Toidurasvad sh kolesterool ja rasvhapped. Küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped sh nende allikad ja tarbimissoovitused. Rasvade ala- ja ületarbimise ohud. Süsivesikud (sh kiudained). Tarbimissoovitus sh lisatud suhkrute ja kiudainete kohta. Kiudainete energiasisaldus. Tärkliserikkad toidud. Glükeemilised süsivesikud ja nende erinevus kiudainetest. Glükeemiline indeks. Millise toitaine glükeemiline indeks on kõige suurem? Toitainetihedus. Vesi. Organismi veesisaldus. Veevajadus. Vitamiinide ja mineraalainete vajadus. Soola ületarbimine. Oksüdatiivne stress. Antioksüdandid. Alkoholi tarvitamise riskipiirid. Alkoholiühik. Madala riskiga tarvitamise piir. Alkoholi mõju tervisele. Kofeiini mõju organismile ja ohutud tarbimiskogused. Toidusoovituste koostamispõhimõtted. Toidugrupid. Toidugruppide tervisemõjud sh täisteraviljatooted, köögiviljad ja puuviljad; küllastumata rasvhapete allikad ja vajadus; piim ja
Rukkileivale jääb selles rollide jaotuses isegi ju väga oluline koht, sest leib on väga hea tervislike süsivesikute, vee, kiudainete, paljude mikrotoitainete ja kaitseühendite allikas. Täiskasvanu (ka eestimaalane) sisaldab umbes 60...65% vett (lapsed veelgi rohkem). Järjepidev organismi veega varustamine on niisiis igati vajalik. Oma osa selles on ka rukkileival, sest söödud värske leivakogus sisaldab 40...44% vett. Arvestama peab aga seda, et vananemisel leiva veesisaldus väheneb, mida tõestab leiva tahkumine. Leiva veerikkusega seostub paljuski leivatoodete mikrobioloogilise riknemise probleem. Samas on tahkem leib vähem nätskem ja ei kleepu nii hammaste külge kui pehme leib (Zilmer 2008). Mikrotoitaineid vajab inimorganism küll koguseliselt vähem, kuid need ühendid on inimese häireteta eluks asendamatud. Neid on vaja inimorganismi ainevahetuseks ja selle kaudu närvisüsteemi, lihaste, südamelihaste, veresoonte ning luustiku normaaltalitluseks
del organismid hukuvad. Tmin- madalaim t, mille juures elada saab, Topt- parim temp, tmax- kõrgeim temp. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid? Mustadel suitsejatel, vulkaanilistes järvedes, geisrites Psührofiilide ja termofiilide, nende membraanide ja valkude iseärasused. Psührofiilid: Rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta-lehti valkudes, vähem stabiliseerivad sidemed valgu otstes. Membraanid veeldunud. Termofiilid:Rakud väikesed, rakkudes on väiksem veesisaldus, valkude osade vahel rohkem ioonseid sidemeid ja valgud sisaldavad rohkem hüdrofoobseid aminohappeid, rakukomponendid uuenevad kiiresti. Kus võiksid elada looduses psührofiilsed, kus temofiilsed mikroobid? Psührofiilid- liustikel, süvaookeanis, jäätaskutes, kus on külm jäätumata vesi Termofiilid: kuumaveeallikates, mustadel suitejatel, kuumaveeboilerites Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine
Lämmastikuta ekstraktiivained- suhkur.Pärmseened vajavad elutegevuseks valke.Kõige rasvarikkamad teraviljad on mais ja kaer.Mineraalained-fosfor,kaalium,kaltsium,vitamiinid-B ja C rühm.Vitaminiseeritus suureneb idanemisel. Idanemisel vajadus ensüümide järele, mis lahustavad endospermis vees lahustumatuid toitaineid lahustuvateks. Kõige rohkem on ensüüme linnastes. Vesi on tähtis komponent teras.Mehhaanilise vee sisaldus teras on muutuv ja me saame seda muuta.Terade mass, mille veesisaldus on rohkem kui 14 %, soojeneb ehk isekuumenemine.See on soodne seentele.Kõigi teraviljade puhul pole säilitamisniiskus ühesugune. 14)Teraviljade õisikud, nende ehitus. Õisik ehk pähik koosneb 5-8 õiest. Õie joonis eespool. 15)Teraviljade kasvu ja arengufaasid. Peame külvama puhkeseisundis terad.Idanemiseks on vaja piisaval hulgal vett-toitainete lahustumiseks,temperatuuri,hapnikku.I rühma teraviljadel on idanemiseks 50-70% terade õhurikkast massist.II väiksem.
