Allikukivi koobaste ja allikate kaitseala asub Pärnumaal Saarde vallas Tihemetsa aleviku ja Väljaküla maadel; pindala 16,5 ha. Asutatud 1976. Allikukivi kolmest koopast koosnev 33 m pikkune koobastik on tekkinud Aruküla lademe liivakividesse maa-aluste veesoonte uuristaval toimel. Pärast koopa suudme lae osalist sissevarisemist on sellele rajatud uus, betoonist lagi. Koopas voolav allikaoja (suvine vooluhulk 10,5 l/s) avaneb ürgoru veeru jalamil. Allikukivi (Kärsu) allikas oli oluline veevõtukoht juba muinasajal. Koobaste ja allikatega on seotud palju muistendeid. Allikukivi koopad ja Kärsu allikas on ürglooduse objektid.
ISESEISEV TÖÖ 1 Sisestada juuresolevast tabelist andmed 2 Täiendada tabelit: Toode lisada veeru Toode ette tühi veerg järjekorranumbri Jnr. jaoks Kohvisai asendada pealkiri Kogus tekstiga Esmasp. Teesai sisestada järgmistesse veergudesse Teisp.,... Laup. Võisai [Kui need on kasutaja seeriana sisestatud, siis kasutage vastavat võimalust!] Kringel 3 Kirjutada nädalapäevade kohale pealkiri KOGUS Viinisai
Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale. Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda. Andmetüübi määramine on kohustuslik. Tüübi valik sõltub väärtuse sisust ja sellest, milliseid tehteid soovitakse hiljem väärtusega sooritada. Tüüpe on kokku üheksa.
nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2013 – 20 ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 eurot. Leid metsamajandus ja kalapüük' andmete alusel maakondade arv neis gruppides igal aastal. Ül 5. Töölehele Subtotal kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri ( majandussektori 'Teenused andmed' aastatel 2013, 2015 ja 2016. NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), Ül 6. Lisada ül
ümarvesiloodi mull on keskel. 48 49 Väliraamatu lehe kontrollarvutused Tuleb leida nelja veeru summad: tagasivaate lugemite summa T edasivaate lugemite summa E kahe horisondi järgi leitud kõrguskasvude summa (h´ + h" )
alampäring infot peapäringu ridade kohta ja käivitub iga kord uuesti iga peapäringu rea korral. Alampäringut täidetakse korduvalt, kui alampäringu WHERE klausel viitab pealausest pärit olevale veerule. Ntx: SELECT nimi FROM Tootaja X WHERE palk >(SELECT Avg(palk) FROM Tootaja Y WHERE X.osakonna_nr = Y.osakonna_nr); Skalaarne alampäring - Seda tüüpi alampäring tagastab skalaarse väärtuse st. ühe rea ja ühe veeru. Ühe rea tagastav alampäring. Seda tüüpi alampäring tagastab ühe rea kuid mitu veergu. Tabeli tagastav alampäring. Seda tüüpi alampäring tagastab mitu rida ja üks või mitu veergu. IN ja EXISTS alampäringuid saab kasutada relatsioonialgebra operatsiooni "lõige" realiseerimiseks. NOT IN ja NOT EXISTS alampäringuid saab kasutada relatsioonialgebra operatsiooni "vahe" realiseerimiseks. ANY v. SOME kasutatakse alampäringute puhul, mis tagastavad ühe numbreid sisaldava veeru
1. Kompleks arvude põhimõiste,põhilised definatsioonid. K.arvude liitmine,korrutamine,jagamine algebralisel kujul. DEF. k.arvuks nim. Arvufoori (a,b) kus a,bR. esitatakse z=a+bi (a-reaalosa,b- imaginaar osa,i- imaginaar ühik). Põhimõiste olgu z1=a1+b1i,z2=a2+b2i z1=z2 kui a1= a2 ja b1=b2, z=0 kui a=0 ja b=0,k-arvu z1=a1-b1i nim.kaas k-arvuks z1=a1+b1i. Arvutamine z1+z2= (a1+a2)+(b1+b2)i, z1-z2= (a1-a2)+(b1-b2), z1*z2= (a1+b1i)*(a2+b2), 2. K.geomeetriline kujutamine, trigonomeetriline kuju.korrutamine ja jagamine trigonomeetrilisel kujul. geomeetriline kujutamine k-arv/reaalarvu paar (a,b).saab k-arvu z=a+bi kujutada xy tasandil kus kordinaadid a-reaal osa, b- imaginaar osa ja vastavalt X-telg k-arvu reaal telg ja Y-telg imaginaar telg.XY tasandi iga punkt M(x,y) ongi z=x+iy trigonomeetriline kuju tähistame nurk X-teljel ja vektori pikkus r ,siis a=rcos ja b=rcos.avaldist z=r(cos+isin) ongi trigon...
