Rakendused otsingufunktsioonide abil. koosneb 6 veerust. Tulemused esitada töölehtedel Otsing_1 ja 1. veerus on töötajate isikukoodid (valite ise), mis Otsing_2. määratakse valideerimise abil isikukoodide loetelust. Etteantavate väärtuste lahtritele määrata 2 - 6 veeru väärtused leitakse otsingufunktsioonide valideerimine loeteluga. abil isikukoodi järgi: Leida, millises linnas elab kõige madalama Perenimi, Pereseis, Osakond, Kodulemmik, Aastaaeg, palgaga töötaja. Tähtkuju Leida etteantud perekonnaseisuga inimeste arv, kes töötavad etteantud ametis. Leida kõige madalama palgaga töötaja koduloom. Eesnimi, Perenimi, Huviala, Linn, Sugu, Vanus
sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg". Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse
Väärtused In, Mn ja nn võtame 100%-ks. Tegeliku I, M ja n absoluutväärtused arvutame universaaltunnusjoonte ja nimiväärtuste järgi i% µ% % I = In , M = Mn , n = nn . 100 100 100 Näiteks arvutame I, M ja n väärtused tabeli 6.2 esimese veeru jaoks. 40 25 190 I = 28 = 11,2 A; M = 50 = 12,5 Nm; n = 14,7 = 27,9 s-1 100 100 100 Tabelis 6.2 esitame kõigi arvutuste tulemused. Tabel 6.2. Jadaergutusmootori loomulikud tunnusjooned
Otsus kumba pööramist eelistada, peaks tuginema eelkõige teoreetilistele kaalutlustele. Kui me eeldame, et faktorid peaksid olema üksteisest sõltumatud, tuleks eelistada ortogonaalset pööramist (nt. varimax). Kui aga teooria ütleb, et faktorid on omavahel korreleeritud, on mõistlik valida kaldnurkne pööramine (nt. direct obliminal). Scores -> Saab teha iga faktori tulemustest uue veeru enda andmetesse. Hetkel me seda võimalust ei kasuta. Tulemused: a) Kommunaliteedid - kirjeldavad faktorite algtunnuste variatiivsuse ühist osa. Suur kommunaliteet näitab, et vaadeldav tunnus sobib faktorite leidmise protsessis hästi teiste vaadeldud tunnustega kokku. Communalities Initial Extractio n
Selle vältimiseks toimub dünaamilises mälus pidev mälu värskendamine (refresh) mille käigus kirjutatakse pidevalt infot uuesti üle. SRAM-st odavama hinna tõttu kasutatakse DRAM-i just suurema mahulise põhimälu valmistamiseks. DRAM on aeglasem kui SRAM. Mälu moodulite mahud on siin suured (väike biti pindala), kuid mikroskeemile ei ole võimalik teha piisaval hulgal väljaviike. Sellepärast jagatakse tavaliselt DRAM-i aadress kaheks osaks rea aadress ja veeru aadress. Järgnevatel piltidel on näidatud kuidas toimub nende aadresside sisselugemine samade väljaviikude kaudu. Kui on valitud rida ja veerg siis osutatakse ühele bitile maatriksis. Sõna järgulisus saavutatakse sellega, et neid maatrikseid on üksteise peal mitu kihti. Dünaamilise mälu juhtimine: Rea ja veeru aadressid loetakse sisse samade väljaviikude kaudu. Ajaliselt toimub lugemine
Selle vältimiseks toimub dünaamilises mälus pidev mälu värskendamine (refresh) mille käigus kirjutatakse pidevalt infot uuesti üle. SRAM-st odavama hinna tõttu kasutatakse DRAM-i just suurema mahulise põhimälu valmistamiseks. DRAM on aeglasem kui SRAM. Mälu moodulite mahud on siin suured (väike biti pindala), kuid mikroskeemile ei ole võimalik teha piisaval hulgal väljaviike. Sellepärast jagatakse tavaliselt DRAM-i aadress kaheks osaks rea aadress ja veeru aadress. Järgnevatel piltidel on näidatud kuidas toimub nende aadresside sisselugemine samade väljaviikude kaudu. Kui on valitud rida ja veerg siis osutatakse ühele bitile maatriksis. Sõna järgulisus saavutatakse sellega, et neid maatrikseid on üksteise peal mitu kihti. Dünaamilise mälu juhtimine: Rea ja veeru aadressid loetakse sisse samade väljaviikude kaudu. Ajaliselt toimub lugemine
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ...
