Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja remondiosakond Rooliajamid ja Vedrustuse tüübid Juhtimisseadmed ja veermik Referaat Koostaja: Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2013 Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere (raami) suhtes. Vedrustuse tüübid: Esimene: sõltumatu vedrustus Sõltumatul vedrustuse korral ei kehti see, et rataste vertikaalsihised liikumised on üksteisest sõltuvad. Kui üks ratas on augus ja teine ei ole siis auto sellest ei kaldu kuhugi poole
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...
vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmis...
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1.Vedrustus............................................................................................................ 3 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele...................................3 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele......................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad...................................
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Auto vedrustus ................................................................................................. 3 1.1 Keerdvedrud .................................................................................................. 3 1.2 Lehtvedrustus .................................................
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. RO...
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Nimi Sisukord 1. Autovedrustus............................................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus...............................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond MARTI POOLAK Juhtimisseadmed ja veermik Iseseiseev töö Juhendaja:Kaido Voitra Tartu 2011 Vaz 21043 1. RATTA SEADENURGAD JA REGULEERIMINE Lada 21043 puhul kontrollitakse esisilla juures pöördtelje pikikallet, rattakallet ja ka kokkujooksu. Nendest reguleerida saab reaalselt kokkujooksu, mida saab kõigil autodel teha ja ka rattakallet. Ennem seadenurkade kontrollimist tuleb kontrollida muid asju , nagu näiteks rehvirõhk,
Veermik Veermiku kaudu toetub autokere maapinnale. Kandekerega sõiduauto veermik koosneb sildadest või kerega eraldi ühendatud telkiutest koos ratastega. Sõiduautotel kasutatakse põhiliselt keerdvedrustust. Autokere õõtsumise summutamiseks kuuluvad vedrustusse veel amortisaatorid. Autodel kasutatakse teleskoop tüüpi vedelik amortisaatoreid ja gaasiamortisaatoreid. Viimased hoiavad autorattaid suurepäraselt teel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaid autokere kõikumisi ja muudavad sõitmise mugavaks. Samuti on nad tähtsad liiklus ohutuse seisukohalt.
Põltsamaa Ametikool Materjali õpetus A2 Tarmo Prants Kaarlimõisa 2009 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . 1 1.1. Vedrustussüsteem .......... . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . ..... 1 1.2. Vedrustuse osade põhifunktsioonid ............... . . . . . . . . ...................................... 1 1.3. Vedru .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................... 2 1.3.1. Vedru töö .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ 2 ...
......................................................................................8 4.7 Maastur...............................................................................................................9 5 Autode üldehitus......................................................................................................11 5.1 Sidur..................................................................................................................11 5.2 Veermik.............................................................................................................12 2 6 Tehnika uuendused...................................................................................................13 7 Kokkuvõte..............................................................................................................
Mootoriosad: 1. Fram,Champion,Ashika,Filtron-(õlifilter) Maaletootjad/Edasimüüjad-avaruosad,ladu24 2. Nural, AE, ACL,-(kolvid, kolvirõngad) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24,avaruosad 3. Beru,Bosch,Denso,GM,NGK-(süüteküünal) Maaletootjad/Edasimüüjad- e-parts,Alvadi 4. OMC,Swag,Febi-(Väntvõll, vända summerid) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24, e-parts 5. Febi,AMC, AE-(Nukkvõll) Maaletootjad/Edasimüüjad-avaruosad, Alvadi Veermik: 1. Bilstein,Delphi,Lemförder,Moog-(Rooliotsad) Maaletootja/Edasimüüjad-avaruosad,ladu24 2. Yamoto,Redaelli,Bilstein,Topran-(Sarniir) Maaletootja/Edasimüüjad -avaruosad,ladu24,e- parts,HLautoosad 3. Redaelli,Lemförder,Swag,Delphi-(Õõtshoob) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24,e-parts, Alvadi 4. SKF,Koyo,SNR,Fag-(Rattalaager) Maaletootja/Müüja-Alvadi,ladu24,autovaruosad · 5 suuremat varuosamüüjat Tartus- Automaailm,Aryvar auto, E.T.V.A, Laki
1. Mis moodustavad roolisüsteemi? Rooli süsteemi moodustavad Roolimehhanism (Vähendab rooli keeramiseks vajalikku jõudu) ja Rooliajam (Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta too ebatasasusel) 2. Loetlege hammaslattajamiga roolimehhanismi eeliseid! kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max roolinurka 3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja ...
