"veesisaldus" - 363 õppematerjali

Erituselundkond ja veebilanss

 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi  • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub ...

Ehitusmaterjalid labor 7

Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid  puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid  nihik;  digitaalne kaal;  kuivatuskapp;  seade survetuevuse määramiseks;  seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see

Küpsemine

Küpsemine  Küpsemine • Valmimine algab tera moodustamisega, jätkub selle täitumise ja küpsemisega • Valmimine kolmes järgus – piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus  Piimküpsus • Terade jämenemine • Varajases piimküpsuses on terad saavutanud poole oma lõplikust suurusest • Veesisaldus 65-70%, faasi lõpus ~40% • Lõppfaasis saavutavad kõik terised oma lõpliku suuruse • Tera tõmbub valkjaks, lehed hakkavad alt kolletuma, tera sisu piimjas  Vahaküpsus • Lehed kolletuvad, terad vahataolise sisuga • Veesisaldus 35-40% → lakkab varuainete kogunemine • Veesisaldus faasi lõpus 20-25% • Tera bioloogiliselt valminud  Vahaküpsus Jaotatakse ka nelja rühma: • Varajane taigenküpsus

Vili Eliise Jõgi Stiven Knõsev Vili Vilion, vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemeneid. Ülesandeks on seemnete kaitsmine. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. ( hernes, uba, moon) Sulgviljad- seemned jäävad vilja sisse ega vabane sealt

5 labor

1,91 1,90 1,89 kuivmahumass qd g/cm3 1,88 1,87 1,86 1,85 1,84 1,83 6,00 6,50 7,00 7,50 8,00 8,50 9,00 9,50 10,00 10,50 11,00 veesisaldus w %  Lisatud vesi V m m1 m2 q Teimi nr ml cm3 g g g g/cm3 1 200 1000 5960 7945 1985 1,985 2 50 1000 5960 7995 2035 2,035 3 50 1000 5960 8050 2090 2,090 4 50 1000 5960 8035 2075 2,075 V - anuma maht m - anuma mass m1 - anuma ja tihendatud pinnase mass

Pinnasemehaanika 5. labori töö

4 43 22,73 68,76 64,57 45 22,66 51,11 48,53 ssi määramine Tihendatud pinnase Mahumass mass m2, g p, kg/cm3 2045 2,045 2095 2,095 2120 2,120 2085 2,085 mahumassi määramine Veesisaldus Keskmine Veesisaldus Kuivmahumass w, % w, % p, g/cm3 5,9 5,9 1,932 5,9 7,5 7,5 1,949 7,5 8,5 8,4 1,956 8,3 10,0 10,0 1,896 10,0 1,980 1,960 1,940 1,920

Bioloogia - Neuraalne- ja humoraalne regulatsioon, homöostaas.

(sisenõrenääre, mis reguleerib veresuhkru taset) eritab: · Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. · Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. (Insuliin ja glükagoon reguleerivad vere glükoosi sisaldust). 8) Millised on maksa ülesanded organismis? Maksa ülesanded - Toodab sappi; toodab verevalke; talletab varuaineid; lagundab kahjulikke aineid; lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9) Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Nt: vastsündinu veesisaldus on 80% aga vanuril on u. 50%. 10) Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Kui organismi veesisaldus langeb 5% siis tunneme janu, kui veesisaldus langeb alla 20% siis sureme. 11) Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Kui veri muutub soolarikkaks, siis saadtakse signaal ajju, kus janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. 12) Nimeta erituselundeid

Taimerakk

Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus:  Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime.  Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud).

Taimerakk

Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud).

Raku ehitus ja talitlus

lõhnaga (peletavad putukaid) kahjulike mõjutuste eest, selle vahendusel toimub aine- , info- ja energiavahetus. Rakukest ­ koosneb tselluloosist ja orgaanilistest ühenditest (valgud, lipiidid, Ainetransport toimub passiivselt (difusiooni või osmoosi teel, pole vaja energiat) või sahhariidid). Noor rakukest: suur veesisaldus, õhuke, elastne, palju poore. Vana aktiivselt (läbi transpordivalkude) rakukest: paksem, väike veesisaldus, poorid ahenenud, pole elastne, ainevahetus Fagotsütoos ­ rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse bakteri molekuli. aeglustub (peatub), tekib korp (surnud rakud). Ülesanded ­ tugifunktsioon (toestab tsütoplasmavõrgustik ­ membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, taime, moodustab puidu- ja niineosa), kaitsefunktsioon (tselluloos)

Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus

Kodutöö nr. 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetes toodud üldõhuvahetusest 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -6 oC, RH= 90% Sisetingimused: õhutemperatuur 23 oC, RH = 40% 1 Välisõhu veesisaldus pv W =0,622∙ pt − p v pv =0,90 ∙ 368,5=331,65 Pa pt =101325 Pa 331,65 kg W =0,622∙ =0,00204 101325−331,65 kg 1.1 Entalpia kJ H=1,005 ∙ (−6 )+ 0,00204 ∙ ( 2500+ 1,86∙ (−6 ) ) =−0,95 kg 2 Siseõhu veesisaldus

Vesi inimorganismis

Vesi inimorganismis. Vee funktsioonid inimorganismis. Lily Leppik, Polina Hanenko, Ilona Kuusalu, Aljona Karavantseva.  Vesi inimorganismis Inimkeha massist moodustab vesi umbes 60%. Orgasnismi veesisaldus pidevalt väheneb 97% (loode) kuni 45-50% (rauk) Vee jaotus organismis on ebaühtlane. Kõige veevaesem on hambaemail, milles on vaid 0,2 % vett, kõige suurema veesisaldusega on bioloogilised vedelikud,milles on vett üle 90 %. Meesorganismi veesisaldus on kõrgem kui naistel. Ülerasvumise korral võib vee sisaldus organismis olla isegi alla 40% keha massist.  Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku protoplasmas. Vee massi jäävuse seadus:

Puitmaterjalid

Saar • Lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. • Kasutatakse sarnaselt tammega. Sanglepp • pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. • Valmistatakse vineeri ja lauamaterjali. Haab • Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. • Valmistatakse katuselaaste ja mitte liialt kuumenevaid laudu. PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED VEESISALDUS Puidu veesisaldus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. w – puidu kaaluline veesisaldus, %, mw on puidust proovikeha mass enne kuivatamist, m0- puidu proovikeha mass peale püsiva kaaluni kuivatamist. EHITUSMATERJALID 5 VESI ESINEB PUIDUS KOLMEL KUJUL: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2

Kipsi protokoll

normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse 60 sekundit ning seejärel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Pärast tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momenti katsetatakse iga katsekeha paindele ja seejärel tekkinud pooled survele. 4.4.1 Proovikehade veesisalduse arvutus Proovikehade veesisaldus arvutatakse valemiga 1: (m ¿ ¿ ek −m pk ) veesisaldus= ∗100 % ¿ mpk (1) kus mek – mass enne kuivatamist, [g] mpk – mass peale kuivatamist, [g] 4.5 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus

Puidu katsetamine 1

• 𝑚1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] • m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4 Survetugevuse määramine: 𝑃 𝑓𝑠 = 𝑎∗𝑏 , [N/mm²] (4) • P - purustav jõud [N] • a, b - ristlõike mõõtmed [mm] Survetugevus standardniiskusel, veesisaldus alla hügroskoopse piiri: 𝑓𝑆,12 = 𝑓𝑆,𝑊 [1 + 𝛼(𝑤 − 12)], [N/mm²] (5) • α - parandustegur, α=0,04 • 𝑓𝑆,𝑊 - survetugevus veesisaldusel w% Survetugevus standardniiskusel, veesisaldus ületas hügroskoopse piiri: 𝑓𝑆,𝑊 𝑓𝑆,12 = 30 , [N/mm²] (6)

Mullatekketegurid

MULLATEKKETEGURID MULD KUJUNEB ERINEVATE LOODUSLIKE SFÄÄRIDE KOOSMÕJUL I. PASSIIVSED PIKAAJALINE MÕJU, VÄHEMÄRGATAV A. LÄHTEKIVIM MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST 1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD a. ÕHU- JA VEESISALDUS LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST 2. MULLAREAKT-SIOON MÕJUTAB TOITAINETE SISALDUST MULLAS a. ALUSELINE SOODUSTAB TOITAINETE KUHJUMIST MULLAS b. HAPPELINE

