Excel ja Openoffice. *Üldpõhimõtted Program mi käivitamine Microsoft Excel saab käivitada programmikooni abil, mis asub Windows'i Start-menüüs või (kui on) töölaual. Excel'i dokumentidel on nimelaiendiks.xls Excel'i tabelites säilitatakse kogu infot lahtrites ehk pesades. Lahtriks (cell) nimetatakse rea (row) ja veeru (column) ristumiskohas asuvat andmevälja. Tabeli ridu tähistatakse numbritega 1, 2, 3 jne, veerge aga tähtedega A, B , C jne. Ridu ja veerge näitavad tabelis rea- ja veerusildid. Lahtri aadress koosneb veeru nimest ja rea numbrist, nt B8. Igasse lahtrisse võib sisestada vaid ühe väärtuse (arv, kuupäev, tekst jm). Peale andmete võivad tabelis olla ka mitmesugusteks arvutusteks mõeldud valemid. Valemites kasutatakse teistest lahtritest võetud andemid, mis omakorda võivad ka ise valemid olla. Igas Excel'i dokumendis võib olla mitu töölehte (worksheet). Excel'i dokumenti ennast kutsutakse aga töövihikuks (workbook)
Ruutmaatriks - leida maksimaalne element ülalpool peadiagonaali ja selle asukoht (S) - liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne - moodustada uus maatriks nendest ridadest, kus peadiagonaali element on positiivne variant 22 maatriksis Massiiv Genereeri ridu 5 veerge 5 Kustuta -55 -79 -80 -41 -20 -18 39 100 -80 -24 -45 -18 96 35 60 -40 -68 43 -51 -97 -43 90 -68 -35 7 15 -91 96 29 27 -73 -97 -98 -59 -38 21 82 -98 -42 -63 139 78 103 3 -25 -86 -132 -78 55 -103
Vali üks: £ märgi $ märgi Õige! Aadresside muutmiseks absoluutseks või sega-aadressiks kasutatakse $ märki. Absoluutaadressiks on nt $K$13 (kopeerimisel ei muutu), sega-aadressiks $K13 (veerg kopeerimisel ei muutu). & märgi võrdusmärgi Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lahtri aadress koosneb Excelis rea- ja veeru tähisest, nt K13. Kuidas tähistatakse veerge, kuidas ridu? Vali üks: ridu tähistatakse numbritega ja veerge tähtedega Õige! Lahtriaadressis esimesel kohal on täheline veerutähis ja teisel kohal numbriline reatähis. ridu tähistatakse tähtedega ja veerge numbritega Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millise märgiga alustatakse valemi sisestamist? Vali üks: dollarimärgiga võrdusmärgiga Õige
Protseduur Jagamine(A(), s, t) jagab maatriksi A() iga elemendi, mis on suurem arvust t arvuga s Funktsioon maks_veerus(A(), m, v) leiab maatriksi A() veerus v maksimaalse elemendi Funktsioon M_suurK_R(A(), rida, n, arv) leiab maatriksi A(), mille veergude arv on n, rea mingist arvust suuremate elem Protseduur Tee_Maatriks() teeb etteantud suurusega maatriksi etteantud kohta töölehel Protseduur Tee_Vektor() teeb vektori, milles on samapalju elemente kui maatriksis veerge, etteantud ko eduure Loe_Tab ja Loe_Rivi ks või ristkülikmaatriks adest, kus peadiagonaali element on postiiivne arv uues maatriksis B() iimane element on negatiivne e keskmise, mis asuvad ülevalpool peadiagonaali arv n, maksimaalse elemendi t t arvuga s t arvust suuremate elementide summa sis veerge, etteantud kohta töölehel Funktsioon maks_veerus(A(), m, veerg) Funktsioon A(), m, veerg S=0
Sub kesk_nupp() Dim myrange As Range ’myrange on muutuja Dim myTotal As Range ’ myTotal on muutuja m = Selection.Rows.Count ’ Valitud ala. Ridade Arv n = Selection.Columns.Count ’ Valitud ala veergude arv r = Selection.Row ’ märgistatud rida v = Selection.Column ’ märgistatud veerg Range("c13") = m: Range("c14") = n: Range("c15") = r: Range("c16") = v ’ 4 käsku on ühte ritta pandud : märgiga. M tuleb lahtrisse C13 jne. If m > n Then ’ Kas ridu on rohkem kui veerge? Set myrange = Range(Cells(r, v), Cells(r + m - 1, v)) ’ lahtertüüpi muutuja, määratakse bloki suurust myrange.Interior.Color = vbRed ’ määratud lahtrid värvitakse punaseks myrange.Offset(myrange.Rows.Count).Rows(1).Select ’ 4 nihutatakse, 1 rida edasi ActiveCell.Formula = "=average(" & myrange.Columns(1).Address(False, False) & ")" Else Set myrange = Range(Cells(r, v), Cells(r, v + n - 1)) ’ myrange on veerg myrange.Interior.Color = vbBlue ’ värvitakse siniseks myrange