Failisüsteemi kasutamine. 3.2. TEKSTITÖÖTLUS. Tekstiredaktori käivitamine ja sulgemine, menüüd ja nupuread, kiirkorraldused. Tekstisisestamise üldreeglid. Teksti formeerimine ja kujundamine. Graafika lisamine tekstidokumenti. Lõiguvormingu kasutamine. Päise ja jaluse kasutamine. Õigekirja kontroll. Tabelite koostamine ja kujundamine. 3.3. TABELTÖÖTLUS. Tabelarvutusprogrammi aknaelemendid. Tööraamat ja tööleht. Teksti, numbrite ja valemite sisestamine. Loetelu tegemine. Veeru ja rea lisamine, kustutamine, muutmine. Absoluutne ja suhteline lahtri aadress. Graafiliste elementide lisamine. Funktsioonide kasutamine. Andmebaaside mõiste ja sisestamise reeglid. Andmebaaside tegemine. Töölehtede lisamine, kustutamine, kopeerimine ja grupeerimine. 3.4. INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON. Elektronkirjavahetusprogrammide kasutamine ja häälestamine. Serveriaadressi muutmine. Aadressiraamatu koostamine ja kasutamine. Kirjale faili lisamine ja faili avamine. Netiketi mõiste
ReadLn(T[i,j]); end; WriteLn('Andmed sisestatud!'); end; { Funktsioon maatriksi r-nda rea summa leidmiseks. } function ReaSumma(r : Integer) : LongInt; { formaalne parameeter } var { lokaalsed muutujad } Summa : LongInt; v : Integer; begin 90 / 115 Summa := 0; for v := 1 to N do Summa := Summa + T[r,v]; ReaSumma := Summa; end; { Funktsioon maatriksi v-nda veeru summa leidmiseks. } function VeeruSumma(v : Integer) : LongInt; { formaalne parameeter } var { lokaalsed muutujad } Summa : LongInt; r : Integer; begin Summa := 0; for r := 1 to N do Summa := Summa + T[r,v]; VeeruSumma := Summa; end; { Protseduur kahe suvalise täisarvu tüüpi muutuja väärtuste vahetamiseks. } procedure Vaheta(var a, b : Integer); { formaalsed parameetrid }
for (int j=0; j
23.Pooljuhtmälud. Jagunevad kaheks: 1) Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. 2) Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja & andmed hävivad. FastPageMode DRAM – mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM – väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu
Salvestavad 1 biti informatsiooni ühte transistor mälu pessa. Ehk 1 transistor=1 bit, SRAMi puhul 4transistori=1 bit, 4x effektiivsem on DRAM sellest aspektist. Bit on salvestatud kui elektrilaeng. Chip hõlmas endas kõige vajalikku, et mingile mälupesale ligipääseda, kirjutada sinna 1 v 0, lugeda mälupesa sisu lugemistsükli ajal. DRAMi puhul on tarvis kahte kontrollsignaali, et aadressi kätte saada: rea aadress (row address strobe – RAS) ja veeru aadress (column address strobe – CAS). DRAMi nõrgad küljed: 1. Info on salvestatud elektrilaenguna, millel on omadus aja möödudes kaduda/leakida. Maksimum garanteeritud aeg, mil info salvestud DRAMi on 16ms, sellepärast refreshitakse DRAMe vähemalt iga 16ms tagant, et info kindlalt säiliks. Refreshida ei ole võimalik lugemis/kirjutamis-tsükli ajal. 2. kondensaatorite laadimine võib põhjustada pingekõikumisi vooluringis 3. vastuvõtlik alpha osakestele