Juust

Juustu valmistamine Tõelise juustu nime väljateenimiseks läheb aga sellel pätsikesel veel 6 kuud aega. Alles selle ajaga hakkab sellest saama tõeliselt peene teraga Parmesani tüüpi juust. Kuid süüa sünnib ta ka kogu küpsemisprotsessi vältel, aina muutudes lihtsalt juustukesest täiuslikuma poole. Juustu valmistamine Valmistamisest kokkuvõte: Juustu liigid Kõvaduse ehk veesisalduse järgi liigitatakse juustud :ekstra kõvad - rasvata osa veesisaldus mitte 51%, kõvad juustud veesisaldus 49- 56%, poolkõvad juustud 54 - 63%, poolpehmed juustud 65- 69% ja pehmed juustud 67- 75%. Rasvasisalduse järgi: kõrgrasvased - üle 60% rasva kuivainest (ilma veeta juustu osa) täisrasvased - 45- 60%, poolrasvased - 25 - 45%, väherasvased - 10-25% ja lahjad juustud alla 10% rasva kuivainest. Juustu liigid Soolasisalduse järgi jagunevad juustud soolased, mõõdukalt soolased ja vähesoolased juustud. Valmimise tingimuste liigitatakse juuste riiulil valmivateks, soolvees

Inimene, orgamismi elutegevus

Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur ja glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, toodab verevalke, talletab varuaineid, lagundab kahjulikke aineid, lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Loode ­ 100%, vastsündinu ­ 80%, täiskasvanu ­ 70%, vanur ­ 50%. 10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Janutunne ­ 5% Eluohtlik ­ 20% 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Erituselunditega. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Neerud, kopsud, nahk. Neerud ­ paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga

Pinnasemehaanika II KT ülesanded lahendustega

Variant 1: Ülesanne 1 4m paksuse liivakihi all on 5m savi. Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust?

Organismide koostis

ülivähe on kokku 16 ­ kuid rakud siiski vajavad neid ­ need on mikroelemendid. Raku koostisse kuuluvad needsamad elemendid, mis esinevad eluta kehades. See viitab elusa ja eluta looduse seosele ja ühtlusele. Põhiliste rakus avastatud keemiliste ühendite sisalduses on esikohal vesi, mille sisaldus rakus on umbes 80%. Kõiki ülejäänud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid on kokku umbes 20%. Anorgaaniliste ainete osa rakus Raku suur veesisaldus on ta elulise aktiivsuse vajalikuks tingimuseks. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on temas vett. Nii on inimese ja looma emakasisese loote kiiresti kasvavate rakkude veesisaldus umbes 95%. Täiskasvanud organismi rakkudes langeb veesisaldus 80%-ni, Vanaduses aga isegi 60%-ni. Kõrge aktiivsusega ajurakud sisaldavad umbes 85%, väheaktiivsed rasvkoe rakud ainult 40% vett. Paljusid rakke võib ettevaatlikult kuivatada. Seejuures on

Taimede veevahetus

Piirplasmolüüsi korral on turgorrõhu väärtus 0, veepotentsiaali ja osmootse potentsiaali väärtus Ruumala vähenemisel kasvab lahustunud ainete kontsentratsioon vakuoolis ja osmootne rõhk. Veepotentsiaal läheb negatiivsemaks. Plasmolüüsiks nimetatakse Kui rakk kaotab transpireerimisel vett, siis turgorõhk väheneb, ruumala väheneb kuni rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet (piirplasmolüüs). Temperatuuri tõustes atmosfääri veesisaldus kas suureneb või väheneb. Temperatuuri tõustes atmosfääri veesisaldus tõuseb. Miks C4 taimedel on väiksem transpiratsioonikoefitsiendi väärtus kui C3 taimedel C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt. C4 taimed kasvavad ariidsetes tingimustes ja nende õhulõhed on päeval kinni. Kuidas ja miks transpiratsioon mõjutab lehtede temperatuuri. Transpiratsioon jahutab lehti, sest veel on kõrge aurustumissoojus. See tähendab, et vee aurustamiseks on vaja palju lisaenergiat.

