Darcy seadus Q = k * A * h /L Q- veevooluhulk L- vee liikumise pikkus A-ristlõike pindala h = h2- h1 rõhkude vahe k- pinnase filtratsioonikoefitsient Veeringe & veebilanss Vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap-rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Sellel tasakaalul põhineb maakera veebilanss: Eo + ET + Em = So + Sm, mandrite veebilanss: ET + Em = Sm Q, Valgla veebilanss: ET + Ev = Sv Q ± V, Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi paksusena (mm) või mahuühikutes (km3). Veebilansi põhielementide vaheline seos Oledekopi valem aasta aurumise arvutamiseks:
Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja t...
>biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline, vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi- >ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris-eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu-elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine). Näljahädad, mässamine jne. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus eluruum, maja Logos õpetus, teadus
4 Veeringe Veeringe jagatakse tinglikult kaheks: väike veeringe ja suur veeringe (joonis 2). Väike veeringe hõlmab atmosfääri ja hüdrosfääri mere pinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre. Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär). Suures veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad taimed ja loomad osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnast ja veekogusid pidi taas merre. Maapinnale langenud sademete maasse imbunud osa täiendab põhjaveevaru. Et kevad ja sügisperioodil ülejääv vesi saaks kiiresti maasse valguda, peab põhjaveetase olema piisavalt sügaval ja maapind hea imamisvõimega. Põhjavesi liigub raskusjõu mõjul
· Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne · Inimene kasutab vaid 5% jõgede äravoolust · Suurtel aladel vee defitsiit-puudujääk · 300 km3/a siirdatakse vett mujale Eesti siseveekogude iseärasused · Suur reostustundlikus · Veevarud killustatud- palju väikejõgesid ja väikeseid järvi. · Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga
Ookeanis fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Lindude toiduna kantakse fosfor osaliselt ookeanist välja ja ta moodustab guaano lademeid.Samuti satub osa fosforit ookeanis madalaveeliste setete koostisesse, millest vetikate elutegevuse tulemusena läheb uuesti ringesse. Veeringe Vee pidev ringlemine toimub päikeseenergia, raskusjõu, organismide elutegevuse vahendusel. Kogu veeringe koosneb väikesest, suurest ja bioloogilisest veeringest. Väikeses veeringes toimub vee aurumine ookeani pinnalt, selle kondenseerumine atmosfääris ja langemine sadmetena tagasi ookeani. Osa sademeid aurustub uuesti ja pöördub tagasi atmosfääri, teine osa toidab maismaa veekogusid või satub bioloogilisse ringesse. Maismaale sadenenud veest moodsutab pindimise ära voolu, teine läheb pinnasesse-põhjavette,kasutatakse organismide poolt. Kõik see kokku suur veeringe. Biloogiline hõlmab vee otsest kasutamist organismide poolt.
· Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne · Inimene kasutab vaid 5% jõgede äravoolust · Suurtel aladel vee defitsiit-puudujääk · 300 km3/a siirdatakse vett mujale Eesti siseveekogude iseärasused · Suur reostustundlikus · Veevarud killustatud- palju väikejõgesid ja väikeseid järvi. · Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga
(mullastik) Mikroobid, pindmine kiht koos elusloodusega. seened, taimed, Mõni cm kuni Dünaamilisem kui muundavad org. 10 m litosfäär ainet Hüdrosfäär Maailmamere, Kiired muutused, järvede, jõgede, osaleb veeringes, loob soode, mulla-, eeldused loomade, põhja-, atm. ja taimde, muldade liustikuvesi tekkeks Atmosfäär Maad ümbritsev 1000-1200 km Kõige liikuvam, (õhkkond) õhukiht lahustub vees, tungib
Aastas 100 000 km³ vett. 90% maailmamerest aurunud veest sajab sinna tagasi väike veeringe. Ainult umbes 10% kandub ja sajab maismaale suur veeringe. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri, s.o veeringesse pääseb. Ehk aurumist loetakse veeringe mootoriks. 3.Ookeanid, nende üldiseloomustus (pindala, maht, sügavus, hoovused, temp. ja soolsus). Ookeanides on laos palju rohkem vett kui veeringes liikvel. Vett on Maal 1,386 miljardit km³, sellest 1,338 miljardit km³ ookeanides. Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma. Need hoovused avaldavad suurt mõju veeringele ja ilmastikule. Ookean on maailmamere suurimad mandrite vahelised osad, mis omavad suuri mõõtmeid, iseseisvat vett, atmosfääri tsirkulatsiooni ja väljakujunenud hüdroloogilist reziimi. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%.
