KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja dii...
kulu, kg/m3 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 250 1,26 1,32 1,38 300 1,3 1,36 1,42 350 1,32 1,38 1,44 400 1,31 1,4 1,46 500 1,44 1,52 1,56 Laboratoorse koostise arvutused on tehtud eeldusel, et liiva ja killustiku veesisaldus on 0%. Tööstusliku koostise puhul arvestatakse täitematerjali tegeliku niiskusega, mistõttu on tööstusliku segu koostise puhul vee kogus väiksem ning liiva ja killustiku osakaal suurem. Proovisegude konsistentsi kontrollimine Betooni konsistentsi määramisel peab segu katsetamiseks kasutama ühte järgnevatest katsetest: 1. Vajumiskatse 2. Vebe katse 3. Tihendatavuskatse 4. Valguvuskatse
Kui tolmlemine – õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele – on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Vili moodustubki enamasti emaka sigimikuosast. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevat tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid. 32. Viljade klassifikatsioon, selle alused. Tüüpide näited. LIIGITUS TEKKIMISE PÕHJAL - Paljasvili - vili, mis on tekkinud ainult sigimikust
· sünteesides rasva süsivesikutest lipogenees. 1. Depoorasv kuulub pidevalt uuendamisele. 2. Energeetiliste kulutuste suurenemine põhjustab rasvhapete vabanemise rasvkoest (lipolüüs). Rasvade ainevahetust reguleerib kesknärvisüsteem. Mõningate hüpotaalamuse tuumade kahjustuse korral häirub rasvade ainevahetus, mis viib kas organismi rasvumisele või kõhnumisele. 36. Vee- ja mineraalainete ainevahetus. Täiskasvanud inimese keha veesisaldus on ligikaudu 50- 60%. See vesi jaotub organismis erinevate kudede vahel ebaühtlaselt. Nii on vere veesisaldus 92%, aju hallainel 84%, luukoel 22%. Vesi on organismis paljudele keemilistele ainetele lahustiks ja võtab aktiivselt osa ainevahetusprotsessidest. Veeta organism hukkub. Täieliku nälgimise korral, kuid vee saamisel elab inimene 40-45 päeva. Kehakaalu kaotus võib seejuures ulatuda 40%-ni. Vee puudumisel põhjustab juba 10%-line kaalukaotus
Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Bakterirakke isloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu 4. spoorid, mis moodusuvad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks:rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja ainevahetus aeglustub.Ühes rakus moodustub üks spoor. Spoorid võivad säilida idanemisvõimelistena väga pikka aega. 39. Bakterite kasv ja paljunemine. Bakterite paljunemine toimub pooldumise teel.Taoimub ainete biosüntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. Rakukest ja plasmamembraan sopistuvad sisse. Moodustub rakuvahesein. Tekib kaks tütarrakku. Generatsiooniaeg on ajavahemik, mis kulub bakterite populatioonis rakkude arvu kahekordistumiseks.
ruumi hõivamine Klonaalse kasvu tunnused levimiskaugus emataimest, kasvu alustamise edukus, viljakus, uue ruumi hõivamine, ruumi hoidmine, eluiga, häirimiste talumine Lehe veesisaldus,lehe eripind suhteline kasvukiirus, plastilisus, kohanemisvõime, stressitaluvus, lehe eluiga Võsu kõrgus konkurentsivõime Võsu mass konkurentsivõime, viljakus
4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline kaltsiumivaegus võib tekitada hilisemas elueas luude vaevusi.