a). Staatiline RAM(SRAM) - Koosneb trigeritest või muudest positiivse tagasisidega elementidest. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Sisenditeks on aadressisisend, ,,ChipSelect", ,,Output enabled", ,,Read/Write" ning väljundiks data väljund, kust väljutatakse nõutud andmeid. Andmed säilivad senikaua, kuni eksisteerib pidev toide. b). Dünaamiline RAM(DRAM)- Koosneb mälumaatriksist, milles küljes on rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid, seega mäluaadress edastatakse tegelikkuses kahe osana. Andmed tuleb u. 2ms. jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja & andmed hävivad. *Säilivad(Non-voltaile) pooljuhtmälud säilitavad neisse kantud informatsiooni aga ka vooluringist väljalülitatuna. Väga levinud on nö. eelprogrammeeritud säilivad pooljuhtmälud nagu ROMid, mille sisu muutmisega pole kiibi eluea jooksul arvestatud (Info on nö. hard-code'itud). Mõningaid näiteid:
Pooljuhtmälud Jagunevad kaheks: 1) Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. 2) Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja & andmed hävivad. FastPageMode DRAM mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu
all oleva trükkplaadi vahel. Iga klahvi all on väike kuplikke, mis väändub, kui seda piisavalt vajutada. Väike täpike, mis on elektrit juhtivast materjalist sulgeb vooluringi. Mõningail klaviatuuridel on magnet iga klahvi all, mis läbib pooli, kui teda vajutatakse, indutseerides nii voolu, mida on võimalik tuvastada. Allavajutatud klahv avastatakse veergude aegskaneerimise teel. Klaviatuuri read on ühendatud vastuvõtudekoodriga, mis rea ja veeru numbri järgi seab avastatud klahvi 22 vastavusse sümboli koodi. · Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav,
lahtrisse kujul A .v · Iga j>0 jaoks korrata kuni vähemalt ühte lahtrisse lisandub uusi elemente o Nihe: Kui lahtris on punkt sobiva terminaali ees, viia see produktsioon punkti nihutades sama rea järgmisse veergu o Laiendamine: Kui punkt on mitteterminaali ees, lisada sellesse lahtrisse seda mitteterminaali vasakus pooles eviv produktsioon peadiagonaalile sama VEERU alla o Taandamine: Kui punkt on produktsiooni lõpus, ning kusagil samas reas eespool on punkt mõne mitteterminaali ees, lisame selle produktsiooni tema endise rea samasse veegu, kus produktsiooni lõpus punkt. Algoritmi ajaline keerukus O(n3) nii et praktikas suhteliselt vähe kasutatav. 18. Magasinmäluga automaadid Seadeldis, millel on magasin ja lint ning mis on mõeldud KV keelte aktsepteertimiseks
jätkamisel pealkirja väljakirjutamist ei korrata. Kui tabel jätkub, tuleb tabelis esitada ülekanderiba. Kõikidele tabelitele tuleb tekstis viidata, tabelid peavad järgnema kohale, kus nendele esmakordselt viidati, kas samal lehe- või järgneval leheküljel. Vältida tuleb veergu nimetusega ,,Jrk.-nr", tabelipäises ei tohi teha diagonaaljoontega eraldamisi. Tabeli pealkirjad tabelipäises ja ridade pealkirjad esiveerus algavad suurtähega. Veergude pealkirjad peavad paiknema veeru keskel ja rõhutatult (Bold). Ülekanderiba numbrite kõrgus peab olema 12 punkti. Tabelisse kantakse ühikud koos parameetriga. Üldreeglina ühikuid ilma parameetrita tabelisse ei kanta. Ühikuid ei kanta tabelisse siis, kui need on tekstis enne tabelit koos parameetritega selgitatud. 22 Näide tabelist (Tabel 3.2) Tabel 3.2. Parakliima hindamise tulemused
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
begin Write('Rida : ',i ,' Veerg : ',j ,' element : '); ReadLn(T[i,j]); end; WriteLn('Andmed sisestatud!'); end; { Funktsioon maatriksi r-nda rea summa leidmiseks. } function ReaSumma(r : Integer) : LongInt; { formaalne parameeter } var { lokaalsed muutujad } Summa : LongInt; v : Integer; begin Summa := 0; for v := 1 to N do Summa := Summa + T[r,v]; ReaSumma := Summa; end; { Funktsioon maatriksi v-nda veeru summa leidmiseks. } function VeeruSumma(v : Integer) : LongInt; { formaalne parameeter } var { lokaalsed muutujad } Summa : LongInt; r : Integer; begin Summa := 0; for r := 1 to N do Summa := Summa + T[r,v]; VeeruSumma := Summa; end; { Protseduur kahe suvalise täisarvu tüüpi muutuja väärtuste vahetamiseks. } procedure Vaheta(var a, b : Integer); { formaalsed parameetrid }