1.sissejuhatus 2. tööriistad 3.valgustid 4.salong 5.auto kere 6.kinnitusvahendid 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles töös teen üldise ülevaate autode kere ja sisustuse osandamisest ning koostamisest. Tööriistad Archimedes (287 E.KR 212 E.KR) leiutas keerme ja kruvi põhimõtte. Alguses ei kasutatud keermeid nii nagu meie seda tänapäeval teeme, ehk siis asjade ja koostude ühendamiseks. Aja möödudes hakkasid roomlased keeret kasutama ka asjade kinnitamisel ja leiutasid algupärase mutri. Näiteks kasutasid nad sellist algelist poltliidet vankri rataste kinnitamisel. Keskajal kasutati mutreid ja keeret järjest rohem. Koos tehnoloogia ja masinate arenguga tekkis vajadus kinnitada erinevaid masina detaile üksteise külge ja oli vaja leida lahendus, et saaks kuluvaid detaile kiiresti vahetada. 18. sajandil, kui leidis aset tööstus revolutsioon, tekkis jä...
ühisotsuse alusel sõidukite kategooriasse M ja millised kategooriasse N? Miks on vaja sõidukeid selliselt kategooriatesse jaotada? Vastus: M mootorsõidukid sõitjate veoks N mootorsõidukid veoste veoks Et oleks lihtsam paberite järgi sõidukite tüüpi tuvastada 2. Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: A) Vänt-mehhanism plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll B) Gaasijaotusmehhanism nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad
välja kuna kui katus eemaldad piilarite juurest ja sinna uus asetada ja kinnitada siis kere tugevus kohe muutub ja kokkupõrge võib olla ohtlik. Autol pole võimalik eemaldada poolraami kuna see on kinnitatud kere külge aga seda on võimalik taastada. Täisraami puhul on võimalik kere eemaldada raami küllest. Üks kerekonstruktsioonidest on tulemüür see asub esiklaasi põikitala all, tulemüür eraldab mootoriruumi salongist. Konstruktsioonide külge on kinnitatud, salong ,mootor, veermik ja muud auto osad. Täisraam Esistange Ralliauto turvapuur Autokere(Unuversaal kere)
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusind...
Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk;
UNIT6 - - Distribution of weight raskuse jaotamine - Belt- rihm - Chain kett - To keep breaking pidevalt katkema - Effort jõupingutus - Currently käesoleval ajal - Option- valik - Advantage eelis - AWD- nelikvedu - To power tööle panema - To control kontrollima - Interrelationalship tihe seos - Power plant jõuseade - Power train jõuülekandesüsteem - Running gear veermik - Control sytem kontrollsüsteem - Subsystem- allsüsteem - Fuel system toitesüsteem - Exhaust system väljalaskesüsteem - Lubrication system määrde-õlitussüsteem - Cooling system jahutussüsteem - Drive system veosüsteem - Clutch- sidur - Differential diferential - Drive shaft- rattavõll , veovõll - Suspension vedrustus - Shock absorber - amortisaator - Support system tugiimissüsteem
Autotehnikul on head erialased teadmised. Samuti peaks autotehnikul olema empaatiavõime, otsustusvõime, vastutustunne ja kohanemisvõime. Tal on hea stressitaluvus ning peaks ka keeli valdama. Autotehnik kes tunneb autode hingeelu ja oskab nendega suhelda, on nõutud töömees kõigis transpordi-, tehnohoolduse- ja remondiettevõtetes. 3 2. Üldõpingute, erialaainete loetelu 1. Mootor 2. Juhtimisseadmed ja veermik 3. Jõuülekanne 4. Pneumaatika ja hüdraulika alused 5. Piduri, veojõu ja juhitavuse korrektorid 6. Auto arvutivõrgud 7. Tehnohooldus ja diagnostika 8. Autode hooldus ja remondisüsteem 9. Liiklusõpetus 10. Materjaliõpe 4 4. Auto ajalugu 1. Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja
1. Distribution of weight Raskuse jaotamine 2. Belt Rihm 3. Chain Kett 4. To keep breaking Pidevalt katkema 5. Effort Jõupingutus 6. Currently Käesoleval ajal 7. Option Valik 8. Advantage Eelis 9. All-wheel-drive Täisvedu / nelivedu 10. To power Tööle panama 11. To control Kontrollima 12. Interrelationship Tihe seos 13. Power plant Jõuseade 14. Power train Jõuülekandesüsteem 15. Power transmission Jõuülekanne 16. Running gear Veermik 17. Control system Juhtsüsteem 18. Subsystem Allsüsteem 19. Fuel system Toitesüsteem 20. Exhaust system Väljalaskesüsteem 21. Lubrication system Õlitussüsteem 22. Cooling system Jahutussüsteem 23. Drive system veosüsteem 24. Clutch sidur 25. Differential Diferentsiaal 26. Drive shaft Veovõll 27. Suspension vedrustus 28. Shock absorber Amortisaator 29. Support system Tugisüsteem 30. Steering system juhtimissüsteem 31
Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Rico Kapsi 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Rico Kapsi 2 ÜLEVAADE PIDURITEST
mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande 1 veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid2. 1 S.k. Übertragung 2 S.k. Bremsen
OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik
teedeehitusmasinad ja need jagunevad omakorda: pinnasegurid, asfaltbetoonisegurid ja teekatteehitusmasinad. Teedeehitusmasinad. Teedeehitusel on laialt kasutusel eelnevalt vaadeldud buldooserid, ekskavaatorid ja erinevad veokid - kallurid ja madelautod. Raudtee-ehitusmasinaid. Raudtee- ehitusel on kasutusel analoogsed masinad tavaehitusega. Masinate peamine erinevus on nende veermikus, raudteel kasutavate masinate veermik ühtib raudtee mõõtudega. Raudtee ehitusel on materjali veoks kallutavad kastid, mille rahvakeelne nimetus on dumpkar. Raudtee detaili, millel on liidetud relsid ja liiprid, nimetatakse sõrestikuks. Sõrestiku veoks on ette nähtud spetsiaalsed. Sõrestiku paigalduseks on raudteel spetsiaalsed kraanad. Tunnelehituse masinaid. Tunnelehituse tööpõhimõte on maa-aluste ehitiste rajamine maapinda avamata. Tunnelehitust kasutatakse oludes, kus ei ole võimalik teostada kaevetöid,
· Ratta lõtk · Käänmik · Amortisaator ja muud juhtimisseadmed 4) Pidurid: · Sõidupidur, rikke- ja seisupidur, aeglusti · Piduritrummel- ja ketas, piduriklotsi kate · Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad · Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder · Piduritorustik 5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded
1) otstarbe järgi: üld- ja eriotstarbelised; 2) haakimisviisi järgi: haake-, ripp- ja poolrippkultivaatorid; 3) haritava kihi järgi: külvi-, künni- ja aluskihikultivaatorid; 4) põhiülesande järgi: kobestus- ja rohimiskultivaatorid; 5) tööseadise liigi järgi: käpp- ja piikultivaatorid; 6) tööseadise tüübi järgi: S- ja C-kujuliste vedrupiidega, hanijalg- ja peitelkäppadega jms. 12. Lauskultivaatori ehitus ja tööseadised. Lauskultivaatori koostisosad on raam, veermik, haake- ja riputusseadis, töö- ja reguleerseadised. Peale nende võivad olla veel lisaseadised (väetusseadis, kivikaitseseadis jms). Veermik koosneb enamasti kahest kande- või tugirattast koos nende telgedega. Rattad võivad olla paigutatud raami kõrvale (külgedele), alla (joonis 3.1) või taha ning kujundatud üksik- või tandem ratastena (balanssiirratastena). Viimane kujutab endast ühisele kiikteljele toetuvat rattapaari, mis tagab künkliku künnipinna sujuvama ja tõugeteta