1936 jätkati ehitust vastavalt koostöös Moskva Arhidektuurifotode Workshopiga Pilt 2 teatri Dome eesotsas A. Shoussev. Kogu ala oli 17 900 m2. Hoone kõige ainulaadsem osa on Dome, mis on kaarjas kuppelehitis. See on 60 meetrit kõrge ja 19 meetrisa läbimõõduga. See oli esimene ehitis Euroopas, kus ehitis toetab ise oma kandetalasid ja veerge. Katus on kaetud tuhandete Hopeiseti plaatidega. Teatri suur saal mahutab 1774 pealtvaatajat. Peamine interjööri eripära majas on suure saali ülemine osa kus on suur galerii kaunistatud 16 kreeka skulptuuriga, mis on iidsete meistrite tööde koopiad. Nende kohal ripuvad ka imeilusad kristall lühtrid. Maja kogu ala on 11 837 m2 suur, ning seepärast nimetatakse teatrit tihti ka ,,Siberi Coliseumilla" tähendades suurt ja ilusat teatrit. Viimatine restaureerimine
2 s (n) =s (n) exp(- j n) = s (n)W N (n),0 n N / 2 -1 N Mida suurem on signaali pikkus N , seda effektiivsem on FFT võrreldes DFT-ga. FFT maatriksalgoritm Eeldame , et signaali kestvus N on esitatav kahe arvu korrutisena N=FT , kus jagame sagedusala F osakuks. Edastame signaali kahemõõtmelise massiivina S(n,p). Sellest tabelist lähtudes teeme Furiere teisendusse tabeli veerge pidi. 2 S N ( Fk + i ) = S N ( k , i ) = n =0 s ( n, i ) exp( - j T -1 nk ) , kus i tähendab massiivi rida mis esitab sagedust. Kui T
SELECT klausel ei tohi sisaldada DISTINCT predikaati. SELECT klausel ei tohi sisaldada grupifunktsioone Päring ei tohi sisaldada tabelite ühendamist (JOIN), ühendi leidmist (UNION), lõike leidmist (INTERSECT), vahe leidmist (EXCEPT). See tähendab, et vaade peab olema loodud ühe tabeli põhjal. Vaates ei tohi kasutada korrelleeruvat alampäringut. Päring ei tohi sisaldada GROUP BY või HAVING klauslit. Kui päringusse pole valitud kõiki veerge, siis uue kirje lisamisel ei tohi tekkida viga NOT NULL omadusega veergudes. See tähendab, et vaade peab sisaldama kõiki tabeli primaar- ja alternatiiv-võtme veerge. Kõik vaates mitte osalevad veerud peavad olema mittekohustuslikud või kui on kohustuslikud, siis nendega peab olema seotud vaikimisi 21 väärtus. Üksteise peale võib defineerida mitu vaadet, kuid need
aastased lapsed. Et internetimängud on laste seas nii menukad ei ole üllatav, kuna lapsed teadupärast armastavad väga mängida ning lõbusalt aega veeta. Kaasa aitab muidugi ka vanemate ja teiste lähedaste vähene aeg nende jaoks tööd on palju ning peale pikka ja kurnavat tööpäeva ei jaksata veel lisaks mingite põngerjatega jännata. Mängude seas on populaarsed ka igasugused teleja mälumängud. Lisaks mängudele armastatakse sageli ka lugeda nii nimetatud kurioosumi veerge ja muid seesuguseid suhteliselt ebaolulisi, kuid samas väga huvitavaid ning naljakaid uudiseid. Samuti on suure lugejaskonnaga erinevad seltskonna, naiste ja meesteajakirjad. Inimesed on juba loomult uudishimulikud ning tahavad teada kuidas elavad oma elu kuulsused ja muud meedialemmikloomad. Praegusel ajal on reporterite uudishimu lausa piiritu. Uurivate reporterite puhul on see väga kiiduväärt
andmetega neile väljastatud arvete andmed, siis läheb juba vaja keerukamat seotud tabelitega töötavat relatsioonandmebaasi. Relatsioonimudeli puhul on objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam, ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid Hierarhilisel mudelil põhinevas andmebaasis leiavad kajastamist omaniku ja alluva suhted. Kehtivad üks mitmele seosed. Ükski alluv selles baasis ei või olla jagatud mitme omaniku vahel. Samal ajal ei saa ükski alumise taseme kirje olla ülemise taseme kirje omanikuks. Nt kataloogide-failide puu arvutites. Andmelaod ja andmeaidad Andmeladu on Infosüsteemi osa kus hoitakse ja kuhu lisatakse uusi andmeid