SO3 + H2O = H2SO4 3SO2+H2O = H2SO3 ja karteris tekkinud väävelhapped satuvad karterist õli hulka. Kui õli on teatud happelisuse, mida iseloomustatakse happa arvuga, siis tuleb teostada õli vahetus. Happearv määratakse 1g õlil, millele lisatakse KOH nii palju mmg kuni õli muutub neutraalseks ja seda kogust nimetataksegi happearvuks. HANGUMISTEMPERATUUR See on tähtis näitaja mootori käivitamisel külmal aastaajal VEESISALDUS Vesi soodustab õli hapendumist, tekitab õliga segunemisel emulsiooni, mis on halva määrimis omadustega, ummistab filtreid. Õli kuumutamisel üle 100°C õli omadused paranevad. ÕLILISANDID Mineraalõlid koosnevad baas ehk toorõlist ja lisanditest. Lisandeid lisatakse, et parandada baasõlide omadusi. Õlide omadusi võib liigitada 2 suurde gruppi: õlifiskoosus õli kvaliteeti määravad omadused (määrimisvõime, korrosiooni
2. Maitse ja lõhn peavad olema puhtad 3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline kaltsiumivaegus võib tekitada hilisemas elueas luude vaevusi.
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Vili moodustubki enamasti emaka sigimikuosast. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevad tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris 42 teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid. 52. Viljade klassifikatsioon, selle alused. Tüüpide näited.
Bituumenid: 1,2…17,7% orgaanilisest ainest sõltuvalt turba botaanilisest koostisest. Sellest saab eraldad vaiku, süsivesikud, tõrvhapped, tõrvad, asfaltiinid, õlid. Probleemiks on bituumenid rabaturbas. Turba hüdrofüüsikalised omadused Enamlevinumateks näitajateks turbalasundi hüdrofüüsikalisteks näitajateks niiskus (veesisaldus), tihedus, pinnasevee pinge ja veejuhtivus. Vesi ja kuivaine Turvas koosneb veest, tahkest faasist ja gaasist (CH4 – metaan). Veesisaldus väljendatakse kas vee massi ja proovi summaarse massi suhtena, protsentides. varieerub 0…100%. Levinud on ka väljendamine vee massi ja kuivaine suhtena protsentides või kg/kg. Siin tulemused varieeruvad 0…3000 (4000) % vahel või 0 kuni 30(40) kg/kg. Viimane tähendab, et 1 kg kuiva turba kohta tuleb kuni 40 kg vett. Seepärast turba kasutamiseks majanduses tuleb looduslikus seisundis lasundist kaevandatud massist eemaldada suur kogus vett, mis on ei ole selles vaba veena. Vesi
· Koosneb valgust · Sisaldab sahhariide · Vähendab tundlikust lüsotsüümile ja peroksiididele Sisaldab rohkesti dipikoliinhapet · Vähendab kuumatundlikust Sisaldab ühe koopia kromosoomist, ribosoome, tRNAsid, osasid ensüüme ja varuvalke · Glükoosiensüümid on vajalikud ATP sünteesiks · Spooris on ka rohkesti fosforglütseraati, mis on energeetiliseks varuaineks Spoor on termoresistentne · Sest et on väike veesisaldus · Spooride hävitamiseks tuleb neid kuumutada 121°C juures autoklaavis · Kuiv kuumus kahjustab spoori DNA-d, niiske kuumus valke o Spooride säilumine: Võivad säiluda väga kaua, kui on kaitstud kiirguse eest · Vanimad idandatud spoorid - 250 milj aastat vanad spoorid leiti New Mexico kõrbest 800 m sügavuselt endise ookeani alalt väljakaevatud soolakristallidest o Sporulatsiooni indutseerivad: Ebasoodsad keskkonnatingimused Mg
