kohustuslikud elemendid. Konseptioon: baseerub ideele universum koosneb kahe suure jõe poolt jaotatud neljaks kvartaliks, aed sisaldab vett, lilli ja puid, aia floorat isoleerib karmist kõrvest aeda ümbritsev müür. Kujunduselemendid: 1.)Korrapärasus ja korduvus, 2.)kõrge müür, milles varjualused, 3.) lõhnavad lilled, põõsad, puud, 4.) sulisev allikavesi, peegelsile veepind, 5.) vähemalt 2 kanalit, mis jaotavad aia kvartaliks, kanalid on sirged ja piirnevad kõnniteega. 5.) peenrad asuvad kõnniteedest madalamal. Basseinid: rangelt geomeetrilise kujuga, hulk väiksemaid basseine suure tehisveekogu ümber, basseinides purskkaevud. Paviljonid: Sügava kaarja katusega varjualused on ehitatu aeda ümbritseva kõrge müüri sisse. 8. Keskaja aiad. Varakeskaeg(5.-11.saj) Kõrgkeskaeg (11.saj-14.saj lõpp) Hiliskeskaeg(15.saj-16 .saj algus)
Lõuna-Rootsi ja Riia lahte, väiksem Ramsay jääpaisjärv asus nõo idaosas, mis oli ühenduses Peipsi- Pihkva nõos olnud jääpaisjärvedega. Pärast liustiku taandumist Pandivere kõrgustikult 12 000 a. t. ühinesid Männikvälja-Uljaste ümbruses Lõuna-Balti ja Ramsay jääpaisjärved ühtseks Balti jääpaisjärveks. Umbes 10 200 a. t. toimus Kesk-Rootsis Billingeni mäest põhja pool vee läbimurre Atlandi ookeani, mille tulemusena järve veepind alanes 25-30 m võrra ja ühtlustus maailmamere tasemega. Moodustus esimene mereline veekogu – riimveeline Joldiameri. Umbes 9600 a. t. hakkas Kesk-Rootsi väin maakoore kerkimise tõttu kitsenema, mis 9300 a. t. sulgus hoopis. Soolase ookeanivee sissevoolu lõppemise kujunes suur sisejärv, mille veetaseme sissevoolavad jõed tõstsid kuni 18 m ookeani pinnast kõrgemale. Järve nimetati jõe nappteo Ancylus fluviatilis järgi Antsülusjärveks. Umbes 8500 a. t
rannikule soe vesi mitte külm vesi ja see viib toitained minema ja tekitab vihmi , mis on küll kõrbetele kasulik kuid võivad katastroofiliseks kasvada. Võib kuid kui ka aastaid Tegijapoiss 2010 kesta. ENSO suur atmosfääri ja ookeanide kompleks , millest El Nino on üks kesksemaid. La Nina on sellele vastasnähtus. Ekmani hoovus - Ekmani hoovuseks nimetatakse puhast triivhoovust avaookeanis, st sellist vee suuremastaabilist liikumist, mis tekib ainult tuule mõjul ja mille korral veepind jääb horisontaalseks. Üldiselt liigub veepind vaid tuule tõttu . Kui tuul puhub ühe suunas siis vesi liigub põhjapoolkeral ikka 45 kraadi paremale tuule suunast Coriolise jõud tõttu.Vesi jaotatakse kihtideks ja iga alumine kiht hõõrdejõu mõjul tirib endast alumise kaasa aga iga kiht on veidi paremale suunatud ja aeglasem. Kuni saja meetrini toimub selline porno . Aga üldiselt iga paarikümne meetri tagant on vee suund juba 180 kraadi
Lainefunktsioon määrab osakese leiutõenäosuse antud kohal ja ajahetkel. Edaspidises tekstis nimetatakse osakese leiutõenäosust lihtsamalt leiulaineks. Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul h = mv Mis lainetab elektronilaines? Lainetus on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Veelaines lainetab veepind, helilaines õhu tihedus, valguslaines elektromagnetväli. Mis lainetab elektronilaines? Mis lainetab elektronis 1 Eelmise slaidi fotojadast võib teha sellised järeldused: ·See, et iga elektroni tabamus tekitab helendava punkti, näitab, et elektron ei muutu laineks vaid säilitab osakese omadused. ·Fotojadas suureneb elektronide voo massiivsus järjest. Voo kasvades võib märgata, et elektronilaine ei määra iga üksiku elektroni liikumist rangelt.
