Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi ...
või väiksema veevajaku käes. Esialgu on see probleem tõsisem Aafrikas ja Aasia lääneosas, aga juba on veepuudus takistuseks tööstuslikule ja sotsiaal-majanduslikule arengule ka teistes maailma piirkondades, näiteks tohutu rahvaarvuga Hiinas, Indias ja Indoneesias. Praeguste veetarbimise suundumuste jätkudes on aastal 2025 vett napilt maakera kolmest elanikust kahel (Veebileht mageveevarudest..., 2009). 1. Magevee-varud Maakera veeressursid on piiratud., eriti magevee-varud. Maa pinnast on umbes kaks kolmandikku kaetud veega, vaid väike osas sellest ehk 2,5% kuulub mageveele. Sellest omakorda kaks kolmandikku paikneb liustike ning jääkattena poolustel ja muudes piirkondades. Maapõues paikneb umbes üks kolmandik magevee-varudest, millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav (Maakera piiratud veevarud...). UNESCO andmetel moodustab põhjavesi ligi 20% kogu maailma veekasutusest. Kogu magevee-
Kui jälgida paljude aastate pikkust perioodi, siis selgub, et üldiselt võrdub sademete hulk samalt pinnalt äravoolava ning aurava veehulgaga. Seetõttu püsib põhjaveetase ja jõgede ning allikate veekogus pikema aja jooksul enam-vähem muutumatuna. Olenevalt sademetest võib mõnel aastal põhjaveetase olla keskmisest kõrgem ja jõgedes vett tavalisest rohkem, teistel jälle vähem. Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb
Kiltmaa- (kõrglavamaa) orgudega liigestatud kulumistasandik, mis paikneb enamasti üle 500 m merepinnast. Kurrutamine- Kivimite ja setete tugev kokkusurumine kahe laama kokkupõrke tsoonis. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. 3.Veeressursid jagunevad: Kogu maakera pinnast on kaetud 71 % veega. Puhas vesi on hinnaline loodusvara ja seda tuleb hoida. Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna põhja ja pinnavee koguhulk, mida on võimalik kasutada. 3% koguveest on magevesi. Kasutamiseks on sellest kättesaadav vaid 0,3 %. 4.Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel. Tavaliselt on põhjavesi jahe, kuna maasügavustes on kaitstud liigse kuumenemise ja külmumise eest. Vulkaanilistel aladel on maapõues kõrge temperatuur, mille tulemusel soojeneb ka põhjavesi. Geiser purskab kuuma põhjavett. 5
Milleks säästa vett? Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Veeressursid on jaotunud erinevalt, mõnel pool on märkimisväärne veepuudus, teisal aga suured üleujutused. Arvestades rahvastiku juurdekasvu ning olemasolevaid varusid, tuleb aastal 2025 kasutada päevas poole vähem vett kui nad seni on harjunud tegema. Usutakse, et varsti hakkavad sõjad, puhtalt joogivee tõttu. On uuritud vee kasutusalade jaotumist kodumajapidamises, mille põhjal selgus, et 22% kasutatavast veest kulub pesu pesemisele, 17% dušši all käimisele ja 16% nõude pesemisele
Veekriis ja veereostus Sissejuhatus Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa. Veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt Vesi saastub iga päevaga Suurimad veekulutajad Põllumajandus Tööstus Kodune majapidamine Eestis on järjekord pisut teine: Tööstus, põllumajandus, majapidamine Saasteallikad Peamisteks saasteallikateks on heitveed: Atmosfääri heitveed Kommunaal ehk olmeheitveed Põllumajanduse heitveed Tööstuslikud heitveed Teised saasteallikad Veekogude ohtlikumateks tööstusaladeks on näiteks naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained ...