0-4k üle 4k-11k 1-2a 3-4a 5a ja rohkem 6. Leia töötajate osatähtsus igas staažigrupis. Kujuta see graafiliselt. 7. Jaga töötajad soo järgi. Leia meeste ja naiste osatähtsus. Kujuta see graafiliselt. 8. Jaga töötajad hariduse järgi alljärgnevatesse gruppidesse: põhi kesk kutsekesk kesk-eri kõrgem 9. Leia töötajate osatähtsus igal haridustasemel. Kujuta see graafiliselt. 10. Töötle tabelit, lisa veerge, kasuta järgmisel lehel toodud valemeid üks kuupäev lahutatud teisest võrdub 5/11/2008 5/11/1985 23 aastat tänasest päevast lahutatud võrdub 10/22/1985 31 aastat VALEMID üks kuupäev lahutatud teisest aastat kuud päeva 3/12/2007 8/15/2002 4 6 27
13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavamin oli-1802 21. Georg Lurich-eesti kuulus maadleja ja olümpiavõitja 22. Jaan Tõnisson-valdas `postimehe' poliitika veerge 23. Johan Köler-eesti maalikunsti rajaja,palvekirjade aktsiooni juht 24. V.Gorbatsov- NKL viimane riigipea 25. A.Rüütel- Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. 26. Eesti taasiseseisvumine oli-20 august 1991 27. Reduktsioon-mõisamaade riigistamne 28. Animism- hingeusk 29. Uusikaupungi- rahuleping 1721 30. Pietism- usuvool luteri kirikus 31. Tartu ülikooli teadusosakonnad olid- arsti-,õigus-,usu- ja filosoofia. 32. Mahtra soda toimus- 1858 33
jörgmisel aastal astus liikmeks kohalikke eesti haritlasi, kes hakkasid regulaarselt toimuvatel kuuöhtutel pidama könesid populaarteduslikel, rahvuspoliitilistel ja kirjanduslikel teemadel, tehes sellega tänuväärset rahvaharidutsööd. Jannsen oli seltsi presindendina nendega pidevalt kontaktis ja avaladsa huvitavamaid könesid ajaleheski, mis omakorda tuli kasuks ,,Eesti Postimehe" tasemele. Alates 1866. aastast laskis Jannsen Jakonsonil korduvalt kasutada ,,Eesti Postimehe" veerge uue kirjaviisi propageerimiseks ja kinnitas ka toimetuse märkustes oma poolehoidu uuele. 1869. aastal kujunes tähtsaks sündmuseks Eesti avalikus elus I üldlaulupidu, mis peeti ära pärisorjusest vabanemise 50 aasta juubeli sildi all 18.-20- juunil. Kuigi selle programmis oli rohkesti vaimulikek ja saksa laule, etendas lauöupodu olulist osa rahvuslik teadvuse öhutajana. Jannsen, kes
Tabel koosneb kastikestest, mida kutsutakse lahtriteks (ingl. Cell). Vertikaalsete lahtrite gruppi (ülevalt alla) kutsutakse veeruks (ingl. Column). Horisontaalsete lahtrite gruppi (vasakult paremale) kutsutakse reaks (ingl. Row). Kõik tabeliga seotud toimingud asuvad menüükäsu Tabel (ingl. Table) all. Tabeli lisamine/kustutamine Tabelit on kõige mugavam teha prindi- ehk küljendivaates (tavaliselt sul juba valitud). Kui tabelis on palju veerge, on parem ta leheküljele paigutada rõhtsalt (tavapärase püstise asemel; seda saab teha menüükäsuga Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…) ava- nevas dialoogiaknas). Tabeli loomiseks kas klõpsata standardriba tabelinupul , valida menüükäsk Tabel > Lisa > Tabel… (ingl. Table > Insert > Table…), valida menüükäsk Tabel > Joonista tabel (ingl. Table > Draw Table) või
kood. Selle alla lahtrisse B5 oma isikukood ja B6 oma aadress. Ja sarnaselt nime lahtriga venita ka see veerg laiemaks. Veergu ei saa laiemaks venitada, kui Sul on teksti sisestamine pooleli, s.t. hiirekursor vilgub mõnes lahtris. Sellest vabanemiseks vajuta lihtsalt Enter-klahvile. Veerge laiemaks venitades jälgi ka lehe parempoolset serva, et kuupäev ei läheks üle piiri. Meie poolt näidisena kujutad arvel joonisel 5.7.2 on kuupäev arve paremas servas. Proovi veerge laiemaks ja kitsamaks venitades see sinna paigutada. Kui midagi läks valesti või kadus hoopis ära, vajuta ülemisel töövahendiribal olevale tagasivõtmisnupule Undo . Selle abil saad Sa tühistada oma viimati tehtud tegevused. Nimi (RUTS METS) ja ARVE NR. on arvel tumedamas kirjas. Et muuta teksti suurust, värvi, kuju, pead eelnevalt ära märkima need lahtrid, mida tahad muuta. Selleks liigu hiirega lahtri peale ja jälgi, et hiire kuju muutuks laiaks valgeks ristiks
Milliseid . maatrikseid võib korrutada, milliseid liita? · Kolmandat järku ruutmaatriksi Kahte maatriksit saab liita ja lahutada vaid siis, kui neil on sama arv ridu ja veerge, s.t. nad on sama järku. Maatrikseid liidetakse ja lahutatakse elementide kaupa. Seega, kui maatriks C = A + B ja E = A - B, siis cij = aij + bij ja eij = aij - bij. determinant on Näide. , .