Astme kõrgus saadakse ülemise ja alumise bjefi kõrgusvahe või veetasemevahe jagamisel astmete arvuga. Kaskaadi lävis ja viimaselt astmelt langeva joa ühinemine alumise bjefiga arvutatakse nagu astangul. Astmed tehakse enamasti rõhtsad. Et vool jõuaks rahuneda, pea baste olema õige pikk sellele peab mahtuma vähemalt joa langemiskaugus lj, ahassügavust hc ja kriitilist sügavust hkr ühinev paisjoon c0 ning lühike kõik enne sängi murdepunkti ll = (2...2,5)hkr, mille ulatuses veepind järsult langeb: la= lj+lp+ll. 30.Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste ning nende alt ja ümbert nimetatakse filtratsiooniks. Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmeist ja paiknemisest. Pinnase terakoostist kirjeldab sõelkõver. Pinnasepooride mahu suhet pinnase enese mahtu nim poorsuseks: m = V p/V. Mineraalpinnaste poorsus m=0,3(kruus, liiv) ...0,55(savi), turbal võib m ulatuda 0,95-ni.
tungib mere poole läbi liivavallide kuni 6 m sügavuses orus. Nimega järvi on U.Pilli andmeil ligikaudu 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht (110 ha). Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais (20-35 ha), Tammelais (5-20 ha), Mailaht (17 ha) ja Allikalaht (16 ha). Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena. Ühendused merega vajavad hooldamist, sest kuival ajal kahaneb nende veepind oluliselt, kalad ei pääse tagasi merre ja vohama hakkab ka roostik. Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbruses asuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv (pindala kahanenud u 50 ha- ni), Tihu Keskmine järv (2,7 ha) ja Tihu Kolmas järv (4,6 ha). Need on madalad kaitsealused järved, millel on suur tähtsus veelinnustiku tõttu. Umbes samasugune järvestik on olnud Tahkuna poolsaare põhja-siseosas
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6.Hoonestatud maapind……………………………………………………………………… ….…5 2.EESTI ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG…………………………………...
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf ...
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
liikumise vastusuunas ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörlemine tingib: a)öö ja päeva vaheldumist b)maa pöörlemise tagajärjel iga keha mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskule seda nim. Coriolis'e jõuks c)tõusu ja mõõna teke- kuu külgetõmbe mõjul kuule lähimas ja diametraalselt selle vastus asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub(tõus), nende punktide vahemaad poolitava ning maa ja kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine(mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustutub tõusulaine mis kulgeb ringi ümber maa pöörlemise suunale vastupidiselt. Maa telje kallakust orbiidi tasandil suhtes ei muut maa tiirlemine ümber päikese. Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu telje kaldenurk erineb ristseisust 23½° võrra
Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, nt. savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest(inversion). Reziimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht - vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku 4 voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. 47. Sood ja nende liigitus
Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega.Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega.Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest., veekogudest (inversion).Reziimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud.Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda.Ülaveekiht -vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. *(5) Sood ja nende liigitus. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maks...
minekul kaldub kiir pinna ristsirgest eemale. ? Küsimusi ja ülesandeid 1. Võrdle valguse kiirust õhus ja vees mitmel viisil, kasutades nii jagamis- kui lahutamistehet 2. Arvuta, ajavahemik, mille jooksul jõuab Kuu pinnalt peegeldunud päike- sevalgus maapinnani. 3. Arvuta, kui kaua levib valgus Päikeselt Maale. 4. Teades, et lähimalt tähelt (välja arvatud Päike) jõuab Maale valgus umbes 4 aastaga, leia, kui kaugel see täht Maast asub. 5. Joonista veepind. Konstrueeri kolme valguskiire edasine käik vees, kui kiirte langemisnurgad õhust vette on vastavalt 0º, 45º ja 60º. 45º ja 60º korral ei saa sa ei tea täpset murdumisnurga suurust. Oluline on tõmmata murdunud kiir õigesti selles mõttes, kas ta kaldub pinna ristsirge poole või ristsirgest eemale. 39 6
kaksikpilu-interferentspilt elektronkimbu kaksikpilupildiga on sarnasus silmnähtav. Seetõttu saab väita, et elektronilained on olemas. 10. Kuidas on omavahel seotud interferents ja difraktsioon? Interferentsi ilmumisel peab olema ka difraktsioon. Difraktsioon on tõkete taha paindunud lainete interferents. 11. Mis on lainetamine? Lainetamine on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Näiteks veelaines lainetab veepind, helikeskkonnas keskkonna tihendus jne. 12. Mis on tõenäosuslained? Tõenäosuslained on elektroni tõenäolised tabamused tajurplaadi pinna mingil osal. Need lained ei levi mingis materiaalses keskkonnas. 13. Mis on leiulained? Leiulained on mikroosakeste leiutõenäosust määravad lained, mis leitakse psii- funktsiooni välja arvutamisel. 14. Elektroni lainepikkuse valem, tähis ja ühik. = h/p = h/mv (leiu)laine pikkus, meeter (m)
osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Lainepikkusel 4 mikromeetrit on atmosfääris päikesekiirguse ja Maa soojuskiirguse energiavood umbes võrdsed
Lainefunktsioon määrab osakese leiutõenäosuse antud kohal ja ajahetkel. Edaspidises tekstis nimetatakse osakese leiutõenäosust lihtsamalt leiulaineks. Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul h 28.11 = mv Mis lainetab elektronilaines? Lainetus on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Veelaines lainetab veepind, helilaines õhu tihedus, valguslaines elektromagnetväli. Mis lainetab elektronilaines? Mis lainetab elektronis1 Eelmise slaidi fotojadast võib teha sellised järeldused: ·See, et iga elektroni tabamus tekitab helendava punkti, näitab, et elektron ei muutu laineks vaid säilitab osakese omadused. ·Fotojadas suureneb elektronide voo massiivsus järjest. Voo kasvades võib märgata, et elektronilaine ei määra iga üksiku elektroni liikumist rangelt.