madelautod. Tänapäeval on enima kasutusel puurvaia tehnoloogia. 6 Spetsialiseeritud ehitusmasinad Teedeehitusmasinad: teedeehitusel on laialt kasutusel eelnevalt vaadeldud buldooserid, ekskavaatorid ja erinevad veokid - kallurid ja madelautod. Raudtee-ehitusmasinaid: raudtee- ehitusel on kasutusel analoogsed masinad tavaehitusega. Masinate peamine erinevus on nende veermikus, raudteel kasuatavate masinate veermik ühtib raudtee mõõtudega. Raudtee ehitusel on materjali veoks kallutavad kastid, mille rahvakeelne nimetus on dumpkar. Raudtee detaili, millel on liidetud relsid ja liiprid, nimetatakse sõrestikuks. Sõrestiku veoks on ette nähtud spetsiaalsed. Sõrestiku paigalduseks on raudteel spetsiaalsed kraanad. Tunnelehituse masinaid: tunnelehituse tööpõhimõte on maa-aluste ehitiste rajamine maapinda avamata. Tunnelehitust kasutatakse oludes, kus ei ole võimalik teostada kaevetöid,
või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermikku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Autode ajalugu ja areng Kõrvalisest abist sõltumatuid , iseliikuvaid masinaid on üritatud luua juba ammu.
S vegetaarlane - taimetoitlane saslõkk - vardas küpsetatud liha velvet - pesusamet vispel - vahule kloppimise riist vokk - ketramise tööriist väänduma - väänlevalt kasvama Z veermik - auto alusvanker zelee tarretis verb - tegusõna vertikaalrida - püstne rida T vestibüül - suure hoone eesruum tabloidleht kõmuleht vestluspartner - vestluskaaslane tabloo - teadetetahvel vihur - tuulispea takerduma - kinni jääma viitama - suunama, osutama
heitgaaside vähendamine tegelikult tähendab see palju enamat. Lisaks kütusele on võimalik kokku hoida inimelusid, loodust, aega, raha, närve, autot ja teed. Kui alustada autoga seonduvast kokkuhoiust, siis on ju selge, et kütus on vaid üks artikkel võimalikest kulutustest, mida me oleme sunnitud tegema sõiduki ekspluateerimisel. Agressiivse ja mittesäästliku sõidustiiliga sõites kulutame oma sõiduki ressursse ebaotstarbekalt - kuluvad rehvid, veermik, mootor. Teekattele jäänud rehviosad või väljalaske kollektorist väljuv suits, mis on põlemata jäänud kütuse ja õli osakesed, saastavad kõik ümbritsevat keskkonda. Kui veel lisada kulunud mootori kõikvõimalikud lekked, saamegi keskkonnaohtliku objekti. Siit tulenevalt ei räägi me loodushoiu puhul vaid heitgaaside emissioonist, vaid räägime ka võimalikest leketest ja kemikaalide kasutamisest. Näiteks, kui sõita eesliikuva sõiduki suhtes