on valida kuni kolme veeru seast. Selleks, et muuta veergude sätteid või lisada rohkem kui 4 veergu, tuleb valida altpoolt More Columns ning seal on võimalik ise sisestada sobiv arv. Lisaks on võimalik muuta ka iga veeru laiust eraldi, näiteks on all 1 veerg, mille laius on 16 cm. Kui valida rohkem veerge, saab igaühe puhul mõõtmeid eraldi muuta. Samuti on valida, kas lisada veerud kogu dokumendile või vaid valitud osale sellest. Et lisada vaid valitud osale, tuleb samuti valida Apply to: Selected text (selleks peab olema eelnevalt selekteeritud sobiv osa tekstist). Taanete ja vahede määrangud (Indent, Spacing) Taanete ja vahede puhul on olulised nõuded, mis on töö tegijale seatud, sest
Maatriks arvutus Def 1 : (mxn) m korda n järku arv maatriks A nim mn arvust moodustatud tabelit, milles on m rida ja n veergu. NT filmilint, male- ja kaberuudud. Maatrikselemendid on elemendid, millest maatriks koosneb. Ai-reaindeksj- veeruindeks I= 1, 2, .....m j= 1, 2, ......n A=( a11 a12 a13 ....a1n) ( a21 a22 a23....a2n) ( a31 a32 a33 ....a3n) m=n (ruutmaatriks) nxn n2- maatriks mn (ristkülikmaatriks) Maatriksi seda osa, kus paiknevad elemendid a11 ; a22 ; a33 ..... akk nimetatakse maatriksi peadiagonaaliks. Maatriksi seda osa, kus paiknevad elemendid a1n ; a2n-1 ; a3n-2 .... akn(k-1) nimetatakse maatriksi kõrvaldiagonaaliks. a11 priviligeeritud element. Tehted maatriksiga Def 2 : maatriksid A ja B loetakse võrdseks, kui nad on sama järku ( ühepalju ridu ja veerge) ja nende kõik vastavad elemendid on võrdsed . A: (pxq) B: (rxs) p=r q=s Def 3 : (mxn) järku maatriksite A ja B summaks nimetatakse sama järku numbrite A + B, mil...
Visual Basic for Application Protseduur koosneb lausetest: Protseduuri alguslause Laused koosnevad: Kirjelduslaused o võtmesõnad Iga VB lihtlause peaks olema eraldi real. Tegevuslaused o konstandid (arv, tekst jm.) Järjestiktegevused Kaht lauset ühel real peab eraldama : (koolon). o nimed (muutujad, alamprotseduurid) Valikulaused Pikema lause ...
Nimi Saalihoki Võrkpall Korvpall Jüri Ei Ei Jah Christel Jah Ei Jah 20 Tabelid Kasutatakse parasiid koode:
| 1.veerg |
|---|
Veergude lisamine töölehele 1. Tehke ühte järgmistest. o Ühe veeru lisamiseks valige rida või lahter, mis asuvad vahetult paremal kohast, kuhu soovite uut veergu lisada Kui soovite lisada uue veeru näiteks veerust B vasakule, klõpsake mõnda lahtrit veerus B. o Mitme veeru lisamiseks valige veerud, mis asuvab vahetult paremal kohast, kuhu soovite uusi veerge lisada. Valige sama arv veerge nagu soovite lisada. Kui soovite lisada kolm uut veergu, siis valige kolm veergu. o Mittekülgnevate veergude lisamiseks hoidke neid valides all juhtklahvi CTRL. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nupu Lisa kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Lisa lehe veerge. Lahtrite, ridade või veergude kustutamine 1. Valige lahtrid, read või veerud, mida soovite kustutada. 2. Tehke menüü Avaleht jaotises Lahtrid ühte järgmistest.