Valgus peegeldub klaassiledalt veelt samamoodi kui peeglilt. Tuulevaikse ilma korral näeme peegelsiledalt veepinnalt vastaskalda peegelpilti - majade katused ja puude ladvad asuksid nagu allpool. Kui veekiht on õhuke, on näha veekogu valgustatud põhja. Kiirte langemisnurga kasvades kasvab ka vee peegeldustegur, 80° all langenud valgusest peegeldub juba pool tagasi. Loojangueelse Päikese peegeldus siledalt järvepinnalt tundub sama hele kui horisondilähedane Päike ise. Laitmatult sile veepind on haruldane, vähimgi pinnavirvendus viib Päikese peegelkujutise laiali. Veidi tugevama tuulega on veepinnal näha loojuva või tõusva Päikese helkivat rada. Raja keskkoht on kõige heledam, mida kaugemale raja teljest, seda juhuslikumaks muutuvad heledad sähvatavad peegeldused. Kõige heledam on päikese raja see koht, kus näeksime Päikese peegeldust tuulevaikuse korral. Niisuguse raja tekkemehhanism on lihtne:
I. Kask Eesti järvede nimestik 1200 üle 1 ha suuruse järve On ka rabalaukad 20 000 laugast Kõige tihedamini on järvi Kurtna mõhnastikus Kirde-Eestis 30 km² 40 järve. Järvi on palju ka Haanja, Karula ja Otepää kõrgustikul. Tehisjärvi on200-300. Suuremad järved Eestis: 1. Peipsi 3555km² / 1529 km²Eesti osa. = Suurjärv, Lämmijärv, Pihkva järv 2. Võrtsjärv 270 km² 3. Narva Veehoidla 191/40 Eesti osa 4. Mullutu Suurlaht 14,4 5. Ülemiste 9,6 6. Saadjärv 7,1 Järvede veepind 4,7% Eesti territooriumist. Sellest Peipsi ja Võrtsjärv 87%. Järvenõod enamik tekkinud mandrijäätumise tulemusena kulutusnõgudesse, mõhnastikesse (termokarst), mandrijäätumise servakuhjatiste taha (Ülemiste, Uljaste). Samuti maatõusu tõttu. Mullutu Suurlaht, Sutlepa meri jne. Järvede vanust rehkendatakse järvesetes ladestunud õietolmu kaudu. Järvevee omadused sõltuvad järve valgala pindmiste kihtide koostisest. KARST EESTIS
ookeanidest, mis on valdava osa aastast jääkatteta ning seetõttu pidevaks sademete allikaks. Viimastel kümnenditel on ülekaalus liustike taandumised. Eriti drastiline on kadu Alpi liustike puhul. Alates 1850. aastast on pindala vähenenud 30-40%, mass poole võrra. Kasvutrendi on täheldatud osade Kanada, Lõuna-Norra ja Patagoonia liustike juures. Lõuna-Norra liustike mahu muutused 1963-2004 Merepinna tõus Ajavahemikul 10 0006500 aastat tagasi tõusis ookeani veepind jääajajärgse liustike intensiivse sulamise tõttu meeter sajandis, ajavahemikul 65005000 aastat tagasi 0,37 meetrit sajandis, viimase 1500 aasta kestel aga detsimeeter sajandis. Viimasel sajandil on ookeani veetase tõusnud ligikaudu 1015 cm. Tõus pole tingitud üksnes liustike sulamisest, seda mõjutavad näiteks ookeaninõgude muutused. Soojenemine alates 1990-ndatest on toonud kaasa merepinna tõusu 3,2 mm/a. Hoovuste reziimi muutumine
1 9 Nõlva püsivus 9.1 Probleemi olemus Maapinna kõrguste erinevuse puhul tekkivad pinnases täiendavad nihkepinged. Kui kõrguste erinevusest tingitud nõlva kalle on piisavalt suur, võib nihkepinge mingil pinnal saavutada nihketugevuse ja põhjustada pinnase purunemise ning nõlva varisemise. Nõlva varisemist võib pinnase tugevuse ja maapinna kalde kõrval mõjutada pinnasevee liikumine, staatiline ja dünaamiline lisakoormus. Nõlva purunemisega võib kaasneda külgnevate ehitiste purunemine ja seega oluline oht nii inimeludele kui ka materiaalsetele väärtustele. Seepärast on nõlva püsivuse tagamine olnud alati tõsine ja vastutusrikas inseneriprobleem. 9.2 Nõlvade liigid ja purunemisviisid Nõlvad võib jaotada looduslikeks ja tehisnõlvadeks. Looduslike nõlvade puhul on probleemiks nende püsivus seoses ehitustöödega nõlval ja selle vahetus läheduse...