Lehe temperatuur saab olema väiksem kui õhutemperatuur, kui õhulõhed on lahtised, õhk on kuiv, kiirgus on väike, tuule kiirus on suur. Taime tegelik temperatuur sõltub kasvuvormist ja taime piires oluliselt varieerub. Kuidas võimaldab elastne rakusein põua tingimustes raku veepotentsiaali kiiret langust vähendada? Lühike vastus võiks olla, et elastne rakusein võimaldab säilitada turgorit ka olukorras kus raku veesisaldus märkimisväärselt väheneb. Vesi difundeerub rakku osmoosi teel, mille tagajärjel rakk paisub, saavutades pingusseisundi ehk turgori. Kui rakk on veega küllastunud ja süsteem on tasakaalus, on veepotentsiaal nii raku sees kui ka väljaspool rakku ühesugune. Elastsed rakuseinad ja osmootikumide vähendamine võimaldavad tagada põua kestel fotosünteesivate rakkude piisava veevarustuse. Põua tingimustes toimub veekadu peamiselt veesäilitus-rakkudest, mitte aga fotosünteesivatest
1.3. Vesi kasvupinnastes Vett vajavad oma elutegevuseks nii taimed kui ka aineringes osalevad mikroorganismid ja mullafauna. Kui kasvupinnases on küll piisavalt toitaineid, kuid puuduks vesi, ei saaks taimed toitaineid kasutada, kuna taimed omastavad toitaineid ainult vees lahustunud kujul. Taimede veevajadus on väga suur: ühe grammi orgaanilise aine moodustamiseks kulub 300 … 1000 grammi vett. Teiselt poolt aga on kahjulik ka kasvupinnase liiga suur veesisaldus, kuna vesi tõrjub pooridest välja õhu ning taimejuured ja mikroorganismid satuvad hapnikupuudusesse, mistõttu nende elutegevus pidurdub. Liigne vesi, mis ületab kasvupinnase veemahutavuse, nõrgub sellest läbi ning viib endaga kaasa ka osa taimetoitaineid; seda nähtust nimetatakse toitainete väljauhteks. Lisaks ei talu veega küllastunud pinnas koormust ning on ebastabiilne. 14
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
vahemikus 20…40 mm. Tänu sellele on veetorukatelde survealuste osade seinapaksused ja 10 järelikult tühimass samadel katla parameetritel palju väiksemad samaväärsete leektorukatelde massist. Katlas oleva vee kogust m hinnatakse katla suhtelise veesisalduse ω järgi: ω = m/D [h] Kui katla aurutootlikkus on D kg/h ja vee mass katlas m kg, saame katla suhtelise veesisalduse ω ajaühikutes (tundi h). Füüsikaliselt näitab katla suhteline veesisaldus aega tundides, mis kuluks kogu katlas oleva vee aurustamiseks ja auru viimiseks töö-parameetriteni nimirežiimil. Veetorukatelde väikese läbimõõduga elementides sisalduva vee mass on suhteliselt väike, ω = 0,25…0,5 h leektorukatelde vastava näitaja väärtuste 1 h ja rohkem vastu. Seetõttu on veetorukatelde sissekütmise aeg palju lühem ja aurutootlikkuse reguleerimine vastavalt auru tarbimisele operatiivsem. Teiselt poolt aga
moodustavad spoore. Spooride asetus bakterirakus on liikide piires erinev. Selle abil on võimalik hinnata bakteriliiki. Osad spoorid asetsevad bakteriraku ühel pool otsas (subterminaalsed bakterid), teistel on endospoor bakteris rakuseina lähedal. Mõnedel bakteritel asuvad spoorid keskel. Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Nad taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus). Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine Viirused on üliväikesed elusorganismid
Saadud alglähend tuleb täpsustada kandevõime kontrolli abil. 4.6 Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid “lubatud” surve qu väärtusi. qu suurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Lähtudes eesti geotehnika kogemusest ja mõningate teiste riikide normidest (SNiP, DIN) on tabelis 4.1 esitatud lubatava surve 26 suurused eesti põhilistele pinnaseliikidele. Tabel 4.1 Lubatud surve suurused 2 Pinnase liik qu (kN/m )