a31 a31 a a - a31a42 a a - a31 0 0 0 a51 = 41 32 a52 = 41 33 =0 a41 a41 a a - a41a52 0 0 0 a61 = 51 42 =0 a51 Süsteem on stabiilne kui esimese veeru koefitsiendid on kõik positiivsed ja ei võrdu nulliga. 2) Nygwist'i kriteerium sel juhul stabiilsuse määramiseks kasutatakse lahtise süsteemi sageduskarakteristikuid. Igas süsteemis on olemas tagasiside ja ta peab olema negatiivne, siis süsteem on stabiilne. Tagasiside seade pöörab XV faasi 180º võrra negatiivse tagasiside teostamiseks. Kui süsteemi osa mis arvutatakse tagasisidega on ideaalne. Kui tagasiside on ideaalne, siis ta ei kutsu esile faasinihkeid
a51 = 41 32 a52 = 41 33 =0 a41 a41 = 30 ?. 40 % A = 30 --- 40 % a51a42 - a41a52 0 0 0 a61 = =0 a51 Süsteem on stabiilne kui esimese veeru koefitsiendid on kõik positiivsed ja ei võrdu nulliga. 2) Nygwist'i kriteerium sel juhul stabiilsuse määramiseks kasutatakse lahtise süsteemi sageduskarakteristikuid. Igas süsteemis on olemas tagasiside ja ta peab olema negatiivne, siis süsteem on stabiilne. Tagasiside seade pöörab XV faasi 180º võrra negatiivse tagasiside teostamiseks. Kui süsteemi osa mis arvutatakse tagasisidega on ideaalne. Kui tagasiside on ideaalne, siis ta ei kutsu esile faasinihkeid
asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse uhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljooneks. Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1:200 000 lehtede numeratsioon. Iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit ja teine 100 km laiuse veeru numbrit. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1:50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Kõikides mõõtkavades on kaardilehtede mõõtmed 50x50 cm, kusjuures kaardilehtede raamideks on ristkoordinaatide võrgu jooned. (Mõlemas projektsioonis on koordinaatide algpunkt sama, punkt A Riia lahes). Praktiline vajadus seisneb ühtses süsteemis, et siduda punkte põhivõrgu punktidega ning nii saada teada nende asukoht ning ülevaade maapinnast. 12
SqlConnection cn=new SqlConnection(constr); cn.Open(); SqlCommand cm = new SqlCommand(lause, cn); SqlDataReader reader=cm.ExecuteReader(); while(reader.Read()){ Console.WriteLine(reader.GetString(0)); } cn.Close(); } } /* D:kodu 606dotnet>Baasiproov1 Juku Mati Sass */ Kui soovitakse baasiga rohkem inimkeeli suhelda ja küsida andmeid veeru pealkirja ja mitte järjekorranumbri järgi, siis sobib arvuti jaoks suupäraseks teisendamiseks SqlDataReaderi käsklus GetOrdinal. using System; using System.Data.SqlClient; class Baasiproov1a{ public static void Main(string[] arg){ string constr="Data Source=RINDE\SQLEXPRESS;"+ "Initial Catalog=proovibaas; "+ "Integrated Security=SSPI; Persist Security Info=False"; string lause="SELECT eesnimi FROM inimesed";
