotsesside kõige olulisem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP (glükogeen ja glükoosi molekulid = süsihappegaas + vesi + energia) Veesisalduse vähenemine organismis: 1,5-3% - janu 6-8% - kehatemperatuuri tõus, südamepekslemine, peapööritus ja –valu, hallutsinatsioonid 10% - pöördumatud muutused organismis 15-12% - surm (veri on niivõrd “paks”, et süda ei suuda tagada normaalset vereringet) Hüdrofiilsus – ainete omadus lahustuda vees Hüdrofoobsus – ainete omadus mitte lahustuda vees
Ülesanne 12. Variant 4 Kompressoris, mille tootlikkus on q = 125 Nm3 tunnis, surutakse õhk kokku rõhuni p = 7 bar ülerõhku. Kui palju eraldub ühes tunnis kompressori järeljahutis vett, kui siseneva õhu temperatuur on t1 = 8°C ja suhteline niiskus a = 80% ? Suruõhu temperatuur järeljahutist väljumisel on t2 = 27°C ja suhteline niiskus b = 30 %. Vastus anda l/h. Valemid ja arvutuskäik Leiame kompressori sisendõhu absoluutse veesisalduse. Selleks kasutame graafikut (sele 24, lk 27 R.Soots ,,Pneumaatika ja pneumoseadmed") Siseneva õhu temperatuuri t1 = 8°C puhul saame kastepunktiks 9 g/m3. Absoluutseks niiskuseks saame suhtelise niiskuse 80% ja temperatuuri 8°C puhul seega: 0,80 x 8 = 6,4 g/m3 . Siit saame kompressori töö korral ühes tunnis sisse võetava õhu veesisalduse: 125 x 6,4 = 800 g/h = 0,8 l/h Arvutame kompressori poolt ühes tunnis kokku surutud õhu ruumala p1 1bar
transpiratsioon, - veeaurumine taimedest konsistents, - mulla voolavus aste, oleneb veesisaldusest, välisjõududest, taimedest jaguneb: tahke, pooltahke, plastiline, voolav kahanemispiir, - voolavuse astmete vahel olevad piirid plastilisuspiir, voolavuspiir, paisuvus, - omadus mulla niiskumisel mahtu suurendada plastilisus, - omadus muuta välisjõudude mõjul kuju ning jõu lõppedes taastada esialgne kuju kleepuvus, - omadus teatud veesisalduse juures esemetele kleepuda sidusus, - mulla võime osutada vastupanu välisjõududele mis proovivad osakesi üksteisest lahutada elastsuspiir, - teatud surve mille korral mulla endine kuju enam ei taastu kõvadus,- mulla võime osakesi koos hoida kui välisjõud kimbutavad kõvaduspiir, - väikseim surve mille juures mulla osakesed purunevad plastilisusindeks, - näitaja mulla küpsus, - mulla seisund kus absoluutselt kõik näitajad on parimas seisus harimiseks
c) osaleb lihastöös, selle puudusel tek. krambid d) vahendab biosignaale, nt hormoonmõju rakkudele e) selle puudusest tingitud luudehõrenemine ehk osteoporoos f) saame loomsetest toiduainetest (piim, kala, liha), taimedes palju ühendeid, mis takistavad Ca imendumist Mg funktsioonid: a) väga paljude ensüümide aktivaator, inimeses ligi 300 ensüümile b) raskeltrahustuvate sooladena luukoe koostises c) vastutab närviimpulsside ülekande eest d) vastutab ka veesisalduse regulatsiooni eest e) klorofüllis keskne element taimedes f) saame taimsest, aga ka loomsest toidust Cl (organism kasut. Cl-ioone) a) naatriumiga soolaka maitseaistingu tekitamine keelel b) maos soolhappe süntees täiskasvanu maonõre pH on vahes 1,5 2,5 (lagundab ka nt õmblusnõela ööpäeva jooksul) c) ainsa anioonina tasakaalustab Cl positiivset üldist laengut d) Cl-ioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises 3. Mikroelemendid
Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. DOT standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab enndast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on ALLA 165 Cº -SÕIDUKEELD! Vahetage pidurivedelik koheselt! Pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur, keemistemperaatuur on liiga madal! ALLA 175 Cº -VAHETA LÄHIAJAL! Pidurivedelik on veel kasutatav. Üle 175 C° on korralik pidurivedelik. Vaheta juhul, kui õli on vanem kui 2 aastat Kasutatud kirjandus: http://www.ladu24.ee http://www.google
Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. Standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on alla 165 Cº, siis tuleb vahetada pidurivedelik koheselt! Sellisel juhul pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur ning keemistemperatuur on liiga madal. Kui temperatuur langeb alla 175Cº, siis autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal. Üle 175 C° on tegemist juba korraliku pidurivedelikuga.