elu. Kui töötamast lakkaksid mõlemad neerud, ootaks organismi tõsine kriis: vesi, uurea ja kaaliumioonid kuhjuksid kehas kiiresti, sest organismil puuduks võimalus neist vabanemiseks. Ainus ravi on neerusiirdamine. 1) Jääkproduktide ja veesisalduse regulatsioon Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Universaalse lahustina on vesi asendamatu keskkond, milles toimub enamik raku ainevahetuslikke reaktsioone. Oluline on hoida kudede veesisaldus kindlal tasemel, vett ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe. 65 kg kaaluvas inimeses on ligikaudu 40 l vett. Sellest 28 l on rakkudes (rakusisene vesi). Ülejäänud rakuväline vedelik koosneb 9-10 l koemahlast ja 2-3 l vereplasmast. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsiooni põhiline roll on neerudel. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Selleks filtreerivad neerud pidevalt verd. Eritamine on protsess, kus toimub jääkide eemaldamine kehast
(Lisa: soojusjuhtivus – soojushulk vatt’ides, mis läbib puitmaterjali (pindalaga 1 m2 ja paksusega 1m), kui vastaspindalade temperatuuride vahe on 1ºC.) Omaduste võrdlus: Soojusjuhtivus puidus (võetuna paljude liikide keskmisena) on pikikiudu 0,31 W/m x ºK ja ristikiudu 0,17 W/m x ºK. Säsikiirte tõttu on soojusjuhtivus puidu radiaalses suunas veidi suurem kui tangensiaalses suunas. Puidu soojusjuhtivust mõjutavad tegureid on palju: • Tihedus • Veesisaldus • Ekstraktiivainete sisaldus • Puidukiudude suund • Mikrofibrillide kaldenurk • Puidurikked (oksakohad, lõhed jne.) • Temperatuur Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam on puit, seda suurem on suujusjuhtivus. Seega soojusjuhtivus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskusesisalduse tõusuga.
Süttimistemperatuur on leekpunkti temperatuurist kõrgem temperatuur, mille juures vedel- kütuse aur põleb pärast süttimist vähemalt 5 sekundit. Kerge kütteõli Kerget kütteõli (ahjukütus, küttepetrool) kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja laevadel. Suvine ja talvine kergkütteõli erinevad oma viskoossuselt. Näiteks Eestis kasutatava talvise kergkütteõli hangumispunkt on max 35 °C, üldine väävlisisaldus kuni 0,5%, veesisaldus aga kuni 0,03%. Kergkütte- õli alumine kütteväärtus on piirides 11,4...11,9 MWh/t. Kerget kütteõli imporditakse Eestisse Leedust, SRÜ riikidest ja Soomest. Küttegaas Maagaasi ehk looduslikku gaasi toodetakse gaasimaardlaist või nafta kõrvalsaadusena. Maagaas transporditakse tarbijateni torustike kaudu suure rõhu all (5,5...12,0 MPa). Eestisse imporditakse maagaasi Venemaalt. Teine moodus on gaasi veeldamine (LNG) ja siis transportimine spetsiaalsetes tankerites või tsisternides.
lm3 betoonisegus[kg], Y - veesisalduslm3 /Ts betoonisegus [kg]. 4.2.4Liiva ja ki ustiku kulu arvutus Antud laboratoorsest66s v6etaksearvutustealuseksiihestkiiljest absoluutsetemahtude printsiip ja teisestkiiljest tingimus,et killustiku teradevahelisedflihikud on tiiidetud mtirdisegugaegapuutu omavahelkokku . Absoluutsetemahtudeprintsiip v6rrandikujul 1m3kohta: T" L * *K *V =l, kus Ts,L, Kja v -tsemeudi,liiva,killustikuja veesisaldus p,, p' pr pv ftgl. pL lmr betoonisegus tibedus| 4 sernendiabsoluutne l. p, fii"ureru LM -J til"au.l l. o" killustikulcra l I+ l . "" - veetileousl l. tihedus Ln ) Ln'l Ln'J
Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. · O 65-75 % · C 15-18 % · H 8-10 % · N 1,5-3,0 % · P 0,2-1,0 % · S 0,15-0,2 % Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80 %. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Enamiku organismide veesisaldus jääb vahemikku 70-95%, kuid näiteks mõnede meduuside rakkudes on vett 98 %. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks.
tsentrioolist. Kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotumises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhtuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. TÄHTUSU/ÜLESANNE: kest takistab taimeraku 17 liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine- tugifunktsioon.
