i 1 või i²1 =r(cos+sin) Transporeeritudmaatriks: Maatriksi A transporeeritud maatriks AT saadakse kui Kompleksarv: kirjutatakse maatriksi A read vastavateks veergudeks. Avaldis x iy,kus x ja y on reaalarvud ja i on niinimetatud Kordumine: nA imaginaarühik. pAT 1* 2=r1*r2*(cos(1+2) +i sin(1+2)) ...
Arvutage maksetähtajad, tähtaja ületamised päevades ja viivised Kui tähtaeg on möödas ja arve on maksmata, arvutage viivis tänase kuupäeva seisuga. Kui tähtaeg ei ole veel saabunud või makse on tehtud tähtaegselt, on viivise väärtus 0. Tühja lahtri väärtus on "". Kuupäevadega arvutuste tulemustele pakub Excel tavaliselt kuupäeva formaati. Kui seda ei soovi, tuleb formaa muuta sobivaks. Vajadusel lisage vahetulemuste hoidmiseks eraldi veerud. Arve maksmise tähtaeg päevades: 15 Täna on ### Viivise % päevas: 0,15% Arve nr. Saaja Väljastatud Summa Tähtaeg Makstud 4 ExxonMobil 20.12.2013 400,00 4.01.2014 ### 5 Royal Dutch Shell 21.12.2013 500,00 5.01.2014 5.01.2014 6 PetroChina 22.12.2013 1 600,00 6.01.2014 1 JPMorgan Chase 1.02
Hiljem kirjutas ka teistele liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedel, alati oma kirjutistes rünnates balti aadlit ja kirikut, kui Eesti talurahva vaesuse ja vaimupuuduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. Viimaste mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht, mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud ,,Eesti Postimehe" veerud talle sulgema. Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuga liberaalses baltisaksa ajalehes ,,Neue Dörptsche Zeitung". Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. 1871. aastal asus Jakobson Tallinna, kuid ei saanud sealgi eestikeelse ajalehe asutamise luba ja lahkus sealt
suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte. Veergude ja ridade lisamine, kustutamine ja peitmine Veeru lisamiseks märgista see veerg (klõpsuga veerupäisel), mille ette soovid veergu lisada ja vali Lisa Veerud. Veeru kustutamiseks märgista veerg (klõpsuga veerupäisel) ja klõpsa parema nupuga veeru peale ning vali Kustuta. Veeru peitmiseks tuleb teha samamoodi nagu eelmistega. Märgistada veerg, vajuta parema hiireklahviga veeru peale ja vali Peida. Rea lisamiseks märgista rida (klõpsuga reapäisel), mille ette soovid rida lisada ja vali Lisa Read. Rea kustutamine ja peitmine samamoodi nagu veerul. Lahtrile nime andmine Tuleb klõpsata selle lahtri peale, millele tahetakse nime anda
Mata eksami kordamisküsimused 1. Determenandi põhiomadused. Alam D ja minoor. Crameri meetodil võrrandsüsteemi lahendamine · Determinant ei muutu, kui tema read ja veerud ümber paigutada. See omadus väljendab determinantideridade ja veergude samaväärsust. · Kui determinandis kaks rida omavahel ümber paigutada, siis muutub determinandi märk vastupidiseks. · Determinandi mingi rea kõigi elementide korrutamisel ühe ja sama teguriga korrutub kogu determinant selle teguriga. See omadus võimaldab D-i rea või veeru elementide ühist tegurit D-i märgi ette tuua, mis harilikult lihtsab tunduvalt arvutusi.