prognoosimine eeldab veejuhtivuse suuruse teadmist. Filtratsioonimooduli määramiseks kasutatakse laboratoors eid teime, välikatseid vi empiirilisi seoseid teiste, lihtsamini määratavate pinnase omaduste näitarvude vahel. 9. Kapillaarnähud pinnases. Vee külmumine pinnases. Kapillaarsus on füüsikast tuntud vedaliku omadus tõusta peentes torudes vi piludes pindpinevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. Seda muidugi juhul kui vedelik märgab anuma seinu. Vastasel juhul veepind alaneb. Tõusu kõrguse määrab toru raadius (vi pilu laius), vedeliku pindpinevus ja tihedus ning märgamisnurk (joon. 3.7) ja on ümmarguse toru puhul väljendatav seosega kus Tson pindpinevus (N/m), r toru raadius (m), wvee tihedus (kg/m3), raskuskiirendus (9,81 m/s2) ja märgamisnurk. Arvestades, et vee pindpinevus on 0,073 N/m ja märgamisnurk puhta klaasi puhul 0, on kapillaartõusu kõrgus meetrites toru läbimõõdu puhul millimeetrites 0,03/d
Toitumine: Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eestkätt õhukese pinnakattega aladel. Väljavool: toimub merre Vettpidavad kivimid: lubjakivi, dolomiit, savi. Kihi paksus 10-200m. Veetase maapinnast 2-25m. Väljavool Kuradijärv, Valgejärv. Levik üle Eesti, Lõuna-Eestis on devoni kihtide all. Toitumine: sademetest, veekogudest (inversioon) 36. Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi samas tasandab seda. Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest (inversioon). Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud
Otsekiirgus – see on kiirgus, mis levib Osoon neelab päikeselt tuleva UV-kiirguse. Tahked osakesed satuvad õhku tuule toimel (õietolm, eosed). Vedelatest osakestest hõljub õhus päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb ainult siis kui paistab päike. Hajukiirgus – esineb kogu päeva jooksul ja isegi väikesi veepiisku, millest koosnevad pilved, udu. Õhuvahetus – kiirguse neeldumine tagajärjel soojeneb maa ja veepind. Siit levib soojus nii enne päikesetõusu või pärast päikese loojumist koidu- ja ehavalgusena. Selle kiirgusega on tihedalt seotud ka valgustus. Kui puuduks üles õhku kui ka maa ja vee sügavamatesse kihtidesse. Aluspinnalt kandub sooja õhku järgmiste protsesside teel : 1) molekulaarne päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainule need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus
Coriolisi jõud teineteist. Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral jääb madalama rõhuga ala vasakule. o Tsüklonis on keskel madalama rõhuga ala, madalrõhkkond täitub. o Antitsüklonis on keskel kõrgema rõhuga ala, kõrgrõhkkond hajub. o Ekmani hoovuseks nimetatakse puhast triivhoovust ookeanis, st sellist suuremastaabilist hoovust, mis tekib ainult tuule mõjul ja mille korral veepind jääb horisontaalseks. Eeldused: horisontaalse veepinna liikumist põhjustab ainult tuul, tiheduse erinevusest tingitud liikumisi vees ei ole, meri on sügav (vähemalt mõnisada meetrit), siis liigub kõige pindmine veekiht 45° paremale sellest suunast, kuhu puhub tuul (kõrvalekalde põhjuseks on Coriolisi jõud). Pindmine veekiht tõmbab liikuma järgmise veekihi, kiirus väheneb, suund jällegi paremale jne (Ekmani spiraal)
