Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb Hargla nõgu. Viimasest lähtub kirde suunas Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav Võru orund. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on aga piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid klU1agi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Seega on orundid väga laiad orud, mille mõlemat veeru me looduses harilikult korraga ei näe. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks, meie maa eluta looduse sümboliks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas Laadoga järveni Venemaal. Põhja-Eesti paekallas lahutab Harju ja Viru lubjakiviplatoosid Põhja-Eesti rannikumadalikust
mis annab ülevaate Vabadusvõitlejate Ansambli tegevusest. Ajakirjas Kultuur ja Elu on olulisel kohal arvamuslikud artiklid. Ajakirja üldist hoiakut püüab kujundaja toimetaja veerg. Toimetaja veerg on alati keskendunud mõnele kindlale teemale. Näiteks ajakirja numbris 4/2010 on käsitletud Keskerakonna-teemalist kriitikat, kevadnumbris 1/2011 ilmub toimetaja veerus artikkel, milles peatoimetaja kritiseerib Venemaa valitsust. Jättes toimetaja veeru kõrvale on ajakirja neljas käsitletavas numbris ilmunud järgmised arvamuslikud artiklid: ,,Kaplinski, rahvuslus ja Sinimäed" (4/2010), ,,Kiri vabariigi presidendile" (1/2011), ,,Karvane käsi WikiLeaksi kraanil" (2/2011), ,,Operatsioon Geronimo" (2/2011) ja ,,Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused" (3/2011). Seega on arvamusi kirjutatud nii üldistel ajakirja huviorbiiti kuuluvatel teemadel kui ka nähtustest laiast maailmast
paaridest o neid paare nimetatakse graafi kaarteks Binaarseks relatsiooniks hulga V elementide vahel nimetatakse paaride hulka R V x V o Järelikult on suunatud graafis ja sama hulga elementide vahel defineeritud binaarsed relatsioonid üks ja sama struktuur: hulk V koos tema elementide paaride hulgaga Suunatud graafi maatriksi omadused: o Rea summa on vastava rea tipu väljundaste o Veeru summa on vastava veeru tipu sisendaste Suunatud graafi alusgraafiks nimetatakse graafi, kus suunatud graafi kaared on asendatud suunamata servadega Tipu v sisendaste d+(v) on tippu v sisenevate kaarte arv Tipu v väljundaste d-(v) on tipust v väljuvate kaarte arv Teoreem sisend- ja väljundastmete summast: igas suunatud graafis on tippude sisendastmete summa võrdne tippude väljundastmete summaga Suunatud ahelaks nimetatakse suunatud graafi tippude järjendit v 0, v1, ..
Jagunevad kaheks: Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM): Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM): Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul värskendada, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja & andmed hävivad. DRAM on aeglasem kui SRAM. Mälu moodulite mahud on suured, kuid mikroskeemile ei ole võimalik teha piisaval hulgal väljaviike. Sp jagatakse DRAM-i aadress kaheks osaks rea aadress ja veeru aadress. DRAM juhtimine: rea ja veeru aadressid loetakse sisse samade väljaviikude kaudu
paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. õgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise. Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest, mis on jäänud vee alla, võib levida mürgiseid aineid.