Ärieetika peatükk. Kontrolltöö Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B I 1. Äri A. Normide, väärtuste ja tõekspidamiste süsteem, mis paneb paika indiviidi või ühiskonna jaoks õige ja vale. G 2. Eetika B. Eetika valdkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. B 3. Ärieetika C. Kirjapandud normide ja väärtuste kogum, millele toetudes on võimalik antud olukorras leida õige ...
täidavad hindamis- damisvormide täit- enda tööd vormid alluvate kohta mist osalevad tagasiside annavad alluvatele treenivad juhte taga- andmise protsessis tagasisidet siside andmiseks võivad hinnata juhti Ülesanne 2 Lisa tabelile sinised jooned paksusega ¾ punkti, päis joonda keskele, kahe viimase veeru arvud joonda arvu viimase numbri järgi. Päise taust sinine ja tekst valge Times New Roman 13 p. Pane tabelile pealkiri. Jrk. nr. Materjal Ühik Hind Kogus 1. Vaip m2 104.- 780 2. Trepivaip jooksev m 89.- 1200 3. Tapeet 1 rull 78.- 35 4. Tapeet 2 rull 86
3 2 3 g h i q r s g q h r i s 5 3 0 = 18, sest see determinant on saadud eelmisest esimese ja a b c j k l a j bk c l 2 0 0 kolmanda veeru ümberpaigutamise teel. b) d e f m n p d m e n f p 482. Arvuta determinandi väärtus. g h i q r s g q h r i s 2 3 5 2 3 3 3 3 12 0,3 0,3 15 Too vähemalt üks näide selle kohta, et teatavatel tingimustel need valemid
25187 30 l enim ja vähem kütitud loomade arvu. 09 oli 2354 2008.a. Küttimiste 2009.a. arv Küttimiste arv 2008.a. Küttimiste arv 1 2008.a. Küttimiste arv 2009.a. Küttimiste arv 0.829417 1 2009.a. Küttimiste arv nähtuste vastastikune sõltuvussuhe puudub, kuna ühe veeru muutumise Korrelatsioon - nähtuste vastastikune sõltuvus ehk suhe, mille tõttu muutused ühes nähtu teises nähtuses. Korrelatsioonanalüüsi kasutatakse juhuslike suuruste vahelise seose olemasolu, tugevuse vaadeldakse sümmeetriliselt, s.t. ei eeldata, et üks tunnustest on “põhjus”, teine “tagajär
Simpleksmeetod Maksimumi tunnus: sihifunktsiooni reas ei ole negatiivseid elemente Juhtelemendi valiku reeglid: 1.juhtveeruks valitakse sihifunktsiooni reas kõige negatiivsema elemendiga veerg 2. hinnang veeru positiivsele elemendile saadakse vabaliikme jagamisel hinnatava elemendiga 1.juhtelemendiks valitakse juhtveeru see positiivne element, mille hinnang on kõige väiksem 2.kui juhtveerus ei ole positiivseid elemente, sihifunktsioonil ei ole nendel tingimustel maksimumi (sihifunktsioon kasvab tõkestamatult) Gaussi meetodil arvutatakse lahendi uus esitus, mille baaslahend on lubatav. Uues baaslahendis on sihifunktsiooni väärtus suurem kui eelmise esituse baaslahendis
SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18 LAHTRI, REA VÕI VEERU LISAMINE TABELISSE 19 LAHTRIVEERISTE MUUTMINE TABELIS 19 TEKSTI PAIGUTUSE MUUTMINE TABELIS 19 TABELI RUUDUJOONTE KUVAMINE VÕI PEITMINE 20 TABELILAHTRITE ÜHENDAMINE ÜHEKS LAHTRIKS 20 TABELILAHTRI TÜKELDAMINE 20
2 Kui oled teksti sisestuse lõpetanud, vajuta noole- või Enter-klahvile ning venita lahter D laiemaks, nii et kogu tekst ära mahuks. Selleks liigu hiirega D ja E eralduskohale. Kui hiir on muutunud nooleks , hoia all hiireklahvi ja venita D laiemaks. Võid ka nihutada laiemaks, kui on praegune teksti laius, kuna pärast võivad selle alla sisestatud firmade nimed olla veelgi pikemad. Loomulikult võid igal ajal veeru laiust endale sobilikuks muuta. Kui soovid veeru laiust muuta täpselt selles veerus oleva teksti laiuse järgi, tee hiire topeltklõps kahe veeru vahelisel alal . Sisesta eraldi lahtritesse ka Aadress, Sissetulek ja Väljaminek ning Selgitus. Muuda ka nende veergude laiust. Tausta värvi muutmiseks, märgista kõigepealt vajalikud lahtrid. Excelis jääb märgistamisel esimene märgistatud lahter alati valgeks! Märgistamisel jälgi, et hiire kuju muutuks valgeks laiaks ristiks
