Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli D_tootmine iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka veerud abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga.
28 Kilingi-Nõmme Mäo Kristiina 9. klass 16 . http://www.elcivics.com/lop_rabbit_easter. g 29 Change Text Direction nupp muudab aktiivse teksti suunda . Paljud kitsaid veerge saad nii : · Muuda teksti suund · Muuda veergude laiused ühe korraldusega · Lisa uued veerud ( aktiveeri vajalik arv ) Aktiv. Table Table Properties Column ...Preferred Width ... 2 30 · Distribut evenly nupp muudab aktiivsete lahtrite kõrgused/laiused võrdseteks. Swedbank Nordea Sampo
· Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida · Fosforiit: Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja-Eesti jaoks. · Pae ja lubjakivi: Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele · Savi: Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud · Turvas: Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad 22.Kliima mõju rekreatsioonile · Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. · Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas. · Saartel ja rannikualadel on lund vähe ning lumikatte kestvus lühem, mõnel talvel
Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl EHF 1 492,9 6771,6 4,30 3,14 kõrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547,8 9695,9 3,42 3,45 esimene EHF 1 506,5 10601,0 3,50 3,20 esimene Tõug - EHF 1 488,3 15697,9 3,52 3,52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565,5 9419,2 3,41 3,63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542,6 10558,3 3,72 3,37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599,5 9806,6 3,55 3,39 kõrgem EHF 1 600,1 10152,1 3,65 3,00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630,3 9232,4 3,84 3,19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556,2 11892,5 3,61 3,56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsip EHF 1 617,3 8803,9 4,26 3,71 esimene Rasv_% -...
Mehaaniliste kontaktide puhul tekib alati nende vahel mitmekordse ühendumise ja katkestuse efekt, mida võid kontroller tõlgendada mitmekordseks vajutusena. Sp kasutatakse vajutuse fikseerimiseks viidet, mis on pikem värelemise ajast. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri. Klaviatuur moodustab maatriksi mille vertikaal ja horiosontaalide ristumiskohas on lülitid (klahvid) ja iga selle küljes klahv. Read on ühendatud väljundpoordi külge ja veerud on läbi kaitsva takisti ühendatud toitenivooga. Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroonne Sünkroonne siin kõik tegevused seotud sünkrosignaalidega, kõikide signaalide muutused toimuvad sünkrosignaalide esi- või tagafrontide ajal. Vahel genereeritakse ootetaktid. Ploki edastus - mõnikord on kasulik edastada kogu plokk korraga, nt vahemälu laadimisel. Kui käivitub ploki edastus, väljastab protsessor tavaliselt mingi täiendava signaali, mis näitab ploki edastamise
.. b^k xki )2 min 2 i Normaalvõrrandite süsteem maatrikskujul Peale osatuletiste nulliga võrdsustamist saadakse normaalvõrrandite YX T = b^ ( X T X ) süsteem k tundmatu b^1 , b^2 , ... , b^k jaoks y i nb^1 b^2 x2i b^3 x3i ... b^k xki XT on transponeeritud maatriks (read ja veerud vahetatud) yx i 2i b^1 x2i b^2 x22i b^3 x2i x3i ... b^k x2i xki Vektori b^ leidmiseks korrutame vasakult poolt XTX pöördmaatriksiga yx i 3i b^1 x3i b^2 x2i x3i b^3 x32i ... b^k x3i xki yx b^1 xki b^2 x2i xki b^3 x3i xki ... b^k xki2 ( X T X ) 1 YX T = b^ i ki
majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja kõikides lahtrites. Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada ühe elaniku kohta (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3. Koostada tingimuspiirkond ja leida arendatud filtri (Advanced Filter) abil nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2015 – 20 majandussektoris 'Tööstus ja ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB
Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli T_tabel iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka abiandmetega veerud, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tellijate tabel: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2-3 koondit ja päringut. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi Lisaks proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm
Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli D_tootmine iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka veerud abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga.
