-1 1 ~ d) kirjuta välja pöördmaatriks A = ×A DA 10. Graameri reegel. Kui võrdse otsitavate ja võrrandite arvuga lineaarvõrrandite süsteemi maatriks A on regulaarne (DA0), siis on süsteemil üks lahend xj=Dj/DA (j=1,2,...,n) tingimus n=m Dj saadakse süsteemi determinandist D j-nda veeru asendamisel vabaliikmete veeruga. a11a12 . .d1. .a1n - Aj 1 a21a22 . .d 2 . .a2n xj = = A A.............. an1an 2. .d n . .ann 11. Tuletise mõiste ja sisuline tähendus, muutumise määr ja tuletis, tuletis ja kõvera kallak (st tõus või langus) Kui kohal x on f-ni y=f(x) muudu ja argumendi muudu jagatisel olemas piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile, siis nim seda piirväärtust antud f-ni tuletiseks kohal x ja tähistatakse f´(x)....
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6...
Leiame töötute arvu ko Aasta Kvartal Töötud kokku Vahe keskmisega tuhandega 2006 II kvartal 19 200 1 410 2.Peidame vana töötajate 3. Leiame keskmise töötu 2006 III kvartal 15 320 5 290 4. Eraldame tuhandelised 2006 IV kvartal 14 450 6 160 5. Lisame tabelisse veeru 2007 I kvartal 15 710 4 900 ja iga kvartali töötajate arv 2007 II kvartal 15 250 5 360 6. Määrame, et negatiivse arv mitte miinus märgiga 2007 III kvartal 14 800 5 810 7. Filtreerimine (Töötud, 2007 IV kvartal 15 530 5 080 9. Filtreerimise eemalda 2008 I kvartal 18 590 2 020...
AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ...
. . . an1 an2 . . . ann an1 an2 . . . ann Determinandi det A ridade ja veergude all m~oeldakse maatriksi A ustkriipse | · | nimetame determinandi m¨arkideks. ridu ja veerge. P¨ I. Determinandid 3 1.8 Miinor ja alamdeterminant Maatriksi A = (aij ) elemendi aij miinoriks Mij nimetatakse de- terminanti, mille saame maatriksi A determinandist i-nda rea ja j- inda veeru eemaldamisel. Elemendi aij alamdeterminandiks ehk al- aiendiks nimetatakse arvu Aij := (-1)i+j Mij . Suurust gebraliseks t¨ (-1)i+j nimetame elemendi aij ja alamdeterminandi Aij m¨ argi- teguriks. 1.9 Determinandi (induktiivne) definitsioon arku determinandi (n - 1)-j¨arku determinantide Defineerime n-j¨ kaudu arendusvalemiga a11 a12 ... a1n a21 a22 ... a2n det A := . .. .. .....
n), j tarbiva haru järjenumber (j = 1...n), xij i-nda haru toodang, mis läheb uuesti tarbimisse j-ndas harus, xi i-nda haru kogutoodand, yi i-nda haru lõpptoodang, mis läheb tarbimisse väljaspool tootmissektorit. 2. lähtuvalt tarbivast harust selle haru poolt vaadatuna kulub ühe haru toodangu valmistamiseks erinevaid tooraineid ning millele lisandub veel tootmisel lisatud väärtus. Maatriksbilansi veeru üldvõrrand kirjeldab haru kogutoodangu väärtuse kujunemist: n = xij + zj = xj i=1 kus: zj j-nda haru lisatud väärtus, xj j-nda haru kogutoodang. Harudevaheline maatriksbilanss näeb välja järgmine: haru 1 j n lõpptoodang kogutoodang 1 x11 x1j x1n y1 x1...