Nomexit on kasutatud ka tema unikaalsete akkustiliste omaduste pärast. Nomex peegeldab kõrgsagedusega helisid ja võimendab kesk ja-madalsagedusega helisid. Nomexi töötlemine Nomexi töötlemise peab põhinema kergel niiskuse imendumisel ning tuleb arvestada selle halba vastupidavust UV-kiirguse suhtes. Algselt kuldsed kiud muutuvad UV-kiirguse tulemusena vasekarva pruunideks ning kaotava dligi 75% oma vastupidavusest. Nomexi kiud võivad üksteisest erineda veesisalduse poolest, sisaldades kuni 7% vett. Suure niiskusega kiudaineid kuivatatakse. Kosmosetüüstuses kasutatakse nomexit veesisaldusega vähem kui 3 %. Aramiidi kiudainete lõikamiseks on vaja spetsiaalseid kääre Nomex Nailon Nailon on sünteetiline polüamiid, mida kasutatakse enamjaolt kiudainete tööstuses. Neilonil on kaks polümeeri : polüheksatüleendipinamiid ja põlü--kaproamiid. Nailoni sülamistemperatuur on 190°C-350°C. Esmakordselt sünteesiti see Wallace Carothers`I poolt 28
tamm - raskeim ja tugevaim eestis, lülipuiduline, dekoratiivne, viimistlusmaterjalina peamiselt saar - lülipuiduline, kõva, hästi töödeldav haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus
Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. Standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on alla 165 Cº, siis tuleb vahetada pidurivedelik koheselt! Sellisel juhul pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur ning keemistemperatuur on liiga madal. Kui temperatuur langeb alla 175Cº, siis autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal. Üle 175 C° on tegemist juba korraliku pidurivedelikuga.
Mahetootmise ülesandeks on tuua taime- ja loomasaaduste kaudu loodusele algupärast energiat ja "organismi ehitusmaterjali" toidulauale. Niisamuti kui müüri ladumisel peavad olemas olema vajalikud asjad: liiv, tsement, kivid ja kui neist ühte ei jätku, siis õiget müüri ei saa.Nii on ka organismiga, kui selle ülesehitamiseks õiges vahekorras tervislikke komponente ei jätku, siis tervet organismi ei saa. Mineraalväetistega "rikutakse" normaalne kasvutempo - taimerakud suurenevad veesisalduse läbi, rakumembraanid muutuvad õhukeseks ja taimehaigustele vastuvõtlikuks. Väetisele peab järgnema haigust pidurdav mürk, sellele omakorda sitikamürk jne.Iga keemiakombinaat kinnitab, et tema mürk on kahjutu... Ainult, et siiani on agrokemikaalide hulgast leitud juba enam kui 50 mürki, mis ikkagi osutusid kahjulikuks. Alguse tegi lahti DDT. Igal aastal tegelikult kahjulikuks osutunud mürkide nimekiri pikeneb. Keemiakontsernid pakuvad kiiresti kahjuliku asemele uue, "mitte- kahjuliku"
Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Kuidas hoiduda äikse eest? Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paiigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu.Majades tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni) ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana). Eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest.
3.Naha rasunrmete sekreedi koostisosa 4.Lahusti osadele vitamiinidele. Osadel kllastamata rasvhapetel on vitamiinidega vrdne thtsus organismis 36. ORGANISMIS OLEVA VEE JAGUNEMINE: 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 60 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuvline e. ekstratsellulaarne vesi 40 % kehakaalust; mbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjkide ja reglaatorainete viimine rakku ja rakust vlja. 37. DEHDRATSIOON; HPERHDRATSIOON: DEHDRATSIOON- veesisalduse langus HPERHDRATSIOON- veesisalduse tus 38. HPOTOONILINE HPERHDRATSIOON: 39.VITAMIINID; JAGUNEMINE NIMI LESANDED KUS LEIDUB AVITAMINOOSI TAGAJRGA RETINOOL LOOTE NORM. ARENG, RAKKUDE PALJUNEMINE, NGEMISPROTSESS, EPITEELI ARENG, SUGUFUNKTSIOON MEREKALADE JA MERELOOMADE MAKSA LIS (TURSK, MEREAHVEN, HAI, VAAL, HLJES), JKARU RASV, MUNAREBU, SUVINE PIIM, VI, SALAT, SPINAT, HAPUOBLIKAS, (KLOROFLL), KAALIKAS (KAROTIIN) KANAPIMEDUS, HIRED
Mördi valmistamisel on soovitatud kasutada ka kustutamata lupja, kasutades eralduvat soojust kivistumisprotsessi kiirendamiseks. Selline segu olevat ka plastsem ja lubavat lupja kokku hoida. Võib arvata, et sellisel juhul on tavalisest ulatuslikum liiva ja lubja vaheline reaktsioon, mil vastavatel piirpindadel tekib õhuke kaltsiumsilikaadi kiht. On väidetud, et ajalooliste mörtide väga suure lubjasisalduse korral ongi tegu pulbrilise kustutamata lubja kasutamisega, kuna suure veesisalduse korral kipub rohke lubjasisaldusega mört pragunema . Kasutatava lubja kustutusviisi ja saadud mördiühenduse kvaliteedi seose hindamisel erinevate autorite arvamused lahknevad. Usutavam on siiski eriliste segamisvõtete ja koos liivaga kustutamise kasutamine, kuna kustutamata lubja korral on ebaühtlase paisumise risk väga suur. Tüüpiliseks õhklubimördi survetugevuseks arvatakse olevat ligikaudu 1MPa, tõmbetugevuseks aga 0,5MPa. Siin erinevad autorite andmed jällegi oluliselt. Olgu