(netokäive) Kui tehingu käive tekib osade kaupa mitmel kuul, siis kajastatakse ka sama arve mitme kuu INF-il » veerg 10 erisuse kood (mida see arve veel täiendavalt kajastab vt koodid slaidil 26) 11 4.09.2014 INF vormi A-osa täitmine kassapõhise arvestuse korral » Ainult kassapõhise arvestuse rakendaja täidab A-osal täiendavalt: veeru 8 kogu müügiarvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus veeru 8 täitmine kohustuslik ka juhul, kui kajastatakse üldkorra kohaselt deklareeritavaid andmeid ... » Kassapõhise arvestuse kohaselt deklareeritavad müügiarved kajastatakse INF-il selle väljastamise kuul ja kõigil järgnevatel kuudel kuni sellel kajastatud käibe deklareerimiseni KMD-l (käibe ehk laekumise puudumisel märgitakse veergu 9 "0")
maatriksi mõõtmed) on eelnevast teada (fikseeritud). · Kui determinandis on kaks proportsionaalset rida, siis determinant võrdub nulliga. Arve (või ringi elemente), millest maatriks koosneb, nimetatakse selle maatriksi elementideks. Öeldakse, et element a asub maatriksis A kohal (i,j), kui ta asub maatriksi A i-nda rea ja j-nda veeru lõikekohal. b) Maatriks on tabel, mis koosneb arvudest. · Kui determinandis üks rida on esitatav ülejäänud ridade lineaarkombinatsioonina, siis võrdub determinant nulliga. Ristkülikukujulist arvutabelit 4. Maatriksite liitmise reegel nimetame n × m-maatriksiks
j=1 kus: i tootva haru järjenumber (i = 1...n), j tarbiva haru järjenumber (j = 1...n), xij i-nda haru toodang, mis läheb uuesti tarbimisse j-ndas harus, xi i-nda haru kogutoodand, yi i-nda haru lõpptoodang, mis läheb tarbimisse väljaspool tootmissektorit. 2. lähtuvalt tarbivast harust selle haru poolt vaadatuna kulub ühe haru toodangu valmistamiseks erinevaid tooraineid ning millele lisandub veel tootmisel lisatud väärtus. Maatriksbilansi veeru üldvõrrand kirjeldab haru kogutoodangu väärtuse kujunemist: n = xij + zj = xj i=1 kus: zj j-nda haru lisatud väärtus, xj j-nda haru kogutoodang. Harudevaheline maatriksbilanss näeb välja järgmine: haru 1 j n lõpptoodang kogutoodang 1 x11 x1j x1n y1 x1
samamoodi, nagu veeriste puhul, ehk siis kohandamise alt valida Apply to: Selected text. Veergude (Columns) määrangud Siin on võimalik muuta nii lihtsalt veergude arvu kui ka nende mõõtmeid. Et muuta või valida veergude arvu, tuleb lihtsalt valid Veerud (Columns) ning klikata sobivale variandile – algselt on valida kuni kolme veeru seast. Selleks, et muuta veergude sätteid või lisada rohkem kui 4 veergu, tuleb valida altpoolt More Columns ning seal on võimalik ise sisestada sobiv arv. Lisaks on võimalik muuta ka iga veeru laiust eraldi, näiteks on all 1 veerg, mille laius on 16 cm. Kui valida rohkem veerge, saab igaühe puhul mõõtmeid eraldi muuta.
pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. 41) Protsessor- Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest. 42) Aktiivne aken- suvaline kuvaaken, mida parajasti käsitsetakse 43) Rakenda- kasutusele võtma, tegevusse panema44) Rippmenüü- allapoole avanev menüü, millest normaalolekus on näha ainult üks rida 45) Veerupäis- Veeru või nummerdatud hall ala iga veeru ülaosas. 46) Fail- arvuti välismällu salvestatav v. kopeeritav ja sealt kustutatav kindla nimega andmekogum 47) Failihaldus- failide loomise, leidmise, paigutamise, hoolduse ja kustutuse toimingud 48) Otsingute tegemine- info otsimise korraldus automatiseeritud infootsisüsteemides 49) Prindihaldus- 50) Failide lihtne redigeerimine- 51) Operatsioonisüsteem- tarkvara, mis juhib programmide täitmist ning võib
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Järelduste tegemine põhineb tõenäosusteoorial VALIM ÜLDKOGUM STATISTILINE ANDMESTIK OBJEKTID, TUNNUSED, VÄÄRTUSED ANDMETE e TUNNUSTE TÜÜBID 1 KIRJELDAV STATISTIKA 1. Tabelite koostamine 2. Graafikud ja joonised 3. Lihtsamate karakteristikute arvutamine Andmetabeli koostamine Iga objekt saab endale tabelis ühe rea, Iga tunnus omale ühe veeru ja iga väärtus ühe lahtri. 2 NIMITUNNUSED (näi. Rahvus: eestlane, venelane, soomlane ..) Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, järjestunnusel on!) JÄRJESTUSTUNNUSED (nt. Haridustase: algharidus, põhiharidus, keskharidus) Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on) ARVTUNNUSED (näit vanus: 23.a, 27 a, 32 a ..) Arvtunnused väheste erinevate väärtustega (nt laste arv: 0,1,2,-..