Ensümaatiline aktiivsus Kõrge Madal e Hingamise aktiivsus Kõrge Puudub või minimaalne Makromolekulide süntees Toimub Puudub Kuumataluvus Madal Kõrge Kiirgustaluvus Madal Kõrge Tundlikkus lüsosüümile Suur Puudub Veesisaldus Kõrge (80-90%) Madal (10-25% südamikus) SASP valgud Puuduvad Esinevad säilumist mõjutab kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Lagunenud DNAga endospoor ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad väga kaua säiluda. Endospoori teke ja idanemine - Idanemine on palju kiirem protsess, kui spoori moodustumine. Spoorid
ajal pidevalt. Tehnoloogiast oleneb ka valmimisaeg, võib ulatuda mõnest nädalast kuni aastani. Omadused - toitev, kauaaegse säilivusega, hea maitse, sisaldab kergesti omastatavaid ja täisväärtuslikke valke, erinevaid piimarasvu, mineraalaineid ning vitamiine A ja D, head kaltsiumiallikad, aitab kaitsta kaariese eest, hoiab suu pH vajalikul tasemel. Feta - toorjuust, mida pressituna ja kuubikuteks lõigatuna soolvees hoitakse. Juustude tüübid Veesisalduse järgi (rasvata osa veesisaldus %): · Eriti kõva (mitte üle 51) - parmesani tüüpi juustud · Kõva (49-56) - emmentali tüüpi juustud · Poolkõva (54-63) - edam, gouda, tilsiti ja cheddari tüüpi juustud · Poolpehme (61-69) - esrom tüüpi juustud · Pehme (67-70) valgehallitusjuustud Rsavasisalduse järgi (rasvasisaldus kuivaines): · Kõrgrasvane (mitte alla 60) · Täisrasvane (45-60) · Väherasvane (25-45) · Lahja (10-25) · Pehme (alla 10) Soolasisalduse järgi:
gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja vähepüsiv. Tavaliselt on põuakartlikes ja parasniisketes muldades see osa mulla pooridest täidetud õhuga. Kõrge põhjaveeseisuga liigniisketes muldades tuleb aga taimede veega varustamisel arvestada ka kergesti liikuva veega ehk nn. toetuva kapillaarveega (WkWv). Et taimed oleksid optimaalselt vee ja õhuga 27 varustatud, peab mulla veesisaldus olema väliveemahutavuse ja kapillaarvee katkemise niiskuse piires (WvWkk). Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Parasniisketes ja põuakartlikes muldades on see väliveemahutavuse ja närbumispunkti vahe
väliveemahutavuse (WmaksWv). Kuna see vesi allub automorfsetes muldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja vähepüsiv. Tavaliselt on põuakartlikes ja parasniisketes muldades see osa mulla pooridest täidetud õhuga. Kõrge põhjaveeseisuga liigniisketes muldades tuleb aga taimede veega varustamisel arvestada ka kergesti liikuva veega ehk nn. toetuva kapillaarveega (WkWv). Et taimed oleksid optimaalselt vee ja õhuga varustatud, peab mulla veesisaldus olema väliveemahutavuse ja kapillaarvee katkemise niiskuse piires (WvWkk). Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla 45. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD. See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Parasniisketes ja põuakartlikes muldades on see väliveemahutavuse ja närbumispunkti vahe (Wv-Wnärb), liigniisketes
uuesti veresoontesse tagasi tulemuseks normaalne püsiv veremaht. Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik
aruannetes praktiliselt ei kajastata, on kokku lepitud, et see ei mõjuta pinnase kandeomadusi), orgaaniliste ainete sisaldus( sellest võib sõltuda paljud järgnevad pinnaseomadused, määratakse). 2)Füüsikalised omadused- eritihedus ehk tahke faasi tihedus tihedus kuivtihedus veesisaldus ehk niiskus poorsus küllastusaste (pooride veega täidetuvus) plastsus 2) Vesiomadused- pundumine Leondumine Pehmenevus Kuivamisvajumine Veemahutuvus Kapillaarsus Veejuhtivus