PUITKONSTRUKTSIOONIDE-KAHJUSTUSED

Levinud viga, mida puitseinte renoveerimistööde puhul tehakse, on seina alumise elemendi vahele hüdroisolatsioonikihi paigaldamata jätmine. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis isolatsioonikihi puudumisel on võimalik vundamendis oleval niiskusel liikuda puitkonstruktsioonidesse. Kui veesisaldus puidus tõuseb 18%-ni või üle selle, saavad seeneeosed hakata puidu pinnal arenema. Väga oluline on paigaldada seina kuivad puitmaterjalid. Madal veesisaldus ei ole määrav mitte ainult erinevate biokahjustuste vältimiseks, kuid ka mahukahanemiste vähendamiseks. Veesisaldus mängib suurt rolli rõhtpalkseinte puhul, sest radiaalsuunas on puidu mõõtmete sõltuvus veesisaldusest kõige suurem. 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RENOVEERIMINE JA TUGEVDAMINE Enne kui hakata puitkonstruktsioone remontima, renoveerimima või tugevdama, tuleb kindlaks teha puidu seisund. Kui on kahjustusi, tuleb

Mikroelemendid ja vesi

vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) · 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) (mitokondrite pärast) · 4. Vesikeskkond ja lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e turgori. rakkude siserõhu turgori  Vee funktsioonid organismide tasandil : dil · 1. Kaitse ülekuumenemise eest. Loomadel higistamine, taimedel t transpiratsioon i ti · 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) · 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja 3 Vesi kindlustab organismisisese transpordi (taimedes tõusev ja laskuv vool, loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). · 4. Kaitsefunktsioon a)Pisarvedelik tekib 35 ml öp b)Sülg tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c)

Bakterid

Sisaldised ­ varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid ­ kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid ­ vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid ­ paks kest, väike veesisaldus ­ eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon Rakukesta ja tsütoplasmamembraani sissesopistumine Moodustub rakuvahesein Tekib kaks identset tütarrakku

Arbuus

lühike. · Arbuus on väga soojanõudlik. Seemned hakkavad idanema alles 15-16 kraadi juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 21-35 kraadi. Parim temperatuur kogu kasvuaja vältel on 30 kraadi piires. Vajab palju valgust ja parasniisket keskkonda. Juhtivad riigid arbuusi kasvatamises · Hiina (74.8) · Türgi (3.9) · Iraan (3.6) · Brasiilia (2.2) · Egiptus (2.0) Huvitavad faktid · Arbuuskoosneb suures osas veest. Arbuusis on veesisaldus lausa 91,5 protsenti. · Arbuusimahl aitab vähendada lihasvalu. · Arbuussisaldab rohkem lükopeeni kui toored tomatid. Lükopeen on suurepärane antioksüdant, mis aitab kaitsta inimese immuunsüsteemi. Arvatakse, et lükopeenid aitavad ennetada ka südamehaigusi ja vähki. · Onolemas ka kollane arbuus. Väljast on mõlemad peaaegu identsed. Kasutatud allikad · http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/maitsev-ja-kasulik-arbuusi-te rvislikud-omadused · http://tarbija24.postimees

Vesi

Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest. Samuti on vesi abiks hingamisel. Toitude veesisaldus: ·Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%), ·mahlades ja piimas 89%, ·puuviljades 86%, ·kartulites 79%, ·lihas 68%, ·leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%. Puhast vett on soovitatav tarbida ligikaudu 1 liiter ehk 5 klaasi päevas ja eelistada tuleb maitsestamata vett. Allikad: www.toitumine.ee

H2O

põllumajanduses joomiseks ja toidu valmistamiseks hügieentoiminguteks soojuskandjana erinevates seadmetes tule kustutamisel kõikides tööstusharudes Veevajadus sõltub: Vanusest ­ vanemad inimesed vajavad rohkem vett kui lapsed Tervislikust seisundist ­ haigused põhjustavad veekaotust, veevajadus suurem Kehalisest aktiivsusest ­ higistamise tõttu suureneb veevajadus Ilmastikust ­ kuumal suvepäeval, soojades maades vajab inimene higistamise tõttu rohkem vett Toitude veesisaldus Köögiviljades on keskmiselt 93% mahlades ja piimas 89% puuviljades 86% lihas 68% leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50% Vee hulk kehas Imikutel 75% Noorukitel 65% Täiskasvanutel 60% Eakatel inimestel 55% Suure rasvumise korral ­ u.40% Mida veel võiks teada vee kohta Puhas vesi ja mineraalvesi ei anna energiat Rohke ja kestev ülemäärane vee tarbimine koormab südant ja neerusid Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka

Mullateadus 2 konspekt

veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta kilevesi, - mulla osakeste ümber olev nõrgalt seotud veekiht vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed)