Kirjutage lahtrisse G1 järgmine tekst: Kogutud andmed. Asetame kursori lahtrisse G1 ja kirjutame sellesse lahtrisse teksti: Kogutud andmed 23. Kopeerige esimeselt töölehelt ainult kõik tekst ja arvandmed teisele töölehele "Sheet2" alates lahtrist A2. Valime tabeli A2:E9 ja kopeerime menüüst Home/Copy selle lehele Sheet2 käsuga Home/Paste 24. Looge veergude A4:A6 ja D4:D6 põhjal joondiagramm. Analoogselt ülesande punktile 17 valime nüüd aga veerud A4:A6 ja hoides all Ctrl klahvi D4:D6 joondiagrammi (Line) tüübi. 25. Värvige diagrammi joon punaseks (1 punkt). Valime diagrammil joone ja hiire paremnupu menüüst valime FormatDataSeries... /LineColor/SolidLine/Color 26. Lisage diagrammile väärtused (1 punkt). Valides hiirega diagrammi ilmub menüüreale uus menüü (Add-ins järel) ChartsTools millest valides DataLabels/MoreDataLabelsOptions... saame lisada diagrammile väärtused. 27
) Lihv 3 Vase-Nikkli sulam. Joonisel on on üks vask (Cu) märgitud horisontaalsete joontega ja nikkel (Ni) vertikaalsete joontega. Lihv 4 Pseudosulam. Väikesed täpid on koobalt (Co) ja ülejäänud on volframi (W) ja süsiniku (C) sulam. Lihv 5 Eutektkoostisega plii (Pb) ja antimon (Sb) sulam. Ära viirutatud tükid on antimon ja ülejäänud on plii. Lihv 6 Eutektkoostusega raud (Fe) ja süsiniku (C) sulam. Ära viituratud osa on raud ja valgeks jäetud veerud on süsinik. Lihvide küsimused: Lihv 1: 1) Joonistage vase jahtumiskõver, pidades silmas, et Cu-sulami kristallisatsioonitemperatuur on ca 1083°C V) Vase jahtumiskõver (Graafik 1): Punasest joonest ülevalpool on vask vedelas olekus. Punasest joonest allapoole on tahkes olekus. Punase joone juures. Toimub kristallisatsioon mis on ligikaudu 1083°C Lihv 2:
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
bottom- kasvab üles poole justified - peatükkide vahe ja sedasi...kasvavad üksteise poole. - Kui vaja teatud joonis landscape stiili saada siis aktiivseks => page setup=> landscape => selected sections. -paus- all ribal kus sõnade arv jms. seal paremklõps. lisa "sections" ja saad kohe teada millises sektsioonis oled. - isegi kui veerud jälle 1 tulbaks teed ei kao section break kuhugile. need tuleb ise manuaalselt kustutada! - vahel tuleb ise manuaalselt sektsioone muuta. nt ütleme teisele sektsioonile et ta pole sama mis eelmine. alustame sellega, et võtame different first page'i ära. nt. alates sissejuhatusest alates erinev. seega paneme sina sektsiooni piiri. ("even page" => uus lk ja uus paarisarvuga lk.) page layout => breaks => => continious
Hurt. Suurkoosolekud toimusid peamiselt Tartus. Komiteed hakati selle koosolekute tähtsuse ja esinduslikkuse pärast nimetama ,,esimeseks Eesti parlamendiks". Peakomiteesse kuulusid Hurt, Jannsen, Koler, Kreutzwald ja teised nimekad isikud. 1872. moodustati 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Need moodustasid endist kohalikud keskused. Esimesed pinged ·1870. aastail levisid tähtsamate isikute ümber sõprussuted. See lõpes Jannseni otsusega sulgeda Jakobsoni veerud ,,Eesti Postimehes", sest too oli talumatuks muutunud baltisakslastele oma teravate kirjutistega. Jannsen teadis, et see tegu toob kaasa lugejate arvu languse. Rüütelkonnad pakkusid Jannsenile 2000 rubla aastas kompensatsiooniks. Jannsen ,,asendas" Jakobsoni Hurdaga, kes jäi kahjuks kirjutamisstiililt alla esimesele. Olles pool aastat lisalehte toimetanud, lahkus Hurt toimetusest. ,,Sakala" ja nn suurlõhe ·1878. sai Jakobson lõpuks loa ajalehe ,,Sakala" käimapanekuks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Inimese psühholoogiline analüüs Ülesanne aines „Andmekaevandamine“ Autor: Triinu Tamberg Matrikli nr: 162786IABM Juhendaja: Innar Liiv Tallinn 2016 Sissejuhatus Käesolev töö sisaldab RepGrid andmestiku uurimist programmi PAST abil. Vaadeldakse ning analüüsitakse inimese psühholoogilise analüüsi andmeid. Lahenduskäik Esmalt sisestati andmed programmi PAST järgneval kujul: Joonis 1: algandmed Psühholoogilises analüüsis täitmata ja tühja ringiga lahtrid tähistati 0-ga, linnukesega ja ringiga lahtrid, millel oli rist sees, tähistati 1-ga. Ridade ja veergude nimetused Kuna jooniselt ei ole täismahus näha veergude nimetusi ning ka ridade nimetuste asemel oli lihtsam sisestada numbrid, siis toon need välja: Veerud: ...