t f = ( A1 ) ( A3 ) ( A5 ) u kolmas võimalik MKNK : tekkinud suurimad 0-de intervallid v ridadevalik ( A2 ) ( A3 ) ( A5 ) ei sobi ! ( kuna jätavad katmata veeru 11 ) r Valminud kleepimistabelis märgistame ära suurimad grupid (suurimad A nullide intervallid) — grupid mis ei sisaldu tervikuna üheski teises grupis esimene võimalik sobiv ridadevalik: siin kleepimistabelis : 0de intervall laiend. 0de pk. 1 3* 4 5 9 11 12 13 14* 15 index laiend. 0de pk. 2-sed interv. vahe 4-sed interv. vahe A1 0 0 0 0
· Autorita ja pealkirjata artikkel (esineb 19. ja 20. sajandi alguse eesti ajalehtedes): (Artikli või repliigi tunnuslause sulgudes). - Ajalehe pealkiri kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: (A. Rüütli iseseisvuspäeva kõne Estonia teatris).- Eesti Päevaleht. 2003, 24.02 · Artikkel teatmeteosest: Nimetus. Teatmeteose nimi kaldkirjas. Köite number. Väljaandmiskoht, aasta, veeru või lehekülje numbrid. Näide: Viieristi looduskaitseala. - Eesti entsüklopeedia. 10. köide. Tallinn, 1998, lk 394. · Artikkel Interneti koduleheküljelt: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress. Materjali kasutamise kuupäev. Näide: SIIBAK, E. Toataimed. URL=http://www.tba.ee/Lood/Toataimed.htm 16. juuni 2003. · Kui kasutatakse Internetis ilmunud kirjutist, mis on ilmunud trükisena, tuuakse kirjes
pidevalt üle. Odavama hinna tõttu kasutatakse DRAMi suuremahulise põhimälu valmistamiseks. DRAM on aeglasem kui SRAM. Alati on mikroskeemides piiratud väljaviikude arv ja selleks, et kogu mälu saaks adresseerida kasutatakse aadressiliinide multipleksorit. Mälu võib vaadelda kui maatriksit, millel on rea ja veeru aadressid. Multiplekseerimine tähendab, et samu liine kasutatakse kord veeru ja kord rea aadressi edastamisel. Täiendavalt on vajalikud 2 signaali mis määravad kas tegu on veeru või rea aadressiga. Maskiga programmeeritav püsimälu (ROM, read only memory). Rom tüüpi mälusid programmeeritakse mikroskeemide tootja juures valmistamise käigus. Väheneb paindlikkus, sest igasugune muudatus muutub aeganõudvaks ja kulukaks. Kui on tegemist suurte seeriatega siis on kõige odavam ja töökindlam variant. Püsimälusid ei kasutata mitte ainult tarkvara säilitamiseks vaid ka riistvara realiseerimisel. Rom sisaldab aadressi dekoodrit. Aadressiga määratud
analüüsimiseks ametite ja linnade lõikes. Risttabeli andmete alusel koostada sobiv Leida, mitmel etteantud linnas elaval töötajal on kodus diagramm. etteantud loomaliiki kuuluv lemmikloom . Töölehel Päring luua tabeliobjekt (Table), mis koosneb 6 veerust. 1. veerus on töötajate isikukoodid (valite ise), mis määratakse valideerimise abil isikukoodide loetelust. 2 - 6 veeru väärtused leitakse otsingufunktsioonide abil isikukoodi järgi: Perenimi, Linn, Aadress, Kodulemmik, Vanus, Sünnikuupäev Eesnimi, Perenimi, Tähtkuju, Pereseis, Aastaaeg, Sünnikuu Eesnimi, Perenimi, Palk, Huviala, Sugu, Sünnikuu Perenimi, Linn, Huviala, Kodulemmik, Vanus, Sünnikuupäev Eesnimi, Perenimi, Pereseis, Osakond, Tähtkuju ja Aastaaeg Perenimi, Aadress, Pereseis, Kodulemmik, Sugu, Vanus Eesnimi, Linn, Amet, Palk, Aastaaeg, Sünnikuupäev
Tulemused esitada töölehtedel Otsing_1 ja Otsing_ Etteantavate väärtuste lahtritele määrata valideerimine loeteluga. Leida kõige vanema töötaja perekonnaseis. htedel Otsing_1 ja Otsing_2. Leida, mittu etteantud liiki lemmiklooma on etteantud ametis töötavatel inimestel. Töölehel Päring luua tabeliobjekt (Table), mis koosneb 6 veerust. 1. veerus on töötajate isikukoodid (valite ise), mis määratakse valideerimise abil isikukoodide loetelus 2 - 6 veeru väärtused leitakse otsingufunktsioonide abil isikukoodi järgi: Perenimi, Linn, Aadress, Kodulemmik, Vanus, Sünnikuupäev abil isikukoodide loetelust.