pealkiri, mis peab olema võimalikult lakooniline, kuid sisu ammendav. Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada otsest suunamist (Järgneva tabeli andmed iseloomustavad....) või kaudset viitamist. Viimase puhul pannakse lause lõppu sulgudesse tabeli number (tabel 3.4). Soovitav on paigutada tabel ühele leheküljele. Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, on soovitav esitada uuesti veergude nimed või veerud numereerida. Suuremad ja töötlemata arvmaterjali sisaldavad tabelid paigutatakse töö lisasse. Näide: Tabel 10. Küsitluses osalenute jaotus Keila Koolis 2010.aastal I kooliaste II kooliaste III kooliaste IV kooliaste Kokku Klassikomplektide arv 8 8 11 7 35 Küsitletud 9 6 10 5 29 klassijuhatajate arv
Kõrgem matemaatika 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks ristkülikukujuline arvudega tabel, milles on m-rida ja n-veergu. Tähistused: (maatriksit tähistatakse suure tähega) a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a2n i =1,2,..., m = A( aij ), ... ... ... ... j =1,2,..., n a m1 am2 ... a mn Maatriksi järk tähistab maatriksi môôtmeid; A on m*n järku maatriks. Maatriksi liigid: 1) Ruutmaatriks: m=n; 2) Diagonaalmaatriks: a11, a22, amm - peadiagonaal (diagonaalil ei ole 0; muud elemendid 0-d); 3) Ühikmaatriks (diagonaalmaatriksi erijuht): a11 = a22 ... = amm = 1; (Täh. E); 4) Nullmaatriks: aij = 0, iga i ja j korral; (Täh ). 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). 1) Korrutamine arvuga: A=(aij), kR; kA=C; C=(cij), kus cij = kaij. 2) Maatriksite liit...
võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri, mis peab olema võimalikult lakooniline kuid sisu ammendav. Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada otsest suunamist (Järgneva tabeli andmed iseloomustavad....) või kaudset viitamist. Viimase puhul pannakse lause lõppu sulgudesse tabeli number (Tabel 3.4). Soovitav on paigutada tabel ühele leheküljele. Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, on soovitav esitada uuesti veergude nimed või veerud numereerida. Suuremad ja töötlemata arvmaterjali sisaldavad tabelid paigutatakse töö lisasse. Illustratsioonid Töödes kasutatakse sõnalise osa visualiseerimiseks mitmesugust illustreerivat materjali graafikute, diagrammide, arvjooniste, skeemide, jooniste, fotode jne. kujul. Illustratsioonid tähistatakse üldnimetusega Joonis-, millele järgneb järjekorranumber. Araabia numbrites numeratsioon võib olla läbiv töö ulatuses, kui jooniseid on vähe (kuni
WHERE klient_id=@klient AND (tellimuse_seisund_id=1 OR tellimuse_seisund_id=4) Predikaat: klient_id=@klient AND (tellimuse_seisund_id=1 OR tellimuse_seisund_id=4) IF @arv<10 THEN Luuakse uus tellimus: INSERT INTO T061859_Tellimus (klient_id, loomise_aeg, tellimuse_seisund_id) VALUES (@klient, CURRENT_TIMESTAMP(0), @tellimuse_seisund_id) @Tellimus = loodud tellimuse identifikaator END IF; 51 Muudetavad veerud: Tellimus.tellimus_id Tellimus.klient_id Tellimus.loomis_aeg Tellimus.tellimuse_seisundi_liik Lukustamine: Kuna tegemist on lisamisoperatsiooniga, siis pole ühtegi rida vaja ekslusiivselt lukustada. ID Tabel Pöörduse Kasutatud Keskmiselt Maksimaalne tüüp ridade arv kasutatav kasutatav ühel ridade arv ridade arv
Lahtrid vedada hiirekursor üle lahtrite Lahter lahtri ees vasakul hiireklõps Rida tabeli rea ees hiire klõps Veerg esimese rea ülaserval hiireklõps; Tabel üleval vasakus tabeli nurgas hiireklõps; Shift+Alt+(Num Lk)5 Ridade ja veergude lisamine Märkida rida/veerg, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpikmenüüst Lisa (Insert) või Paigutus (Layout) vahekaardilt Read ja veerud (Rows & Columns) Ridade, veergude ja tabeli kustutamine Märkida rida/veerg, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpikmenüüst Kustuta read/Kustuta veerud (Delete Rows/Delete Columns) või Paigutus (Layout) vahekaardilt Kus- tuta (Delete) Lahtrite ühendamine: Märkida lahtrid, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpikme- nüüst Ühenda lahtrid (Merge Cells) või Paigutus (Layout) vahekaardilt Ühenda lahtrid (Merge Cells)
·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu
Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli D_tootmine iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka veerud abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga.