Uriini eritust saab õde mõõta mähkme kaalumisega, uriini kogumisega plastikkotti (Uribag) või kusepõie püsikateetri abil. (Tunell 1998, Mott jt 1990.) Oluline on hinnata intubeeritud laste diureesi ka naha (higistamine- lapsel eraldub 1 m 2 kehapindala kohta umbes 400 ml higi võrreldes täiskasvanu ühe liitriga), limaskestade, oksendamisel okse koguse ja muude eritiste (süljevoolus, roojamine) järgi. Vedelikukadu hinnates on oluline teada, et ajalistel vastsndinutel on veesisaldus 75% ja täiskasvanutel 60%, seetõttu kaotab ta naha kaudu vedelikku kuni 100g/m2 tunnis. (Kelsey & McEwing 2008.) 5.5. Intubeeritud lapsega suhtlemine ning turvalise keskkonna tagamine 5.5.1. Intubeeritud lapsega suhtlemine Suhtlemine ei sisalda ainult sõnalise keele kasutamist kõnes ja kirjas, vaid ka informatsiooni sõnatut edastamist näoilmete ja kehaliigutuste abil. (Roper jt 1999.) Intubeeritud lapsega suhtlemine on probleemiks intensiivravi osakondades
pinnase üldmahtu. Poorsus (n%) on pinnase pooride mahu suhe pinnase üldmahtu. Ehitusgeoloogias kasutatakse sageli poorsustegurit (e), mis näitab pooride ja tahke osa mahu omavahelist suhet. Plastsus on muutumine välisjõu mõjul ilma purustamiseta ja uue kuju säilumine jõu kadumisel. Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse. Nende vahe kannab plastsusarvu nime. Veesisaldus e. niiskus (w%) pinnases leiduv vabavee osa, mis eraldub kuumutamisel 105deg juures. Praktikas kasutatakse kaalu- ja mahuniiskuse mõisteid. Turbas (orgaanikat sisaldavas pinnases) võib see olla 700% 3)Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis? Kilevesi (kelmevesi), on vesi, mida molekulaarjõud seovad mullaosakestega üle hügroskoopsusniiskuse. Erinevus hügroskoopsusveest on selles, et kilevett siduvad jõud on tunduvalt väiksemad ja seetõttu
järgi). Kralli jt. (1980) detailsema klassifikatsiooni järgi kuuluvad uuritud niisked luhaniidud märgade aasarohumaade ja märjad luhaniidud suurkõrreliste lammirohumaade alla. Tegelikkuses erinevad nende kahe kasvukohatüübi niiskustingimused vähe. Märjas on kevadine üleujutus pikaajalisem, seega on ka mulla veega küllastatus kogu vegetatsiooniperioodil suurem. Meie mõõtmisel oli soojal suvepäeval (26. juunil 2002) mulla huumushorisondi keskmine veesisaldus niiskes kasvukohatüübis 41,9±5,3% ja märjas kasvukohatüübis 53,4±9,5% (lisa 4). Uurimisala luhad jaotati niitude kasutustraditsioone ja majandatavust arvestades järgmiselt (tabel 1): 1. regulaarselt niidetav ala (A); 2. lühemat aega majandamata ala (B); 3. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on hiljuti taasalustatud niitmisega (C); 4. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on loobutud
Pilt ja alltekst: Soodsates tingimustes paljunevad bakterid kiiresti ja moodustavad koloonia. Igast söötmele sattunud bakterist areneb üks koloonia. Bakterite kolooniad võivad olla eri värvi. * Miks ka soodsates oludes bakterid siiski ühel hetkel enam ei paljune? Osa baktereid moodustab spoore Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Spoorid taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi, näiteks kõrget ja madalat temperatuuri, kuivust, kiirgust ja säilitavad ka sellistes oludes eluvõime. Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter. Ühest rakust tekib üks spoor. Järelikult pole spooride moodustamine bakterite paljunemisviis.