kuni 35-kraadise kaldega. Kaitsealale jääb 14 Devoni liivakivipaljandit ehk kohalikus keeles müüri, mille kõrgus ulatub 630 meetrini. Peale nende veel 18 väiksemat liivakiviavamust. Paljandid paiknevad enamasti jõe paremal kaldal, vaid kaks Kurja ja Pärgi müür seisavad vasakkaldal. Piusa jõe ürgorus asub Eesti kõrgeim Devoni liivakivipaljand, Härmä küla külje all paiknev Mäemine ehk Keldri müür, kus paljanduva liivakiviseina kõrgus ulatub 30 meetrini, oru veeru kõrgus aga 43 meetrini. Paljand on 150 meetrit pikk. Tuntud on ka 20,5 m kõrgune Härmä Alumine ehk Kõlksniidu müür, mida on peetud Eesti kaunimaks Devoni paljandiks. Piusa jõe ürgorg on mitmete koosluste ja liikide elupaik. Taimkattes on peale sellele maanurgale omaste männimetsade esindatud nii luhaniidud kui ka lammi- ja salumetsad. Piirkonnas kasvab palju stepipäritolu taimeliike, neist mitu kaitsealust, nagu palu-liivkann, võsu-liivsibul, palu-põisrohi ja käokuld
eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse “Tabeli 2 järg”. Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu
kirjutab mällu andmed. Edasised lugemised sama rea veergudest saab teha juba ilma ekstra viivitusteta kuni on vaja lugemisega jätkata uuest reast. Uuele reale ümberlülitumiseks on vaja olemasolev rida deaktiveerida, milleks kulub samuti teatud aeg. Peamised 4 parameetrit mälude iseloomustamiseks on järgmised: - tCL- veeruviivitus CAS latency (Column Address Strobe Latency) näitab viivitust mälukontrolleri pöördumisest mälu vastava veeru poole kuni soovitud andmete kättesaadavaks ilmumisega andmesiinil taktides. - tRCD - (RAS to CAS delay) viivitus rea aadressi valikuks - tRP -(RAS precharge) viivitus rea deaktiveerimiseks, et pöörduda uue rea poole - tRAS - (Row active time) minimaalne aeg, mis vaja rea ja veeru valikuks koos andmevahetusega kuni rea deaktiveerimissignaalini Tavaliselt on need parameetrid mälumooduli spetsifikatsioonis näidatud numbrite järgnevusena, mis
fikseeritud ridade i1...im toetuv m-järku miinor ja teiseks teguriks on tema algebraline täiend, summaga st |X|= , kus summa tuleb võtta üle kõigi miinorite Mm, mis toetuvad ridadele i1, i2, . . . , im. *Valemit |X| = xk1Xk1 + xk2Xk2 + · · · + xknXkn nim. determinandi |X| arendiseks k-nda rea järgi.. *Valemit |X| = x1kX1k + x2kX2k + ··· + xnkXnk nim. determinandi |X| arendiseks k-nda veeru järgi. TEOREEM MAATRIKSITE KORRUTAMISE DETERMINANDIST: *Sama järku ruutmaatriksite korrutise determinant võrdub nende maatriksite determinantide korrutisega X,Y Mat(n,n) => |XY|=|X||Y| *kehtivad valemid: |XYT|=|X||Y| ja |XTY| =|X||Y| PÖÖRDMAATRIKS: Pöördmaatriks Me nimetame n-järku maatriksi A pöördmaatriksiks sellist n-järku maatriksit X, mis rahuldab kahte maatriks võrrandit: AX=E ja XA = E Regulaarne (Singulaarne) maatriks
konfiguratsiooniinfo ja kasutaja info kombinatsioon. Millised on riskid, mis võivad viia süsteemi töö ebaõnnestumiseni? Kõik toodud · Vale infosüsteemi eesmärgi püstitus · Olulise info vale töötlemine · Puudulikult defineeritud süsteemiliidesed · Puudub süsteemi turvaarhitektuur Milline def kirjeldab kõige paremini võõrvõtit (foreign key)? Võõrvõti määratleb veeru, mis viitab veerule, mis on primaarne teises tabelis. Milline toodu ei ole tüüpiline relatsioonilise andmebaasi kasutusvaldkond? Reaalajarakendus (embedded application) Millistel tasemetel tuleb inimestel tegeleda andmebaasi ohtudega? Kõik toodud variandid · Kasutaja turvatase · OSi turvatase · Andmebaasi turvatase · Füüsiline turvatase Kelle peamine roll on sisestada andmebaasi andmeid? Andmebaasi kasutaja
Kui on teada, et tekst on tekstivälja vaikepikkusest lühem või pikem. Format Formaat. Andmete kuvamise/esitamise viis. Decimal Places Kümnendkohtade arv. Kümnendkohtade arv pärast koma. Input Mask Sisestuseeskiri. Andmete sisestamise eeskiri. Näide. Eeskiri tagab, et nimede esitähed on suured, ülejäänud väikesed. Caption Pealkiri. Välja vastava tabeli veeru pealkiri, kui soovid, et see oleks erinev välja nimest. Default Value Vaikeväärtus. Väärtus, mis on väljal kirjas, kui midagi ei ole veel sisestatud. Näide. =Date() vaikeväärtuseks on tänane kuupäev Validation Rule Väärtusreegel. Kontrollimise eeskiri andmete sisestamisel. Näide. Kontrollib et, arvtüüpi väljale ei sisestata muid
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER Eesti M 186 95 59 44 1 4 võileib jah Eesti N 170 85 57 42 6 4 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 169 50 54 38 1 3 võileib jah Eesti M 180 70 56 43 0 3 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 170 55 55 37 1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul Eesti N 160 58 55 38 1 5 võileib ei Eesti N 161 57 55 39 1 4 võileib jah Eesti N 171,5 59 57 38 1 ...