y nim kujutuseks hulgast V hulka W ning märgitakse üles järgmiselt: f:VWvõi V (f)W või xy või y=f(x) DEF 2: Kui iga x korral hugast V on eeskirja f abil vastavusse seatud üks kindel y hulgast W, siis öeldakse, et tegemist on ühese kujutamisega hulgast V hulka W Determinant reaalarv, millele on vastavusse seatud ruutmatriks. DEF 3: Determinandi arvutuseeskiri: Determinantide omadusi 1) Det väärtus ei muutu, kui tema read ja veerud vastavalt ümber paigutada (transponeeritud maatriks) 2) Kui det teatavad 2 rida/veergu omavahel ümber paigutada, siis muutub det märk vastupidiseks 3) Det mingi rea/veeru kõigi elementide läbi korrutamisel ühe ja sama arvuga korrutub kogu det läbi sama arvuga 4) Kui det on teatavad kakse rida/veergu kas võrdsed või võrdelised, siis võrdub kogu det väärtus nulliga
3, Joonis 3.5. Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja allkiri aga joonise alla. Tabeli köhale lehe paremasse serva kirjutatakse üldnimetus «Tabel», millele järgneb tabeli number (ilma punktita). Sellest ühe rea võrra allapoole kirjutatakse sisu ammendavalt lahtimõtestav ja lakooniline pealkiri, mille sõnastamist alustatakse tabeli sisust, järgneb objekti nimetus ja ajavahemik. Ka tabeli veerud ja read pealkirjastatakse, vältida tuleks üldisi sõnu nagu «nimetus», «liik» jt, nt mitte «Näitaja nimetus», vaid «Näitaja». Veergu «Jrk nr» ei soovitata käsutada, kui selleks puudub eriline vajadus. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure tähega. Alaveergude (-ridade) pealkirjad võivad olla väikese algustähega. Veerud nummerdatakse, kui tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse
1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid Tabelid on alati heaks abivahendiks, mis võimaldavad arvandmeid esitada nii süstematiseeritult kui ka ülevaatlikult. Selleks peab aga korrastama andmed nii, et tabel ning sellest järelduv oleksid võimalikult koosvaadeldavad. Tabelit ei ole soovitav poolitada, st andmed peaksid olema esitatud ühel lehel. Tabeli poolitamisel peavad aga tabeli veerud ning tulbad ja päis olema teisele lehele üle kantud, tagades sellega loetavuse. Tabelis esitatud andmed tuleb alati siduda töö tekstiga. Tabel paigutatakse võimalikult lähedale sellele tekstilõigule, kus tabelile esmakordselt viidatakse. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et ebapiisav on fraas ,,tabelist on näha". Kuna igasse tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö koostaja (pretendent)
xi = kogutoodang x1 xj xn - i = xj j Bilansi read näitavad, kuidas tarbitakse erinevate harude toodangut. Bilansi veerud näitavad, kuidas erinevate harude toodangut toodetakse. Tabelis kirjeldatut võib kirja panna ka maatrikskujul. Erinevate vahetarbimiste summa vektor, liidetuna lõpptarbimise vektorile, annab tulemuseks kogutoodangu vektori ehk: x11 + ... + x1n y1 x1 + = xn1 + ... + xnm yn xn Kui tootmistehnoloogia jääb samaks, siis ühe haru toodangu kogus, mida vajatakse teise
Zachman, author of the Zachman® Framework Milleks (mis eesmärgil) kasutatakse ZACHMANi tugiraamistikku? It allows for multiple perspectives and categorization of business artifacts Kas Zachmani raamistik on mudel? Kui jah, siis millele (missugustele kontekstidele) me saame seda mudelit rakendada? Zachmani raamistik rakendub igale ärivaldkonnale Millistele põhiküsimustele vastavad ja mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku veerud? Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon Mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku read? Read vastavad süsteemitöö (arendus + ülalhoid) põhilistele osapooltele-huvigruppidele:
4 26000
6200 35 217000 24.6 34 210800 44.4 6200
7200 32.3 232560 15.56 36 259200 48.4 -26640
8200 29 237800 5.24 38 311600 52.4 -73800
9200 26 239200 1.4 40 368000 56.4 -128800
10200 23 234600 -4.6 43 438600 70.6 -204000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui c)MR=MC a)MR
statements) - kasutajatele privileegide ja andmete kasutamise õiguste jagamine ja õiguste äravõtmine. "GRANT" ja "REVOKE" laused. Data Manipulation language (DML) Keel andmete otsimiseks ja muutmiseks. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Päringud (queries) andmete küsimiseks andmebaasist. "SELECT" lause. Päringulauses spetsifitseeritakse millistest tabelitest milliseid andmeid vajatakse. Päringus määratakse soovitud tabelid, veerud ja valiku kriteeriumid. Andmete töötlemise laused e. andmete käitlemise laused (data manipulation statements) - muudavad andmeid andmebaasis. Nad lisavad, muudavad ja kustutavad andmeid. "INSERT", "UPDATE", "DELETE" laused. Data Procedural Language (DPL) Protseduurne keel salvestatud protseduuride loomiseks. Protseduurne keel töötleb ridu ükshaaval. Klient-server andmebaasid Klient/server arhitektuurist võib rääkida arvutivõrgu
kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. v Oma kirjutistes ründas ta balti aadlikke ja kirikuid, kui eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. v Selle mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. v Mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud "Eesti Postimehe" veerud talle sulgema. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli organisatsiooni asutamises ja tegevuses. v 1868. ja 1870
5800 37 214600 17,8 32 185600 41,6 29000
6800 35 238000 23,4 34 231200 45,6 6800
7800 32,3 251940 13,94 36 280800 49,6 -28860
8800 29 255200 3,26 38 334400 53,6 -79200
9800 26 254800 -0,4 40 392000 57,6 -137200
10800 23 248400 -6,4 43 464400 72,4 -216000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui a)MR
3 7 MINIMAALSE KATTE valimine I 14* 3—7 4 valime katmistabelis minimaalse arvu ridu, mis koos kataksid 4 6—7 1 märgenditega (siin: 1-dega) kõik ilma tärnita veerud: 6 — 14* 8 lihtimp. laiend. 1de pk. 0 2 3* 6 7 8 10 14* 10 — 14* 4 A1 1 1 1 1 valitud
Tehted maatriksitega: Liitmine [aij]+-[bij]=[aij+-bij], Skalaariga korrutamine k[aij]=[kaij], Korrutamine Am·n·Bn·p=Cm·p, Reaalarve, milledest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksiks nimetatakse ¨umarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on ristatavad read ja veerud. Maatriksit, mille ridade arv on v~ordne veergude arvuga, s.t. m = n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, mille ridade arv erineb veergude arvust, s.t. m 6= n, nimetatakse ristk¨ulikmaatriksiks. Ruutmaatriksit m~o~otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨arku maatriksiks. nimetame (m, n)-maatriksit nullmaatriksiks, kui selle maatriksi k~oik elemendid on nullid. Maatriksi A transponeeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit, mis saadakse maatriksi A ridade ja veergude ¨aravahetamisel
T-test võimaldab kergesti tellida ka paarikaupa võrdlusi, ehk siis, kui meil on sõltuvad valimid, testitakse, kas erinevus on 0. Meie näide ongi selline, sest kummastki järveosast on võetud igal aastal täpselt samal ajal. Kuna tegu on sama veekogu osadega, on samal ajal tehtud mõõtmised seotud (teatud mõttes sõltuvad) - ilmastik jms olud on sarnased. 12) Risttabel- on selline tabel, kus on esitatud vastajate jaotus kahe tunnuse lõikes. Risttabeli elementideks on read, veerud ja lahtrid, mille järgi nimetatakse ka tabelisse märgitavaid protsente. Rea protsendid: mitu % selle rea inimestest kuulub ühte või teise veergu. Veeru protsendid: mitu % selle veeru inimestest kuulub ühte või teise ritta. Üldised protsendid: mitu % selle tabeli inimestest kuulub ühte või teise lahtrisse. 13) Hii-ruut-statistik, selle kasutamine seose uurimiseks risttabelis, Crameri V
määramine ja üldine korrashoid. Ettevõtte loomiseks on vaja ehitada hoone, soetada vajalik pesuseade. Hoone kogu pindala on 70,3m². Millest pesuruum on 43,7m², pumbajaam 6,6m² ning klienditeenindaja ruum 16m². Klienditeenindajate töö toimub graafiku alusel. Kokku on ettevõttes neli töölist: ettevõtte juht, kaasomanik ja kaks klienditeenindajat. 2. Ettevõtte üldandmed. Täida antud kast vajaliku infoga. Alustamisel FIE-na võid mittevajalikud veerud ära kustutada. OÜ Brilliant Car Ettevõtte nimi OÜ Ettevõtte juriidiline vorm Rakvere 47b Jõhvi vald Aadress Telefonid E-mail Juhatuse liikmed 2500 eurot Omakapital XXX- 1500 eurot Omanikud, nende osa kapitalist
Samuti võiks eraldada nii 1. ja viimast rida kui 1. ja viimast veergu ülejäänud tabelist kas jämedama joone või mõne muu joonestiili abil. Ole loov. 5. Märgista tabeli 4 veergu (v.a viimane rida) ja kopeeri. Lisa diagramm ja loo link tabeliga. Vorminda see diagramm. Ülesanne Loo lihtne palgatabel (4 veergu ja 6…10 rida) ning päiserida olgu näit. järgmine: Nimi (või jäta tühjaks), Brutopalk, Tulumaks ja Netopalk. Täida nime ja brutopalga veerud (viimane rida olgu summa kokku) andmetega ning tulu- maksu, netopalga ja summa kokku leidmiseks kasuta valemidialoogi; tulumaksu arvutami- sel võta arvesse järgmist: tulumaksuvaba miinimum – 144.00 €; tulumaksu määr – 21%; teisele lahtrile viitamisel kasuta aadressi nagu Excel’is (näit. B2, D5 jne). Vorminda tabel. Lisa diagramm ja loo link tabelile, kusjuures diagramm peaks kajastama brutopalka. Vorminda diagramm.