Organismides on k6ige enam anorgaanilisi .",ustunud tisse. M6nev6rra vdhem on rakkudes ldmmas- aineid. Nende sisaldus on enamasti tile 80%. .alevad pa tikku, fosforit ja v;ieivlit, sest need esinevad pea- Anorgaaniliste ainete p6hiosa moodustab vesi. .-.,ktsioonici miselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. K6ik Enamiku organismide veesisaldus jdeib vahe- ...' 16pp-pro kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad mikku 70...95"/o, kuid niiiteks m6nede meduu- :gaaniliste, kokku ile 98% raku keemiliste elementide kogu- siliikide rakkudes on vett kuni 98%. , rnoodustu massist. Et organismid vajavad k6iki neid suh- Rakkudes esinevate anorgaaniliste ja orgaa- -ise kdigus
Inimese näitel: kaitseb veekaoutse eest, kaitseb põrutuste eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitseb kokku kasvamist teiste loote kestadega, joomise ja uurineerimise keskkond. · Vesi osaleb meeleeluntite töös: vesilahustunud kujul talume maitset, kuiva nina korral lõhna ei tunne, tänu veevõngetele toimub kuulmishaisting, vesi osaleb ka tasakaalu tunnetuses. · Vesi mõjutab ainevahetuse intensiivsust ja kiirust organismis. Noorte organismide veesisaldus on suuremja ainevahetus olulisemalt kiirem. Inimese veebilanss Tulem joogid, toit, Väljund uriin, higi, hingamine ainevahetus(0,3...0,4l) roe Ökosüsteemi tasandil · Vesi on elukeskkonnaks(bakterid, protistid, seened, taimed, loomad) · kehaväline viljastumine(sõõrsuudel, kahepaiksetel ja kaladel) · vesi määrab ökosüsteemided bioprotuktsiooni
Normaalseks kivistumistingimusteks loetakse õhutemperatuuri +20ºC, õhuniiskust 90...100%. Kõrgemas temperatuuris kivistub tsement kiiremine, madalamas temperatuuris aga aeglasemalt. Keevas vees tardub tsement mõne sekundiga. Vee külmumisel lõpevad tardumis- ja kivistumisprotsessid täielikult. 7.8. Portlandtsemendi omadused 97 Normaalne veesisaldus Keskmisel tsemendil on see 25...30%. Tardumine Tardumisaegadest sõltub, kui kaua on tsemendisegud kõlblikud kasutamiseks. Oluline on tardumise algusaeg ja lõpuaeg. Keskmine tsemendi tardumise algus on 1...2 tundi ja lõpp 5...8 tundi. Tsemendi tardumine ei tohi alata enne 40 minutit ja peab lõppema 8 tunniga. Nõrgema tsemendi puhul on ajavahe 1...10 tundi. Mahupüsivus Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu,
mulla vee- ja saviosakeste sisaldusest. Selgema ülevaate mulla tallamise mõjust annab mulla kõvaduse määramine, sest kõvaduse arvväärtuse muutumine on mitmekordne võrreldes lasuvustiheduse arvväärtusega. Kui näiteks lasuvustihedus suureneb 20% võrra, siis sama mulla kõvadus suureneb 400% ja enamgi. Kuna mulla kõvadus sõltub väga suuresti mulla veesisaldusest, siis on õigem seda määrata, kui mulla veesisaldus on 70-80% väliveemahutavusest. Optimaalne mulla kõvadus teraviljadele vegetatsiooniperioodi alguses on 0.5-0.8 Mpa ja perioodi keskel 2.0-2.5 Mpa. Olulisel määral mõjutab mulla kõvadus ka mullaelustiku tegevust. Mulla kõvadus kuni 3.0 Mpa ei mõjuta vihmausside käikude moodustumist. Kõvadust määratakse penetromeetriga! * Poorsus. Üldpoorsus 40-60%. Pü = (De-Dm/De)*100 Pü = Pk + Pmk, kus Pk kapillaarne poorsus 40-60%; <0.01mm Pmk mittekapillaarne poorsus 40-60%; >0.01mm