43.Suhtelised ja absoluutsed sagedused- Suhteline -milline on väärtuse osakaal (%) andmestikus (selle uuritavas osas).Absoluutne- näitab, mitu korda tunnuse mingi väärtus esineb andmestikus (selle uuritavas osas). 44.Risttabel, selle osad. Milleks kasutatakse risttabeleid?- 2-mõõtmeline analüüs, s.t. 2 tunnuse ühisjaotus uurimine .Ühe tunnuse väärtused määravad tabeli read, teise tunnuseväärtused määravad tabeli veerud. Veeru rea ristumiskoht tabelis näitab tunnusepaari vastavate väärtustega vastajate sagedust. 45.Statistilise olulisuse nivoo- Hinnang, mis näitab, millise tõenäosusega me teeme vea, kui üldistame valim kohta saadud tulemusi üldkogumile. 46.Triangulatsioon- Nähtluse vaatlemine erinevatest perspektiividest. Sotsioloogias: uurimisobjekti uurimin erinevaid meetodeid kasutades.Triangulatsiooni kasutamine nähtuse uurimisel aitab tõsta uurimistulemuste valiidsust.
Table_array tabel (viide tabelile), kust väärtust otsitakse; väärtused selles tabeli esimeses veerus võivad olla tekstid, numbrid, loogilised väärtused; tekstide korral on suur- ja väiketähed samaväärsed; kui range_lookup on TRUE, siis peavad väärtused tabeli esimeses veerus olema kasvavalt järjestatud kui range_lookup on FALSE, siis ei pea olema järjestatud Col_index_num selle veeru number, kust võetakse tagastatav väärtus. Tabeli veerge nummerdatakse alates 1-st (1 kuni veergude_arv). kui col_index_num < 1, tagastab VLOOKUP väärtuse #VALUE! kui col_index_num > veergude_arv_tabelis_table_array, tagastab VLOOKUP väärtuse #REF! EXCEL – Funktsioonid 9 - 11 Range_lookup loogiline väärtus, mis määrab, kas leitakse täpne või ligilähedane vastavus.
2) Spetsiaals e Add data töönupu kasutamine Kaardikihi eemaldamine ArcMap`i MXD dokumendist: 1) Aktiveeri käsklus Remove TOC aknas eemaldataval kihil parema hiireklikiga klõpsates. 3 Kaardikirjad ArcGISis on tekstide hoidmiseks kaks peamist võimalust: 1) Märgised (label); 2) Annotatsioonid (annotation). 3.1 Märgised Märgis (label) on ArcMap`i MXD kaardidokumendis mingisugust objekti atribuuditabeli veeru väärtust kirjeldav dünaamiliselt kuvatav tekst. Tüüpiline märgise näide on toponüümid (kohanimed). Kaardiaknas navigeerimise tagajärjel uuendatakse automaatselt ka märgiseid. Märgiste omadused (sümboloogia, fondi suurus) on redigeeritavad ainult kogu kaardikihi põhiselt, mis tähendab, et objektipõhine selekteerimine ja modifitseerimine kasutaja poolt ei ole võimalik. Kõik märgiseid iseloomustavad parameetrid omistatakse ja kehtiv ad kompleksselt kogu kaardikihile (vt
200 Piim Jahu 0 2000.a 2001.a 2002.a Aasta 32% Andmeelement ehk andmepunkt (Data Point) - ühe lahtri väärtus (n. 340), mis peegeldub diagrammil tulbana, punktina, ringi sektorina jmt. Andmeseeria (Data Seria) - tabeli ühe rea või veeru väärtused (andmepunktide kogum), mida käsitletakse ühe su väärtustena. Näiteks, 1. seeria - liha läbimüügid erinevatel aastatel (340, 302, 390), 2. -piima, 3. - jahu. Andmeseeria väärtused seotakse tavaliselt vertikaalse teljega (Y- telg). Reaseeriad või veeruseeriad. Kasutaja saab määrata, kas seeriatena käsitletatakse tabeli ridade või veergude vä Legend - selgitavad tekstid (seeriate nimed või tähistused). Tavaliselt on selleks ridade (reaseeriad) või veergude
Aadress: Võru maakond Urvaste vald Visela küla, Allika.(LISA 3.) Mälestise tunnus 1)Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu 2)Maastikuliselt eristatav; 3)Kirjalikult fikseeritud pärimus. Mälestise ajalugu Allika kasutamise ajaks võiks olla II aastatuhat. Rahvapärimuses räägitakse allikavee kasutamisest silmade arstimisel. Mälestise kirjeldus Allikas asub lohus, mille läbimõõt põhja-lõuna suunal ulatub 1m ja ida-lääne suunal 1,2m. Vee äravool on edela poole piki oru veeru alla poole, oja suunas ligikaudu 15- 30 cm nirena, milles vee sügavus on 20 cm. Vee sügavus allikas on samuti 20 cm. Allika põhi on risustatud peenemat okste ja lehtedega. Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise asukoha kirjeldus
,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suu...
(Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Abja mõis Abja mõisast (saksa k Abia) on varasemaid teateid 1582. aastast. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, peale Põhjasõda oli see aga Carl Magnus von Posse valduses. 1780tel aastatel omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni (Eesti mõisaportaal, 2017). Mõisasüda asub praegusest Abja alevikust kilomeetrike kirdes, kõrge veeru serval. Esinduslikult ehitati ta välja 18. sajandi teisel poolel Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal (Eesti mõisaportaal, 2017). Varaklassitsistlik, 2-korruseline krohvitud kiviseinte ja lameda plekk-katusega hoone. Vasakpoolne ots omapäraselt poolümar, sarnanedes Polli härrastemajaga. Paremal ärklikorrusega historitsistlik juurdeehitus. Esifassaad on lihtsa kujundusega, keskosal lame kolmnurkfrontoon segmentkaarse aknaga viiluväljas. Ruumid on anfilaadsed, sisekujundus (sh
Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. 11 Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse sobivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7
muutmisvormeli lõppu sõnad „vastavas käändes”. Nimetatud muudatus paigutatakse eelnõu sätete seas esimese muudetava paragrahvi numbri järgi. (5) Seaduse muutmise sättes võib anda ka muudetava seaduse muu struktuuriüksuse, näiteks osa, peatüki, jao, jaotise või alljaotise muudetud sõnastuse. (6) Seaduse lisaks oleva tabeli, vormi, näidise, kaardi, kavandi, skeemi või muu dokumendi mitme lahtri, veeru või muu elemendi muutmiseks esitatakse lisa muudetava seaduse lisana terviklikul kujul või põhjendatud erandina üksiku lahtri, veeru või muu lisa elemendi muutmisel selle muudatusena. Lisa üksikute elementide muutmisel võib lisaks muutmisvormelitele kavandada ka muudetava lisa kehtestamise terviklikul kujul. (7) Seaduse muutmisel kontrollitakse ja vajaduse korral ajakohastatakse: 1) seaduses olevad viited ning normitehnilised märkused; 2) eelnõus esitatud avaldamismärked.
770,1273 818,372 772,8076 720,9893 664,7039 3747 61,86505 65,74058 62,08035 57,91774 53,39628 301 22,40296 23,80639 22,48093 20,97353 19,33619 109 7,604673 8,081068 7,63114 7,119456 6,563662 37 862 916 865 807 744 4194 teoreetiline väärtus= rea summa * veeru summa / kogusumma $E7*C$11/$E$11 (H7-C7)^2/H7 0,65457 0,008412 0,221425 0,001359 0,079217 1,989961 0,549238 2,407338 0,989741 0,230694 2,384166 0,056988 0,010513 1,546002 1,253506 0,216326 0,36823 0,443436 0,898419 0,027199 hii-ruut-empiiriline 14,33674 olulisuse nivoo 0,05 vabadusastmete arv 12 V=(n-1)* (m-1) hii-ruut-teoreetiline 12,05
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib Eesti N 172 80 56 41 2 4 võileib Eesti N 183,5 68 55,5 40 3 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib Soome N 175 68 56 40 2 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 168 70 57 40 2 5 võileib Ee...
Selle vältimiseks toimub dünaamilises mälus pidev mälu värskendamine (refresh) mille käigus kirjutatakse pidevalt infot uuesti üle. SRAM-st odavama hinna tõttu kasutatakse DRAM-i just suurema mahulise põhimälu valmistamiseks. DRAM on aeglasem kui SRAM. Mälu moodulite mahud on siin suured (väike biti pindala), kuid mikroskeemile ei ole võimalik teha piisaval hulgal väljaviike. Sellepärast jagatakse tavaliselt DRAM-i aadress kaheks osaks rea aadress ja veeru aadress. Järgnevatel piltidel on näidatud kuidas toimub nende aadresside sisselugemine samade väljaviikude kaudu. Kui on valitud rida ja veerg siis osutatakse ühele bitile maatriksis. Sõna järgulisus saavutatakse sellega, et neid maatrikseid on üksteise peal mitu kihti. Dünaamilise mälu juhtimine: Rea ja veeru aadressid loetakse sisse samade väljaviikude kaudu. Ajaliselt toimub lugemine järjestikuliselt, mis muudab mälu poole pöördumise aeglasemaks. DRAM-i mõistete juures on
IVC-Raamat Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast kl...