Liustike liikumiskiirus võib varieeruda suurtes piirides alates 0,25 mm/h kuni 1-2 m/h. Läänemere areng Läänemere areng algas viimase jääaja liustike taandumisega, mil liustikuserva ees kujunesid ulatuslikud jääpaisjärved, kust vesi suundus ookeani suunas. Pärast kohalike jääpaisjärvede ühinemist kujunes Läänemere nõos ja seda ümbritsevatel aladel magedaveeline Balti paisjärv, mis eksisteeris umbes 12 000-10 300 aastat tagasi. Järve veepind oli ookeanitasemest umbes 25 m kõrgem. Mandrijää taandumisel murdsid veevoolud kitsast maasillast läbi ja tungisid ookeani. Veetase alanes ja ookeaniveed tungisid järve, mistõttu kujunes soolakaveeline Joldiameri. See eksisteeris 10 300-9300 aastat tagasi. Umbes 9300 aastat tagasi eraldus ta maatõusu tõttu ookeanist. Seejärel kujunes Antsülusjärv, mis liustiku jätkuva sulamise ja jõgede sissevoolu tõttu oli esialgu tõusva veega , hiljem aga madalduv veekogu, mis umbes
Veeauru leidub atmosfääris alati suuremal või väiksemal määral, selle hulk sõltub aurustumisest. Hapnik esineb atmosfääris O2'e kujul, O3 on osoon, mida leidub praktiliselt kõikjal. Osoon on 20km kõrgemal. Osoon neelab päikeselt tuleva UV-kiirguse. Tahked osakesed satuvad õhku tuule toimel (õietolm, eosed). Vedelatest osakestest hõljub õhus väikesi veepiisku, millest koosnevad pilved, udu. Õhuvahetus kiirguse neeldumine tagajärjel soojeneb maa ja veepind. Siit levib soojus nii üles õhku kui ka maa ja vee sügavamatesse kihtidesse. Aluspinnalt kandub sooja õhku järgmiste protsesside teel : 1)molekulaarne soojusjuhtivus soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu, 2)konvektsiooni voolud tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem soojenenud õhk, muutub hõredamaks ja kergemaks ning tõuseb ülespoole. Kõrvalt voolab asemele külmemat õhku nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis
on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Pindpinevusnähtuse põhjustavad molekulaarjõud (nt: põhjus, miks vihmapiisk koos on). Hea nägemise korral võib paljude veest välja tõstetavate esemete korral märgata, kuidas veepind venib teatud määral asjadele järele. Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega (ladina keeles: adhaereo - kinni hoidma, küljes rippuma). Kohesioon ja adhesioon osalevad mitmetes huvitavates ja olulistes nähtustes: pindpinevus, vedelike voolamine torudes ja lahtistes voolusängides, tilkumine, märgumine, imbumine poorsetesse ja kiulistesse materjalidesse.
(Maa tiirleb ümber Päikese) Keha kiirus on alati suunatud mööda trajektoori puutuja sihti. Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pidevalt kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutumisena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumiste energia kandub). Meenutame, kuidas teisendada ühikuid. Peab mäletama, millised on põhiühikud ja oskama neile üle minna. Näiteks: 0,5mm= 1,2km= 3min= 0,12h= 1,5km/h= 36km/h= 34cm/min= Kordame 8. klassis õpitud eesliiteid: senti-, detsi-, milli-, kilo-, mega- jne. tähendusi ja nende kasutamist teisendamisel.