determinandi märk muutub vastupidiseks. 7. Kui determinandi ühe rea elemente korrutada nullist erineva arvuga k, siis determinandi väärtus suureneb k korda. 8 .Determinandi väärtus ei muutu, kui tema mingi rea elementidele liita teise rea vastavad elemendid, mida on eelnevalt korrutatud nullist erineva arvuga. Miinorid ja alamdeterminandid. Elemendi aik miinoriks nimetatakse determinanti, mis saadakse antud maatriksist või determinandist i-nda rea ja k-nda veeru ärajätmisel. Miinorit tähistatakse Mik. Elemendi aik alamdeterminandiks nimetatakse selle elemendi miinorit, kui indeksite summa i+k on paarisarv ja miinorit märgiga -, kui indeksite summa on paaritu arv. Alamdeterminanti tähistatakse Dik . Dik = (-1)i+kMik. Kõrgemat järku determinantide arvutamine. Kõrgemat järku determinantideks loetakse determinante alates IV järgust ja nende arvutamisel on võimalik kasutada determinandi rittaarendusteoreemi.
klass 9.klass Täishäälik Kaashäälik Täishäälik Kaashäälik 2009 · Võrdsetels osadels tükeldamine Split Cells Ülesannne . · Above lisatakse aktiivse rea ette · Below lisatakse aktiivse rea järele 26 1 2 3 Uue veeru lisamine : Veeru lisamiseks märgista sobiv arv veerge Table Insert Columns to the Right/Left · Left lisatakse aktiivse veeru ette · Right lisatakse aktiivse veeru järele 1 2 3 4 27 Tabeli lahtrisse ClipArt piltide ja fotode lisamine : Insert Picture * ClipArt *From File · Joondusnupp ( Align ..
determinandi märk muutub vastupidiseks. 7. Kui determinandi ühe rea elemente korrutada nullist erineva arvuga k, siis determinandi väärtus suureneb k korda. 8 .Determinandi väärtus ei muutu, kui tema mingi rea elementidele liita teise rea vastavad elemendid, mida on eelnevalt korrutatud nullist erineva arvuga. Miinorid ja alamdeterminandid. Elemendi aik miinoriks nimetatakse determinanti, mis saadakse antud maatriksist või determinandist i-nda rea ja k-nda veeru ärajätmisel. Miinorit tähistatakse Mik. Elemendi aik alamdeterminandiks nimetatakse selle elemendi miinorit, kui indeksite summa i+k on paarisarv ja miinorit märgiga -, kui indeksite summa on paaritu arv. Alamdeterminanti tähistatakse Dik . Dik = (-1)i+kMik. Kõrgemat järku determinantide arvutamine. Kõrgemat järku determinantideks loetakse determinante alates IV järgust ja nende arvutamisel on võimalik kasutada determinandi rittaarendusteoreemi.