Selleks liigu hiirega D ja E eralduskohale. Kui hiir on muutunud nooleks , hoia all hiireklahvi ja venita D laiemaks. Võid ka nihutada laiemaks, kui on praegune teksti laius, kuna pärast võivad selle alla sisestatud firmade nimed olla veelgi pikemad. Loomulikult võid igal ajal veeru laiust endale sobilikuks muuta. Kui soovid veeru laiust muuta täpselt selles veerus oleva teksti laiuse järgi, tee hiire topeltklõps kahe veeru vahelisel alal . Sisesta eraldi lahtritesse ka Aadress, Sissetulek ja Väljaminek ning Selgitus. Muuda ka nende veergude laiust. Tausta värvi muutmiseks, märgista kõigepealt vajalikud lahtrid. Excelis jääb märgistamisel esimene märgistatud lahter alati valgeks! Märgistamisel jälgi, et hiire kuju muutuks valgeks laiaks ristiks...
Need katkendlikud jooned piiravadki ära lehe suuruse. Kui kirjutad midagi nendest väljapoole, prinditakse see juba teisele lehele. Kontrolli seda alati prindi eelvaatusest! Jäta kolmas rida tühjaks. Ja lahtrisse A4 kirjuta oma nimi ja vajuta Enter- klahvile. Tavaliselt on nimi nii pikk, et ületab lahtri laiuse. Lahter tuleb Sul endal laiemaks teha. Selleks liigu hiirega üles kahe veeru vahelisele eraldusjoonele, hiire kuju muutub kahe otsaga nooleks. Hoia all hiire vasakut klahvi ja venita veerg laiemaks. Kirjuta lahtrisse B4 füüsilisele isikule Maksuameti poolt antud registreerimis- kood. Selle alla lahtrisse B5 oma isikukood ja B6 oma aadress. Ja sarnaselt nime lahtriga venita ka see veerg laiemaks. Veergu ei saa laiemaks venitada, kui Sul on teksti sisestamine pooleli, s.t. hiirekursor vilgub mõnes lahtris. Sellest vabanemiseks vajuta lihtsalt Enter-klahvile....
Leida kõige madalama palgaga töötaja koduloom. Leida, mitu etteantud koduloomaliigi omanikku töötavad etteantud ametis. Leida, millises linnas elab kõige madalama palgaga töötaja. Leida etteantud perekonnaseisuga inimeste arv, kes töötavad etteantud ametis. Töölehel Päring luua tabeliobjekt (Table), mis koosneb 6 veerust . 1. veerus on töötajate isikukoodid (valite ise), mis määratakse valideerimise abil isikukoodide loetelust. 2 - 6 veeru väärtused leitakse otsingufunktsioonide abil isikukoodi järgi: Eesnimi, Perenimi, Pereseis, Amet, Tähtkuju ja Aastaaeg Perenimi, Linn, Osakond, Amet, Sugu ja Vanus Eesnimi, Aadress, Palk,Osakond, Sünnikuupäev ja Süünikuu Perenimi, Amet, Osakond, Huviala, Tähtkuju ja Aastaaeg Perenimi, Aadress, Linn, Pereseis, Sünnikuupäev ja Tähtkuju Eesnimi, Sugu, Osakond, Palk, Kodulemmik, Vanus Eesnimi, Perenimi, Aadress, Huviala, Sugu, Sünnikuu...
Leiame nüüd eeskirja alamdeterminantide Ak 1 , Ak 2 , ... , Akn väärtuste leidmiseks. Alamdeterminantide moodustamise eeskirjast tuleneb, et alamdeterminantide Ak 1 , Ak 2 , ... , Akn ( n - 1) ! liidetava summana ei esine determinandi D k-nda rea elemente ak1 , ak 2 , ... , akn . avaldistes Tähistagu M ij determinandist D tema i-nda rea ja j-nda veeru kõrvaldamisel tekkivat ( n - 1) -st järku determinanti. Lemma 1. A11 = M 11 . Tõestus. Elementi a11 sisaldavad liidetavad summas (1) on kujuga ( 1, i2 , ... , in ) ( -1) a11a2 i2 ... anin . Seega...