121 925 429 2263 545 940 275 367 117 8865 3157 3186 312 316 162 11046 4592 3341 237 295 88 10503 3321 4429 244 541 241 6164 2855 1621 256 315 165 10457 4289 3425 228 541 269 7517 1945 3129 298 713 434 5920 2766 1029 Need ülesanded vaja teha eelmisel lehel olevate andmetega. Ül1 Kopeeri sellele lehele algandmed lehelt kaks veergu andmeid: Maakond ja puhastulu 1 ha kohta. Pane uue veeru pealkirjaks Tulu ja arvuta selle tunnuse väärtused järgmise valemi põhjal: Kui puhastulu alumisest kvartiilist väiksem, siis tulu väärtus on "väike", kui puhastulu väärtus on a väärtus on "suur" ja kui puhastulu väärtus on kvartiilide vahel, siis tulu väärtus on "keskm Kvartiilide leidmiseks kasuta funktsiooni QUARTILE(andmed; mitmes kvartiil) Alumise kvartiili leidmiseks, kasuta funktsiooni viimaseks argumendiks 1
Sõna ,,tabel", selle number ja pealkiri trükitakse rasvaselt (Bold). Tabeli kõik veerud pealkirjastatakse. Pealkirjad kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina tuleb tabelid paigutada ühele lehele ja veerge ei nummerdata. Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, siis tuuakse ainult veergude numbrid. Kui tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli veeru ülemises osas sulgudes (vt tabel 3). Tabel paigutatakse lehe keskele ja sisu trükitakse kirjasuurusega 10 kuni 12 punkti ja kasutatakse reavahet 1,0. Kui tabel on esitatud kirjanduse andmete põhjal, siis tuuakse viide allikale sulgudes tabeli alla (vt tabel 1). Näited: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. Õendusprotsess Uurimisprotsess 1.Hindamine 1.Teadmine õendusmaailmast
Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel Mootori võ Väljalaske Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline is 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline is 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline i 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF 7 1992 Füüsiline is 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF VARI 24 1993 Füüsiline is 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT 14 1999 Füüsiline is 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline is 2010 6 M1 OMAVALMISZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Juriidiline i 2011 4 M1 PEUGEOT ION 35 2011 Füüsiline is 2011 5 M1...
Mootori Väljalaske Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel võimsus aasta Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline isik 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline isik 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF 7 1992 Füüsiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF VARIAN 24 1993 Füüsiline isik 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CI 14 1999 Füüsiline isik 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline isik 2010 6 M1 OMAVALMISTAZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 201...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. Eesti põhikaart mõõtkavas 1: 20 000. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1: 200 000 lehtede numeratsioon, kus iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit (suureneb lõunast põhja suunas) ja teine tähistab 100 km laiuse veeru numbrit (suureneb läänest itta). Numeratsioon on kooskõlas Läti ja Leedu omaga. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1: 50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Põhikaardi trükivariant tehakse mõõtkavas 1:20 000. Kaardilehtede mõõtmed on 50 x 50 cm, raamideks ristkoordinaatide võrgu jooned. Ristkoordinaatide väärtused on arvutatud ellipsoidilt GRS-80 baaskaardi puhul TM projektsiooni ja põhikaardi puhul L-EST97 projektsiooni tasandile.