autod blokeerumatu ehk nn ABS-piduriga. ABS-piduri korral on välistatud ratta blokeerumine suurel kiirusel ja külglibisemise vältimiseks pole vaja katkendlikult piduripedaalile vajutada. Kui ABS lakkab töötamast ja tema märgutuli põleb pidevalt, siis sõidupidur ikkagi töötab. ABS pidurite korral võivad rattad blokeeruda vaid pidurdamisel kiiruselt kuni 15 km/h ning ei tohi blokeeruda suuremal kiirusel. Veermiku- kaudu toetub auto kere maapinnale. Kandekerega sõiduauto veermik koosneb sildadest või kerega eraldi ühendatud telikutest koos ratastega. Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes liikuda. Sõiduautol kasutatakse põhiliselt keerdvedrusid. Auto kere õõtsumise summutamiseks kuuluvad vedrustusse veel amortisaatorid. Autoratta äravõetav osa koosneb veljest ja rehvist. Sõltuvalt siseehitusest jagunevad rehvid diagonaal- ja radiaalrehvideks. Enamikul sõidukitel kasutatakse radiaalrehve. Nende tähises on R-täht
Suht suure ülekandearvuga, kuid madala kasuteguriga, kuumenevad pideval tööl, nõuavad spets materjale. Kasutatakse tõstemasinates. EELISEKS : sujuvus, suur ülekandearv, müratu, kompaktsus. HÜDROSIDUR Transmissiooni kompaksed koositisosad. Koosneb PUMBARATTAST, mis on sisestatud primaarse jõuallika võlliga, ja TURBIINIRATAS, mis on sisestatud väljuva võlliga. MASINATE KÄIGUOSAD, OMADUSED. Masina raskusjõudu kannab pinnasele üle käiguseade(veermik). Veermik koosneb käiturist, tarindist(ühendab käiturit raamiga). Roomikud, metallratas, pneumoratas, sammuv, rööbastel liikuv, õhkpadjal. Roomik-tugirull, vedav tähtratas, kanderullik,juhtratas, roomikvanker,roomikkett. Levinud masinatel, mis liiguvad teedeta maastikul. OMADUSED: väike erisurvee pinnasele ja selle ühtlane jaotus, puudub vajadus eriliste tugede järgi, väike pöörlemisraadius, sõidab suurtel kalletel, hea siduvus pinnasega, hea läbivus.
) laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu külgjõude. Koormamata rattavõlli puhul toetub veoratta rumm kahele veosilla küljes olevale laagrile. Rattavõll töötab ainult väändele. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel. Veerandkoormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel. Autode käiguosa (veermiku) üldehitus Auto veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale. Enamasti koosneb veermik esi- ja tagasillast koos rataste ja vedrustusega. Mõnel autol on ratta telik kinnitatud otse kere külge. Sellisel juhul silda kui autost eraldatavat sõlme polegi. Sõiduauto esisild koosneb talast ja kahest telikust. Tala kinnitub kere esiosa või selle poolraami külge. Telikud on vedrustusseadised, mis võimaldavad ratastel üles-alla liikuda. Nendega on kokku ehitatud esirataste pidurimehhanismid ja rooliajam.
Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve Veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale: esi- ja tagasild; rattad ja vedrustus Koosneb: Raam , Vedrustus, Sillad, Rattad, Vedrud, hoovastik (telik), Amortisaatorid Sõidumugavus (vibrokoormus reisijatele ja veosele) ja liiklusohutus (jõudude jaotumine teele koormuse kõikumisel) määratakse vedrustusega. Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb
kui enne. Tavalise kasutaja jaoks ei ole Golf 4 siiski üldse paha auto. Golf 4-st lasti välja ka erilisi mudeleid: VW Golf GTI 180 hj Golfi 25. aastapäevaks lasti välja, esialgu ainult Euroopas, GTI, mille mootor arendab võimsust 180 hj. Selles kasutati alumiiniumist mootoriplokki ja 6-käigulist käigukasti. Käigukast ei ole vana, mida kasutati V6 4motionil. GTI Edition kiirendab 0-100 km/h 7,5 sekundiga. See on juba GTI vääriline tulemus. 25. aastapäeva erimudeli veermik on ka sportlikum kui kunagi varem: konkreetne vedrustus, madalam kliirens ja 18" veljed koos 225/40 ZR rehvidega. Selle tulemusena paranes teelpüsivus märgatavalt. VW Golf V5 4motion Üsna varsti pärast seda, kui rahvas rääkis Golf IV GTI pettumusest, lasi Volkswagen välja Golf V5 4motioni, millel oli neljarattavedu, 6-käiguline käigukast ja tagumine multilinkvedrustus. Nelikveoks kasutati Haldexi süsteemi (Volkswagen nimetas selle 4motioniks): see
Golf 4 juhitavus ei ole nii terav kui enne. Tavalise kasutaja jaoks ei ole Golf 4 siiski üldse paha auto. Golf 4-st lasti välja ka erilisi mudeleid: Golfi 25. aastapäevaks lasti välja, esialgu ainult Euroopas, GTI, mille mootor arendab võimsust 180 hj. Selles kasutati alumiiniumist mootoriplokki ja 6-käigulist käigukasti. Käigukast ei ole vana, mida kasutati V6 4motionil. GTI Edition kiirendab 0-100 km/h 7,5 sekundiga. See on juba GTI vääriline tulemus. 25. aastapäeva erimudeli veermik on ka sportlikum kui kunagi varem: konkreetne vedrustus, madalam kliirens ja 18" veljed koos 225/40 ZR rehvidega. Selle tulemusena paranes teelpüsivus märgatavalt. Üsna varsti pärast seda, kui rahvas rääkis Golf IV GTI pettumusest, lasi Volkswagen välja Golf V5 4motioni, millel oli neljarattavedu, 6-käiguline käigukast ja tagumine multilinkvedrustus. Nelikveoks kasutati Haldexi süsteemi (Volkswagen nimetas selle 4motioniks):
Mullatööde kogu tsükkel on skreeperiga tehes majanduslikum ja efektiivsem kui teiste masinatega. Skreepereid kasutatakse mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses. Neid rakendatakse kanalite kaevamisel, tammide ja paisude ehitamisel, mullete rajamisel, süvendite kaevamisel, avamis- ja muudel abitöödel. Liikurteehöövlid on ühemootorilised liikurmasinad. Masina põhiosad on alusraam, veoraam koos temale kinnitatud pöörderingiga, hõlm õhkrehvidel veermik, jõuseade, ülekande- ja juhtimismehhanismid. Buldooserid eriotstarbeline ripptööseadisega traktor või veduk. See on mullatöömasin, mis kujutab liikurmasinale raami ja taladega riputatud tööseadet kõverjoonelise profiiliga hõlma. Hõlm on liikurmasina baasist väljaspool. Põhilised osad on raam ja teraga hõlm. 5. Ükskopp-ekskavaatorite ehitus, töövarustus (kopad, hüdrovasar, käärid ja purustid). Miniekskavaatorid ja nende töövarustus.
traktori kurvis sõidul. Selleks on juhtrataste kinnituspunktide ja paralleelvarda pikkused erinevad, nii et kui paralleelvarras on esisillast tagapool, siis on tema pikkus väiksem ja kui eespool, siis suurem. Nii on tagatud niinimetatud roolitrapetsi tekkimine esisillast, paralleelvardast ja pöördhoobadest. Rataste pöördenurgad vastavad pöörderaadiustele ja ei teki juhtrataste läbilibisemist ning on tagatud liikumise stabiilsus kurvis ja väheneb rehvide kulumine. 42. Veermik: Ratasmasina veermik: rattad (velg, rehvid ehitus, omadused, arengusuunad), sõltuvad, poolsõltuvad ja sõltumatud vedrustused, amortisaatorid (ehitus, töötamine). 43. Pidurid. Piduritele esitatavad nõuded, autodel ja traktoritel nõutavad pidurisüsteemid Pidurite tähtsus liiklus- ja tööohutuse seisukohalt on väga tähtis. Traktoritel olevad pidurid peavad täitma kolme ülesannet: peatama liikuva traktori, neid nimetatakse sõidupiduriteks;