ja mitu alluvat. See põhjustab mõne kirje lisamisel või kõrvaldamisel baasist palju ümberkorraldusi. Relatsiooniline Relatsioonimudeli puhul on objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam, ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni. Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võime seega määrata ühe või enam veergu, mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad. Taolist veergude kogumit nimetatakse primaarvõtmeks. Primaarvõtmete või lihtsalt võtmete järgi võime ühendada eri tabelite andmeid
4. Tabeli number paigutatakse tabeli kohale joondatult vasakule, mille lõpus on punkt. Punktile järgneb üks tühik ja tabeli pealkiri, mis lõpeb punktiga. Sõna ,,tabel, selle number ja pealkiri trükitakse nn rasvases kirjastiilis (Bold/Paks). 5. Tabeli kõik veerud pealkirjastatakse. Kirjatähtedega kirjutatud pealkirjad algavad suure algustähega. Üldreeglina tuleb tabelid paigutada ühele lehele ning siis veerge ei nummerdata. Tabeli korral, mis jätkub järgmisel leheküljel, enam ei korrata tabeli veergude pealkirju. Järgmisel lehel tuuakse ainult veergude numbrid.45 6. Kui tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli veeru ülemises osas sulgudes. Tabel paigutatakse lehe keskele ja sisu trükitakse kirjasuurusega 11 või 12 punkti ning kasutatakse reavahet 1,0. Kui tabel
milles on m RIDA elementidega ai 1, ai 2, . . . , ai n , i = 1, 2, . . . , m (1) ja n VEERGU elementidega a1 j , a2 j , . . . , am j , j = 1, 2, . . . , n, (2) nimetatakse (m × n)-MAATRIKSIKS. Maatriksi ELEMENDI aij esimest indeksit i nimetatakse maatriksi REAINDEKSIKS. Selle abil loendatakse maatriksi ridu. Teist indeksit j nimetatakse vastavalt maatriksi VEERUINDEKSIKS. Tema abil loendatakse maatriksi veerge. MÄRKUS 1. Maatriksi Am × n rea elemendid (1) on vaadeldavad n- mõõtmelise vektori koordinaatidena. Neid vektoreid on m tükki ja neid nimetatakse maatriksi REAVEKTORITEKS ai R = ( ai 1, ai 2 , . . . , ai n ), i = 1, 2, . . . , m. (3) Reavektor on vaadeldav (1×n)-maatriksina. MÄRKUS 2. Maatriksi Am × n veeru elemendid (2) on vaadeldavad m- mõõtmelise vektori koordinaatidena. Neid vektoreid on n tükki ja neid nimetatakse maatriksi VEERUVEKTORITEKS
milles on m RIDA elementidega ai 1, ai 2, . . . , ai n , i = 1, 2, . . . , m (1) ja n VEERGU elementidega a1 j , a2 j , . . . , am j , j = 1, 2, . . . , n, (2) nimetatakse (m × n)-MAATRIKSIKS. Maatriksi ELEMENDI aij esimest indeksit i nimetatakse maatriksi REAINDEKSIKS. Selle abil loendatakse maatriksi ridu. Teist indeksit j nimetatakse vastavalt maatriksi VEERUINDEKSIKS. Tema abil loendatakse maatriksi veerge. MÄRKUS 1. Maatriksi Am × n rea elemendid (1) on vaadeldavad n- mõõtmelise vektori koordinaatidena. Neid vektoreid on m tükki ja neid nimetatakse maatriksi REAVEKTORITEKS ai R = ( ai 1, ai 2 , . . . , ai n ), i = 1, 2, . . . , m. (3) Reavektor on vaadeldav (1×n)-maatriksina. MÄRKUS 2. Maatriksi Am × n veeru elemendid (2) on vaadeldavad m- mõõtmelise vektori koordinaatidena. Neid vektoreid on n tükki ja neid nimetatakse maatriksi VEERUVEKTORITEKS
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on define...
nimetus 1930.aastail tekkinud teadusala kohta, mis ühendab endas majandusteooria, statistika ja matemaatika algeid (econometrics). Ökonomeetrilisi mudeleid kasutatakse majanduse prognoosimisel, alternatiivide ja hüpoteeside kontrollimisel. ökonoomika 1.tegelik majandus, majapidamine ehk majandamine; 2.majandusteaduse haru vertikaalanalüüs, püstanalüüs aruande analüüs, mille puhul arvutustega liigutakse tabeli veerge pidi alla või üles nagu nt kasumiaruande kulukirjete osatähtsuse arvutamisel kulude üldsummast (vertical analysis) *Majandusanalüüsi sõnastik on koostatud Pärnu Finantskonverentsi osalejate jaoks ja trükitud konverentsi materjalides 2008 Mõistete sõnastiku koostamise aluseks on võetud eestikeelsete terminite selgituse olemasolu ja võimalusel lisatud inglisekeelne. Eestikeelne termini puudumisel on kasutatud inglisekeelset terminit.
Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata.