Eesti joogivesi

Jää tihedus on 0,92 g/cm3. Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Vee kolme oleku korral erinevad molekulide paigutus, vahekaugused ja seega ka molekulidevahelised jõud. Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu soojeneb vesi päeval kiiresti ja jahtub aeglaselt, reguleerides (analoogiliselt ka kevadel ja sügisel) sel teel kliimat. Et vesi on hea lahusti, siis lahustab ta kokkupuutumisel teisi aineid. Toiduainete veesisaldus Pildid Wikimedia Commons Vesi on toidu oluline koostiskomponent. Inimene saab vett jookide ja toiduga. Suure veesisaldusega toiduainete tarbimisel väheneb joodava vedeliku hulk. Ülevaate põhilistest toiduainete veesisaldusest annab tabel: Toiduaine Veesisaldus % Köögi- ja puuviljad 70 - 95 Kala 65 - 80

Võitehnoloogia

Võitehnoloogia kordamisküsimused (VL.1154) bak 2013 kevad 1.Kui suured on traditsioonilise või vee-, rasva- ja rasvata kuivaine sisaldused? · Piimarasva 82% · Maksimaalne veesisaldus 16% · Rasvata kuivaine sisaldus 2% 2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest

ERITAMINE JA VEEBILANSS

ERITAMINE JA VEEBILANSS Jääkproduktid ja veesisaldus  65kg- 40L vett  Regulatsioon neerudes- kehavedelike koostis+kogus stabiilne  Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga  Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö  Kogu veri 1h 14x läbi neerude  Ultrafiltratsioon-  Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss  Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil  Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine  Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne t...

Puidu katsetamine

kus, P ­ purustav jõud, N; a, b ­ ristlõike parameetrid, cm; Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%) kasutatakse valemit Valem 4.3.5: f S ,12=f S ,W [ 1+ ( w-12 ) ] Valem 4.3.5 kus, ­ parandustegur, =0,04; f S ,W ­ survetugevus veesisaldusel w % [N/mm2]; 2) kui veesisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit: f S, W f S ,12= 30 Valem 4.3.6 K 12 kus, K 30 12 ­ redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. 4.3.2. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva veesisaldusega proovikehi:

Erituselundkond

Erituselundkond  E R IT U S E L U N D ID N E E R U D K O P SUD S O O L E S T IK N AH K  Neerud neere on kaks filtreerivad verest jääkained Reguleerivad kehavedelike hulka ja koostist aitavad säilitada vere keemilise koostise stabiilsena vere veesisaldus jääb tänu neerudele samaks moodustub uriin Esmase uriini moodustumine arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist

Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus

Kodutöö nr 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 ­ 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 ­ 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 ­ (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK

Pinnase tihendusteim labor

005 22,94 60,88 58,34 7,2 3 006 22,83 64,06 60,9 8,3 8,4 1,97 007 22,78 68,45 64,9 8,4 4 008 22,7 65,36 61,47 10,0 10,0 1,90 009 22,87 75,97 71,17 9,9 m3- topsi mass m4- topsi ja märja pinnase mass m5- topsi ja kuiva pinnase mass w- veesisaldus d- kuivmahumass Järeldus Katsetatud täiteliiva suurim kuivmahumass d,maks=1,966 g/cm3, mis saavutatakase optimaalse veesisalduse wopt=8,3% protsendi puhul.  Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise intstituut Ehituskontstruktsioonide õppetool Töö nr: 5 Töö nimetus: Pinnase tihendusteim Teimi kuupäev:28.10.2008 Üliõpilane: Esitamise kuupäev: 11.11.2008

Ventilatsioonikulude arvutamine

MT-3 Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), elu- ja magamistubades 1,0 l/ (sm2) või 7 l/s inimese kohta. Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*337,9= 290,59 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,59/(101325 ­ 290,59)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -7,035 + 4,45 = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 ­ 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 21,11 + 11,71= 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 ­ (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht:

Bioloogia kontrolltöö (Inimene)

Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A;B), suhkruvalgud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigsed aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Loode 100%; vastsündinu 80%; täiskasvanu 70%; vanur 50%. 10. Kui suur organismi veesisalduse

Lootejärgse arengu etapid

1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon ­ rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk  muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus väheneb ATP sünteesi võime DNA-s toimuvad mutatsioonid 3. Organsüsteem: 1) Kortsud: naha veesisaldus väheneb nahaalune rasvkude taandareneb muutub kollageeni struktuur 2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad) 3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb 4) väheneb melaniini sünteesi võime 4. Organismi tasand ­ mõni elund võib olla nii kahjustatud, et organism hukkub.