elutegevuseks valke.Kõige rasvarikkamad teraviljad on mais ja kaer.Mineraalained- fosfor,kaalium,kaltsium,vitamiinid-B ja C rühm.Vitaminiseeritus suureneb idanemisel. Idanemisel vajadus ensüümide järele, mis lahustavad endospermis vees lahustumatuid toitaineid lahustuvateks. Kõige rohkem on ensüüme linnastes. Vesi on tähtis komponent teras.Mehhaanilise vee sisaldus teras on muutuv ja me saame seda muuta.Terade mass, mille veesisaldus on rohkem kui 14 %, soojeneb ehk isekuumenemine.See on soodne seentele.Kõigi teraviljade puhul pole säilitamisniiskus ühesugune. 14)Teraviljade õisikud, nende ehitus. Õisik ehk pähik koosneb 5-8 õiest. Õie joonis eespool. 15)Teraviljade kasvu ja arengufaasid. Peame külvama puhkeseisundis terad.Idanemiseks on vaja piisaval hulgal vett- toitainete lahustumiseks,temperatuuri,hapnikku
Seetõttu on suurema diameetriga juhtsoontes vee liikumise kiirus palju suurem kui väikese diameetriga juhtsoontes. 10 -7 - 10-6 cm s-1 MPa-1 21. Piirplasmolüüsi korral on turgorrõhu väärtus ...null.........., veepotentsiaali ja osmootse potentsiaali väärtus........null 22. Plasmolüüsiks nimetatakse ....rakusisaldise eemaldumist rakuseinast.......... 23. Temperatuuri tõustes atmosfääri veesisaldus kas suureneb või väheneb. (Õige variant alla kriipsutada) 24. Miks C4 taimedel on väiksem transpiratsioonikoefitsiendi väärtus kui C3 taimedel Ei lähe vett nii palju välja, konsentrerib CO2te C3 taimed transpireerivad ühe mooli CO2 kohta umbes 500 mooli vett, seega WUE=0.002. C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt. Madala WUE põhjuseks, kuigi nii CO2 kui vesi liiguvad läbi õhulõhede, on:
(mitokondrite pärast) 4. Vesikeskkond+ lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e. TURGORi. Vee funktsioonid organismide tasandil : 1. Kaitse ülekuumenemise eest. (taimed aurustavad vett). TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede. Loomad kaitsevad end higistamisega. Kõik imetajad higistavad, kuid peamine on see hobustel ja inimestel. Teistel loomadel on see vähem tähtis. (täiskasvanu higistab rahuolekus päevas 0,5l) higi = vesi, soolad, kusiaine) 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon - a)Pisarvedelik - tekib 3-5 ml ööpäevas ja niisutab ja puhastab silma) b)Sülg - tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. 5
kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud organismide lagundajad
Juust-toiduaine igapäeva köögis Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda...
Gaasimullid võivad tõsta pinnale mudahelbeid. Teiselt poolt mineraliseerib anaeroobne lagunemine muda ja seega mudakogus väheneb. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete (muda), mille käitlus, s.o ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (nt prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest: Tihendamine – vähendatakse veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbsustub järgnev käitlus. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade.