konstantidena. Osatuletise geom. Interpretsioon: a) Q=Q(K;L) toodangu funk. b) = Q K [MPPK] K Q = QL [MPPL] c) K=K0 märamis punktist jäävad alles punktid lõigul K0B fikseeritud K L tasand K0. QL osatuletis= kõvera tõus K0CDA. TPPL- kõver fixeeritud kapitali taseme K=K0 korral. 13. Jacobi determinandid e jakobiaanid ridades kõik seosed, veerud osatuletised vastava muutuja järgi Maatriksi astakuks nim arvu r, kui maatriksi ridade ja ridade ja veergude kustutamise teel maatriksi elementidest moodustatud r-järku determinantiide hulgas on vähemalt üks nullist erinev, kõik sel viisil moodustatud (r+)-järku determinandid aga on nullid (või neid ei saagi moodustada). Kui vähemalt üks maatriksi r-järku determinantidest erineb nullist, kõik kõrgemat järku det-d aga võrduvad 0ga, siis öeldakse, et selle maatriksi astak on r
Näiteks Table>Insert>Table... ja pärast vajaliku arvu veergude ning ridade valimist vajutatakse nuppu AutoFormat... . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib lisa- da raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border). 11 Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua .
(m x n)-maatriksi A = (aij) ja (n x p)-maatriksi B = (bjk) korrutiseks nimetatakse (m x p)- maatriksit C = (cik), mille elemendid cik leitakse summana: Seega tuleb korrutismaatriksi elemendi cik leidmiseks korrutada maatriksi A i-nda reamaatriksi ja maatriksi B k-nda veerumaatriksi vastavad elemendid ja saadud korrutised liita. Maatriksi transponeerimine: maatriksi transponeerimiseks vahetatakse selle read ja veerud. (m × n)-maatriksi A = (aij ) transponeeritud maatriksiks nimetatakse (n × m)-maatriksit AT = (bji ), mille veergudeks on parajasti maatriksi A vastavad read 3. Determinandi mõiste, järk, tähistused. Miinor, alamdeterminant. determinant ruutmaatriksile algoritmiga vastavusse seatud arv. Igale ruutmaatriksile saab vastavusse seada ühe reaalarvu, mis leitakse ühe ja sama algoritmi järgi ruutmaatriksi elementide abil.
tippu y. g. Refleksiivse transitiivse sulundi seos: (x, y) R* tähendab, et x = y või leidub suunatud ahel tipust x tippu y. 30) a. R täiendrelatsiooni R' maatriks on ¬R = (¬rij). b. Ühendrelatsiooni R S maatriks on R S = (rij sij). c. Ühisosa R S maatriks on R & S = (rij & sij). d. R pöördrelatsiooni R-1 maatriks on RT = (rji), st transponeeritud maatriks (read ja veerud on vahetatud). e. ** Kui relatsioonide R X × Y ja S Y × Z maatriksid on vastavalt R = (rij) ja S = (sij), siis kompositsiooni R S maatriks on maatriksite R ja S (Boole'i) korrutis: RS = (cij), kus ... f. **Relatsiooni astme maatriksi saab leida järjestikuse korrutamise teel: R1 = R, Rn+1 = Rn R Graafid 31) a. Graaf on paar G = (V, E), kus V on mittetühi hulk ja E on hulk, mille
DETERMINANDI MÕISTE. KAHEREALISE DETERMINANDI Avaldanud esimesest võrrandist x-i ja asendanud saadud tulemuse teise võr- KASUTAMINE VÕRRANDISÜSTEEMIDE LAHENDAMISEL randisse, saame c1 b1 y Paljude sisult erinevate probleemide lahendamine viib ühe ja sama seaduse a1 x b1 y c1 x , kui a1 0. järgi koostatud avaldisteni. Sel juhul on otstarbekas uurida nende avaldiste a1 üldisi omadusi. c b y° a2 ¡¡ 1 1 ±± b2 y c2 a1 korrutame võrrand...
Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl EHF 1 492.9 6771.6 4.30 3.14 kõrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547.8 9695.9 3.42 3.45 esimene EHF 1 506.5 10601.0 3.50 3.20 esimene Tõug - EHF 1 488.3 15697.9 3.52 3.52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565.5 9419.2 3.41 3.63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542.6 10558.3 3.72 3.37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599.5 9806.6 3.55 3.39 kõrgem EHF 1 600.1 10152.1 3.65 3.00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630.3 9232.4 3.84 3.19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556.2 11892.5 3.61 3.56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsiperio EHF 1 617.3 8803.9 4.26 3.71 esimene Rasv...