Nädalapäeva number 1 YEAR() Nädala number aastas 10 WEEKDAY() WEEKNUM() 3. Sisestada valemid lahtritesse C23, D23, C24 ja D24. Viimased kopeerida Täht Jada1 Jada2 veeru lõpuni. a a a Ühendamismärk: & b ab ba Tühiku tähistus: " " c abc cab d abcd dabc Vastuste kontrollimiseks on toodud pilt e abcde eabcd paremal. f abcdef fabcde g abcdefg gabcdef
Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest küljest, asub kahe mäetipu vahel. Nõgu, häil, lohk vesi voolab neljast küljest madalasse punkti, eristatakse põhja, veerusid, perve. Lõhang, sälk, uht, mold, lammorg vesi voolab juurde kolmest küljest ja ära neljandast, eristatakse kahte veeru ja voolunõlva. Seljandik, künnis, vall, hari vett voolab juurde ühest küljest ja kolmest küljest voolab vesi ära. Polaar- ja bipolaarkoordinaat sõjanduses kasutatakse neid ühe punkti asendi määramiseks teise suhtes, väikeste kauguste vahel. Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline
Informaatikainstituut Töö VBA Rada Üliõpilane Matriklinumber Õppejõud Õpperühm Ülesannete püstitus 6 7) märgid, string luua vektorist valitud juhuslikest märkidest 17) vektori negatiivsete elementide summa 8 29) jada järgmine liige, näiteks: 2, 5, 8,… jada ja tulem luua programmiga 39) veeru number, kus asub maatriksi minimaalne element 14=>4 45) elementide summa ruutmaatriksis ülalpool peadiagonaali 55) maatriksi elementide absoluutväärtuste summa juhuslikus veerus oma 63)pindala 73)nurk 100) viktoriin aeg_1 64.253906 trahv 20 7 39 aeg_2 rekord 17 J 55 Start
Pivot diagrammi moodustamine Diagramm - /diagram, chart/ - arvjoonis, millel arvusid kujutatakse nendega võrdelise pindalaga kujundite, nagu sektorite, tulpade vms. abil. Inglise keeles nimetatakse neid ka "graph", Vahendit, mis diagramme Excelis moodustab nimetatakse "Microsoft Graph". Mõnikord on kasulik enne diagrammi tegemist andmed tabelis summeerida. Üks võimalus selleks on moodustada tabelis uus veerg, kuhu saab sisestada soovitud valemi. Edasi moodustada selle veeru alusel diagramm. Teine võimalus on kasutada niisugustel juhtudel Pivot' diagrammi. Pivot' diagramm on spetsiaalne diagrammitüüp, mis võimaldab summeerida andmeid. Pivot' diagramm on seotud Pivot' tabeliga. P. tabel võimaldab olemasolevaid andmeid esitada kokkuvõtvalt. P. diagramm sobib kõige paremini siis, kui on olemas palju üksikandmeid, mida soovid grupeerida ja summeerida. P diagrammi ei ole mõtet asutada, kui andmed on juba summeeritud või koondatud.
majandussektoris 'Tööstus ja ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), tulemuspiirkond (Copy to). Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 eurot. Leid 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' andmete alusel maakondade arv neis gruppides igal Ül 5. Töölehele Subtotal kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri ( majandussektori 'Tööstus ja ehitus' andmed aastatel 2012 – 2014. NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), tulemuspiirkond (Copy to).
Kui tegemist on mn-maatriksiga siis ei saa moodustada miinorit, millisel oleks enam kui m rida või enam kui n veergu, seega rm rn. Maatriksi astaku hõlpsamaks leidmiseks teisendatakse maatriksit enne nii et ta kõrgemait järku nullist erinev miinor tuleks maatriksi ülemisse vasakpoolsesse nurka. Selleks vajatakse järgmisi elementaar-teisendusi. Need on: 1. maatriksi rea/veeru korrutamine nullist erineva teguriga a; 2. ühele reale/veerule k-kordse teise rea veeru liitmine; 3. maatriksi kahe rea veeru ümberpaigutamine. Elementaarteisenduste abil teisendatakse maatriksit nii et kõik maatriksi elemendid ühel pool peadiagonaali saaksid nullideks. Niisugusest maatriksi kujust võib kergesti välja lugeda maatriksi astaku r. Teoreem maatriksi astakust Kui vektorite hulga S={a1,a2...ar...am}koordinaatide maatriksi astak on r, siis on r vektorit hulgast S lineaarselt sõltumatud, kuna ülejäänud m-r vektorit on nende r vektori lineaarsed kombinatsioonid
Kuna tegu on sama veekogu osadega, on samal ajal tehtud mõõtmised seotud (teatud mõttes sõltuvad) - ilmastik jms olud on sarnased. 12) Risttabel- on selline tabel, kus on esitatud vastajate jaotus kahe tunnuse lõikes. Risttabeli elementideks on read, veerud ja lahtrid, mille järgi nimetatakse ka tabelisse märgitavaid protsente. Rea protsendid: mitu % selle rea inimestest kuulub ühte või teise veergu. Veeru protsendid: mitu % selle veeru inimestest kuulub ühte või teise ritta. Üldised protsendid: mitu % selle tabeli inimestest kuulub ühte või teise lahtrisse. 13) Hii-ruut-statistik, selle kasutamine seose uurimiseks risttabelis, Crameri V Tunnuste vahel on statistiline seos siis, kui ühe tunnuse käitumine sõltub teise tunnuse väärtustest. Näiteks kui inimese valimiseelistus sõltuks tema soost. Uurides seost nominaaltunnuste vahel võetakse appi risttabel. Seost risttabelis mõõdetakse hii- ruut-statistiku