Parasvöötme keskkonnaprobleemid Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette
Veekriis ja veekogude reostumine Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi. Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teises kohas teevad aga muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit
keskkonda Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Jah Läänemeri: Üks maailma saastatumaid; Madal
Veekriis ja veekogude reostumine Triin Repnau, Kadri Aller, Mari-Liis Metsanurm Vesi ja selle kulutamine ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Veekogude saasteallikad Erinevad heitveed. Nafta- põlevkivi-, paberitööstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit
Loodusvarade kasutamine Loodusvarad Loodusvarad on need looduse osised, mida kasutatakse majanduses. v Kivimid v Mineraalid v Vedelikud v Gaasid v Looduslik mets jne Jagunevad: v Ammendamatud v Ammenduvad (taastuvad ja taastumatud) Loodusvarade kasutamine Loodusvarade kasutamine sõltub rahvastiku hulgast ja koosseisust tavadest ja majanduslikest teguritest tööriistadest ja teadmiste tasemest Näiteks kasutab mõni heaoluriik üle 40 korra rohkem maavarasid kui arengumaa Somaalia. Maavarad Maavaradeks nimetatakse looduslikke, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvaid aineid. Rauamaak Boksiit Nafta ...
Imeline Teadus (Märtsi kuutöö) Märts. 2013 Ajakiri Imeline Teadus ilmub ühe korra kuus. Imeline Teadus on Põhjamaade menukaim populaarteaduslik ajakiri. Alates 2010 aasta novembrist ilmub ajakiri ka Eestis. Imeline teadus on üks minu lemmikumaid ajakirju, selles leidub minule väga palju huvitavaid artikleid, mis pole keerulised ja on minu vanuses poisile lihtsasti loetavad. Seetõttu võtsingi oma kuu tööks Imelise Teaduse ajakirja ja valisin välja 3 enim huvi pakkuvat teemat. “Uued robotid jäljendavad loomi” Veidraid leiutisi ilmub päevavalgele tihti. Nüüd on teadlased leiutanud välja robotist loomad, mis jäljendavad päris loomi nii vees, maal kui ka õhus. Välja on mõeldud juba tegevused mida nad tegema hakkavad, näiteks leiavad väljapääsu põlevast hoonest, veavad sõjväele varustust ja hoiatavad naftareostuse eest. Kuigi mõned neist päris loomade moodi välja ei näe, siis liigutused on sarnased. Iga loom on ehitatud erinevatest materj...
Alepõllundus, palmiõli istandused, palkide hankimine, karjakasvatus Raiskav veekasutus Jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ja põhjaveeallikad Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsus ning saasteained võidakse uhtuda veekogudesse Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest Paljud suured toiduaineid tootvad riigid on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt Peamised põhjused on lekkivad niisutusüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas Pinnase erosioon ja maa väärtuse langus Olukorras, kus looduslik taimkate kaob ja selle asemele rajatud põllumaad, muutub pinnas avatuks tuulele või vihmale ning toimub pinnase ärakanne Näiteks Brasiilia kaotab soja tootmisest põhjustatud erosiooni tõttu aastas 55 miljonit tonni pinnast ning see vähendab mulla
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett
silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Näiteks Indias annab põllumajandus riigi kogutoodangust neljandiku, kuid
Sissejuhatus: majandus ja majandusteaduse olemus Majandusega puutume kokku iga päev. Majanduslik käitumine on ostmine kauplusest, eluaseme valik, üüri maksmine, sõit ühissõidukis ja pere majandamine. Iga päev teeme me kümneid majanduslikke otsuseid ehk valikuid. Asju, mille vahel valida, on palju, kuid meie ressursid nii raha kui aeg on alati piiratud. Majandusalased teadmised võimaldavad inimestel vastu võtta arukaid majanduslikke otsuseid. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökon...