õige säilitustehnoloogia abil säilitada saavutatud kvaliteeti, aga mitte kunagi seda parandada. Koristamine on ka majanduslikult üks kulukamaid ja kõige enam tööjõudu ning aega nõudvaid ettevõtmisi kogu tootmisprotsessis. Samuti on väga oluline, et töölisi pidevalt välja õpetataks ja koristamisel kasutataks kogenud korjajaid. Koristusaeg Puu-ja köögiviljade koristamiseks sobib kõige paremini varahommik, kui temperatuur on madal ja aedviljade veesisaldus kõrge. Koristusjärgne kvaliteedikadu on väga tihedalt seotud aedviljade hingamiskiirusega: mida kiiremini aedviljad hingavad, seda kiiremini nad vananevad ja riknevad. Hingamiskiirus on aga omakorda otseses sõltuvuses ümbritseva õhu ja produkti enese temperatuurist. Kõige parem on kui aiasaaduste temperatuur koristamise hetkel erineks võimlikult vähe optimaalsest säilitustemperatuurist. Nõnda vähenevad ka koristusjärgseks jahutamiseks tehtavad kulutused
liikumine mullas, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustamine b. Lähtekivim-Lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määrab mulla füüsikalised omadused nagu värvus, lõimis, õhu- ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus ning mineraalainerikkus. c. Reljeef-Pinnamood mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusrežiimi. Nt mägiste ja künklike alade muldkate on märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Sõltub veel põhjavee tase ja seega mulla veesisaldus. Seal, kus põhjavesi on sügaval, on muld enamast parasniiske või põuakartlik, madalamatel aladel, kus põhjavesi on maapinnale lähemal, on muld liigniiske. Päikesepaistele avatud lõunapoolsetel nõlvadel soojeneb ja kuivab muld kiiremini, põhjapoolsetel püsib aga jaheda ja niiskena. d. Aeg-Loeb see, kas mullas on välja kujunenud ja esindatud mullaliigile omased horisondid. Noored arenevad mullad asuvad mere taganemisel vee alt vabanenud rannikutel, mäestikes ja vulkaanilistel aladel
· Väheneb lihakoe hulk ja suureneb sidekoe hulk lihastes (sarkopeenia) · Suureneb rasvkoe hulk MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED NÄRVI-LIHASAPARAADIS VANANEMISEL / SARKOPEENIA ·lihasatroofia · Sarkopeenia on põhjustatud nii hormonaalsetest nihetest kui ka kehalise aktiivsuse langusest vanemas eas SARKOPEENIA KORRAL TOIMUVAD JÄRGMISED MUUTUSED: · Väheneb lihaste ristlõikepindala · Väheneb lihaskiudude arv ja nende suurus · Lihaskiududes väheneb kontraktiilvalgu (aktomüosiini) ja veesisaldus · Väheneb ensüümide (kreatiinkinaasi, aldolaasi jt.) sisaldus lihasvalkudes · Lihastevahelised sidekoelised kelmed paksenevad ning nahaalusesse piirkonda ja lihaste vahele koguneb rasva · Toimub aeglaste ja kiirete lihaskiudude arvu ja ristlõikepindala suhte muutus aeglaste lihaskiudude kasuks, mida seletatakse kas kiirete kiudude selektiivse atroofiaga või aeglaste kiudude hüpertroofiaga · Toimub lihaskiudude motoorse lõpp-plaadi funktsioneerimise langus, mis on suurem kiiretes
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp .................................................
mahumassi määrata parafineerimise meetodil. Selleks valmistatakse suvalise kujuga proovikeha, millel ei tohiks olla teravaid nurki ja pinnale ulatuvaid tühemikke. Proov kaalutakse ja kaetakse seejärel kuuma parafiini kastmise teel parafiinikihiga. Kaaludes parafineeritud proovi, saame kahe kaalumise vahest parafiini kaalu ja teades tema mahumassi, saame arvutada ka mahu. Parafineeritud proovi saab kaaluda vees ilma, et tema veesisaldus muutuks. Arhimedese seaduse põhjal saab arvutada parafiiniga kaetud proovi mahu. Lahutades sellest eelnevalt leitud parafiini mahu, saame ebakorrapärase geomeetrilise kujuga pinnaseproovi mahu. Eeltoodu alusel saab mahumassi arvutada valemiga 11 m pinnas
Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Nii vajavad imikud ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on aga umbes 75...100 ml/kg. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub. Teiseks, mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus. Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Esiteks, inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Teiseks, just lihaste