ee/index.php/15245/ 16 Spetsifikatsioon peab sisaldama16: a) Põllumajandustoote või toiduaine nimetus sh. päritolunimetus või geograafiline tähis -võib olla regiooni, koha või eritingimusele riiginimi (lubatud ka ajaloolised kohanimed) b) Kirjeldus-tooraine kirjeldus ning toote füüsikalised (kuju ,värv, kaal jne.) keemilised (rasvasisaldus, veesisaldus jne.) mikrobioloogilised (teatud tüüpi bakterite sisaldus jne.) bioloogilised (taime-või loomaliik jne.) ja organoleptilised omadused (värvus, maitse, lõhn jne.) c) Geograafilisi piirkonna määratlus ja vajadusel üksikasjad, ala peab olema täpselt määratletud ja vastavalt kaardil märgitud. d) Tõendid, selle kohta, kuidas tagatakse toiduaine päritolu ehk tooraine teekonna kirjeldus
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
jaoks atraktiivseid õisi. Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõies. Tarus töötlevad mesilased mett, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Kärjekannud täidetakse mesilaste poolt meega umbes veerandi jagu, mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes, kui veesisaldus on vähenenud ca 20 %-ni, suletakse kaaned mesilaste poolt õhukindla vahakaanega. Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige
a. Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt kalajahust, millele lisatakse kalaõli, taimseid jahusid (soja, nisu) ja lisandeid mineraalaineid ja vitamiine sisalda-vaid premikseid, gluteeni, punaseid pigmente, immunostimulantide segusid (Biofocus, Ergosan) ja haiguste raviks mõeldud erisöötadesse ka ravimeid, näiteks antibiootikume. Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Põhja-Euroopas, sh Eestis, nõuavad tarbijad, et suurte lõhelaste liha peab olema erepunane. Seepärast on tähtsad söödalisandid karotinoidid e punased pigmendid. Karotinoidid, mida kasutatakse lõhelaste söötades, on astaksantiin ja kantaksantiin. Üldiselt jaguneb sööt vastsete söömaõpetamiseks ja noorkala söötmiseks kasutatavaks puruks ja graanuliteks (pellets). Vastsete sööma õpetamiseks ja
tooted nahasõbralikud. Mahetooteid tarbides toetad kohalikku põllumajandust - 2009. aasta alguse seisuga on Eestis 1245 mahetootjat, kes enamasti on väiketootjad ning suhtuvad täie tõsiduse ning südamega puhta toidu tootmisesse. Mida rohkem mahepõllumajandusega Eestis tegeletakse, seda puhtam säilib ka Eesti loodus. Mahetoit sisaldab rohkem vitamiine ning mineraale, samuti on mahetoit maitseküllasem - sageli on maheviljas väiksem veesisaldus ning sellevõrra suurem toitainete sisadus. Ka on oluline maitsevahe, kui proovida nt tavapoes müüdavat kaugelt Hispaaniast imporditud tomatit või süüa Eestis mahedalt kasvatatud loomulikku päikest näinud tomateid. Mahetoitu tarbides on parem tervis - see võtab kõik eelpooltoodu kokku - vältides lisaaineid ning keemilisi taimekaitsevahendeid, teete teene oma organismile ning püsite terve. Mahemärk on garantiimärk kvaliteetsele tootele - mahepõllumajanduse
Fluor - hammaste areng - hambaemaili kaitse (pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks) - kiiritustaluvuse suurendamine Leidub merekalades, meretaimedes, juustus, loomalihas Räni - vajadus teadmata Leidub karedas joogivees, taimsetes kiudainetes ning teraviljasaadustes Veetasakaal inimese organismis on keskmiselt 57-65% vett. Jaguneb intratsellulaarseks (rakusisene) ja estratsellulaarseks (rakuväline, ümbritseb rakke). organismi veesisaldus, eeskätt ekstratsellulaarse vee hulk, hoitakse tänu täpsetele regulatsioonimehhanismidele suhteliselt konstantsena. Inimorganism vajab tavalise temperatuuri ja igapäevase töörežiimi juures 2,2-2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena (toiduainete oksüdatsioonist) Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga, väljaheidetega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