Vesi ringleb kõikjal, kus seda leidub auru, vee, lume või jääna. Veeringe kiirus on väga erinev, kestes mõnest tunnist tuhandete aastateni. Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu iseloomustav näitaja. Praegusel geoloogilisel ajastul võib hüdrosfääri veevaru pidada püsivaks suuruseks, st et veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Veebilanssi elemendid: P=Q+E+S P- sademed, Q – äravool (pinnavee ja põhjavee), E – aurumine, S – veevaru muutus Kui antud aastal P>E, siis +S ja kui vastupidi siis -S. Pika aja jooksul S=0. P=Q+E+W, kus W on juurdevool või väljavool naabervalgaladest, kui valgala piirid ei lange kokku. 4. Maakera veevarud ja veebilanss. Kogu maakera pindala on 510 miljonit km2
otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardini. Varasem kasv toimus nii tööstus- kui arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid esineb seal juba praegugi ülerahvastatus. Inimeste arv üha suureneb, aga Maa loodusvarade kogus mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu praktiliselt sama, kui see oli 1950. aastal ja arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal, samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt. Olemasolevate varude piiratus ei ohusta elanikkonna kasvades mitte üksnes elukvaliteeti, vaid mõnel juhul ka elu ennast. Kliima muutumine kliima soojenemine on teine protsess, mis mõjutab kogu maailma. Soojenemise on põhjustanud suurenev süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon atmosfääris.
otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardini. Varasem kasv toimus nii tööstus- kui arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid esineb seal juba praegugi ülerahvastatus. Inimeste arv üha suureneb, aga Maa loodusvarade kogus mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu praktiliselt sama, kui see oli 1950. aastal ja arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal, samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt. Olemasolevate varude piiratus ei ohusta elanikkonna kasvades mitte üksnes elukvaliteeti, vaid mõnel juhul ka elu ennast. Kliima muutumine kliima soojenemine on teine protsess, mis mõjutab kogu maailma. Soojenemise on põhjustanud suurenev süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon atmosfääris.
mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardini. Varasem kasv toimus nii tööstus- kui arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid esineb seal juba praegugi ülerahvastatus. Inimeste arv üha suureneb, aga Maa loodusvarade kogus mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu praktiliselt sama, kui see oli 1950. aastal ja arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal, samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt. Olemasolevate varude piiratus ei ohusta elanikkonna kasvades mitte üksnes elukvaliteeti, vaid mõnel juhul ka elu ennast. Kliima muutumine kliima soojenemine on teine protsess, mis mõjutab kogu maailma. Soojenemise on põhjustanud suurenev süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon atmosfääris.
jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardini. Varasem kasv toimus nii tööstus- kui arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid, esineb seal juba praegugi ülerahvastatus. Meie arv üha suureneb, aga Maa loodusvarade kogused mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu praktiliselt sama, kui see oli 1950. aastal ja arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal. Samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt. Olemasolevate varude piiratus ei ohusta elanikkonna kasvades mitte üksnes elukvaliteeti, vaid mõnel juhul ka elu ennast. Kliima muutumine Kliima soojenemine on teine protsess, mis mõjutab kogu maailma. Selle on peamiselt põhjustanud suurenev süsinikdioksiidi ( CO 2 )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