Hõljuvaid osakesi nim. ka aerosooliks. Seal on väiksed veepiisakesed, tahked osakesed, mis satuvad õhku täna sellele, et merepinnalt lainetusega kanduvad soolakristalli pritsmed õhku, satub põlemisega tuhka, vulkaanipursketega, tolmuga õhku, taimede jäänustest. Gaaside põhikomponendid: lämmastik (78,08%), hapnik (20,95%), argoon (0,93%). Ja teised gaasid (süsihappegaas, CO 2 (0,03%)). Õhuvahetus aluspinna ja atm õhu vahel: kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb maa ja veepind. Siit levib soojus nii üles õhku kui ka maa ja vee sügavamatesse kihtidesse. Aluspinnalt kandub sooja õhku järgmiste protsesside teel. 1 ) molekulaarne soojusjuhtivus: soojust antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga väike ning sel teel soojeneb aluspinna kohal väga õhuke kiht. 2) turbulentne õhu segunemine: turbulentsiks nim väiksemate õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist liikumist igas suunas
väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar 2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg) 3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2) 4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind) (m2) 5.auru eritootlikus - auru kogus kg-des, mis toodetakse katlas ühel ruutmeetril küttepinnalt 1h jooksul (kg/m2h) 6.kasutegur - auru tootmiseks kulutatud soojushulga suhe selleks küttekoldes ära põletatud kütusest eraldunud soojushulgaga (%) 13.Katelde liigitamine auru, rõhu ja tööpõhimõtte järgi.Rõhu järgi: 1.Madalarõhuline katel töörõhuga 1,5-2 MPa (abikatel) leektorukatlad. 2
Seda tasakaalustatud nullrõhunivood nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast sügavamale jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks. Põhjavesi ei moodusta mullas nähtavat nivood, vaid on tihedalt ühenduses sellest ülespoole jääva kapillaarveega. Põhjavesi võib üle minna kapillaarveeks ja rippuv kapillaarvesi tõsta põhjavee pinda. Kui kaevame maasse augu, mille põhi ulatub nullrõhust allapoole, on põhjavee pind nähtav. Sellisesse auku nõrgub vesi ja kui veepind augus enam ei tõuse, on hüdrostaatiline rõhk tasakaalustunud atmosfäärirõhuga. Augus olev veepind näitabki põhjavee sügavust. Kui gravitatsioonivesi on loikudena maapinnal, nimetatakse seda pinnaveeks. Kui gravitatsioonivesi on kogunenud piiratud ulatusega vettpidavale või raskesti vett läbilaskvale mullakihile ülevalpool põhjavee pinda nimetatakse seda ülaveeks. Ülavesi erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest
Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust...
b) väikeste proovikehade veejuhtivus ei pruugi kajastada pinnasemassiivi, kui terviku keskmist veejuhtivust. c) veejuhtivus võib olla anisotroopne, see tähendab erinev näiteks vertikaal- ja horisontaalsuunas. Seda on keerukas laboratoorsetes tingimustes määrata. Suurema usaldusväärsusega saab veejuhtivuse määrata välikatsega. Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter. Depressioonilehter on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus. Pumpamist teostatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni, see tähendab seni kuni püsiva väljapumbatava vee hulga juures (m3/tunnis) veetase puuraukudes jääb püsivaks. Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes saab vajalikud andmed veejuhtivuse määramiseks. Sobiva arvutusmeetodi
uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni meetod pinnasele meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), peentes torudes või piludes pindpidevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi uurimused savipinnase plastsusest ja saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. Kaalume parafineeritud Võimalik, kui vedelik märgab anuma seinu, vastasel korral veepind alaneb. pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kaasaegsele proovi, eelnevalt proovikeha enda. Saame 2-e kaalumise vahest parafiinikaalu. Tõusu kõrgus oleneb toru raadiusest või pilu laiusest, vedeliku pindpinevusest, pinnasemehaanikale pani aluse K.Terzaghi - pinnas ei ole lihtsalt osakeste Looduslike pinnaste mahumass vahemikus 1500 2100 kg/m3. Orgaanilist tihedusest ning märgamisnurgast
Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: 1. mulla soojusneelamise võimest 2. mulla soojusmahutavusest 3. mulla soojusjuhtivusest. Mulla soojusneelamise võimet iseloomustab albeedo, mis näitab mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. Albeedo: kuiv mustmuld 14%; niiske mustmuld 8...9%; valge liiv 40%; veepind 10%. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus, võrreldes teiste mulla komponentidega, on suur. Liivades 0,3...0,72; savides 0,24...0,83; turbas 0,15...0,91 cal/g. Mulla soojusjuhtivus all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. Õhk halb ja vesi hea soojusjuht.
