viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning põllumajanduskultuuride kaitseks liigse kuumuse ja öökülmade kahjuliku mõju eest. Niisutus parandab taimede kasvutingimusi ja vähendab saagi sõltuvust ilmastikust. Maakera kuiva kliimaga piirkondades (Aasias) asub 60% kogu põllumajandusmaast. Seda on vaja niisutada. 2. Veeressursid niisutuseks maailmas ja Eestis. Maailmas on võimalik niisutada ~700 miljonit ha. Maakera veebilansi seisukohalt on vett kokk maakeral 1366 km³. Sellest 97% moodustab soolane vesi. Magedat vett on 2,7% (pinnal+maapõues+atmosfääris). Maapõues on soolast vett 0,3%. Mageda vee varud on polaarjää ja liustikud, kokku 87%. Inimkonna elutegevus baseerub vaid hel sajandikul protsendil kogu maakera veevarudest. Jõgede keskmine äravool Eestis on 0,04% maakera summast. 3
Kuna antud teema pidevalt arenev ja muutuv, siis on uurimistöös põhiliselt kasutatud erinevate meediaväljaannete ja mõningate uuringute andmeid, lisaks ka statistikaameti andmeid. 1. MAAILMA VEEST Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. [1] Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni hinnangul pole umbes viiendikul maailma elanikest juurdepääsu joogiveele ning iga teine inimene kasutab saastunud vett.Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala
teenuste) valmistamiseks - Inimressurss ehk töö - Loodusressurss ehk maa - Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital Inimressurss – hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks - Füüsiline jõud - Teadmised - Oskused - Ettevõtlikkus Loodusressurss – hõlmab kõiki looduslikke ressursse, mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada - Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus - Tootmisvahendid - Tootmishooned - Masinad - Seadmed - Materjalid Mis on finantskapital? Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusessurssi. Positivistlik ja normatiivne analüüs 1) Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
Prügimägedest leostub välja kahjulikke ühendeid, pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett, jäätme lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid Inimesed tarbivad rohkem kui nad peaksid ja suudavad ning tekib hunnik prügi (liiga palju jäätmeid ühe inimese kohta). c. Veekriis ja –reostus Veeressursid jaotunud maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. Tööstused kasutavad kohutavalt suurel määral kõlblikku vett Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine mis on eriti ohtlik arktilistes vetes, kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki.
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
Loodusvara jätkumist või mittejätkumist teatud piirkondades mõjutab ka ala üldine arengutase. (E-õpe. Loodusvarad. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusvarad.html (2012, 4 veebruar).) 2.6. Veekriis Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimis-protsessi nimetatakse investeerimiseks. o Töö on vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida inimesed rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel.
reostuse likvideerimine ja vähendamine toetub looduslikele protsessidele Keskkonnatehnika ülesanded vähendada võimalikult palju (arvestades majanduslikke võimalusi) loodusesse juhitavat koormust heitvetes, jääkpõlemisgaasides või jäätmetes Keskkonnasõbralike masinate ja seadmete konstrueerimine Ohtlike jäätmete töötlemine Keskkonnaseisundi korrastamise tehnika Müratõrje tehnika Keskkonna seiretehnika VESI Globaalsed veeprobleemid -Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik: tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit ööpäevas, arengumaades 3 liitrit ööpäevas. Maakera veeressursside jaotumine- Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikes. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlemist
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
kalaturismi teenuse pakkumine, ostes kala teistelt vesiviljelusettevõtetelt (Tabel 8). Tabel 8. Ligikaudne vesiviljelusettevõtete arv Eestis. Suuremad Väiksemad Kalaturism Vähikasvandus kalakasvandused harrastuskalakasvandused 24 200 60 16 8.2. Kasvatatavad liigid ja vesiviljelustoodang Eestis on head veeressursid, ent paljude kalaliikide kasvatuseks ei ole Eesti kliima soodne, kuna meie veed on külmaveeliste kalade kasvatamiseks suvel liiga soojad ja soojaveeliste kalade jaoks pika perioodi vältel külmad. Sedapuhku on keskendatud just Eesti kliimas sobivate vesiviljeluskultuuride kasvatamisele. 53 Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud kaubakalana vikerforelli
maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. 159. Vee varud ja tarbimine Maal. Veekriis Nii nagu kõikide ressursside puhul, on ka maakera veeressursid piiratud. See kehtib eelkõige magevee-varude kohta. Kui ligi 2/3 maa pinnast on kaetud veega, siis vaid väike osas sellest ehk 2,5% kuulub mageveele. Sellest omakorda 2/3 paikneb liustike ning jääkattena poolustel ja muudes piirkondades. Umbes 1/3 magevee-varudest paikneb maapõues, millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav. UNESCO andmetel moodustab põhjavesi ligi 20% kogu maailma veekasutusest. Ainult 0,26% kogu magevee-varudest on kättesaadav maapinalt, seda siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