ühesugune, vaid sõltub värvitoonist, küllastatusest ja heledusest, sest silma värvitaju on spektri erinevates osades erinev. Näiteks heledamate toonide osas tajutakse erinevusi palju paremini kui tumedamates või küllastatud toonides 42. Milline on kontrollitud valgus trükitööstuses tõmmiste kontrollimiseks? D 50 43. Tüpograafilised mõõtsüsteemid (2 süsteemi). Mis mõõtühikutes mõõdetakse kirja suurust?, veeru laiust? Seleta lahti kirja suuruse mõõtmise suhtelisus. Didot süsteem Kasutatakse nimesi kirjeldamaks suurusi ja ühikut punkt. Nt 1 cicero = 12 pt Fournier süsteem 44. Millega tegeleb värvihaldus ja milliseid ülesandeid täidab Värvihaldus on vajalik selleks, et oleks võimalik erinevatest väljundseadmetest saada standardiga samasugust või identset värvitulemust
J K Qn Qn+1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 0 JK-triger 0 1 0 0 1 0 1 1 1 0 0 1 1 1 1 0 1 1 0 1 [vaata | 25. Pooljuhtmälud. muuda] EPROM mäluraku ehitus, ühendamine rea ja veeru liinidega, programmeerimine, kustutamine ja lugemine. EPROM mälumaatriksi skeem, mälupesa valik aadressi abil, mälurakkude info edastamine andmesiinile. EEPROM: ühe ja mitme ujuva paisuga mäluraku ehitus. Kanali voolu sõltuvus paisude laengust. Mäluraku ühendamine veeru ja rea liiniga, mälu kirjutamine, kustutamine ja lugemine. SRAM: RS triger rmälurakuna, mälurakkude ühendamine maatriksiks, mälust lugemine, mällu kirjutamine.
~ maatriksiga A = Ai j iga element on astmes i+j selle elemendi alam det. -1 1 ~ d) kirjuta välja pöördmaatriks A = ×A DA 10. Graameri reegel. Kui võrdse otsitavate ja võrrandite arvuga lineaarvõrrandite süsteemi maatriks A on regulaarne (DA0), siis on süsteemil üks lahend xj=Dj/DA (j=1,2,...,n) tingimus n=m Dj saadakse süsteemi determinandist D j-nda veeru asendamisel vabaliikmete veeruga. a11a12 . .d1. .a1n - Aj 1 a21a22 . .d 2 . .a2n xj = = A A.............. an1an 2. .d n . .ann 11. Tuletise mõiste ja sisuline tähendus, muutumise määr ja tuletis, tuletis ja kõvera kallak (st tõus või langus) Kui kohal x on f-ni y=f(x) muudu ja argumendi muudu jagatisel olemas piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile, siis nim seda piirväärtust antud f-ni tuletiseks kohal x ja tähistatakse f´(x).
Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua . vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴ ), mis klõpsatakse so- bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0).
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Maatrik s ite A ja B k orru tis eks n im etataks e ma atriks i t C, kui es i mes e teguri (korrutatava maatr iks i) veergude arv võrdub teis e teguri (teis e ma atriks i) ridade arvuga: A = aij , m × n, i =1, , m, j =1, , n B = bij , n × p, i =1, , n, j =1, , p A B = C, C = cij , m × p, i =1, , m, j =1, , p Ele mend i c i j s aame, kui korrutame maa triks i A i- nda rea ele mend id maa triks i B j -nda veeru vas tavate elementid ega j a s aadud korrutis ed liidame. b1 j cij = ai1 b1 j + ai 2 b2 j + + ain bnj , b2 j ai1 ai 2 ain . Ehk n cij = aik bkj k =1 bnj 1 4 0 1
ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, te...
Erinevaid lähendfunktsioone: o Lineaarfunktsioon y = ax + b o Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c o y = aebx o y = a log x o y = a sin bx Arvutamine (lineaarsel juhul): o Kõigepealt saadakse katseandmed tabelina, kus on kirjas x ja y väärtused. o Edasi moodustatakse tabel, kus on eraldi veergudes kirjas i katsete arv, xi väärtus mingi katse korral, yi väärtus mingi katse korral, xi2 - väärtuse ruut mingi katse korral ja xiyi x ja y väärtuste korrutis mingi katse korral. Iga veeru lõpus on veergude summa. o Edasi moodustatakse normaalvõrrandite süsteem, millega määratakse ära kordajad a ja b. 3 o Normaalvõrrandite süsteem moodustatakse järgmiste valemite abil: a xi2 + b xi = xi yi i i i ja a xi + bn = yi i i
Lisaks suurematele leidub kaitsealuse jõelõigu kaldal veel 18 väiksemat liivakiviavamust. Paljandid paiknevad reeglina jõe paremal kaldal. Vasakkaldal asub suurematest paljanditest vaid kaks - Kurja ja Pärgi müür. Piusa jõe ürgorus asub Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand, Härma küla külje all paiknev Mäemine ehk Keldri müür, kus paljanduva liivakiviseina kõrgus ulatub 30 meetrini, oru veeru kõrgus aga 43 meetrini. Paljand on 150 m pikkune. Tuntud on ka 20,5 m kõrgune Härma Alumine ehk Kõlksniidu müür, mida on peetud Eesti kaunimaks devoni paljandiks. Taimkattes on esindatud nii luhaniidud kui lammi- ja salumetsad. Piirkonnas kasvab palju stepipäritolu liike, neist mitmeid kaitsealuseid taimeliike nagu palu- liivkann, võsu-liivsibul, tatari põisrohi ja käokuld. Loomaliikidest väärivad märkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas.