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Funktsioonid COUNTIF ja SUMIF Andmebaaside funktsioonid veeb klipp Andmeloendid Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Andmeloend (Data List), ka lihtsalt loend (List) või andmebaasi tabel, on korrapärane tabel, mille kõikide rividel (ridadel) on ühesugune struktuur. Iga rivi sisaldab ühe objekti omadusi, igas veerus on ühe omaduse väärtused. Rivisid nimetatakse kirjeteks (record), veerge - väljadeks (fields) Taoliste tabelite jaoks on Excelis spetsiaalsed vahendid, mis võimaldavad sorteerida ja filtreerida kirjeid, teha kokkuvõtteid ja koondeid jm. Tabeli saab muuta nn Table-objektiks (List-objektiks - Excel 2003), mis annab lisavõimalusi selle töötlemiseks. Et oleks võimalik neid vahendeid kasutada, peab tabel (loend) vastama järgmistele tingimustele: - tabelil peab olema üherealine päis ning igal tulbal peab olema pealkiri
poolest . 5. RAHVASTIKUPÜRAMIID Joonis 2 Rootsi rahvastiku püramiid (2011)(11) Rootsis on naisi ja mehi suhteliselt võrdselt . Siiski mida vanemaks saadakse seda suurem vahe tuleb meeste ja naiste domineerimise juures sisse. See on mõjutatud tervisest, mis paraku on naistel parem . Tööealisi inimesi on pürmiidi järgi enam-vähem võrdselt . Mida vanemasse ikka vaatame , seda suuremat rolli hakkab mängima naiste osa . Juba üle 65 aastaste veerge vaadates , näeme silmnähtavalt naiste ülekaalu .Rahvastiku püramiid näitab ka , et sisseränne aitab ära hoida rahvastiku vähenemist ja vananemist Rootsis . Rootsi reisib sisse kõige rohkem 15-24 vanuseid inimesi , kes on vastavalt ka aktiivses tööeas . Samuti reisib sinna ka 15-49 ja 60-69 aastaseid . Sellest võime järeldada , et Rootsis on lahe elada ja sinna reisitakse paiknema ka kõrgemas eas, heade elutingimuste tõttu . Rootsi mediaanvanus on 50-54 . See
.. m. rida am1 am2 ... amn 0 0 ... 1 0 bm 1. Optimaalsuse kontroll: kui sihifunktsiooni reas tundmatute kordajate hulgas esineb kasvõi üksainus negatiivne arv (-cj 0), siis pole lahend optimaalne; kui kõik tundmatute kordajad on mittenegatiivsed (-cj 0), siis on jõutud optimaalse lahendini ja simpleksmeetodi rakendamine on lõppenud. 2. Juhtveeru valimine. Juhtveeruks valida veerg, milles sihifunktsiooni kordaja on negatiivne. Kui selliseid veerge on mitu, siis juhtveeruks valitakse see veerg, milles sihifunktsiooni kordaja on väikseim negatiivne arv. 3. Juhtrea valimine. Juhtrea kindlaksmääramiseks jagatakse tingimustesüsteemi vabaliikmed bi väljavalitud juhtveeru positiivsete nullist erinevate kordajatega aij ja saadud jagatistest valitakse väikseim, millele vastav rida osutubki juhtreaks 4. Juhtelemendi leidmine. Juhtelement asub juhtrea ja juhtveeru ristumiskohal. 5
igas korteezis on iga atribuudi kohta täpselt üks väärtus, mis on selle atribuudi tüüpi. Relvar on alati normaliseeritud (esimesel normaalkujul) muidu see poleks relvar. Kõrgematele normaalkujudele viimine tähendab täiendavat normaliseerimist. Tabel on normaliseeritud ehk esimesel normaalkujul, kui see esitab otseselt ja täpselt relvari (st. selle puhul kehtivad kõik relvari omadused). Esimese normaalkuju reeglid: Korduvaid veerge ei tohi olla. Iga andmeväli sisaldab ainult ühte väärtust. Iga rida ja veerg on tavaline (ei ole peidetud komponente nt: rea ID, timestamp). Esimene normaalkuju andmete muutmise anomaaliad: Fakti lisamine eeldab teiste sõltumatute faktide olemasolu. Fakti muutmine tingib muutuse mitmes korteezis. Fakti kustutamine tingib sõltumatute faktide kustutamise ja seega andmete kaotsimineku. 23. Kolmas normaalkuju ja Boyce/Coddi normaalkuju (teema 9)
Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata
T¨ ahistame teda abil. N¨aiteks 0 0 0 0 = , = 0 0 0 0 0 on (2,3)-nullmaatriks ja (3,1)-nullmaatriks. Definitsioon 1.7. Maatriksit A nimetame v~ ordseks maatriksiga B, kui neil on sama palju ridu ja sama palju veerge ning u ¨hesugustel kohtadel on v~ ordsed elemendid. T¨ ahistame A=B. N¨aiteks maatriksid a11 a12 . . . a1n b11 b12 . . . b1n a a22 . . . a2n b b22 . . . b2n A = 21 , B = 21 .................... .................... am1 am2
0 0 0 0 θ= , θ = 0 0 0 0 0 on (2,3)-nullmaatriks ja (3,1)-nullmaatriks. Definitsioon 1.7. Maatriksit A nimetame v˜ ordseks maatriksiga B, kui neil on sama palju ridu ja sama palju veerge ning u ¨hesugustel kohtadel on v˜ ordsed elemendid. T¨ ahistame A=B. N¨aiteks maatriksid a11 a12 . . . a1n b11 b12 . . . b1n a a22 . . . a2n b b22 . . . b2n A = 21 , B = 21 ...................
väärtused selles tabeli esimeses veerus võivad olla tekstid, numbrid, loogilised väärtused; tekstide korral on suur- ja väiketähed samaväärsed; kui range_lookup on TRUE, siis peavad väärtused tabeli esimeses veerus olema kasvavalt järjestatud kui range_lookup on FALSE, siis ei pea olema järjestatud Col_index_num selle veeru number, kust võetakse tagastatav väärtus. Tabeli veerge nummerdatakse alates 1-st (1 kuni veergude_arv). kui col_index_num < 1, tagastab VLOOKUP väärtuse #VALUE! kui col_index_num > veergude_arv_tabelis_table_array, tagastab VLOOKUP väärtuse #REF! EXCEL – Funktsioonid 9 - 11 Range_lookup loogiline väärtus, mis määrab, kas leitakse täpne või ligilähedane vastavus.