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
välisvõtmeks (foreign key). Lisame tabelitesse vajalikud võtmed: Nüüd on seosed paigas ja saame aru, et Andres laenutas raamatu "Kalevipoeg" 12.04.2009, Reet - raamatu "Karupoeg Puhh" 17.03.2009 ning Ilmaril on "Harry Potter" 23.02.2009. Juhul, kui Reet ja Andres toovad oma raamatud tagasi ning meil pole vaja laenutuste ajalugu hoida - kustutame vastavad read tabelist laenutuse_ajad: Andmetüübid Iga tabeli atribuutidel on kindel andmetüüp, mille valik sõltub veeru andmetest, ehk kas hoitakse seal teksti, numbri või hoopis kuupäeva. Kõikide admetüüpidega võib huvi korral tutvuda MySQL veebilehel. Põhilised ja tihti MySQL-is kasutatavad andmetüübid on järgmised: INT Täisarvtüüpi andmete hoidmiseks (võib lisaks defineerida kas atribuut on alati positiivne (unsigned) või mitte) DOUBLE Ujukomaarvtüüpi andmete hoidmiseks (võib lisaks defineerida kas atribuut on alati positiivne (unsigned) või mitte) VARCHAR
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
et kui kohale jõudvas kaadris on paarisarv bitte ära flippinud (1 -> 0 või 0 -> 1), siis vastuvõtja poole peal viga ei tuvastata. 2. Kahedimensiooniline paarsuskontroll - paarsusbitt eksisteerib andmebittide iga rea ja iga veeru jaoks ( N × M biti puhul on N + M + 1 paarsusbitti; pildi peal 5 ×3 ). 3. CRC ehk Cyclic Redundancy Check. Saatja tahab vastuvõtjale saata sõnumit D , kus on d bitti. Näiteks: D=101110 , d=6 . Alguses lepivad saatja ja vastuvõtja kokku (r +1) -bitises sõnes ehk generaatoris
SqlConnection cn=new SqlConnection(constr); 72 cn.Open(); SqlCommand cm = new SqlCommand(lause, cn); SqlDataReader reader=cm.ExecuteReader(); while(reader.Read()){ Console.WriteLine(reader.GetString(0)); } cn.Close(); } } /* D:kodu 606dotnet>Baasiproov1 Juku Mati Sass */ Kui soovitakse baasiga rohkem inimkeeli suhelda ja küsida andmeid veeru pealkirja ja mitte järjekorranumbri järgi, siis sobib arvuti jaoks suupäraseks teisendamiseks SqlDataReaderi käsklus GetOrdinal. using System; using System.Data.SqlClient; class Baasiproov1a{ public static void Main(string[] arg){ string constr="Data Source=RINDE\SQLEXPRESS;"+ "Initial Catalog=proovibaas; "+ "Integrated Security=SSPI; Persist Security Info=False"; string lause="SELECT eesnimi FROM inimesed"; SqlConnection cn=new SqlConnection(constr);
piisav. 2. Metaandmete sõnastikus etteantud õpiobjektide tüübid on ebapiisavad. Näiteks tekkis suur vajadus tüübi “näide” järele. Kuigi enamasti on näited graafilised, ei tahaks graafiku tüüpi kasutada. 3. Sissejuhatava teksti raskushinnang ei ole peatüki keskmine vaid hinnang avalehel asuvale infole. 4. Kirjete järjekorra ja omavahelised seosed määrab identifitseeriv kood. Seepärast ei ole seoste veeru täielik täitmine vajalik. Oluline on täita lahtrid siis, kui õpiobjekt sobib kasutamiseks konspekti erinevates peatükkides. Andmebaasis on kokku 487 kirjet. Tõenäoliselt muutuvad õpiobjektide hulk ja andmed reaalsete õppematerjalide loomisel. Peale andmete sisestamist katsetati erinevaid päringuid: 1. Mõned õpiobjektid korduvad. Samast sisust hoolimata on need kirjed saanud erinevad identifikaatorid. See aitab meeles pidada kohad konspektis, kus objekti korrata tuleb. Et