See on tähtis nii sanitaarsest kui ka tehnoloogilisest aspektist lähtudes. Liiga täis seedekulglaga loomade nülgimine on raskendatud, suureneb sisselõigete tõenäosus kõhuõõne elunditesse ja on oht lihakeha ning elundite saastamiseks. Joomisreziimi järgimisel on suur tähtsus ka nülgimise kvaliteedi seisukohalt. Kui loomad ei saa piisavalt juua, siis on nülgimine raskendatud, suureneb lihas- ja rasvkoerebendite tõenäosus; lihaskoe mass võib väheneda, tema veesisaldus alaneda 56% võrra; veretustamine ei pruugi täielikult õnnestuda. Ligipääs veele takistatakse 23 tundi enne loomade tapale saatmist. Juhul kui pole võimalik kindlustada loomade vaba juurdepääsu veele, joodetakse neid suvisel ajal kolm ja talveperioodil kaks korda ööpäevas.12 Soovitatav puhkeaeg eelbaasis on veiste puhul järgmine: · veol kuni 50 km kauguselt 1 kuni 2 tundi, s.o aeg, mis kulub vastuvõtule, ajamisele tapaeelsulgu;
tekivad tavaliselt kevadel ja sügisel, kuid ka suviste tugevate vihmade perioodil. Suurenenud äravool tekitab reljeefi madalamatel osadel üleujutusi. Üleujutuste suurenemist peetakse üheks kõige kahjulikumaks kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks. Üleujutuste tõenäosus kasvab, kui kuivendamisega samal ajal tehakse lageraieid. Raied, peamiselt lageraied suurendavad samuti äravoolu Sel juhul sademete kinnipidamine puistute poolt puudub, transpiratsioon on alanenud ja mulla veesisaldus seetõttu kasvab. PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED Angervaksa kasvukohatüüp - Iseloomulikud on segametsad. Tootlikkuselt kuuluvad puistud II...III boniteediklassi. Angervaksa kasvukohatüüp kuulub selliste kasvukohtade hulka, kus kuivendamisega kaasnevat puistute tootlikkuse tõusu peetakse üldiselt tagasihoidlikuks. Seda kinnitavad ka P. Kollisti (1973) uurimistöö tulemused - kraavilähedase ja kraavist kaugete eralduste keskmise
Hüdrotehniline betoon on mõeldud selliste konstruktsioonide ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega. See betoon peab olema veetihedam, ilmastikukindlam ja väiksema soojaeritusega. Väiksem soojaeritus sellepärast, et betooni kivistumisel kõrgeletõusev temperatuur ei põhjustaks intensiivset vee aurustumist betoonis, mis võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldus betoonis tuleb vähendada. Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200°C. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib-olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse potland-, räbu-või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste
Teine maailmasõda tõi kaasa järgmise hiilgeaja kosmeetikale. Tuli palju uusi trende, mille muutsid populaarseks erinevad muusikud ja näitlejad. Tänaseks on kosmeetikatööstus ülemaailmne mitmete miljardite äri. Edukus seisneb pidevate uute lahenduste leidmises moes, mis kindlustab pideva värskuse. (History of Cosmetics) 1.2 Nahatüübid Nahatüüpideks on normaalne, rasune, kuiv ja kombineeritud. Igal inimesel on erinev nahk, mis tuleneb kolmest tegurist: 1. Veesisaldus – tagab naha elastsuse ja mugavuse 2. Rasvasisaldus – annab nahale toitained ja pehmuse 3. Tundlikkuse tase – määrab naha vastupidavuse ja talutavuse (The national skin care institute) 1.2.1 Normaalne Normaalsel nahatüübil esineb üksikuid vaevalt näha olevaid poore, kuid üldiselt on särav roosakas jume, millel ei ole puudusi. Sellisel nahal on tasakaal niiskuse ja tundlikkuse vahel, samal ajal omades ka piisavas koguses lipiide (orgaaniline ühend)
keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Sisuliset ilma tagasusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest: tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. Tihendamisel vähendatakse veesisaldust, mille tõttu hõlbustub järgnev käitlus Stabiliseerimisel peatatakse mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsess võiv iiakse see lõpule. Mädandamine, kompostimine, aeroobne stabiliseerimine, stabiliseerimine lubja abil.
kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad on olulised surnud organismide lagundajad
Samuti vajab rase piisavalt vedelikku suurenenud koormuse tõttu enda ja lapse ainevahetusproduktide eemaldamisel. Seetõttu ei soovitata tänapäeval vedeliku tarbimist raseduse ajal piirata. Lähtuda tuleks individuaalsest janutundest. Küll aga tasuks raseduse teisel poolel hoiduda soolastest ja vürtsikatest toitudest, mis põhjustavad vedeliku liigset kogunemist kudedesse ja tursete teket. Laktatsiooni ajal moodustub piimanäärmetes iga päev keskmiselt 850 ml rinnapiima, mille veesisaldus on keskmiselt 87-88%. Rinnapiima veesisaldus varieerub ühe imetamise korra jooksul, sisaldades imetamise alguses rohkem ja lõpupoole vähem vett. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Lisavedelik on vajalik organismi sisekeskkonna säilitamiseks, et kompenseerida rinnapiimaga ema kehast erituva vee kogust. Imetava ema vedelikuvajadus võib olla
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aero...