4. Valige loendiboksis Format soovitud suvandid. Tabelid Tabel koosneb ridadest ja veergudest. Rea ja veeru ristumiskohas moodustub lahter, mida saate täita teksti ja piltidega. Tabeleid kasutatakse sageli teabe korraldamiseks ja esitamiseks. Tabeli loomine Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli luua. Klõpsake tööriistaribal Standard nuppu Insert Table. Valige lohistades soovitud arv ridu ja veerge. Samuti võite kasutada käsku Insert Table menüüst Table. Kasutage seda toimingut tabeli mõõtmete ja vormingu valimiseks enne tabeli lisamist dokumenti. Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli luua. Valige menüüs Table käsk Insert Table. Valige avanenud aknas tabeli veergude ja ridade arv. Sisemise tabelivormingu kasutamiseks klõpsake käsku AutoFormat. Valige soovitud suvandid. Tabeli loomine teise tabeli sisse
Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tekst ja arvud tabelis esitatakse kirjasuurusega 12 punkti, kuid reavahega 1,0 ja tabel paigutatakse lehe keskele. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, soovitatavalt ka esimesel veerul. Veergude pealkirjastamisel tuleb vältida üldisi sõnu nagu näiteks “liik”, “nimetus”. Näiteks ei kasutata väljendit “Ettevõtte nimetus”, vaid “Ettevõte”, mitte “Näitaja nimetus”, vaid “Näitaja” jne. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Samuti ei soovitata ilma erilise vajaduseta kasutada veergu “jrk nr”. Näide: Tabel 1. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus Kogus (tk) Summa Vahendite ost 3745 1 3745 Asutamiskulu 320 1 320 Töötajate palkamine 65 1 65
, kus q c ij =∑ aik bkj =ai 1 b1 j +a i2 b2 j+ ⋯+ aiq b qj , iga i ja j korral. k=1 Korrutise AB eksiteerimiseks peab maatriksi A veergude arv võrduma maatriksi B rideade arvuga. Seda korrutie ekisteerimie eeldust võib nimetada tegurite järkude kooskõla tingimuseks Korrutises AB on sama palju ridu kui maatriksis A ja sama palju veerge kui maatriksis B Maatrikskorrutamise omadused: Maatriksite korrutamine on assotiatiivne, st mistahes kolme ruutmaatriksi X,Y,Z korral (XY)Z=X(YZ) Mistahes ruutmaariksi X ning vastava ühikmaatriksi E korral XE=EX=X Mistahes kolme ruutmaatriksi X,Y,Z korral ( X ±Y ) Z=XZ ± YZ , X ( Y ± Z )= XY ± XZ
nii lugemist kui ka salvestamist. Teiseks põhitüübiks on püsimälu ehk ROM (Read Only Memory), milles ainsaks tööoperatsiooniks on lugemine. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. Ühekordselt programmeeritavaid püsimälusid, milles salvestamine toimub mälumaatriks teatavaid ridu ja veerge ühendavate sulavliideste läbisulatamise teel, nimetatakse PROM-ideks (Programmable Read Only Memory). Kahe mainitud põhitüübi vahele jääb veel terve rida mitmekordselt ümberprogrammeeritavaid püsimäluseadmeid, millest tähtsamad on EPROM (Erasable PROM), EEPROM e. E2PROM (Electrically Erasable PROM) ja välkkustutusega mäluseade ehk välkmälu (flash memory). Esimeses neist toimub eelnev kustutus ultraviolettkiirguse abil,
Võrgustiku põhine andmebaas arendati välja hierarhilise andmebaasi järeltulijaks. Sellise struktuuri puhul on erinevatel andmetel rohkem sidemeid ja rohkem sidemeid ka teiste tasemete andmetega. Joonis 10.6. Võrgustiku põhine andmebaas Üksteisest sõltuvate andmete andmebaasi näol esitatakse andmed tabelitena, milles hoitakse andmeid eeldefineeritud struktuuri alusel. Tabelid koosnevad ridadest ja veergudest, kus igale reale vastab vähemalt üks veerge. Selline andmebaas võimaldab defineerida andmete struktuuri, asukoha ja filtreeritava ja terviklikkuse piirangud. Joonis 10.7. Üksteisest sõltuvate andmete sidusus 11 Andmete terviklikkus Andmete terviklikkus tähendab, et andmed andmebaasis on õiged ja järjepidevad. Andmete terviklikkusel on kaks aspekti: Olemuslik terviklikkus – olemas peab olema põhiline andmete hulk ning need on omaolemuselt
Determinantide teeoria käsitlusel on vajalikud mõned substitutsioonide omadused, mis on seotud inversioonide arvuga. Seostame iga substitutsiooniga i1 , i2 , ... , in maatriksi 1 2 L n M = . i1 i2 L in Vahetades maatriksi M veerge nii, et selle teise rea arvud oleksid kasvavas järjekorras, saadakse maatriks j j L jn M^ = 1 2 , 1 2 L n mille esimeseks reaks on omakorda substitutsioon j1 , j2 , ... , jn
lahtimõtestavat pealkirja. Pealkirja sõnastamisel tuleb alustada tabeli sisust, millele järgneb objekti (ettevõtte, riigi jm.) nimetus ja lõpuks ajavahemik. Pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse keskele. Kui tabel pole ise koostatud, tuleb märkida allikas. Tabel tuleb esitada kirjasuurusega 11 punkti ja paigutada keskele. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, mis paigutatakse kaldkirjas veeru keskele. Üldreeglina veerge ei nummerdata, välja arvatud juhud, kui töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele. Kui tabel jätku teisel leheküljel, tuleb tabeli nimetusi korrata. Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse · otsest viitamist (Alljärgnev tabel 3 iseloomustab ...), · kaudset viitamist (vt tabel 8). Pärast sellist viidet peab töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel.
Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata
Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme 9 mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata
T 16) ( AT ) T = A; 17) ( A) = AT T 1.5. Maatriksite korrutamine MS Excelis Tabelarvutuspaketi MS Excel matemaatikafunktsioonide hulgas on maatriksite korrutamist võimaldav funktsioon MMULT. Eelnevalt sisestatakse Exceli töölehele lähtmaatriksid (trükitakse tabelitena) . Kuna maatriksite korrutamise tulemusena on maatriks, siis tuleb arvutada maatriksi suurust ja märgistada hiirega ruudustik , mis sisaldab sama palju ridu ja veerge kui tulemusmaatriks. Seejarel tuleb funktsioonide ikoonist fx valida MMULT. Funktsiooni käivitamisel tuleb dialoogikasti sisestada lähtanmed (ühele reale esimese maatsiksi elementide aadressid ja teisele reale teise maatriksi elementide aadressid). Tulemuse saamiseks tuleb vajutada korraga kolme klahvi Ctrl + Shift +Enter. Vastus ilmub eelnevalt hiirega märgistatud tabelisse. Ülesandeid 1.1.Arvutada: 2 11 - 5 - 4 - 1 8 2 11 - 5 - 4 - 1 8
1.5. Maatriksite korrutamine MS Excelis Tabelarvutuspaketi MS Excel matemaatikafunktsioonide hulgas on maatriksite korrutamist võimaldav funktsioon MMULT. Eelnevalt sisestatakse Exceli töölehele lähtmaatriksid (trükitakse tabelitena) . Kuna maatriksite korrutamise tulemusena on maatriks, siis tuleb arvutada maatriksi suurust ja märgistada hiirega ruudustik , mis sisaldab sama palju ridu ja veerge kui tulemusmaatriks. Seejarel tuleb funktsioonide ikoonist fx valida MMULT. Funktsiooni käivitamisel tuleb dialoogikasti sisestada lähtanmed (ühele reale esimese maatsiksi elementide aadressid ja teisele reale teise maatriksi elementide aadressid). Tulemuse saamiseks tuleb vajutada korraga kolme klahvi Ctrl + Shift +Enter. Vastus ilmub eelnevalt hiirega märgistatud tabelisse. Ülesandeid 1.1.Arvutada:
maatriksi) arvutamiseks kasutatav protseduur Correlation (Tools -> Data Analysis). Avanevas sisestusaknas tuleb määrata: Input Range - algandmete blokk (tunnused peavad paiknema järjestikustes veergudes); Grouped by - määratakse, kas tunnusvektorid on orienteeritud veerge pidi (Columns) või ridu pidi (Rows); Labels in First Row - märgitakse nimede või tähiste olemasolu korral tunnuste bloki esimeses reas; Output options - määratakse tulemuste väljastamise asukoht: samale töölehele (Output Range), uuele töölehele (New Worksheet Ply) või uude faili (New Workbook).
n k 1 bit R( X ) = Infoallika liiasust selles näitajas tavaliselt ei võeta arvesse. n sec Hammingi kood (7,4) koodi pikkus ja selle jaotus: 23=n+1, n=7=k+r=4+3 Kordajate maatriks: 111 011 B= Igas reas peab olema vähemalt kaks ühte, Read peavad olema lineaarselt 11 0 101 sõltumatud (Mingi kahe summa ei tohi anda mingit kolmandat), Veerge võib ümber paigatada, saame mitu samast koodi. x1 x 2 x 3 x 4 r 1 r 2 r 3 Hamingi kood (7,4) Sümbolite paigutus y1 y2 y3 y4 y5 y6 y7 1 0 0 0 1 1 1 0 1 0 0 0 1 1 Tekitav maatriks Vektor - maatriks korrutis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