kasutatakse neoon/ argoongaasi täidist (tavaliselt oranz või punane), siis teistel on see asendatud õhukekse luminofoorikihiga (tavaliselt rohekaskollane). Võrreldes LCD- kuvarite ja -näidkutega on nende kasutusvaldkond siiski suhteliselt piiratud. Vedelkristallekraanid jagatakse kahte suurde rühma: passiivmaatriksid ja aktiivmaatriksid: Passiivmaatrikskuvar koosneb kahest klaasipinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaasipindadele on kantud elektroodid- veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metalliühendist indiumtinaoksiidist. Kuvari tööpõhimõte on lihtne, ta toimib valgusele kui lüliti- vastavalt rea - ja veeruelektroodidele rakendatud pingele valgus kas läbib või ei läbi antud rea ja- veeruelektroodi ristumiskohta. Mustvalgel kuvaril on reaalseid ekraanipikseleid samapalju kui rea - ja veeruelektroodide ristumiskohti. Värvilistes kuvarites on iga reaalse ekraanipiksli kohta 3 alampikselit (rea-
töötlemise. Vanus Diagnoos Vanus D1 D2 D3 55 D1 55 1 0 0 72 D1, D2 72 1 1 0 63 D3 63 0 0 1 Olukorra lahendamiseks teisendatakse tunnus diagnoos binaarseteks tunnusteks nii, et diagnoosi iga erinev väärtus moodustab tabelis uue veeru (teisisõnu uue tunnuse), millel on kaks võimalikku väärtust. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata ka ajas korduvate mõõtmiste esitamisele objekt-tunnus maatriksis. Kui on tegemist niisuguste mõõtmistega, kus igal objektil on teostatud võrdne arv mõõtmisi, siis võib igat mõõtmist käsitleda erineva tunnusena ning esitada igaüks erinevas tulbas. Kui aga erinevatel objektidel on sooritatud erinev hulk mõõtmisi, tuleb andmete
temperatuur. Enamik vedelkristallpaneele keeldub töötamast temperatuuril alla +1 oC; temperatuuril alla -40oC võivad nad rikneda. Vedelkristallekraanid jagatakse kahte suurde rühma: passiivmaatriksid ja aktiivmaatriksid 49 5.7.3. Passiivmaatrikskuvar Passiivmaatrikskuvar koosneb kahest klaasipinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaasipindadele on kantud elektroodid- veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metalliühendist indiumtinaoksiidist. Kuvari tööpõhimõte on lihtne, ta toimib valgusele kui lüliti- vastavalt rea - ja veeruelektroodidele rakendatud pingele valgus kas läbib või ei läbi antud rea ja- veeruelektroodi ristumiskohta. Mustvalgel kuvaril on reaalseid ekraanipikseleid samapalju kui rea - ja veeruelektroodide ristumiskohti. Värvilistes
et kui kord kustutame säälpool ainet leegi, siin elu jätkates meil ühisem on tee. (Ernst Enno.) papüürus papüüruse taime südamikust valmistatud kirjutusmaterjal. Papüürusele kirjutatud raamatud kujutasid endast papüüruserulle, mille pikkus oli tavaliselt 610 meetrit ning kõrgus 1030 sentimeetrit. Rulli otsa kinnitati nahkriba titulus, millelt võis lugeda raamatu pealkirja, autori nime ning sisukorda. Lugemisel rulliti raamat tavaliselt kahe veeru ulatuses lahti. Papüürust kasutati Rooma riigis põhilise kirjutusmaterjalina 4. sajandini. paradoks esmapilgul vasturääkiv ja ootamatu otsustus, milles peitub elutõde. Näiteks: Tasa sõuad, kaugele jõuad. (Vanasõna.) parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul.)