Sisukord 1 OSA: REDELID, TÖÖLAVAD JA TELLINGUD......................................................................3 1.1 Üldist......................................................................................................................................3 1.2 Redelid................................................................................................................................... 3 1.3 Tellingud................................................................................................................................3 1.4 Tellingute ülesanded.............................................................................................................. 4 1.5 Paigaldamise reeglid.............................................................................................................. 4 1.6 Töölavana kasutatavad tellingud..............
kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitese (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Vee tähtsus puittaimedele: - Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. - Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks.
puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja veetustatakse siis sublimatsiooni teel. Kuivkülmutatud liha veesisaldus ei ületa 2%. Kiiritamine liha kiiritatakse ja hävitatakse seal leiduvad patogeensed bakterid. Meetod on tekitanud vaidlusi ning pole laialt levinud, sest ei teata selle pikaajalist mõju inimese tervisele. Sügavkülmutamine peab toimuma kiiresti, et vältida suurte jääkristallide teket, mis kahjustavad liha maitset ja tekstuuri. Pakkige liha korralikult sisse, et see ei kuivaks ja et rasvased osad õhuga kokkupuutumisel ei rääsuks. Sügavkülmutatud liha tuleb
rakendus saakide prognoosimisel - modelleerimisel. 12. Niisutamise toime mullale (sh. toitainete liikumisele) ja mikrokliimale. Veemahutavus sõltub mulla tüsedusest, lõimisest poorsusest, jt näitajatest. Vesi imbub paremini orgaanika rohkesse ja struktuursesse mulda. Sisenenud kuiva mulda, nõrgub vesi pindpinevus ja raskusjõu mõjul allapoole, moodustades märjatud frondi. Kui vett on vähe lakkab allapoole liikumine ja sademetevesi põhjaveeni ei jõua. Mulla veesisaldus mõjutab oluliselt mullas toimuvaid füüiikalisi ja keemilisi protsesse.Sellest sõltub mulla õhu ja soojusreziim, mullas elavate mikroorganismide elutegevus ja orgaaniliste ainete lagunemine mullas.Mullavees lahustunud mineraalained muutuvad taimedele kättesaadavaks, kuid võivad jõuda ka põhjavette ja muutuda põllumajanduslikuks reostuseks. Igal mullal on võime kinni hoida teatavat kogust vett. Suurimat hulka, mida muld suudab kinni hoida nimetatakse maksimaalseks veemahutavuseks
kusiti kaudu. 2. Neerude ülesanded Neerud filtreerivad verest välja jääkaineid ja reguleerivad sellega kehavedelike hulka ja koostist. Neerud aitavad säilitada vere keemilist koostist stabiilsena. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui organismi satub mõnda ainet liigselt, näiteks glükoosi magusa liigsel tarbimisel, siis sisaldab uriin ka veidi glükoosi. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa. Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri
et mördi temperatuur ei langeks enne seda soojas. Kontrollimiseks mõõdetak- Kaitsemeetmed paigaldamist alla +5 °C. Pärast paigal- se temperatuuri ja mõõtmistulemused 78. Vajaduse korral tuleb tarindit kaitsta vih- damist hoitakse mörti soojana seni, fikseeritakse töödokumentides (näiteks ma ja liiga kiire kuivamise eest. Et niiskus kuni veesisaldus mördis on langenud ülevaatusprotokollis). liiga kiiresti ei auruks, kaetakse tarind 6 mahuprotsendini. Tavaliselt kulub kilega. Kile fikseeritakse näiteks lauda- selleks umbes 30 minutit. Sarrustatud Järeltööd de, telliste või plokkidega. Valatavate tarindites peab temperatuur olema 80. Tööriistad, anumad ja tellingud puhas-
juurestikpuhastuseks on eelistatuim taim järvepilliroog. 21 15. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus - Muda o eraldatud reoained ja kasutatud kemikaalid o solgiveega sarnane (95% vett) o toormuda (käitlemata, kõrge reostusega) ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks muda veesisaldus on liiga suur sisaldab patogeenseid mikroorganisme levitab ebameeldivat haisu o mehaaniline muda (eelsetitist) o bioloogiline muda (biopuhastusjääk) o segamuda (mehaanilise ja/või bioloogilis-keemilise muda segu) o settekaevu muda - Töötlemine o tihendamine – segamisel settebasseinis, suureneb kuivainesisaldus o stabiliseerimine – lubja abil – ajutine
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
Juustulaud Juustulaua võib katta mistahes piduliku sündmuse puhul.See on saanud viimaste aastate suurmoeks. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud.Esimesel juhul kaetakse eraldi söögilaud,teisel juhul moodustatakse istumisnurgad või paigutatakse ruumi üksikuid toole eakate ja puudega külaliste tarvis.Suupisteid ja jooke (või mõlemaid) võib pakkuda ka teenindajate kandikult. Olenevalt sellest,kuidas laud lahendatakse,valitakse lauale suupisted. Juustulaua võib katta toitlustusfirmas,hotellis,rongis,ametiasutuses,õppeasutuses,firmas,kodus,talveaias,terassil, paviljonis,aias ja pargis. Vatuvõtu juustulauaga võib korraldada järgmistel puhkudel: -firma asutamise puhul korraldatav vastuvõtt -firma aastapäevapidu -firma toote või teenuse tähtpäev -firma,selle toote või teenuse presentatsioon -toodete või ürituste reklaamkampaania -riiklike tähtpäevade puhul korraldatav vastu...