· Alternatiivhüpoteesi nimetatakse ka sisukaks hüpoteesiks. · Alternatiivhüpoteesis sõnastatakse tavaliselt see, mida tahetakse tõestada. · Nullhüpoteesiga väidetakse teatavas mõttes vastupidist alternatiivhüpoteesile. · Hüpoteesid sõnastatakse nii, et üks neist peab alati kehtima. 11) T-test keskmiste võrdlemiseks. 12) Risttabel, protsendid risttabelis. Risttabeli elementideks on read, veerud ja lahtrid, mille järgi nimetatakse ka tabelisse märgitavaid protsente. · Rea protsendid: mitu % selle rea inimestest kuulub ühte või teise veergu. · Veeru protsendid: mitu % selle veeru inimestest kuulub ühte või teise ritta. Üldised protsendid: mitu % selle tabeli inimestest kuulub ühte või teise lahtrisse 13) Hii-ruut-statistik, selle kasutamine seose uurimiseks risttabelis, Crameri V
1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid Tabelid on alati heaks abivahendiks, mis võimaldavad arvandmeid esitada nii süstematiseeritult kui ka ülevaatlikult. Selleks peab aga korrastama andmed nii, et tabel ning sellest järelduv oleksid võimalikult koosvaadeldavad. Tabelit ei ole soovitav poolitada, st andmed peaksid olema esitatud ühel lehel. Tabeli poolitamisel peavad aga tabeli veerud ning tulbad ja päis olema teisele lehele üle kantud, tagades sellega loetavuse. Tabelis esitatud andmed tuleb alati siduda töö tekstiga. Tabel paigutatakse võimalikult lähedale sellele tekstilõigule, kus tabelile esmakordselt viidatakse. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et ebapiisav on fraas „tabelist on näha”. Kuna igasse tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö koostaja (pretendent)
Radar Tutvumine radardiagrammiga Piktogramm Piltide kasutamine diagrammi ilmestamiseks Struktuur Stuktuuridiagrammid Aegrida Dünaamikadiagramm ehk aegrida Korrelatsioon Seose- ehk korrelatsioonidiagramm Histogramm Jaotushistogrammi koostamine Rahvaarv Diagrammi redigeerimine Mudelid Liitdiagrammi võimalused Sort Andmete sorteerimine TV3 Read või veerud Diagrammi komponendid Andmetabel Kaup E T K N R banaanid 120 345 215 178 154 maasikad 45 125 256 89 189 ploomid 34 234 255 289 100
Matemaatikafunktsioonid Tööjuhend Järgnevates ülesannetes algandmed asuvad vasakul pool üleval nurgas. Funktsioone tutvustavas tabelis on järgmised veerud: Kasutatavad arvud 1. veerg - funktsiooni nimetus Excelis 72 12.4 2. veerg - ülesanne koos lahenduskäiguga 18 5 3. veerg (oranž) - lahenduskäigu sisetamine: sisesta siia eelmises veerus 2 75 tulemusega. Valem algab alati võrdusmärgiga! 0.3 2 4. veerg - funktsiooni kirjeldus
1. Luua uus töövihik ja kopeerida sellesse antud vihiku järgmised töölehed: Variandid, Töötajad määrata nimi Excel_perekonnanimi.xlsx 2. Lisada töölehele Lisa tabel kuu nimetustega ja aastaaegadega. Kasutada seda tabelit otsingu rakendamisel. 3. Töölehtedel Töötajad ja Lisa määrata kõikidele tabeli veergudele nimed (nime võib anda ka 4. Lisada tabelisse lehel Töötajad veerud Sugu, Sünnikuupäev ja Vanus ning koostada valemid leidmiseks isikukoodide abil. 5. Lisada veerud Tähtkuju, Sünnikuu ja Aastaaeg. Sünniaja järgi leida kõikide töötajate päikese tähtkuju, milles asus päike inimese sünnihetkel), sünnikuu nimetus (tekst) ja aastaaeg. Kasutada otsingufunktsioone leidmaks sobivad väärtused tabelitest töölehel Lisa. 6. Oma ülesande variandi number leida valemi =MOD(XX; 20) abil, kus XX on matriklinumbri kak 7
viibimise kehtivus lõppeb. KOMMENTAAR LONG VARCHAR NULL Lisainfo roll yksuses kohta. 24 Realisatsioon SELECT laused: 1. SELECT NIMI, KIRJELDUS FROM KAUP WHERE ON_YRITUS = 1; Esimeses SELECT lauses valitakse KAUP tabelist NIMI ja KIRJELDUS veerud ning kuvatakse välja kõik read, kuna soovitakse näha, milliseid filme näidatakse kinodes. 2. SELECT K.NIMI, K.AADRESS, L.NIMI FROM KINO K, LINN L WHERE K.LINN_ID = L.LINN_ID; Teises SELECT lauses valitakse KINO ja LINN tabelidest KINO NIMI, KINO AADRESS ja LINN NIMI veerud ning kuvatakse kõik read, kuna soovitakse näha, millises linnas, millisel aadressil mingi kino asub. 3. SELECT AV.NR, AR.HIND, AR.KOGUS, AR.KOIK_KOKKU FROM ARVE AV,
vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadlite ja pastoritega teravnesid. 1868.-ndal aastal tahtis ta Peterburgis hakata välja andma eesti keelset ajalehte, kuid kuna aadlite ja pastoritega olid suhted halvad, siis nende mõjul 3 jäi see tegemata. Mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud "Eesti Postimehe" veerud talle sulgema. Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes "Neue Dörptsche Zeitung". Carl Robert Jakobson osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. Esimese kõne pidas ta 1868.-ndal aastal ,,Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg", mis
N: kui kohtunike stiilipuntkid on 17,5 16,0 15,5 15,5 16,0, siis liidetakse suusahüppe pikkuse punktidele lisaks 16 + Saadud punktisumma alusel sportlased järjestatakse suusasõiduks. Suurima punktisumma omanik stardib suusasõidule e Hüppemäel iga kaotatud punkt tähendab 4 sekundilist kaotust suusarajal. N: Olgu parimaks hüppetulemuseks 135,5 pu parimast hüppajast (135,5 - 127,5) * 4 = 32 sekundit hiljem. Erinevate arvutuste tegemiseks võite lisada tabelile lisaveerge, kuid kui veerud lõpptulemus ja koht on täidetud, siis tuleb a Tabelis on kasutusel kaks lühendit: DNS - ei startinud; DNF - ei finiseerinud (katkestas) Hüppe Kohtunike hinded 10 km aeg Nr Nimi Riik pikkus (m) A B C D E (mm:ss)
0 -3 1 -4 7 1 +3II 0 0 -2 2 4 4 :(-2) 0 -2 1 -3 4 0 +2II 0 0 -1 1 2 2 1 0 -1 3 1 3 +III 1 0 0 2 -1 1 0 1 -1 2 -1 1 +III 0 1 0 1 - 3 -1 0 0 1 -1 - 2 - 2 0 0 1 -1 - 2 - 2 0 0 -1 1 2 2 +III 0 0 0 0 0 0 Kuna ülemisse vasakusse nurka tekkinud ühikmaatriksi veerud vastavad muutujatele x1, x2 ja x3, siis x4 ja x5, on vabad muutujad. Tähistame nende väärtused x4 = c1 ja x5 = c2. Esimesele kolmele reale vastavad võrrandid Näide (4) x1 + 2 x4 - x5 = 1 x1 = 1 - 2 x4 + x5 x1 = 1 - 2c1 + c2 x2 + x4 - 3 x5 = -1 x2 = -1 - x4 + 3 x5 x2 = -1 - c1 + 3c2 x3 - x4 - 2 x5 = -2 x3 = -2 + x4 + 2 x5 x3 = -2 + c1 + 2c2 Üldlahendiks on seega x1 = 1 - 2c1 + c2
6 29000
6800 35 238000 23.4 34 231200 45.6 6800
7800 32.3 251940 13.94 36 280800 49.6 -28860
8800 29 255200 3.26 38 334400 53.6 -79200
9800 26 254800 -0.4 40 392000 57.6 -137200
10800 23 248400 -6.4 43 464400 72.4 -216000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi:
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui a)MR
compsite kaudu saab esitada valevärvi pilte. 6. Idrisi geokorrektsioon. 2 moodulit. Geokorrektsiooniks on olemas kaks põhilist meetodit, kus esimese puhul eeldatakse, et andmestikule on juba omistatud mingi koordinaatsüsteem ning vaja on läbi teha ainult koordinaatsüsteemi teisendus ja teisel juhul võib algandmestik olla suvalises tundmatus koordinaatsüsteemis. Viimasel juhul (paberilt skaneeritud kihid) võib esialgseks koordinaatsüsteemiks võtta read ja veerud Geokorrelatsioon- geograafiline sidumine 7. Idrisi klassifitseerimise vahendid ja mida tehakse igaühega eraldi (milleks on mõeldud?) isoclust-iteratiivne iseennast parandav algoritm cluster-andmestikus oleva info klassifitseeritavuse analüüsimiseks. 8. Joonised. Tuleb aru saada ja lõpetada jooniste allkirjad ja põhjendada, miks nii otsustasite. Nt. millise satelliidi ja skanneriga on pildistatud vms. 9
· Split - saab jagada aktiivse akna kaheks osaks. Tänu sellele on võimalik näha üheaegselt dokumendi eri osasid. Kui soovite ekraani kaheks osaks jagamise lõpetada, siis valige käsk Window/Remove Split. · Freeze Panes - töölehe esimes(t)e rea (ridade) ja/või veeru (veergude) külmutamine. Kui Te liiguta töölehel alla või paremale nii, et osa tabeli alguse lahtritest ei mahu enam ekraanile, siis külmutatud read või veerud jäävad paigale. · Nimekiri avatud failidest. Parajasti aktiivse dokumendi nime ees on linnuke. Kui soovite aktiviseerida mõnda teist dokumenti, siis klõpsutage selle dokumendi nimel. Help menüüs on järgmised käsud: · Contents - abiinfo on jaotatud alamosadeks: Exceli kasutamise õpetamine samm sammu haaval, näited ja demonstratsioonid, vastused sagedastematele küsimustele, programmeerimine Excel-is ja tehniline toetus