Kahju hüvitamist nõudes saab nõuda mh asja parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamist (VÕS § 128 lg 3). Selline kahju on puudustega müügieseme üleandmisel vähemasti üldjuhul hüvitatav ka kaitse-eesmärgist lähtudes (VÕS § 127 lg 2).“ Kui kohus arvab, et kahjuhüvitis on liialt suur, saab kohus seda vähendada. RKTKo 3-2-1-126-13, p 9 – hinna alandamise tähtaeg (Maardu maja katus) Asjaolud: Osaühingu Lonket (likvideerimisel, hageja) hagi Veeru tn. 6 Korteriühistu (kostja) vastu 52 994 euro 32 sendi saamiseks. Pooled sõlmisid katuse remondiks töövõtulepingu, mille kohaselt hageja oli töövõtja. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinda alandama õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatu kohaselt. Seega võis kostja
SqlConnection cn=new SqlConnection(constr); cn.Open(); SqlCommand cm = new SqlCommand(lause, cn); SqlDataReader reader=cm.ExecuteReader(); while(reader.Read()){ Console.WriteLine(reader.GetString(0)); } cn.Close(); } } /* D:kodu 606dotnet>Baasiproov1 Juku Mati Sass */ Kui soovitakse baasiga rohkem inimkeeli suhelda ja küsida andmeid veeru pealkirja ja mitte järjekorranumbri järgi, siis sobib arvuti jaoks suupäraseks teisendamiseks SqlDataReaderi käsklus GetOrdinal. using System; using System.Data.SqlClient; class Baasiproov1a{ public static void Main(string[] arg){ string constr="Data Source=RINDE\SQLEXPRESS;"+ "Initial Catalog=proovibaas; "+ "Integrated Security=SSPI; Persist Security Info=False"; string lause="SELECT eesnimi FROM inimesed";
järjestuses; paariviisiline võrdlus – alternatiivide kogumi korrastamise protseduur, mille puhul eelistussuhed tuuakse välja alternatiivide kõikvõimalike paaride suhtes. Paariviisilise võrdluse tulemused esitatakse maatriksi kujul, mille ridade ja veergude päistes on alternatiivide tähistused ja maatriksväljal rea päises oleva alternatiivi eelistussuhe veeru päises toodud alternatiivi suhtes; vahetu hindamine – kujutab endast alternatiivide ruumi korrastamise protseduuri, mille käigus alternatiividele omistatakse mingis intervalliskaalas arvulised väärtused. Subjekt püüab määrata kõigi alternatiivide kohad mingil arvteljel, nii et need vastaks alternatiivide kasulikkusehinnangute suhetele
pakendamine. Seega näiteks, kui loomakasvatajad müüvad elusloomi, loomade toornahku ja liha, siis nimetatud toodete müügist saadud tulule laieneb täiendav maksuvabastus kuni 45 000 krooni. Täiendav maksuvabastus ei laiene aga pargitud nahkade müügile, sest tegemist ei ole enam töötlemata põllumajandussaadusega. Sellest tulenevalt võib FIE jagada kulud vastavalt saadud tulu proportsioonile vorm E veeru 3 ja 4 vahel vastavalt sellele, kui suure osa tulust sai ta omatoodetud töödeldud ja töötlemata põllumajandussaaduse realiseerimisest. Kogu ettevõtluse tarbeks ostetava vara hind kantakse ostmise aastal kogu ulatuses ettevõtluse kuludesse. Kui aasta kokkuvõttes ületavad ettevõtluse kulud selle tulusid, võib ettevõtja kanda seda edasi kuni seitsmele järgnevale aastale. 2001
A3 64 x 16 = 1024 bitti DO A4 63 R/W A5 CS 0 1 15 DO DI Sisendi- Veeru sisend-väljund & R/W väljundi CS juhtimine 0 15 Veerudekooder A6 A7 A8 A9 Joonis 1.25. Staatiline muutmälu: a) struktuuriskeem, b) kiibi tähis 52 Dünaamilises muutmälus säilib info MOSFET-transistori paisu mahtuvuse
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
Valikurea ÜLESANNE I Pinnatükk 188 Valikuvõimalused 1) – (kuvatakse ikoonijada); 2) – (ikoonijada peidetakse, ehk teda ei kuvata); 3) – (ikoonijada kinnistatakse joonestusväljal vasakule poole). (Arvuti küsib täpsustamiseks veel: Enter new position (horizontal, verical) < 0, 0 >: sellele küsimusele tuleb anda ikoonijada asukoha veeru ja rea järjekorra number (esimene arv – rõhtsuunas, teine – üksteise all püstsuunas) 4) – ikoonijada kinnistatakse joonestusväljas paremalee poole. Arvuti küsib täpsustamiseks veel sama, mis vastuse L ↵ puhul Enter new position (horizontal, verical) < 0, 0 >: 5) – (ikoonijada kinnistatakse joonestusväljas ülespoole) Arvuti küsib täpsustamiseks veel sama, mis vastuse L ↵ puhul.
8 6 5 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 4. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud. VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid, Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks. Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riik...
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