EKVATORIAALSED PROTSESSID Ookeani ekvatoriaalpiirkonna iseärasused: Passaattuultel on ekvaatori lähedal konvergents, kuid Ekmani transpordil divergents (Ekman pumping): ekvaatorist põhja pool on transport põhja suunas ning lõuna pool lõuna suunas. Seetõttu ekvaatoril esineb apvelling ning soe pinnakiht on õhukene. Vaikse tuule piirkonnas tekib veepinnal idasuunaline vastuhoovus. Idast puhuvate tuulte tõttu on ookeanide idakallastel veepind madalam ning ja termokliin veepinnale lähemal. Passaatide ajalised muutused mõjutavad apvellingut ja pinnakihi temperatuuri ning seeläbi kliimat. Ekvaatoril f = 0 ning geostroofika ei kehti <2.20, kuid potentsiaalse pööriselisuse jaoks võib võtta y f . Tekivad pinnaalune 3D vastuhoovus ja ekvaatori poolt “haaratud” Kelvini ja Rossby lained . Ekvatoriaalne pinnaalune vastuhoovus
2 Maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub Maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liikumissuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes (keha) põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Seda nimetatakse Coriolise jõuks 3 tõusu- ja mõõnalaine teke – Kuu külgetõmbejõu mõjul Kuule lähimas ja diametraalselt selle vastas asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub (tõus), nende punktide vahemaad poolitava ning Maa ja Kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine (mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemise suunale vastupidiselt Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu. Telje kaldenurk erineb ristseisust 23 ½° võrra. Telje kaldenurk on sama (66 ½°) aastaringselt, st Maa pöörlemise telg säilitab alati
kraavi põhja 4.nõlva voolamine- selle tagajärjel muutub nõlva pinnas ebapüsivaks sügavamalt, kui eelmise def. liigi korral 5.nõlva libisemine- pinnas paigutub ümber mööda kõverpinda 6.turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid- see põhjustab kraavi sügavuse vähenemist ja põhjalangu ebaühtlasemaks muutumist 7.voolusängi kinnikasvamine taimestikuga- selle tagajärjel voolusängi läbilaskevõime halveneb, voolu kiirus väheneb ja veepind tõuseb. 8.setete ladestumine Tavaliselt esineb mitu deformatsiooniliiki koos ja põhjustavad üksteise teket. Kindlustatakse nõlvajalamid, nõlvapinnad ja põhi. Kindlustusviisid on: ·puitkindlustust- nõlvajalami kindlustamiseks hagupunutis, - laud- ja lattkindlustus ·kivikindlustust- kindlustatakse truupide ja sildade ümbrust, kiirvoolusid, astanguid ·raudbetoon kindlustust- kraavi põhja ja nõlvajalami kindlustamiseks
väga vähe. Sügisel veesammas seguneb ja kogu aeg tuleb toitaineid juurde. Magevesi voolab sisse, toitainete sisaldus tõuseb. Temperatuur on prod juures määrav. Olgugi et taimed fotosünteesivad väga nõrgalt, nad hingavad ka väga nõrgalt -> külmas vees võib FS olla väga intensiivne ja org aine ei lagundata ära. 9 Kevadel veepind soojeneb =>kevadine veeõitseng, mille tagajärjel toitainete varu hakkab kahanema, varasuveks on pealmises kihis toitained peaaegu 100% ära tarvitatud, eriti lämmastik. Kevadise õitsengu ajal fütoplanktoni rakkude arv kahekordistub ööpäevas. Zooplankton ei suuda kohe reageerida, mis ainult suurendab fütoplanktoni arengut. Alles nädala pärast toimub zooplanktoni õitseng. Suvel on väga lihtne kogu lämmastik ära kasutada, ülemisest kihist ammendatakse N,
b) väikeste proovikehade veejuhtivus ei pruugi kajastada pinnasemassiivi, kui terviku keskmist veejuhtivust. c) veejuhtivus võib olla anisotroopne, see tähendab erinev näiteks vertikaal- ja horisontaalsuunas. Seda on keerukas laboratoorsetes tingimustes määrata. Suurema usaldusväärsusega saab veejuhtivuse määrata välikatsega. Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter (joonis 3.3). 18 r1 r2 V a a tlu s k a e v Q V e e ala n - A lg n e v e e tas e d u sk a ev V e e tas e p ä ra st p u m p am is t
Liival on tunduvalt väiksem tahulise prisma, püramiidi ja plaadi kuju, osa sinakasvioletne ja ülemine Kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb temperatuurijuhtivus. Suurt mõju pinnase põhiteljed võivad olla korrapäratu orient. punane.Vikerkaar on seda kõrgem, mida eelkõige aluspind maa ja veepind. Siit levib temperatuuri ööpäevasele käigule avaldavad nii vert. kui horis. suundades. Kristallide madalamal horisondi kohal Päike asub. soojus edasi õhku ja maa ning vee taim ja lumikate. Taimja lumikate läbimisel märgatav osa valguskiirte Ebapäikesed sügavamatesse kihtidesse