Bakterid

 PALJUNEMISE TINNGIMUSED · Vajavad niiskust · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Jääkainete hulk ei tohi olla suur · Eri happelisusega keskkonnad · Õhu hapnikusisaldus · Mõjutavad ka teised bakterid · Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust  SPOORID · Kui keskkonnatingimused muutuvad egasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. · Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. · Spooride tekkimine pole bakterite paljunemine. · Spooride tekkimine võimaldab bakteritel mittesobivates tingimustes ellu jääda.  BAKTERITE TOITUMINE · Bakterite ainevahetus on kiire. · Toitub orgaanilistest ainetest. · Lagundavad surnud organisme või elavad ja toituvad teises organismides. · Vähesed ka fotosünteesivad eluks vajalikke orgaaniliseid ühendeid.

Silma anatoomia

2. Nimeta silmamuna sisu ning kestad ­ välimine e. fibrooskest (skleera ja sarvkest), soonkest (vikerkest, ripskeha, soonkest), võrkkest. Sisu: kambrivedelik, lääts, klaaskeha. 3. Kust siseneb silma silmaarter? ­ koljuaugust, mis asub silmakoopa lõpus. Sealt väljub ka nägemisnärv. 4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid ­ silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? ­ 75% 6. Märgi õiged väited: a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon ­ valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? ­ Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10

Mikro-, makroelemendid, vesi

-tippkiskjatesse kuhjuvad elemendid Sõltub tarbitavast toidust-toidunõud, toidu kval. Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil vesi on fotosünteesi lähteaineks osaleb hüdrolüüsi reakts. universaalne lahusti kindlustab rakkudes OK sisekeskkonna kaitseb rakke ülekuumenemise eest hoiab org. norm kuju kaitseb aitab kaasa org. arengule Vesi tuleb.. joogist, söögist, ainevahetuses moodustub vett Vesi väljub.. uriin, higi, hingates veeauruna. väljaheidetega Mida noorem on org, seda suurem on veesisaldus ja seda kiirem on veevahetus vesi kui-kliimat kujundav faktor, elukeskkond, arengukeskkond, levikukeskkond, bioproduktsiooni määraja.

Ehitustsemendi teimimine

Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1) Katse nr Tsemendi mass, g Liiva mass, g Vee mass, g W=V/Ts 1 0,500 1,500 0,250 0,5 2 0,500 1,500 0,250 0,5 Valem (1) V W  Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 mördisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 mördisegus, [g]. 3.4 Mördi survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95. Kivinemine temperatuuril 20±2oC. 2 Tabel (2) Survetugevus Katsekeha mõõtmed Purustav Katse Vanus, Mass [MPa] jõud

Pinnasemehaanika 3. laboritöö

rõnga kõrgus rõnga pindala rõnga maht märg pinnas kuiv pinnas h, mm A, cm2 V, cm3 m1, g m2, g 25,000 60,000 150,000 292,470 250,660 F, kN nihkepinge, kPa Mõõtkellanäit delta h I II 0,0 0 2,257 1,840 0,0000 0,3 50 2,438 1,925 0,1330 0,6 100 2,529 1,999 0,2155 0,9 150 2,576 2,061 0,2700 0,6 100 2,570 2,052 0,2625 0,3 50 2,548 2,031 0,2410 0,0 0 2,460 1,970 0,1665 0,3 50 2,535 2,011 0,2245 0,6 100 2,570 ...

Kala

KALAD MIKS ON KALALIHA VÄÄRTUSLIK ? Toore kala veesisaldus kõigub 5085%ni. (Mida lahjem on kala, seda rohkem on temas vett.) Näiteks tursk. Sõltuvalt liigist on kalades valke 1422%. (Kalavalgud seeduvad hästi.) Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool protsenti. Neil pole erilist tähtsust. KALARASVAD ­ OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD ­ OLLA POOLT VÕI VASTU ?