c) rasvase kirjaga (Bold) d) kursiivkirjas (Italic) 50) Tabeli lisamiseks valitakse menüükorraldus a) Lisa - Tabel b) Tabel Lisa tabel c) Vaade Tabel - Lisa 51) Käsitsi tabeli (või näiteks ka ainult ühe rea) joonistamiseks valitakse menüükorraldus a) Vorming Joonista Tabel b) Lisa Joonista Tabel c) Tabel Joonista Tabel 52) Tabelis rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse a) stiiliks b) vorminduseks c) joonduseks d) lahtriks 53) Veeru ja rea ristumiskohta tabelis nimetatakse a) joonduseks b) vorminduseks c) lahtriks d) stiiliks 54) Tabeli lahtrites saab teksti joondada vertikaalselt a) üles b) keskele c) diagonaalselt d) alla 55) Tabeli lahtrites saab teksti joondada horisontaalselt
· Nullhüpoteesiga väidetakse teatavas mõttes vastupidist alternatiivhüpoteesile. · Hüpoteesid sõnastatakse nii, et üks neist peab alati kehtima. 11) T-test keskmiste võrdlemiseks. 12) Risttabel, protsendid risttabelis. Risttabeli elementideks on read, veerud ja lahtrid, mille järgi nimetatakse ka tabelisse märgitavaid protsente. · Rea protsendid: mitu % selle rea inimestest kuulub ühte või teise veergu. · Veeru protsendid: mitu % selle veeru inimestest kuulub ühte või teise ritta. Üldised protsendid: mitu % selle tabeli inimestest kuulub ühte või teise lahtrisse 13) Hii-ruut-statistik, selle kasutamine seose uurimiseks risttabelis, Crameri V · Hii-ruut statistiku arvutamisel võrreldakse omavahel tegelikku tabelit ja seda tabelit, milles seost pole. · Kui nende tabelite erinevus on suur, siis on ka hii-ruut-statistik suure väärtusega.
faililt maha, igal faili muutmisel aga taastatakse. · System see tunnus on ainult süsteemifailidel, mida arvuti ise kasutab. Windows95 kasutajal endal faili süsteemifailiks kuulutada või vastupidi ei ole lubatud. Seda, millises järjekorras info failide kohta esitatakse, saab kasutaja valida menüüst View korraldusega Arrange Icons. Kui vaateolekuks on valitud Details, siis on parempoolses aknaosas iga veeru kohal nupp vastava veeru põhjal järjestamiseks. Teine hiireklõps nupul muudab failide järjekorra vastupidiseks.
Kia_an_näide koosneb 6 veerust. Tulemused esitada töölehtedel Otsing_1 ja 1. veerus on töötajate isikukoodid (valite ise), mis Otsing_2. määratakse valideerimise abil isikukoodide loetelust. Etteantavate väärtuste lahtritele määrata 2 - 6 veeru väärtused leitakse otsingufunktsioonide valideerimine loeteluga. abil isikukoodi järgi: Leida, millises linnas elab kõige madalama Perenimi, Pereseis, Osakond, Kodulemmik, Aastaaeg, palgaga töötaja. Tähtkuju Leida etteantud perekonnaseisuga inimeste arv, kes töötavad etteantud ametis. Leida kõige madalama palgaga töötaja koduloom
1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): [ ] a = aij A = (aij ) = ij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus). 3 - 4 2 A =
M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): A = (aij ) = [aij ] = aij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus). 3 -4 2
abil kolmandat jne.), saame suuremaid determinante arvutada nende miinorite ehk alamdeterminantide summana. 8. Maatriksi ja determinantide korrutis on võrdne nende maatrikskorrutise determinandiga olenemata maatriksite järjekorrast . Miinorid ja alamdeterminandid. Elemendi aik miinoriks nimetatakse determinanti, mis saadakse antud maatriksist või determinandist i-nda rea ja k-nda veeru ärajätmisel. Miinorit tähistatakse Mik. Elemendi aik alamdeterminandiks nimetatakse selle elemendi miinorit, kui indeksite summa i+k on paarisarv ja miinorit märgiga -, kui indeksite summa on paaritu arv. Alamdeterminanti tähistatakse Dik . Dik = (-1)i+kMik.Miinor Maatriksi A elemendi aik miinoriks Mik nimetatakse antud maatriksist i-nda rea ja k-nda veeru ärajätmisel saadud maatriksi determinanti. Algebraline täiend
RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu. Kiire ja kallis. Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja & andmed hävivad. FastPageMode DRAM mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu
Tegevusi kujutatakse kaartega, tipud kaare alguses ja lõpus kirjeldavad tegevuse algust ja lõppu. Algtipust lähtuvatel tegevustel eelnevad tegevused puuduvad. Tipud nummerdatakse tegevuse suunas. Igale tegevusele vastab ainult üks kaar. Tippude paari võib ühendada maksimaalselt üks kaar. 9. Ajas diskreetselt muutuvat protsessi kirjeldatakse üleminekumaatriksiga. Olgu kirjeldataval süsteemil kaks võimalikku olekut. Mida näitab üleminekumaatriksi teise rea ja esimese veeru element? Millist nõuet peavad täitma üleminekumaatriksi rea elemendid? Kui funktsiooni väärtused on diskreetsed ja järgneva oleku tõenäosus ei sõltu eelmistest olekutest, nimetatakse protsessi Markovi ahelaks. Sellist protsessi saab kirjeldada üleminekumaatriksiga. Üleminekumaatriks on: § 0,7 0,3 · M ¨¨ ¸¸ © 0,4 0,6 ¹ Üleminekumaatriksi teise rea ja esimese veeru element näitab millise tõenäosusega toimub üleminek teisest olekust esimesse olekusse.