·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Jõeoru tüübid: Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu
Vek torik s nime tataks e maatr iks it, mill el on üks rida või veerg. Maatrik s i A trans p on eeritu d m aatriks ik s A T nimeta taks e ma atriks i t, mi lles a11 a 21 a m1 a12 a 22 am 2 ma atriks ig a A võrreldes on read ja veerud vahetatud A = T . a 1n a 2n a mn TEHTED MAATRIKSITEGA
5. Piusa koopa Ürgorg Ürgorus voolava Piusa jõe lätteks on eutroofne Plaani Külajärv, mille absoluutseks kõrguseks on 238 m. 109 km pikkune Piusa jõgi (mille alamjooks jääb Vene Föderatsioni) on meie suurima langusega ja suhteliselt suure kaldega jõgi. Jõe langus on 212,4 m ja keskmine lang 1,95 m/km. Kaitseala piires on jõgi madalaveeline, keskmiselt 10 m laiune, väga looklev ja sageli kärestikuline. Langus on sellel lõigul eriti suur - 70 m. Ürgoru veerud on järsud, kohati kuni 35 kraadise kaldega. Kaitsealal põhilisteks vaatamisväärsusteks on 14 devoni liivakivi paljandit, mille kõrgus ulatub 6-30meetrini ja mida kohapeal kutsutakse müürideks. Lisaks suurematele leidub kaitsealuse jõelõigu kaldal veel 18 väiksemat liivakiviavamust. Paljandid paiknevad reeglina jõe paremal kaldal. Vasakkaldal asub suurematest paljanditest vaid kaks - Kurja ja Pärgi müür. Piusa jõe ürgorus asub Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand,
protokoll - mis kõrgema kihi protokollid on datagrammis (ICMP, UDP, TCP, AX.25) päise kontrollsumma - vigade tuvastuseks Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üleujutamine, juhuslik ja adaptiivne marsruutimine. Minimaalse kuluga marsruutimine ja Dijkstra algoritm. marsruuter ehk default gateway on seade kahe võrgu vahel, leiab optimaalseima tee ja saadab andmeid edasi. fikseeritud marsruutimine - on teada kogu info võrgu kohta, mis on esitatud tabelis. Read ja veerud vastavad saatja ja saaja aadressile. Nende ristumispunktis on “õige tee”. üleujutamine - pole vaja nii palju inffi võrgu kohta. Kui tuleb sõlme pakett, siis ta saadab selle kõigile edasi, v.a. see, kust ta tuli. TTL tõttu ei ringle paketid igavesti. juhuslik marsruutimine - valitakse marsruut juhuslikult, ei vaja palju infot võrgu kohta, ei leia tavaliselt kohe optimaalseimat teed, ei tuvasta võrgumuutusi adaptiivne marsruutimine - tuvastab võrgumuutusi, teab ootejärjekordi ja
Võimaldab andmeid sisestada ja lugeda. Staatiline RAM - selles kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. NVRAM (Non-Volatile …) Info talletatakse mälumaatriksisse, millel on read ja veerud. 73. Mis on loendur? Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamise suunale Summeerivad – loendavad päripidi ehk suurenemise suunas Lahutavad – loendavad tagurpidi ehk vähenemise suunas Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks Asünkroonne jadaülekandega loendur
c. Pae- e lubjakivi Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele. Paekarjäärides esineb spetsiifiline taimestik, mis mujal Eestis puudub või on haruldane. d. Savi Savi kasutatakse ka kohaliku tööstuse ettevõtetes (tellised, keraamika, drenaažitorud).Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud. e. Kruus ja liiv Kruusa- ja liiva karjäärid on loodusele suhteliselt ohutumad kui teiste maavarade kaevandamisel loodavad karjäärid. Samuti on liiva- ja kruusakarjäärides pärast kaevandamise lõpetamist tekkivad veekogud atraktiivsed supluskohad puhkajatele. Kruusa ja liiva kaevandamisega
R is tk ü likm aatrik s ik s nime tataks e m n ma atriks i t , kui n m Vek torik s nimeta taks e ma atriks i t, mi lle l on üks rida või veerg. Maatrik s i A tran s p on eeritu d m aatrik s ik s A T nimeta taks e ma atriks i t, mi lles a11 a 21 a m1 a12 a 22 am 2 ma atriks ig a A võrreldes on read j a veerud vahetatud A T . a 1n a 2n a mn TEHTED MAATRIKSITEGA O lgu antud kaks m n ma atriks i t A a ij B b ij 1
Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaili skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli D_tootmine iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka veerud abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga.
Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli D_tootmine iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka veerud abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga.
Kvantitaiivne tunnus (arvtunnus) on tunnus , mille väärtused on arvud (nt. Pikkus, kaal, rahvaarv, keskmine hinne) Kvalitatiivne tunnus on tunnus, mille väärtused ei ole arvud ( juustevärv, perekonnaseis, rahvus). STATISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUS TE VASTUSED 1. Statistika aine ja meetod Statistika on iseseisev teadus. Ta uurib ühiskondlike nähtuste kvantitatiivset külge lahutamata seoses nende kvalitatiivse küljega ja ühiskonna arengu kvalitatiivset väljendumist konkreetsel ajal ja kohal. Peamiselt tegeleb statistika : 1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeld...
VAT numbri kehtivuse kontroll VIES andmebaasist Yes, lisaks: 1.a) Kauba võõrandamisel peab kaup lähetatama Eestist soetaja liikmesriiki; 1.b) Teenuse arve saaja peab omama teises liikmesriigis VAT-numbrit, teenus võib-olla osutatud Eestis. 2. Müüja/osutaja rakendab eeltoodud tingimuste kehtivusel 0% käibemaksumäära. 3. Deklaleerimiskohustus KMD JA VD 3.a) Kauba käive KMD lahtrid 3; 3.1; 3.1.1 ja VD veerud 1, 2, 3: 3.b) Teenuse käive KMD lahtrid 3; 3.1 ja VD veerud 1, 2, 5. ,,PÖÖRDMAKSUSTAMINE": soetaja/teenuse saaja Eestis registreeritud KMKR, võõrandaja/teenuse osutaja teise LR VAT No · Tingimused soetaja/teenuse saajale: 1) Kauba/teenuse saamine. 2) Arve (üldreegel) olemasolu, kauba osas erand kui arvet ei ole saadud 3) Aevele märkida KMKR poolt arvestatud käibemaksu summa (sama ka KMD lahtrites 4 ja 5)
Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli D_tootmine iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka veerud abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga.
Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli D_tootmine iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka veerud abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga.
Probleeme tekkis ka baltisakslaste järjest tugevnev vastuseis. Esimesed pinged Veel 1870. aastal lehvis tähtsamate tegelaste ümber üksmeele ja isegi sõpruse vaim. Suur osa neist tähtsamaist tegelasist mahtus seejuures ära ühteainsasse postipapa Jannseni poolt üüritud plaanvankrisse, millega Tartust Viljandimaale tähtsat rahvuslikku konverentsi pidama sõideti. Paraku sulges Jannsen juba järgmise aasta algul "Eesti Postimehe" veerud Jakobsoni ees, sest viimane oli baltisakslastele oma teravate kirjutistega lausa talumatuks muutunud. Rüütelkonnad ähvardasid Jannsenit väga suurte pahandustega, süüdistades teda rahva ülesässitamises. Nähes ette, et Jakobsoni kõrvaldamine "Eesti Postimehe" kaastööliste hulgast ja lehe üldise suuna muutmine toob kaasa lugejate arvu languse, pakkusid rüütelkonnad Jannsenile saladuskatte all n.-ö. Kompensatsiooniks 2000 rubla aastas. Mitme
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim .....................................................................................................