Teised lahtrid annavad ju veidi moonutatud pildi, kuna nad on märgistuse all. Märgistuse saad kindlasti maha hiirega töölehel klõpsates. Tavaliselt ka Enter või nooleklahvile vajutades. Viimastel juhtudel võib küll kursor hakata märgitud osa sees liikuma, aga märgistus veel sellest maha ei kustu. Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine Ühe veeru märkimiseks pakun kaks võimalust: 1. Kõige käepärasem on arvatavasti hiirega klõpsata veeru tähisel. 2. Võimalik on veerg märkida ka klaviatuurilt. Vii kursor märkimist vajava veeru ühte lahtrisse ja kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Tühik Mitme veeru märkimiseks lohista hiirega üle vastavate veerutähiste...
Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning ku...
5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...
PEATÜKK. Tootmine ja tootlikkus Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. A B __f_ 1. Elatustase A. Teatud ajaperioodil riigi piires toodetud ja turule jõudnud toodete ning teenuste turuväärtus. __e_ 2. Mastaabisääst B. Teadussaavutuste kasutamine kaubanduses ja tootmises. _j__ 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. __a_ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __c_ 5. Investeering E. Suurtes tehastes saavutatud vähenenud tootmiskulu. __i_ 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. __g_ 7. T...
Järelduste tegemine põhineb tõenäosusteoorial VALIM ÜLDKOGUM STATISTILINE ANDMESTIK OBJEKTID, TUNNUSED, VÄÄRTUSED ANDMETE e TUNNUSTE TÜÜBID 1 KIRJELDAV STATISTIKA 1. Tabelite koostamine 2. Graafikud ja joonised 3. Lihtsamate karakteristikute arvutamine Andmetabeli koostamine Iga objekt saab endale tabelis ühe rea, Iga tunnus omale ühe veeru ja iga väärtus ühe lahtri. 2 NIMITUNNUSED (näi. Rahvus: eestlane, venelane, soomlane ..) Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, järjestunnusel on!) JÄRJESTUSTUNNUSED (nt. Haridustase: algharidus, põhiharidus, keskharidus) Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on) ARVTUNNUSED (näit vanus: 23.a, 27 a, 32 a ..) Arvtunnused väheste erinevate väärtustega (nt laste arv: 0,1,2,-...
Simpleksmeetod Maksimumi tunnus: sihifunktsiooni reas ei ole negatiivseid elemente Juhtelemendi valiku reeglid: 1.juhtveeruks valitakse sihifunktsiooni reas kõige negatiivsema elemendiga veerg 2. hinnang veeru positiivsele elemendile saadakse vabaliikme jagamisel hinnatava elemendiga 1.juhtelemendiks valitakse juhtveeru see positiivne element, mille hinnang on kõige väiksem 2.kui juhtveerus ei ole positiivseid elemente, sihifunktsioonil ei ole nendel tingimustel maksimumi (sihifunktsioon kasvab tõkestamatult) Gaussi meetodil arvutatakse lahendi uus esitus, mille baaslahend on lubatav. Uues baaslahendis on sihifunktsiooni väärtus suurem kui eelmise esituse baaslahendis...
2. Lehekülje orientatsioon Avage Vormindus ning käsk Lehekülg, vajadusel valige kaar Lehekülg ning saate seejärel valida oma valiku kas Püst- või Rõhtpaigutus. Paberi suuruse muutmiseks klõpsake Laius ja Kõrgus kõrval olevatele nooltele ning valikute kinnitamiseks vajutage Sobib. 3. Printimise eelvaade Avage Fail sellest Leheküle eelvaade. 4. Ruudujoonestiku, veeru . Ning reapäise pintimine Avage Fail ning Lehekülje eelvaade järgmiseks valige tööriistaribalt Lehekülg ning tehes klõps kaartil Leht kui märgistate Alusvõrk märkekasti, siis kasutatakse väljaprintimisel tabeli ruudustiku, aga kui te märgistate Veergude ja ridade päised märkekasti, siis kasutatakse väljaprintimisel veer kui rea päis, valikute kinnitamiseks vajutage Sobib. 5. Printimine...
PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid...
Seletus Selles töövihikus on näiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta Töövihikut on soovitav täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutu Ülesannete vastused on toodud lehel "Vastused". Näidete uurimisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: - algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1 Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viit...