Proovige lisada mõned kujundid.NB! Ruudu ja ringi tegemiseks hoida klahvi Shift Saab määrata kujundite suurust, joonte paksust, stiili, värvi, täitevärvi jm. Täpsemalt vaatame hiljem Proovige valida mõned pildid s hoida klahvi Shift evärvi jm. Võrgu määramine Proovige: lisage tööleht ja määrake sobiv võrk Kiri Arial 12 Kiri Calibri 11 Võrk 5*5 mm Võrk 5*5 mm Veeru laius: 1,35 märki Veeru laius: 2 märki Rea kõrgus: 14,25 punkti Rea kõrgus: 14,25 punkti Kujundite haakumine võrgustikuga või teise kujundiga Lülitage sisse Snap to Grid ja proovige teha mõned kujundid Tehke mõned kujundid ja proovige erinevaid tegevusi Põhitegevused kujunditega Grupeerimine ja degrupeerimine - Group, Ungroup Tehke mõned kujundid ja proovige nendega grupeerimist ja degrupeerimist Paljundamine ehk dubleerimine - Duplicate
Kirjutab tulemid töölehele Tee_Mas() Genereerib maatriksi ja vektori etteantud suuruste (read, veerud, arvude vahemik) põhjal Kirjutab maatriksi ja vektori töölehele Ristkülikmaatriks Liitmine_v(A, m, n, v, mas, b) Leiab maatriksi iga rea skalaarkorrutis vektoriga Miinimum(A, m, n) Leida minimaalne element antud ridade vahemikus Suurem(A, mas, m, n, c) Moodustab uue maatriksi ridadest, kus esimene element on suurem antud arvust Ruutmaatriks Posit(A, mas, m, n, b) Lahutab esimene veeru veergudest, kus peadiagonaali element on positiivne Arit(b, m, n) Leiab saadud maatriksi elementide aritmeetiline keskmise Minimum(A, m, n) Leiab minimaalse elemendi ülalpool kõrvaldiagonaali Protsessides kasutatavad argumendid m / n - suurim elementide järjenumber vastavalt reas / veerus mprotseduurid vastavalt sellele A() - Protseduuri Tee_Mas() poolt tehtav Maatriks
07.1978 OK 48013250013 OK OK 31.01.1981 OK 3750321054 NO OK 31.03.1975 OK 45504310021 OK OK 30.04.1955 NO 91910030002 OK NO 31.10.2019 OK 49102240205 OK OK 28.02.1991 OK 42411310008 OK OK 30.11.2024 NO Teise veergu sisesta valem, mis estab esimese veeru arvu nelja välja form Loogika -ja tekstifunktsioonid Jnr Nelja välja formaat 1 0001 7 0007 12 0012 52 0052 100 0100 999 0999 1000 1000 st ja anda hinnang kogu koodile Hinnang OK OK NO NO NO OK NO rvu nelja välja formaadis
1. PEATÜKK . Mis on majandusteadus? Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B ______ 1. Majandusteadus A. Väärtused, mida saab näha ja katsuda. ______ 2. Majandussüsteem B. Vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, ei ole seotud kindla aja ega kohaga. ______ 3. Ettevõtja C. Turumajanduse teine nimetus. ______ 4. Kaubad D. Kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida, kuidas, kellele otsuseid. ______ 5. Loobumiskulu E. Väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. ______ 6. Puudus, nappus F. Masinad ja tööriistad. ______ 7. Teenused G. Isik, kes võtab endale ärir...