august. http://www.keskkonnatehnika.ee/client/commondocs/eepaward_808_est.pdf [10.05.2009] Teised allikad 25. Grauding, G. 2006, Erinevad kasutatud rehvide taaskasutamisevõimalused Eestis. Bakalaureusetöö 26. Kaidalov, K. 2001, Kummijäätmete utiliseerimine destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil. Bakalaureusetöö 27. Kuurme, K. 2009, kirjalikud andmed. 28. Luppin, J., Rämmal, H. Veermik II. 2004, Auto ratas. Õppematerjal. 29. Rämmal, T. 2009, suulised andmed. 51 Lisa 1 Joonis1/1: MTÜ Eesti Rehviliidule kuuluv rehvipurusti 52 Lisa 2 Tabel 2/ 3: Mehaanilise purustamise, krüogeen tehnoloogia ja osoneerimise võrdlus Purustamise Purustamise maksumus Materjali Meetodi Keskkonnakaitselin
Sisuliselt on hüdrosilinder edasi-tagasi liikumist võimaldav hüdromootor Pearaam • Alusvanker • Alusvankri raam Raam on masina kandev konstruktsiooni element, mille külge kinnitatakse kõik masina agregaadid ning mis toetub vahetult toetuspinnale või läbi elastsete vedrustuselementide veermikule. Liikuvate masinateraame on kahte tüüpi a) šarniir-liigend raamid ja b) jäigad raamid Veermik • Veermik on mõlemal küljel ühesugune ning see koosneb roomikutsest, neid toetavatest ülemistest kanderullikutest ja allolevatest tugirullikutest. Ees on tavaliselt juhtratas ja taga vedav tähikratas. Vedav ratas koosneb hammastega rattast, mis saab ülekande tagasillast ja hammaste abil haakub roomikutega. Ühekopaliste ekskavaatorite tööseadmestik päri- ja vastukopaga koosneb järgmistest põhielementidest:
Pidevlülituses oleva ventilaatoriga Vaba tiivikuga, mida käitataks kas, elektrimootoriga, hüdrauliliselt, õhkajamiga siduriga, õli-viskoossussiduriga. Nõuded jahutusvedelikule: Intensiivne soojusülekanne Madal külmumistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Vähene viskoossus Suur soojusmahtuvus Ei tohi korrodeerida metalle Ei tohi mõjuda sööbivalt tihenditele, voolikutele Peab olema võimalikult vähe tule ohtlik ja mürgine Veermik Veoauto veermiku moodustavad raam, esi ja tagasild, vedrustus, amortisaatorid, rattad ja rehvid. Volvo uuendatud mudelitel FH ja FM on nüüd kokku 3 erinevat alusvankrit: 1) sadulveok 2) veoauto 3) ehitusveok. Veokiseeria on tervikuna kujundatud ühiste komponentide baasil. Ehitusveokit FM tehakse rattavalemiga 6x4, 8x4, 4x4 ja 6x6. Kõigil õhkvedrustusega autodel kasutatakse üksnes ketaspidureid, neile lisandub mootorpidur ja aeglusti. Alusvanker muutus endisest 160kg kergemaks
paindlikust. Kahjuks Toyota uuendab oma mudeleid oluliselt harvem, kui Euroopa ja isegi Korea konkurendid. Kui Saksamaa autotootjad reeglina uuendavad mudeli 5-6 aasta tagant ning „face-lift“ toimub 2-3 aastase vahega, siis Toyotal need perioodid tihti 1-2 aastat pikemad. Lisaks sellele, Toyota nn „uus mudel“ tihti 50-60% ulatuses koosneb vana mudeli komponentidest. Näiteks, väga edukas Toyota RAV4 neljas põlvkond (alates 2013) erineb eelkäijast ainult visuaalsete atribuutidega kuid veermik, mootor, käigukast ja muud keerukad komponendid on pärit vanast mudelist (2006). Saksamaa ja Prantsusmaa autotootjad hästi täidavad uute põlvkondade ootusi automultimeedia osas. Nende lahendused kiiremad (tarkvara), visuaalselt kvaliteetsemad (ekraanide kvaliteet) ja suuremate funktsionaalsustega. Prantsuse autotootjad eriti head noorte põlvkondade vajaduse täitmisel (Citroen C4 Cactus, Renault Espace, Peugeot 208GTI, 308GTI jne). Turu päevateemad