VI veerg: Tulemus siis fikseeritakse lühidalt peamised järeldused sisekontrollisüsteemi olemuse ja tulemuslikkuse kohta. Samad lõppjäreldused kirjutatakse pikemalt lahti lõpparuandes. Kui siseaudiitor leiab, et sisekontrollisüsteem mingis valdkonnas pole antud juhul efektiivne, siis tuleb tal lõpparuandes esitada selliste hinnangute põhjendused ning kriteeriumid, mis tuleks saavutada sisekontrollisüsteemi täiustamisel. Kui on täidetud sisekontrolli eelhindamise tabelis veerud 1-4 (veerud enne praktilise auditi algust), siis esitatakse tabel kinnitamiseks siseauditi eest vastutavale isikule. Kõik dokumendid ja muud tõendid, mis hangitakse auditi meetodite kasutamisel lisatakse antud auditi toimikusse. Kõik dokumendid peavad olema kuupäevaliselt, vajadusel kellaajaga, fikseeritud tõendid kogunud siseaudiitori poolt. Auditi järelvalve Siseauditi eest vastutav isik vastutab selle eest, et siseaudit sooritatakse vastavalt
860 Müük Aadu Heinlo 30.11.1901 9/1/1954 01.09.1954 Transport 03.10.1967 naine naine 19.04.2020 naine 19.04.2020 580 06.03.1970 naine 16.08.2020 Aadu Heinlo punane 2430 770 870 700 860 720 206653 Tingimuses peab olema palgavahemik Veerud tulemuses: Eesnimi, Perenimi, Kodulemmik, Sünniaeg, SAasta, Sugu, Huvi IKood Eesnimi Perenimi Sugu SAasta Sünniaeg 38602110722 Priit Burmeister mees 1986 2/11/1986 38804250911 Ahto Danilov mees 1988 4/25/1988 36504190222 Margus Roosimägi mees 1965 4/19/1965 37004050217 Kristjan Mägi mees 1970 4/5/1970
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9
Vektorruumi V korral määratud lineaarkujutust f: VV, nim. selle vektorruumi V lineaarteisenduseks. Näited: vektori lüke, veerud vastavalt ümber paigutada lATMl=lAl 2. Maatriks: = pööre, peegeldus, korrutamine arvuga. Lineaarkujutuse f ja g
-1 1 0 0 -1 1 0 0 -1 Tabel 4. Mõõtmistulemuste maatriks L. 36.465 3.243 -3.797 -35.914 Eelpool leitud maatrikseid kasutades leiame tundmatute parameetrite maatriksi X. T −1 T T Maatriks X (Tabel 5) leitakse valemi X =( A WA ) A WL abil, kus A on maatriksi A transponeeritud (read ja veerud vahetatud) maatriks ja ( AT WA )−1 on maatriksi ( AT WA ) pöördmaatriks. Samuti saame leida mõõtmistulemuste parandite (hälvete) maatriksi V= AX-L (Tabel 6). Tabel 5. Tundmatute parameetrite maatriks X. 36.466 39.710 35.913 Tabel 6. Mõõtmistulemuste parandite maatriks V. 0.00084 0.00071 0.00092 0.00053 Järgnevalt leiame tasandusjärgse kaaluühiku standardhälbe S0 ning kasutame selleks valemit S 0= √ V T WV
sellise 3-t järku miinori Teiselpoolt puuduvad maatriskil nullist erinevad 4-t järku miinorid, kunas igas 4-t järku miinoris peab sisalduma nullide rida, mis annab miinori väärtuseks 0. Seega maatriksi astak on 3 e. Lause 1. Kui maatriksi A astak on r, 1) siis leidub maatriksil A r veergu millede lineaarse kombinatsioonina k k kr avalduvad kõik maatriksi veerud e. leduvad veerud A 1 , A 2 ,..., A k sellised et iga veeru A jaoks leiduvad arvud k1 , k2 ,..., kr et kehtiks Ak = k1 Ak1 + k2 Ak2 + ... + kr Akr 2) siis leidub maatriksil A r rida millede lineaarse kombinatsioonina avalduvad kõik maatriksi read e. leduvad read sellised Ak1 , Ak 2 ,..., Ak r et iga rea Ak jaoks leiduvad arvud k1 , k2 ,..., kr et kehtiks Ak = k1 Ak1 + k 2 Ak 2 + ... + k r Ak r
Mitmeid peaorge on avardanud neisse põhja-loodekaarest tunginud liustikukeeled, muutes need lõiguti orundilaadseteks (Halliste ja Kõpu). Nüüdisaegsete külgorgude seas on nii peaorgudega samavanuseid jõgede ja ojadega pikkiorge kui ka pärastjääajal ajutiste vooluvete poolt uuristatud lühikesi jäärakuid ja uurakuid. Rohkete allikad vanades orgused on tekitanud sinna allikasoid ja ka allikalubjast ebaterrasse. Vanadele orgudele on iseloomulikult võrdlemisi lauged metsakasvanud veerud ja neis voolavatele jõgedele soostunud lamm. 4 Orgudest on suurim S-kujuline Tänassilma-Viljandi-Raudna, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa kesk- ja lõunaosast. Orustiku keskosas asub 4,6 km pikkune Viljandi järv (155ha). Viljandi lossimägede kohal on org umbes 40m sügavune ja järv ligi 300m laiune. Lääne poolt piirab ordulinnuse varemeid Valuoja (paisjärvede ja tiikidega) org.