1,6 0,80999637 1,7 0,91437175 1 1,8 1,03221334 1,9 1,16314611 0,5 2 1,30685282 0 0 0,5 1 1,5 ide Salvestage iga funktsioon eraldi töölehele ja pange töölehtedele funktsioonide nimed. Saadud tabeli 2 veeru (x ja y väärtused) , järgi moodustage funktsiooni graafik (valige diagrammi tüüp X-Y Scatter). Funktsiooni graafik salvestage tabeli mmuga 0,1 kõrvale. Y=x2/2-ln(x) 5 1 1,5 2 2,5 x y=x3-250x2 + 1250x 0 0 0,5 562,625 1 1001 1,5 1315,875 2 1508 2,5 1578,125
10. PEATÜKK. Tootlikkus ja tööjõud Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B __D_ 1. Tööjõud A. Madalaim palk, mida tööandja võib seaduse järgi maksta. __E_ 2. Kvaliteediringid B. Tööliste võimsaim relv. _H__ 3. Libisev tööaeg C. Ametiühingute ja juhtkonna läbirääkimised __J_4.Tööalane diskrimineeri- D. Vähemalt kuueteistkümne aastased inimesed, kes mine parajasti tööd otsivad või töötavad. __B_ 5. Streik E. Regulaarsed töötajate koosolekud tootlikkuse parandamise meetodite arutamiseks. _A__ 6. Minimaalpalk F. Liikmete huvide kaitseks loodud töötajate ühendus _I__ 7. Tööseadusandlus G. Teised tegurid peale palga, mis mõjutavad nõudlust ja ...
Kasutada seda funktsiooni valemites töölehel Kuupäevad parempoolse tabeli samas reas olevate a Vihje: vt. VBA fn. IsNumeric, IsDate: IsDate(v), Not IsDate(v) 3. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud lahtriplokist kollastest positiivsetest arvudest väikseima Kui antud lahtriplokis pole ühtegi sobivat lahtrit, peab funktsioon väljastama teksti „pole andmeid“ Kasutada seda funktsiooni valemites töölehel „Andmed“ ja leida küsitud väärtus iga veeru jaoks. 4. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud lahtriplokist paaritute arvude keskmise rohelistest lahtritest Kui antud lahtriplokis pole ühtegi sobivat lahtrit, peab funktsioon väljastama teksti „pole andmeid“ Kasutada seda funktsiooni valemites töölehel „Andmed“ ja leida küsitud väärtus iga veeru jaoks. 5. Koostada VBA programm, mis töölehe 'Tabelid' lahtri 'tab_alg' ümber oleva piirkonna teisest veer
Kordamisküsimused 1) Kompleksarvu mõiste. Kompleksarvu algebraline kuju ja tehted algebralisel kujul. DEF. k.arvuks nim. Arvufoori (a,b) kus a,bR. esitatakse z=a+bi (a-reaalosa,b-imaginaar osa,i- imaginaar ühik). Põhimõiste olgu z1=a1+b1i,z2=a2+b2i z1=z2 kui a1= a2 ja b1=b2, z=0 kui a=0 ja b=0,k- arvu z1=a1-b1i nim.kaas k-arvuks z1=a1+b1i. Arvutamine z1+z2= (a1+a2)+(b1+b2)i, z1-z2= (a1-a2)+(b1-b2), z1*z2= z 1 ( a1 +b 1 i ) (a 2+b 2 i) (a1+b1i)*(a2+b2), = z 2 ( a2 +b 2 i ) (a 2+b 2 i) 2) Kompleksarvu trigonomeetriline kuju ja tehted trigonomeetrilisel kujul. geomeetriline kujutamine k-arv/reaalarvu paar (a,b).saab k-arvu z=a+bi kujutada xy tasandil kus kordinaadid a-reaal osa, b- imaginaar osa ja vastavalt X-telg k-arvu reaal telg ja Y- telg imaginaar telg.XY tasandi iga punkt M(x,y) ongi z=x+iy ...
kombinatsioonist. d_telefon tekst 12 Telefoni number peab Jah koosnema ainult numbritest. 42 3.2.1.4 Tabelite detailsed kirjeldused Tellimus Tüüp/ Tüübi/ Pikkus Võimalikud Vaikevää Kohustuslik Veeru nimi dome domeeni väärtused rtus en nimi tellimuse_id T Täisarv Unikaalsed Jah väärtused. Automaatselt genereeritav täisarv, samm=1
7. PEATÜKK. Ettevõtlus turumajanduses Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste A B __J_ 1. Nõukogu A. Näeb uusi ärivõimalusi ja riskib nende elluviimisel. __E_ 2. Dividendid B. Litsents, mis lubab firmal tegutseda ühe suurema keti osana. _A__ 3. Ettevõtja C. Need inimesed on aktsiaseltsi omanikud. __G_ 4. Hääletamisvolitus D. Aktsiaseltside eelis, mis lubab tegevust jätkata, kui omanikud lahkuvad või surevad. __I_ 5. Kindlustus E. Aktsionäridele jaotatav kasumi osa. __C_ 6. Aktsionärid F. Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. _B__ 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. _D__ 8. Piiramatu eluiga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