Liigendtraktorite esi- ja tagasild erinevad teineteisest üksnes karterite poolest. Peaülekanne koosneb vedavast ja veetavast spiraalhammastega koonushammasrattast ja diferentsiaalist. Diferentsiaal koosneb: Kerest · Kahest satelliitide teljest · Neljast satelliidist · Kahest pooltelje hammasrattast · Tugiseibidest. Pooltelje hammasrattad on ühendatud nuutide abil pooltelgedega, viimased rattareduktoritega. Traktorite ja autode käiguosa. Käiguosa ehk veermik kannab raskusjõu pinnasele ja paneb masina liikuma. Koosneb: · Teosest ehk alusest ehk raamist, mis võtab vastu masinale mõjuvad jõud ja tema külge kinnitatakse kõik agregaadid. · Käiturist ehk rattad eh kroomik, mis annab masinale liikuva kulgemise. · Vedrustusest, mis ühendab toest käituriga ja teeb masina sõidu pehmeks. Kliirens on masina kõige madalama osa ja pinnase või tee vahekaugus. Kliirensit saab osadel traktoritel muuta
mullast. Nende tööorganiks on R-tüüpi hõlm, Hõlm on resti kujuline ja koosneb kihvadest , mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma kõrguse suurendamiseks. Mõnedes allikates nimetatakse selliseid tööorganeid ka "pinnase rehadeks". 59) Liikurteehöövlid Teehöövild (autogreiderid) on ühemootorilised liikurmasinad. Masina põhiosad on alusraam, veoraam koos ternale kinnitatud pöörderingiga, hõlm õhkrehvidel veermik, jõuseade, ülekande- ja juhtimismehhanismid. Mootori võimsuse ja masina massi järgi liigitatakse teehöövlid neljaks tüübiks: kerged (63 ... 75 hj, 7 ... 9 t), keskmised (90 ... 100 hj, 10 ... 12 t), ra.sked (160 ... 180 hj, 10 ... 12 t) ja eriti rasked (250 ja enam hj, 17 ... 23 t). Massi ja haardeiõu vahelise sõltuvuse tõttu iseloomustab teehöövli mass tema ekspluatatsiooniomadusi. Haardejõust sõltub autogreideri töövõime.
Ülalpidamiskulud 8,4 Kiirendus 8,2 Sisene disain 7,3 Teenindusmugavus/ergonoomia 5,3 Tabel 17. Kliendi vajaduste ülekanne toote tunnustele – peamine nõue sihtkalkuleerimisele (ibid, 161) Toote komponendid Kere Varustusaste Veermik Ajam/ülekanne Elektrisüsteem KOKKU Toote tunnused kere
käivitamisel ja veojõu suurendamiseks vajaduse korral. Üksikuil juhtudel võidakse mopeede varustada ka mootor- ratta-tüüpi käivitusajamiga. Sel puhul nimetatakse neid mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga.
randiga, roostetanud või rikutud randivitsaga jms rehvid. Taastamisele ei kuulu mootorratta, tähistuseta või teeväliseks kasutamiseks ettenähtud ja kuni 1939. aastani valmistatud sõiduautodele ettenähtud rehvid ning tähisega «T type» varurehvid. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV vastavalt Ereeglite nr 108/00 ja 109/00 metoodikale. Grupp 6 Veermik ja kere Kood 601. Üldnõuded kerele Nõuded: 1) kuni 1997. a valmistatud M1 kategooria sõiduki kere tugevus eest otsasõidul peab vastama Ereegli nr 33 nõuetele ja alates 1997. a Ereegli nr 94 või direktiivi 96/79/EMÜ nõuetele. Külgkokkupõrke korral peab M1 ja N 1 kategooria sõidukite kere tugevus vastama Ereegli nr 95 või direktiivi 96/27/EMÜ nõuetele. Tagant otsasõidu korral peab M 1 kategooria sõiduki kere tugevus vastama Ereegli nr 32
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