kusiti kaudu. 2. Neerude ülesanded Neerud filtreerivad verest välja jääkaineid ja reguleerivad sellega kehavedelike hulka ja koostist. Neerud aitavad säilitada vere keemilist koostist stabiilsena. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui organismi satub mõnda ainet liigselt, näiteks glükoosi magusa liigsel tarbimisel, siis sisaldab uriin ka veidi glükoosi. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa. Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri
soojusena. 3) Teoreetiline seisund, kus üldse tööd teha ei saa, ükski osake ei liigu. Absoluutne 0 = -273oC *99% elusloodusest koosneb 4 keemilisest elemendist: C, H, O, N – seepärast nimetatakse neid põhielementideks. Inimesest moodustavad need 95%. VESI Anorgaaniline aine. 2/3 vett saame joogiga ja 1/3 toidust. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel ja naha kaudu. 65% on meeste keha veesisaldus (naistel 50%, sest rasvasisaldus suurem). Ajukoes on kõige rohkem vett, luukoes (hamba emailis) kõige vähem. Vesi võib kehas olla: rakusisene, rakkudest väljas pool, plasma (vere vedel osa) Tema omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Täidab mitmesuguseid funksioone: 1) Ta on hea lahtusti ja osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides (fotosünteesi lähteaine; hingamise lõpp-produkt). 2) Transpordifunktsioon – kindlustab organismide siseelundkondade töö
Teisest küljest - kuivendatud puistute parem kasv pärast kuivendamist suurendab evapotranspiratsiooni. See asjaolu tasakaalustab metsakuivenduse otsesel mõjul suurenevaid äravooluhulki. Üleujutused on siiski tingitud paljudest faktoritest, mitte ainult metsa kuivendamisest. Sellisteks teguriteks on valgala suurus, põllumajandusliku maa osatähtsus, mulla liik, metsamaal enne kuivendamist kasvavate puistute iseloom (tagavara), lumikatte veesisaldus. Tihedama kraavide asetuse korral kasvab üleujutuste oht. Üleujutuste tõenäosus kasvab, kui kuivendamisega samal ajal tehakse lageraieid. Raied, peamiselt lageraied suurendavad samuti äravoolu. Sel juhul sademete kinnipidamine puistute poolt puudub, transpiratsioon on alanenud ja mulla veesisaldus seetõttu kasvab. Mõju vee kvaliteedile Tahke aine väljakanne. Hõljum - orgaanilise või mineraalse materjali osakesed, mis esinevad vees hõljuvas olekus
..27% valku, 14...32% rasva, 42...52% vett, mineraalaineid, eriti kaltsiumi, orgaanilisi happeid ning A-, B1-, B2- ja D-vitamiine. Juustu tehnoloogia on küllaltki keerukas ja on erinevatel juustudel erinev, millest tuleneb ka juustu väga lai sortiment. 4.6.1. Juustu liigid Kõvaduse (veesisalduse) järgi liigitatakse juustud: ekstra kõvad rasvata osa veesisaldus mitte üle 51%, kõvad 49...56%, poolkõvad 54...63%, poolpehmed 65...69% ja pehmed 67...75%. Rasvata osa veesisaldus = (veesisaldus juustus : juustu üldmass juustu rasvamass) 100. Rasvasisalduse järgi: kõrgrasvased üle 60% rasva kuivainest (ilma veeta juustu osa), täisrasvased 45...60%, poolrasvased 25...45%, väherasvased 10...25% ja lahjad alla 10% rasva kuivainest. Soolasisalduse järgi: soolased üle 1,4%, mõõdukalt soolased 0,7...1,4% ja vähesoolased kuni 0,7% soola. Valmimise tingimuste järgi liigitatakse juuste riiulil valmivateks, soolvees
sulfaadid, fosfaadid jms. Vesi jaguneb väliseks (eraldub kütuste kuivatamisel), sisemiseks (eraldub kuumutamisel üle 100°C) ja keemiliselt seotuks (eraldub ainult 500...550°C juures). Kütuse välise ja sisemise vee sisaldus mõjutab suuresti näiteks küttepuidu ja turba kütteväärtust. Küttepuidu veesisaldus võib olla sõltuvalt kuivamisest 20....40% ja tuhasisaldus 0,3 ...1,0%. Kütteturba veesisaldus võib olla 10...50% ja tuhasisaldus 1...20%. Põlevkivil on veesisaldus 10...20% ja tuhasisaldus 40...80%. Kivisöel on veesisaldus 5...10% ja tuhasisaldus 2...30%. Diislikütuses on veesisaldus 0...1% ja tuhasisaldus 0,01...0,08%. Bensiinil vee- ja tuhasisaldus puudub. Nafta koostis ja kasutamine Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega. Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg
sulfaadid, fosfaadid jms. Vesi jaguneb väliseks (eraldub kütuste kuivatamisel), sisemiseks (eraldub kuumutamisel üle 100°C) ja keemiliselt seotuks (eraldub ainult 500...550°C juures). Kütuse välise ja sisemise vee sisaldus mõjutab suuresti näiteks küttepuidu ja turba kütteväärtust. Küttepuidu veesisaldus võib olla sõltuvalt kuivamisest 20....40% ja tuhasisaldus 0,3 ...1,0%. Kütteturba veesisaldus võib olla 10...50% ja tuhasisaldus 1...20%. Põlevkivil on veesisaldus 10...20% ja tuhasisaldus 40...80%. Kivisöel on veesisaldus 5...10% ja tuhasisaldus 2...30%. Diislikütuses on veesisaldus 0...1% ja tuhasisaldus 0,01...0,08%. Bensiinil vee- ja tuhasisaldus puudub. Nafta koostis ja kasutamine Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega. Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg
d10 - niisugune läbimõõt, millest peenemaid osakesi on pinnases 10 % kaalu järgi. Mida väiksem on lõimisetegur, seda ühtlasem om pinnas. Mahumass e tihedus - s - pinnase skeleti osakeste kaalu ja mahu suhe. Mahukaal - - on loodusliku struktuuri ja veesisaldusega pinnase ühe mahuühiku kaal. See on meie pinnastel enamasti piirides 18 ... 21 kN/m 3, võib ulatuda 15 ... 23 kN/m3. Veesisaldus - w - looduslik niiskus on veehulk, mis eraldub pinnase kuumutamisel 1050 C juures. Seda väljendatakse tavaliselt kaaluprotsentides kuiva pinnase suhtes. Skeleti mahukaal - d - on loodusliku struktuuriga kuiva pinnase ühe mahuühiku kaal d = / ( 1+w ) Poorsus - n - poorsust väljendatakse kas protsentides (poorimahu ja üldmahu suhe) või poorsusteguriga - e : e = ( s - d ) / d.
Mikroelemendid K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn,Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. . O 65-75 % . C 15-18 % . H 8-10 % . N 1,5-3,0 % . P 0,2-1,0 % . S 0,15-0,2 % Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80 %. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Enamiku organismide veesisaldus jääb vahemikku 70-95%, kuid näiteks mõnede meduuside rakkudes on vett 98 %. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. 19. Raku membraan ja selle koostis
- lumi on jäänud puude võradesse ja maapind metsas pole lumega kaetud Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri – mõjutab toitainete ringet – võib kahjustada juuri – võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) Metsa mõju nii ööpäevasele kui aastasele temperatuurikäigule on stabiliseeriv! 5.3. Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele: • normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne (60-85%) • taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena, vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine • vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis • suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse Transpiratsioon- füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu
tee vedelike läbimiseks papilla duodeni major'ina suurus, kuju ja asend on muutlik sõltub autoplastikast (lihaskihi ampulli ja juhasid ümbritseb sfinkterlihas, mis reguleerib sapi ja kontraktsioon, submooskihi veesisaldus jne) kõhunäärme nõre eristamist - pars inferior suurendavad limaskesta pinda 1/3 võrra - Pars ascendens - Soolehatud villi intestinales ülenev osa kõrgus 0.5 1 mm
lihatooted, piim- ja piimatooted, munatooted ja seened. 2) pH - keskkonna happelisus Enamik mikroobe areneb neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas. Tugevalt happelises keskkonnas toimub enamike mikroorganismide hävimine. Tugevalt happelist keskkonda taluvad nt piim- ja äädikhappebakterid. Roisubakterite arenguks on sobivaim neutraalne või aluseline keskkond (tapasoe liha); Piimhappebakteritele on sobivaim happeline keskkond (surmakangestuse läbinud liha). 3) Niiskussisaldus, veesisaldus, vee aktiivsus (aw) Mikroorganismide seisukohast on oluline vaba ja kättesaadava vee olemasolu (aw) Veesisalduse vähendamisega (kuivatamine) on võimalik pikendada toiduainete säilitamise aega. Kuivtoiduainete säilitamisel on eriti oluline, et hoiuruumid ei oleks niisked. 4) Temperatuur 5) Hapnik - aeroobsed mikroorganismid; - anaeroobsed mikroorganismid - võimelised arenema ka vaakumpakendamise tingimustes või konservikarbis. 6) Keemilised ühendid
vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola. Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett. Janu korral tuleb alati eelistada tavalist ja lisanditeta joogivett. Imikutel ja lastel on veevajadus suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kui lapsed ja noorukid, sõltumata vanusest, soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest juua tahtmine on juba organismi signaal, et tal on janu Suhkur ja magusained Suhkruid ei tasu karta, aga enda ja oma pere tervise huvides tasub suhkrute ja toitumisega kursis olla. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult. Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus, mida sellisel juhul nimetatakse lisatud suhkruteks.