seadnud vältimatu kohustuse investeerida puhtamasse tootmisse. Õhusaaste vähendamiseks tehtavad kulutused erinevatele seadmetele ja infrastruktuurile on loomas võimalusi ettevõtetele, kes vastavaid lahendusi ja seadmeid pakuvad. Kui täna on see turg veel küllaltki killustunud ja leidub vähe spetsialiseerunud ning edukaid ettevõtteid, siis kahtlemata on investeerimis-vajadus heitmete vähendamiseks kiirelt kasvamas. 2. Vesi ja veeressursid Kui muude loodusressursside kõrval võib tunduda, et maailma veevarud on ammendamatud, siis puhta vee varude kohta seda kindlasti öelda ei saa. Meid ümbritsevatele puhta vee varudele on otseselt või kaudselt väga tugevat mõju avaldamas kliimaga seonduvad tegurid. Sagenevad looduskatastroofid, muutused sademete hulgas, üleujutused ning põuad, on saamas üha teravamaks probleemiks, mida suure tõenäosusega võib olulisel määral seostada just kliimamuutusega
Veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus.
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude
saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti. 1.Veekriis Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt ja valesti, kuna mõnes kohas on suur veepuudus ja surrakse sellesse, kuid teisal teevad muret üleujutused ja vett on ohtralt saadaval. 1 Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu
süsihappegaasi tekke aastas. Kõik väiksed ja elementaarsed asjad on suurte asjade aluseks. 2)Veekriis ja veekogude reostumine Teiseks suurimaks globaalseks probleemiks võib lugeda vee puuduse. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne.Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele
põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. 1.4.VEEKRIIS JA VEE REOSTAMINE Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit
reaalkapital) • Olemuse alusel algseteks (töö ja maa) ja tuletatud teguriteks (reaalkapital – tootmishooned, masinad) • Lühiajaline – mõnede tootmistegurite hulka ei saa muuta – maa hulk on kindel, samuti ka üldkulud ehitistele ja masinatele • Pikaajaline – kõigi tegurite hulk võiks muutuda • Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi muutuseks Põllumajandusressurssid • Loodusressursid – maaressursid, veeressursid, kliimaressursid • Bioressursid – taimed, loomad, putukad, kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust (produktiivvahendid) • Tööjõuressursid – peamiseks tootmisteguriks • Tehnilised ressursid – nende hulka kuuluvad põllumajandusmasinad • Materiaalsed ressursid – materjalid ja saadused, mis kasutatakse põllumajandustootmises tööobjektina Maaressurss • Maa on looduse and, mida pole loodud inimtööga
vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused. Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav. Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused – rikkalikud veeressursid ja soe kliima. Suurim vesiviljeluse saaduste tootja on Hiina, mille toodang moodustab 70% maailma vesiviljeluse mahust. Järgnevad India, Filipiinid, Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tšiili). Seal toetub
tootmine. 21. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis. 31; võrtsjärvest ida poole 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Triipahven, tilaapia ja barramundi 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsikulatsiooni süsteemid : Vee korduvkasutus sobib tingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded on nii ranged, et kasutatud vett ei tohi lasta loodusesse ilma puhastamata. Retsikulatsioonisüsteem on keeruline tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikse osa. 24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. Puhast liha (fileed) saadakse lõhest ja forellist 65%, tuurlastest 60%. Karpkala tavaliselt fileeks ei
Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Magevesi käesoleva sajandi nafta? Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala
umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Vee reostamine Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit
kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Suureks probleemiks on ka veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Lisaks sellele on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samuti on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal tekitavad probleeme üleujutused. Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset
Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saa lasta loodusesse puhastamata. Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikese osa. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid Forelli:lihasaagis suur(fileesaagis 65%) Karpkala:lihasaagis64,5%,puhta lihaaagis 59% Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid
Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saa lasta loodusesse puhastamata. Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikese osa. 24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid Forelli:lihasaagis suur(fileesaagis 65%) Karpkala:lihasaagis64,5%,puhta lihaaagis 59% 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid
maavesi igasug maapõues (sh mullas) olev v, puurida puurauk, tõuseb vesi selles on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk,...