vahe. Seega peaks ideaalis olema kõik mõõdetud tulemused korrigeeritult väärtusega 0 senti. 11 4. TULEMUSED JA ANALÜÜS Esitamiseks valiti korrigeeritud tabelid, sest nendes saab konkreetsemalt välja tuua, mida täpsemalt mõõdeti, ning mis tulemused saadi. Alates teisest veerust on mängitud nootide keskmine helikõrguse hälve vastava noodi etalonväärtuse suhtes, lähtudes a1 = 440 Hz ning noodi veeru kõrval on korrigeeritud veerg, mis sisaldab tulemusi kui on arvesse võetud ka häälestuse 440 Hz ja 442 Hz vahe 7,7 senti. 4.1 Mõõtmiste tulemused ja analüüs üles mängides Tabelis 2 saab näha tulemusi heliredelit ülesmängides. Nagu näha on d 1 mängitud küllalt stabiilselt igal korral, kõrvalekalded 442 Hz etaloni suhtes varieeruvad -2,1 sendist kuni 1,7 sendini. Seega on hälvete ulatus vaid 3,8 senti. Keskmine kõrvalekalle on 0 senti , mis näitab,
Kuidas saad kiirkopeerida 30 min t ja vea C10 reani. / Sisesta D2 lahtrisse kellaaeg irega kinni D2 lahtri alt paremast nurgast ja vea D10 is on tulemuseks? Mis on tulemuseks, kui täita lahtrid t ja vea E10 reani. / Vali viimase lahtri paremasse ist käsk Fill Weekdays. is on tulemuseks? Mis on tulemuseks, kui täita lahtrid t ja vea F10 reani. / Vali viimase lahtri paremasse ist käsk Fill Formatting Only. vorming). Selleks märgista lahter, est) ja kasuta seda viimase veeru täitmiseks. Selleks akpaanilt Advanced ning General jaotisest Edit kondade nimetused List entries väljale eri ridadele imese teaduskonna nimetus lahtrisse ning kopeeri Kood 9041030 9041630 9011455 9012452 9012454 7101518 7101520 9102010 9104071 9109000 8164414 8141010 8141005 8190100 8360911 8360912 8190177 9022540 9022840 8190191 9021940 7119110 8191001 8191008 6100001 6100025 6100008 7120004 9025999 9025998 9160000 9342001 9342002 9160557 9025830
Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese ta...
etteantud hobi. Leida kõige madalama palgaga töötaja koduloom. Leida, mitu etteantud koduloomaliigi omanikku töötavad etteantud ametis. Leida, millises linnas elab kõige madalama palgaga töötaja. Leida etteantud perekonnaseisuga inimeste arv, kes töötavad etteantud ametis. Töölehel Päring luua tabeliobjekt (Table), mis koosneb 6 veerust. 1. veerus on töötajate isikukoodid (valite ise), mis määratakse valideerimise abil isikukoodide loetelust. 2 - 6 veeru väärtused leitakse otsingufunktsioonide abil isikukoodi järgi: Eesnimi, Perenimi, Pereseis, Amet, Tähtkuju ja Aastaaeg Perenimi, Linn, Osakond, Amet, Sugu ja Vanus Eesnimi, Aadress, Palk,Osakond, Sünnikuupäev ja Süünikuu Perenimi, Amet, Osakond, Huviala, Tähtkuju ja Aastaaeg Perenimi, Aadress, Linn, Pereseis, Sünnikuupäev ja Tähtkuju Eesnimi, Sugu, Osakond, Palk, Kodulemmik, Vanus Eesnimi, Perenimi, Aadress, Huviala, Sugu, Sünnikuu
5. Maatrik s ite A ja B korru tis ek s n im etataks e ma atriks i t C, kui es i mes e teguri (korrutatava maatr iks i) veergude arv võrdub teis e teguri (teis e ma atriks i) ridade arvuga: A aij , m n, i 1, , m, j 1, , n B bij , n p, i 1, , n, j 1, , p A B C, C cij , m p, i 1, , m, j 1, , p Ele mend i c i j s aame, kui korrutame maa triks i A i-nda rea ele mendid maatr iks i B j -nda veeru vas tavate elementid ega j a s aadud korrutis ed liidame. b1 j cij ai1 b1 j ai 2 b2 j ain bnj , b2 j ai1 ai 2 ain . Ehk n cij aik bkj k 1 bnj 1 4 0 1