als= l1a1s + l2a2s + ... + lkaks s=1,...,n. l11 + l22 + ... + lkk = (l1a11; ...; l1a1n) + ... + (lkak1; ...;lkakn) = (l1a11+ ... + lkak1; ...; l1a1n + ... + lkakn) = 1 = (al1; ...; aln), l > k Järeldused: 1. Maatriksi astak = selle maatriksi lineaarselt sõltumatute ridade maksimaalne arv 2. Maatriksi astak = selle maatriksi lineaarselt sõltumatute veergude maksimaalne arv 3. D = 0 parajasti siis, kui determinandi reavektorid on lineaarselt sõltuvad; D = 0 <=> selle determinandi veerud on lineaarselt sõltuvad 4. 1 = (a11; ...; a1n); ...; m = (am1; ...; amn), siis vektorid 1, ..., m on lineaarselt sõltumatud parajasti siis, kui maatriksi A Kmxn astak on m 22. Pöördmaatriksi defnitsioon, ühesus, olemasolu ja leidmine (tõestustega). Maatriksi A pöördmaatriksiks nimetatakse maatriksit B, mille korral AB = BA = E. A peab olema ruutmaatriks Kui maatriksil A leidub pöördmaatriks, siis see on üheselt määratud. Tõestus: B1, B2 - A pöördmaatriksid
MAATRIKS: Maatriks nimetatakse ümarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on eristatavad read ja veerud. Maatriksi mõõtmed Maatriksit, milles on m rida ja n veergu nimetatakse täpsemalt (m,n)- maatriksiks ning arvupaari (m,n) selle maatriksi mõõtmeteks. Maatriksi järk Omadus, mis esineb ainult ruutmaatriksil: Näiteks Mat(n,n) nim. n-järku maatriksiks. Maatriksi elemendid nimetatakse reaalarve, milledest maatriks koosneb. Maatriksi ja maatriksite hulga tähistused Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega: A, B,....X, Y, Z
keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele. Tänapäeva perioodilisustabelis on Mendelejevi süsteemi veidi muudetud; elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas. Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega I VIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. Lantanoidid ja aktinoidid paigutatakse enamasti eraldi peatabeli alla.
Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade- ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10. Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Milles pole ka midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrüki juurde vorminguks kirjutatud {0, 5}. Ainsat Console.Write argumenti (järjekorranumbriga 0) trükitakse nõnda, et ta võtaks alati viis kohta. using System; class Korrutustabel{ public static void Main(string[] argumendid){ int ridadearv=10, veergudearv=10; if(argumendid.Length==2){ ridadearv=int.Parse(argumendid[0]); veergudearv=int
2-muutuja funktsioonide f 0 . . . f 15 omadused { f 0 f 1 f9 } = { 0 & ↔ } { f 0 f 7 f9 } = { 0 Z ↔ } Kui koostada alamhulk { f i f j . . . } ⊂ { f 0 . . . f 15 } selliselt, et { f 6 f 7 f9 } = { ⊕ Z ↔ } funktsioonide { f i f j . . . } read katavad ühiselt märgiga ∉ eelnevas tabelis kõik veerud K0 K1 Kp Km Kl , siis { f i f j . . . } { f6 f7 f15 } = { ⊕ Z 1 } osutub täielikuks süsteemiks. { f 1 f 6 f9 } = { & ⊕ ↔ } Baas on minimaalne täielik loogikafunktsioonide süsteem. { f1 f6 f15 } = { & ⊕ 1 } (Zegalkini baas e. Read-Mülleri baas) Suvalise funktsiooni väljajätmisel baasist tema täielikkus kaob. Ilmneb, et
Märkige kaardile jõe voolusuund noolega. Õigesti märgitud voolusuund andis 1 punkti. 19.2. (osaülesanne 52) Viirutage kaardil piirkond, kus Havijõe oru veerud on kõige järsemad. Õigesti märgitud piirkond Oti ja Mihkli talu vahel andis 1 punkti. 19.3. (osaülesanne 53) Kummas kaardil tähistatud lõigus, kas X–Y või Y–Z, on Konnaoja voolukiirus
· Kaksikülakomade vahel seletatakse keeleteaduslikus tekstis sõnade tähendusi. Neid kasutatakse tsitaadisisese tsitaadi märkimiseks. (2004: 379381) VORMISTUSE VIIMISTLEMINE Enne, kui hakata tööd viimistlema tuleb selgeks teha nõuded. Paberina kasutatakse A-4 suurust paberit, kus tekst on ainult ühel pool. Tähe suurus on 12 punkti, reavahe 1,5. Tekst peab olema liigendatud nii,et kolmes pealkirjatasemest piisaks. Teksti veerud: üle- ja alaäärda jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasemasse serva 45 cm ja paremasse 2 cm. Leheküljed nummerdatakse araabianumbritega tiitellelehst alates, nähtavalt märgitakse aga alles teisel leheküljel. Lehe ühele küljele kirjutatud tekstis paigutatakse leheküljenumbrid lehe paremasse ülanurka paberi ülaääre ja esimese tekstirea vahele, servast sama kaugele kui tekst. Tiitellehele tuleb märkida: pealkiri, autor, töö eesmärk, liik, töö valmimise aeg ja koht,