Ravimuda

Väga olulised on erinevad mudas sisalduvad orgaanilised ühendid, neist peamiste ­ humiinhapete ­ raviomadustele on pööratud palju tähelepanu erinevates kurortoloogilistes uuringutes läbi aegade, kirjutavad Eestis kümblusravi uuringutest ülevaate teinud Kairi Põldsaar ja Dr. Marge Uppin artiklis "Eesti maapõue tervistavad rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ükskõik milline nende ainetega muda. Ravimuda veesisaldus peab olema üle 37%) sellel peab olema sobiv tihedus ja nihketugevus, piisav soojusmahtuvus, raskmetallide normikohane sisaldus ning ei tohi esineda patogeenseid baktereid. Ka Eestis kasutatakse ravimuda haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud meretekkelist mineraalset Haapsalu ja Kassari ravimuda ning Värska järvemuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Ravimuda mõjub

Toitefaktorid

süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade võrdlemisel on õigem võrrelda söötade proteiinisisaldust kuivaines või õhukuivas söödas (õhu niiskusesisalduseni kuivatatud söödad), kuna naturaalses söödas oleneb proteiinisisaldus veesisaldusest. Nii näiteks on naturaalses täispiimas vähem proteiini kui põhus (vastavalt 3,3% ja 3,7%, veesisaldus vastavalt 87,5% ja 17%). Ometi ei peeta põhku täispiimast proteiinirikkamaks. Vahe saab selgeks, kui arvestada põhu ja piima proteiinisisaldus kuivaine kohta. Täispiima kuivaines on 26,4% proteiini, põhu kuivaines ainult 4...4,5%. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Kuivaine proteiinisisalduse järgi jaotataksegi söödad:

Organismide keemiline koostis

· Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,lümf) · Kaitsefunktsioon- nt pisarad,liigesed,sülg,loode areneb vesikeskkonnas. Vee tähtsus rakus : On hea lahusti-vees lahustub rohkem aineid,kui üheski teises lahustis. Hüdroofilised ained Lahustuvad vees, nt. glükoos ja keedusool Hüdrofoobsed ained Ei lahustu vees, nt. rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudeda mahutavuse-tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisaldus ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad,inimese nahale tekivad kortsud.

Normaalbetooni katsetamine

nr Tsemendi fraktsioon, mass, fraktsioon, mass, [g] mass, mass, [g] [mm] [g] [mm] [g] 1 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 2 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 Valem (1) V W  Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus, [g]. 3.4 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95. Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel (2) Survetugevus Katsekeha mõõtmed Purustav Katse Vanus, Mass [MPa] jõud nr ööp [g] a b h

Mesi

Mesi Artur Keerd Juhendas : Merike Räni  Mis on mesi? Mesi on taimede ja mesilaste elutegevuse produkt. Mesilased imevad nektari, mis on magus, suhkrut sisaldav vedelik, mida taimed eraldavad nektarinäärmete kaudu, spetsiaalsesse meepõide ja kannavad tarru. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Kuidas tekib Mesilased koguvad nektarit, milles on suhkrut üle 4,2%. Mesilased vähendavad nektari veesisaldust poole võrra juba tagasilennul tarru, suunates üleliigse vee vereringesse. Kärjekannu panduna jätkub nii vee eraldumine kui ka keemiline muundumine. 1l mee jaoks vaja teha 10 miljonit õie külastust. Mesilaste neelunäärmete (140 x edasi-tagasi) ferment invertaas muudab roosuhkru puuvilja- ja viinamarjasuhkruks,...

Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel

Ensüümid  Satuvad piima juhuslikult, kasu tavaliselt pole Ternespiim Tekib poegimisjärgselt Kollakas Immunoglobuliinid Valgusisaldus ↑ Süsivesikuid ↓ Lipiidid ↑ või ↓ Kõhulahtistav toime Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Colostrum  Bilirubiin Isendi vanuse mõju piimale Inimesed  Vanemate emade ternespiima lipiididesisaldus ↑  Põhjuseks suurenenud rasva süntees, piima eritumine ja vähenenud piima veesisaldus Mõju pideva laktatsiooni korral (piimakari)  Lipiididesisaldus ↓ (väheneb 0,02% igal laktatsiooni korral)  Valgusisaldus ↓ (väheneb 0,02-0,05% igal laktatsiooni korra)  Hulk suureneb vanusega (kuni 30%)  Seedesüsteemi ja piimanäärmete suurenemine (20%)  Laktatsiooni arv (80%) Piima tekkimise keemiline protsess Piim tekib imetis või udaras Verest komponendid  läbi basaalmembraan  rindkerearter  imetiarter Parenhüüm toodab piima