1001 X 3 0111 X 0 – 11 X 1101 X 01 – 1 X 1110* X – 101 X 4 1111* X 1 – 01 X – 111 X 11 – 1 X 111 – A4 Koostan katmistabeli ja valin minimaalse arvu ridu (märgitud kollasega), mis koos katavad märgenditega kõik ilma tärnita veerud: 1* 2 3 4* 5* 7 8 9 13 14* 15* 000 001 001 010 010 011 100 100 110 111 111 1 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 A1 X X A2 X X A3 X X A4 X X
veerumaatriks esimese tundmatu veerumaatriksiga, seejärel teisega jne. Paremale poole jääb vastava järjekorranumbriga tundmatu veerumaatriksi korrutis vabaliikmete veerumaatriksiga. Märkused. 1) Saame võrrandisüsteemi lahendid, kui projekteerime parema poole b veergude ruumi. 2) Kui parem pool b kuulub veergude ruumi, on Ax = b täpne lahend leitav Gaussi meetodiga. 3) TEOREEM: Normaalvõrrandisüsteemil ATA = ATb on ühene lahend, kui maatriksi A veerud on lineaarselt sõltumatud. 4) Gaussi teisenduste korral vähimruutude lahend muutub, see pole vähimruutude ülesandes lubatud. 4. Kumerad hulgad Def: Hulk QcR2 on kumer, kui kõikide punktipaaride x1,x2 jaoks kogu neid punkte ühendav sirglõik kuulub sellesse hulka. Teoreem: Kumerate hulkade Q1...Qk ühisosa on kumerhulk. Tõestus: =!!!! ! Võtame 2 mistahes punkti x1,x2 Q ja moodustame: x= x1+x2Q. Kuna kõik Qi on kumerad, siis x1,x2 kuuluvad igasse Qi-sse.
viidatakse. Teksti paigutatavad tabelid peavad olema võimalikult lihtsad ja lühikesed. 3. Mahukamad tabelid on otstarbekas esitada lisades. 4. Tabeli number paigutatakse tabeli kohale joondatult vasakule, mille lõpus on punkt. Punktile järgneb üks tühik ja tabeli pealkiri, mis lõpeb punktiga. Sõna ,,tabel, selle number ja pealkiri trükitakse nn rasvases kirjastiilis (Bold/Paks). 5. Tabeli kõik veerud pealkirjastatakse. Kirjatähtedega kirjutatud pealkirjad algavad suure algustähega. Üldreeglina tuleb tabelid paigutada ühele lehele ning siis veerge ei nummerdata. Tabeli korral, mis jätkub järgmisel leheküljel, enam ei korrata tabeli veergude pealkirju. Järgmisel lehel tuuakse ainult veergude numbrid.45 6. Kui tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli veeru ülemises osas sulgudes
Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli D_tootmine iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka veerud abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga.
üheveeruliseks maatriksiks; näiteks A = . Viimast kahte maatriksit nimetatakse ka vektoriteks. 4. Ruutmaatriksit, mille elemendid paiknevad peadiagonaali suhtes sümmeetriliselt, nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks; 1 4 7 4 - 2 5 7 5 9 näiteks A = . 5. Kui maatriksis A vahetada omavahel vastavad read ja veerud, siis saadud maatriksit nimetatakse transponeeritud maatriksiks ja tähistatakse AT või A´; näiteks 1 2 3 1 4 7 4 5 6 2 5 8 7 8 9 3 6 9 A= , siis AT = . 6
Viimast kahte maatriksit nimetatakse ka vektoriteks. 4. Ruutmaatriksit, mille elemendid paiknevad peadiagonaali suhtes sümmeetriliselt, nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks; 1 4 7 näiteks A = 4 -2 5 . 7 5 9 5. Kui maatriksis A vahetada omavahel vastavad read ja veerud, siis saadud maatriksit nimetatakse transponeeritud maatriksiks ja tähistatakse AT või A´; näiteks 1 2 3 1 4 7 T A= 4 5 6 , siis A = 2 5 8 . 7 8 9 3 6 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