a) Staatiline RAM (SRAM) koosneb trigeritest vm pos. tagasisidega elementidest. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Sisendid on aadressisisendid ,,Chipselect", ,,Output enabled", ,,Read/Write" ja väljundiks data väljund, kust väljutatakse nõutud andmed. Andmed säilivad kuni eksisteerib pidev toide. b) Dünaamiline RAM (DRAM) koosneb mälumaatriksist, mille küljes rea ja veeru aadresside puhvrid, seega mäluaadress edastatakse tegelikkuses kahe osana. Andmed tuleb u 2ms jooksul refreshida, vastasel juhul imbub transistoritest laeng välja ja andmed hävivad. 2) Säilivad säilitavad neisse kantud info ka vooluringist väljalülitatuna. Väga levinud nö eelprogrammeeritud säilivad pooljuhtmälud nagu ROMid, mille sisu muutmisega pole kiibi eluea jooksul arvestatud.
punktini. Juhtimiseks kasutatakse eraldi mikroskeemi. Aktiivmaatriksiga LCD kuvarid on ehituselt üsna sarnased passiivmaatriksiga kuvaritega. Endiselt on maatriksis liinid viidud iga vedelkristallini, et neid juhtida. Erinevuseks on see, et vedelkristalli juurde on paigutatud transistor, mis töötab lülitina, mis juib vedelkristalli tulevat pinget. Üle kogu maatriksi on üks ühine elektrood, kuhu on ühendatud punktide vedelkristallid. Baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru tegistritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoidmata. Kogu ekraani kujutist uuendatakse pidevalt ridade kaupa. Passiivmaatriksi puhul olid probleemiks lekked, mis vähendasid kontrastust suremate kuvarite juures, aktiivse puhul pole probleemi sest TFT-transistor väldib laengu sattumist naabervdelekristallile. Kasutatakse arvutite kuvarite, tv valmistamisel.
Seletus Selles töövihikus on näiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta Töövihikut on soovitav täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutu Ülesannete vastused on toodud lehel "Vastused". Näidete uurimisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: - algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1 Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viit...
Andmebaasisüsteem võib indeksi luua automaatselt (primaarvõtme, unikaalsuse kitsenduse korral). Indeksi võib luua ka andmebaasi programmeerija või administraator. Andmebaasisüsteem otsustab, kas ja millal indeksit andmete otsmisel kasutada (SQL lause täitmisplaani koostamise käigus) Indeksite klassifikatsioon Osalevate veergude arv Lihtindeks üks veerg Liitindeks rohkem kui üks veerg Osalevate tabelite arv Üks või mitu Osaleva veeru tüüp Primaarne indeks primaarvõtmes osalevate veergude põhjal Sekundaarne indeks primaarvõtmes mitteosalevate veergude põhjal Indekseeritud veerus olevate väärtuste unikaalsus Unikaalne indeks (primaarvõtme või unikaalsuse kitsendusega hõlmatud veergudele) Mitteunikaalne indeks Indeksis olevate väärtuste leidmine Väärtus otse veerust. Väärtus veerust. Enne indeksisse lisamist on väärtusele rakendatud süsteemi poolt pakkimisalgoritmi.
selle hulga elementidel. Koalitsioon on mängijate hulga alamhulk. 27. Mängu lahendamine domineerivate strateegiate ja sadulpunkti abil Mängu lahendamiseks domineeriavte strateegiate korral on vaja mõlemal mängijal leida enda parim strateegia. Kuna mängumaatriks kujutab endast I mängija võite ja II kaotusi, peab I mängija leidma maatriksist maksimaalse rea ja II mängija minimaalse veeru. I maksimeerib oma võite, teine minimeerib kaotusi. Selleks, et selline rida peab iga element antud reas olema suurem või võrdne elementidega samas veerus, kuid teistes ridades. Stateegiate lõikepunkt(element) on sadulpunkt. Juhul kui maksimaalne rida ja minimaalne veerg puuduvad, tuleb leida sadulpunkt. Sadulpunkt leitakse, kui igast reast leitakse minimaalne element, mille seast leiame maksimaalse. Seda suurust nim mängu alumiseks hinnaks ja tähistatakse -ga
sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg". Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