27.04.2016 Marje Kask 96 Haljaspistikute lõikamise tehnika · Vahelduvate pungadega võrse puhul tehakse alumine lõige poolviltu vastasküljele 1 - 2 mm kauguselt pungast. Alumine leht lõigatakse ära nii, et punga ei vigastata. · Vastakate pungadega võrse puhul tehakse lõige alumisest pungapaarist 1-2 mm kauguselt pungast risti võrsega. · Haljaspistikute tegemiseks vajalikud oksad lõigatakse varahommikul, mil taimes on veesisaldus kõige suurem. · Seejärel oksad pannakse jahedasse ja vette, et säilitada okste turgorit. Haljaspistikuid lõigatakse jahedas varjulises ruumis. · Haljaspistikud lõigatakse virve keskmisest osast, sest tipp on liigselt rohtne ja alumine osa liialt puitunud. · Pistiku pikkus on 1 2 sõlmevahet ((5) 8 12 cm). · Oksale jäetakse 2 4 lehte, mida vajadusel kärbitakse ½ või 2/3 võrra. Alumine lehepaar eemaldatakse. 27.04
Kuivustaimed kasvavad liivikutel, nõmmedel, kõrbetes jt. ariidsetel aladel. Kserofüüdid jaotatakse kolme rühma: 1) kseromorfsed taimed, kelle anatoomilised iseärasused, nagu paks kutiikula, tihe karvastik, lehtede kokkurullumine või reduktsioon jne. vähendavad transpiratsiooni. Sarnased kohastumused võivad kujuneda ka teiste ebasoodsate välistegurite (lämmastikuvaegus, ülemäärane kiirgus) toimel; 2) eukserofüüdid ehk päriskuivustaimed, nendel taimedel võib rakkude veesisaldus suurtes piirides kõikuda (tsütoplasma talub 50-80 % veekaotust), vee kerge kättesaadavuse korral tarbitakse seda ohtrasti; 3) turdtaimed ehk sukulendid, näiteks liigid sugukondadest kaktuselised (Cactaceae), piimalillelised (Euphorbiaceae), agaavilised (Agavaceae) jt. Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud varred on kohastunud vee säilitamiseks. Mesofüll on enamasti homogeenne, varre keskosa täidavad õhukesekestalised rakud, mis moodustavad veesäilituskoe.
Loomadel: järsk keskkonnamuutus nullistab varjevärvuse efekti karvkatte helenemine jänestel, aga lund ei tule talvel; arenguhäired (osade meeleelundite mittetalitlemine) või jäävvigastused.(halvasti paranenud murtud jäse) 3. tunnused on: a) pöörduvad ilmnevad ja kaovad seoses neid esile kutsuva teguri mõjuga. 1. Inimene: naha pigmentatsioon, kehakaal, teadmised MÄLU SELEKTIIVSUS ON KAITSEKOHASTUMUS 2. taim: veesisaldus, lehtede asend b) Mittepöörduvad jäävad kestma kuni eluea lõpuni või lõpetavad üldse organismis eksisteerimise. 1. Inimene: tõsised traumad (luumurrud), amputatsioon, omandatud liigutusvilumused, jalgrattasõit, ujumisvõime, 2. taim: liigiline kuuluvus Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes: a) viljakates 1. jõgikõõlusleht
konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1. rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2. rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal
Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Käitlemata (toor)muda on välimuselt kõrge reostusega (kontsentreeritud) reovee sarnane. Selle veesisaldus on vähemalt 95 %. Muda võib sisaldada erineval määral toitaineid ja raskmetalle. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