külmuvad keskmised jõed isegi põhjani ja esineb äravoolukatkestusi. 5) jõeoru tüübid- joonised vihikus <- sälkorg , sängorg, kuristikorg, kanionorg,lammorg ja moldorg. 6)põhjavee kujunemine sademed-> infiltratsioon [ e. Sademetevee imbumine põhjavette, mis sõltub kivimite poorsusest, kivimite veejuhtivusest ( vettpidav ja vett läbilaskev)], mis omakorda isel. Põhjavee liikumist. Maakoore üllemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit (e. Vöönd , kus täidab lõhesi ja poore õhk ning vesi võib seal esineda ajutiselt) ja küllastusvööndit (e. Vöönd, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht ) 7)põhjavee kaitsetööd- Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest( lekkivad veetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine) mida kauem on vesi aeratsioonovööndis, seda parem puhastumine
Talvel on madal veeseis Jenissei on jõgi Venemaal Lääne ja IdaSiberi piiril. · Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. · Ta toitub peamiselt lume sulamisest · Suurvesi kestab 23 kuud. · Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. Voolav Voolav vesi vesi kujundab kujundab pinnamoodi PÕHJAVESI Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning vesi esineb seal ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul Termaalveed on kõrgema
täistellis 1850...1950 kg/m3 õõnestellis 1200...1300 kg/m3 õõnesplokk 1300...1400 kg/m3 Tegemist on materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veeimavus 10...15% Selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2min 4 Niiskuskahanemine = 0,2...0,4 mm/m
Pooluste lähedal on reljeef kaetud polaarmütsikestega Magnetväli CALLISTO Kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, albeedo 0.2 Päevane pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C Koosneb poolenisti veest Pind on tihedalt täis meteoriidikaatreid Kraatreid ümbritseb külmunud vesi, mis tekitavad suurkuu pinnale erevalgeid laike Iseäralikud on suured kraatrid, mis on täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt Suure veesisalduse tõttu on reljeef tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/jupiterweb http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet) http://www.solarviews.com/eng/jupiter.htm http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/vaata-taevasse- heledalt-sarav-jupiter-ennustab-haid-aegu.d?id=25870947
Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu. Majades tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni) ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana). Eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest. Kasutatud kirjandus · http://wiki.elfaelektroonika.ee/index.php?title=Staatiline_elekter · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike · http://www.rescue.ee/14926
glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, toodab verevalke, talletab varuaineid, lagundab kahjulikke aineid, lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Loode 100%, vastsündinu 80%, täiskasvanu 70%, vanur 50%. 10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Janutunne 5% Eluohtlik 20% 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Erituselunditega. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Neerud, kopsud, nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. 1012 cm pikad, 56 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist, neerusäsist, neeruarterist, neeruveenist, kusejuhast, näsast
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombin...
2.3 Elutähtis vedelik Vesi on keskkond, milles toimub seedimine, toitainete transportimine, energiavahetus ja elusaine sünteesimine. Mida noorem inimene, seda rohkem on temas vett: 3kuises lootes 95% vastsündinus 80% täiskasvanud mehes 6570% naises 4060%. Noore organismi kudedes on seepärast rohkem vett, et seal kulgeb ainevahetus intensiivsemalt. Kui eakas inimene muutub kuivetuks, jääb väiksemaks ja kortsulisemaks, siis põhjustab seda ka veesisalduse vähenemine kõhres, lihastes ja nahaaluskoes tegelikult kogu kehas. Kuid vesi ei ole kehas üksnes lihtne lahusti. Vesi võtab osa paljudest elu tagavatest biokeemilistest ja füsikokeemilistest reaktsioonidest. Ja vee molekulid on organismi ehituskivid, nagu kõik teisedki keemilised ühendid. Vesi on asendamatu. Toiduta võib inimene elada 4050 päeva, ilma veeta kümme korda vähem. Kõrbesse eksinud inimesed suudavad veeta elada ligikaudu kolm päeva, mõned on hukkunud kiireminigi
rakku ja rakust välja. Organismi päevane veevajadus on 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. Regulatsioon - kesknärvisüsteem, ADN (antidiureetiline hormoon), neerupealiste koore kortikosteroidid. 27.Dehüdratatsioon, hüperhüdratatsioon Dehüdratsioon - veesisalduse langus organismis. Töövõime langeb. Teatud määral on võimalik töövõimet tõsta, kui enne aktiivset tegevust tarbida vett. Hüperhüdratsioon - veesisalduse tõus. 28.Hüpotooniline hüperhüdratatsioon Tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku manustamisel peale suurt vedelikukaotust. Tulemus - langeb vereplasma osmootne rõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Tagajärg - krambid, hallutsinatsioonid, ajuturse.Peale suurt higistamist tuleb lisaks veele tarbida ka mineraalaineid. 29
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