Üheks selliseks piirkonnaks osutus Aasia. Eesti toiduainetööstuse üheks suurimateks takistusteks on tööjõupuudus, tehnoloogia tase ja rahalised vahendid. Kuigi väga palju toetusi saadakse Euroopa Liidus on väikeettevõtjatel üpris raske alguses kanda kinnitada ja ots otsaga kokku tulla. 2. Vesi ja veega seotud probleemid: Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi. Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teises kohas teevad aga muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on
Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed(õhk) ja anaeroobsed Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.) Reovee juhtimine pinnasesse imbväljakud, niisutusväljakud, pinnasfiltrid,. Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus: Eesti põhajvesi hea kvaliteediga, kuid leidub osades kohtades kõrgendatud raua, kloriidi ja flourisisaldust. Joogivesi töödeldakse peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinn saab 90% pinnaveest- ojad/jõed saavad alguse aegviidust. Pinnaveest-Ülemiste. 10% saadakse põhjaveest-Tiskre, Merivälja, Saue, Nõmme, Kose. Kui kasutataks Tallinnas põhjavett, oleks 30 aastaga ammendatud. Raskmetallid:
maapõuesoojus ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Vesi Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit
tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. (E-õpe, 2012) 5. GLOBAALPROBLEEMID 5.1 VEEKRIIS Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. (E-õpe, 2012) Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese
see on rohkem kui kaks korda suurem kui tööstuses (23%) ja olmekasutus (8%) näib selle kõrval tühine. Hinnanguliselt 15-35% põllumajanduse veekasutusest pole jätkusuutlik. Lisaks raiskab põllumajandus 60% või 1500 triljonit liitrit 2500 triljonist liitrist veest, mida ta kasutab igal aastal. Paljud suured toiduaineid tootvad riigid nagu USA, Hiina, India, Pakistan, Austraalia ja Hispaania on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt. Peamised põhjused raiskavale ja jätkusuutlikkust mittearvestavale veekasutusele on lekkivad niisutussüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas. Probleemi muudavad raskemaks ka valesti suunatud toetused ning vähene avalikkuse ja poliitikute teadlikkus kriisist ning nõrgad keskkonnaalased õigusaktid. Hea näide liigse niisutamise tagajärgedest on Araali meri, mis oli eelmise sajandi keskpaigani
Aga et neid probleeme vältida, on võimalik kasutada näiteks rohkem taastuvaid loodusvarasid või kasutada neid säästlikult. Samuti saab mitmeid loodusvarasid kasutada korduvalt. 3.6 Veekriis „Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s
See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks. 3 Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub
· Tööjõu suhteline immobiilsus (vähene liikuvus). · Varade kinnistatus. 3. Põllumajandusressurside koosseis ja lühiiseloomustus. Millised neist on Eesti (Soome) põllumajanduse arengut piiravateks , millised soodustavateks teguriteks? 1.Loodusressursid 2.Bioressursid 3.Tööjõuressursid 4. Tehnikaressursid 5. Materjaliressursid Põllumajanduseressurside hulka kuuluvad : Loodusressurside hulka kuuluvad : 1. Maaressursid 2. Veeressursid 3. Kliimaressursid (soojus, valgus, tuuleenergia, sademed) Bioressursid ehk taimed, loomad putukad(mesilased), kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust. Maaressursid. Eriline osa põllumajanduses on maal. · Maa on looduse and · Ruumiliselt piiratud · Taastootmisvõime: viljakus kasvab õigel kasutamisel! · Kasutamine on seotud tema asukohaga · Maad ei saa tootmisvahendina asendada : maa on asendamatu!
Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Veekriis. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit.
hulk, mida keegi kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. TAIME JA LOOMALIIKIDE HÄVIMINE-Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist 50 - 100 liiki, põhjuseks kas otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka saastumine), võõrliikide pealetung jms. VEEKRIIS JA VEEKOGUDE REOSTUM -71% Maast kaetud veega, sellest vaid 1% joogivesi.Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. HAPPEVIHMAD-Happevihmad tekivad kui vabrikutest õhku paiskunud väävli- ja lämmastikühendid ühinevad õhus oleva niiskusega. Kui hakkab sadama vihma, siis tekkinud happed langevad tagasi Maale. Happesademed kahjustavad mulda, metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jm. 12) KK normatiivid Keskonnanormatiivi liigid: • kvaliteet normatiivid
inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral
2. Gaaside eraldamine · Absorptsioon aine siirdub gaasilisest vedelasse · Adsorptsioon aine siirdub gaasilisest tahkesse · Põletus ja katalüütiline töötlus 3. Teised · Kondenseerimine · Biofiltratsioon · Osoneerimine, biokeemilised, fotoplasmakatalüütilised, plasmakeemilisedd jt meetodid Veeprobleemid: · Pinnaveed on saastunud · Maakera veeressursid jaotuvad ebaühtlaselt · Vesi on taasuv, kuid siiski piiratud loodusvara · Eutrofeerumine Lahendused: · Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine · Vee reostuse vähendamine · Tammide ja veehoidlate rajamine vee varumiseks ja üleujutusohu vähendamiseks · Merevee kasutamine (magestamine) · Jäämägede teisaldamine Reovee probleemid: · Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist · Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist
ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett
kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Veekaitse- Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks paljusid tegevusi. Näiteks tuleb reostunud vett enne veekogusse juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada külmunud pinnasele, väetisi võib kasutada piiratud kogustes hektari kohta jms Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus- Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Veekasutuse indeks on väike (4% piires), jäädes alla kriitilise veevaru kasutuspiirile (20%). Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis, kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa).
Erosiooni kiirendavad: · liigkarjatamine, · metsade hävitamine · väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põldudel läheb erosiooni tõttu kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. Oluliselt pidurdavad erosiooni erilised segaviljelusmeetmed. Näiteks ribapõllunduses kasvatatakse mäenõlvadel vahelduvalt erinevaid taimeliike. Looduslikul viisil tasakaalustavad mulla toitainesisaldust orgaanilised väetised, loomasõnnik, kompost. Vesi Maailma veeressursid jaotuvad maade vahel väga ebavõrdselt. · Ühtedel aladel tuntakse veepuudust · teistel põhjustavad probleeme üleujutused. Veevarudega on endiselt probleeme, mis ilmnevad põhjaveevarude vähenemises ja oaaside hävimises. Elatustaseme tõustes suureneb veekulutus kiiremini kui rahvastik ja ulatub tööstusmaades praegu 220 ja arengumaades 3 liitrini inimese kohta ööpäevas. Rahvastiku edasisel suurenemisel inimese kohta tulev vee hulk muidugi väheneb, eriti
HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse vee...
aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused.Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav. Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused rikkalikud veeressursid ja soe kliima. Suurim vesiviljeluse saaduste tootja on Hiina, mille toodang moodustab 70% maailma vesiviljeluse mahust. Järgnevad India, Filipiinid, Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tsiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis
3.2. Jäätmeprobleemid · Kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu (kilekotid, plastikpudelid) · Koos rahvastiku arvu tõuseb ka(tarbimise ja tootmise suurnemine) jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle · Aastas tekib1 elaniku kohta u. 300kg olmejäämeid 3.3. Veekriis- ja reostus · 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid ainult 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toidulavlmistamiseks, pesemiseks vms. · Veeressursid on jaotunud maailmas äärmiselt ebaühtlaselt · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Eestis 84% veest tarbib tööstus, 9% põllumajandus, 7% olmes. · Tööstusriikides tarvitatakse inimese kohta 220 l vett ööpäevas, arengumaades vaid 3 l. · Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine · Eestis on viimasel paaril aastakümnel saanud kaasaegsed puhastusseadmed enamus väikelinnu 3.4
pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