30.Klaviatuur. Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasitatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Klaviatuur moodustab maatriksi kus read on ühendatud väljund pordi külge. See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbe sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1- d
"Rahva kasvatamisest"; "Veel mõni sõna põllutöö asjust"; " Uraal-Altai keeleselts"; " Mis meil hädasti tarvis tähele panna"; arvustus "Koli-raamat"; "Mõnest uuest raamatust"; "Raamatute hinnast"; "Ema armastusest"; "Meie küla- ja kihelkonnakoolid"; "Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud". Kui 1869 boikoteeris CRJ Jannseni korraldatud I üldlaulupidu, siis 1871 sulges sakslastega kokkuleppele läinud Jannsen ,,Eesti Postimehe" veerud CRJ-ile ja Jakob Hurdale , surudes nad sel kombel ühte leeri 15 1870-aastat võib nimetada eesti rahvusliku liikumise varasema perioodi ja CRJi ühiskondliku tegevuse kõrgpunktiks, millele järgnes tugev mõõn ja pärast jälle tõus. 2.4 C. R. Jakobsoni ,,suur sulesõda" CRJ alustas ajakirjanduslikku tegevust 1865. a. lõpul kaastööga ,,Eesti Postimehele".
Postimees, 02. juuni, 2008. · Kasesalu , H., 2006a. Georg von Peetz esimese Eesti jahindusorganisatsiooni rajaja. Eesti Jahimees, 6, 36. · Kasesalu, H., 2006b. Jahiorganisatsioonid Eestis kahe maailmasõja vahel. Eesti Jahimees, 12, 24-26. · Lump, H., 2008. Jahimeeste arvamus jahinduspoliitika kujunemise kohta. Konfliktsituatsioonid ja nende lahendamise võimalikkus. Eesti Jahimees, 10, 13. · Lump, H., 2009. Tegevjuhi veerud. Eesti Jahimees, 1, 4. · Mahoni, E., 2008. Jahipidamine ja jahieetika. Eesti Jahimees, 9, 4. · Mäting, L. 1961. Eesti NSV jahifaunast ja selle kaitsest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 31 lk. · Pilvre, B. 2007. Loomad elus ja meedialoomad. Eesti Ekspress, 11. jaanuar, 2007. · Randla, T. 1979. Jahimehe käsiraamat. Tallinn: Valgus. 399 lk. · Randveer, T. 2009. Jahindusteemaline konverents. 2004 uuringu"Inimeste suhtumine suurkiskjatesse" andmed.
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table-objekti loomine ja kasutamine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused utamine tabelites sutamine abeliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Ühemuutuja funktsiooni tabuleerimine ja graafikud. Aadressid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites nimed Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites päisete tekstid Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimin...
Kirjutada välja vastav maatriks. 8.2 Firma AUVI tegeleb audio- ja videotehnika müügiga. Kuu algul oli firmal on kaupa kolmes laos järgmistes kogustes: laos A 10 telerit, 15 videomakki, 9 kassettmakki ja 12 stereokombaini; laos B 20 telerit, 14 videomakki, 8 kassettmakki ja 5 stereokombaini ning laos C 16 telerit, 8 videomakki, 15 kassettmakki ja 6 stereokombaini. Esitada kaubavarud maatrikskujul, kus read tähistaksid ladusid ja veerud kaupasid. Maatriksite liitmine ja lahutamine Liita (lahutada) saab ainult samadimensionaalseid maatrikseid, s.o. maatrikseid, millel ridade arv on võrdne ja veergude arv on võrdne. Teiste sõnadega, maatriksite A ja B summa A + B ja vahe A -B on leitavad ainult juhul, kui dim A = dim B. Maatriksite liitmisel liidetakse (lahutatakse) ühel ja samal kohal olevad (samade indeksitega) maatriksite elemendid:
Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10. Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Selles pole midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrüki juurde vorminguks kirjutatud {0, 5}. Ainsat Console.Write argumenti (järjekorranumbriga 0) trükitakse nõnda, et ta võtaks alati viis kohta. using System; class Korrutustabel{ public static void Main(string[] argumendid){ int ridadearv=10, veergudearv=10; if(argumendid.Length==2){ ridadearv=int.Parse(argumendid[0]);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