mõjuvaid jõude. Tasakaalu korral vedelik seisab paigal, vedelikuosakesed on järelikult liikumatud ja neile mõjuvate jõudude resultant null. See on võimalik vaid siis, kui rõhk on sõltumatu suunast - veel üks tõestus Pascali seadusele. Rõhk raskusjõu väljas. Vedeliku omapäraks gaasidega võrreldes on pinna olemasolu. Meile harjumuspärane horisontaalne tasane pind kujuneb raskusjõu mõjul - vedeliku osakesed võtavad sellise asendi, kus neile mõjuvad jõud on tasakaalus. Kui veepind ei oleks horisontaalne, tekiks pinnal asuvatel osakestel "kaldpinna efekt" - raskusjõu pinnaga paralleelse komponendi mõjul hakkaks osakesed alla libisema; see 36 liikumine kestaks seni, kuni pind võtab horisontaalse asendi nii, et raskusjõud on pinnaga risti. Vedelik kaldpinnal Raskusjõud mõjub ka vedeliku sees
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
suured veetõusukatastroofid. Merepind tõuseb igal pool kiiremini kui möödunud sajanditel. On ennustatud, et järgmise 100 aasta jooksul tõuseb see 20-90 cm võrra, põhjuseks jää sulamine kasvuhooneefekti tõttu. Kliima soojenedes tõuseb ka merevee temperatuur. See kõik tekitab torme ja kõrgvett, üleujutusi rannikupiirkondades. Palju aastaid on murelapseks olnud näiteks Venezia. Selles rannikulinnas on kliimasoojenemise tõttu veepind tõusnud juba 8 cm ja kliimaeksperdid arvavad, et järgmise 50 aasta jooksul tõuseb see veel 20 cm. Soolase vee pealetung muudab soolaseks ka rannikulähedase põhjavee, see muutub joogikõlbmatuks. Inglismaa ranniku kohta arvatakse, et järgmise 50 aasta jooksul tõuseb merepind seal 30 cm võrra. Erosioon ja tormiveed söövad kaldaid, nii et need muutuvad ohtlikeks. Kliimamuutustel on olnud oma osa taimestiku ja loomariigi kujunemisel ning arengus. Kuna
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu. Allpool seda piirkonda on infraheli, ülalpool - ultraheli. Kuuldavat heli nimetatakse ka hääleks. Heli levib ainult elastses keskkonnas. Milline on elastne keskkond? Selline, kus elastsusjõud viivad tasakaaluasendist väljaviidud osakese sinna tagasi. Elastne keskkond 74 on näiteks veepind, aga ka vesi, tahkis, ka õhk . Absoluutselt mitteelastset keskkonda polegi. Kui panna elastse keskkonna mingi osake võnkuma, siis elastsusjõud panevad ka naaberosakesed võnkuma, need jälle oma naabrid ja nii hakkavad võnkumised levima. Heli levib nii pikilainena (gaas, vedelik, tahkis) kui ka ristilainena (tahkis). Heli kiirus oleneb keskkonnast mida tihedamalt molekulid paiknevad, seda tugevamalt on molekulid omavael seotud elastsusjõududega ja seda suurem on ka heli levimiskiirus.
Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus. Mõningate pindade peegeldustegur Pinnas Peegelduste Lumi Peegeldustegur gur Niiske muld, hall 0,09 Jää 0,50 liiv Vaba veepind 0,10 Paakunud 0,60 sõmerlumi Kuiv muld 0,14 Vana lumi 0,70 Kuiv hall liiv 0,18 Värske 0,82 helveslumi Kuiv valge liiv 0,40 Värske 0,88 küberlumi Kuigi ainult umbes 1% energiat läheb üle biomassi koostisse, ei kao ka ülejäänud 69% Maale jäävast
(voolujoonelisus loomadel, lineaalsed ja jagused lehelabad taimedel). Vee viskoossus on võrreldes paljude vedelikega väike: vesi on liikuv ja organismidel on selles kerge elada. Temperatuuri tõusuga vee viskoossus väheneb, soolsuse suurenemisega viskoossus tõuseb. 1.2. Pindpinevus (nii mage- kui merevees) sõltub temperatuurist ja soolsusest, on suhteliselt suur. Sellest vee füüsikaliselt omadusest tulenevalt on moodustunud veekogudes lisaelupaik - veepind. Veepinnale moodustub kile, mille põhjuseks on paralleelselt veepinnaga mõjuvad molekulidevahelised jõud. 1.3. Vee termilised ja optilised omadused Päikesekiirgusest tuleneb kaks mageveteökoloogia olulist aspekti. 1.3.1. keskkonna soojendamine. Võrreldes muld- ja õhkkeskkonnaga: veel palju suurem termostabiilsus, mis on soodus elu olemasoluks. 1.3.2. valguse kiirgus võimaldab roheliste taimede, sh. nii mikroskoopiliste
veidi lähemalt silmitsema. Kõige elavama rühma keskel seisis pikk kõrgi ilmega musketär, kelle kummaline riietus üldist tähelepanu äratas. Ta ei kandnud praegusel silmapilgul univormi, mis muide polnudki rangelt kohustuslik sel piiratud vabaduse, kuid ulatuslikuma sõltumatuse ajastul; ta kandis kulunud ning luitunud taevakarva sinist kuube ja selle peal kuldtikandiga kaunistatud suurepärast mõõgarihma, mis sätendas nagu veepind heleda päikese paistel. Pikk karmiinpunane sametmantel langes elegantselt ta õlgadelt, paljastades ainult eestpoolt hiilgavat mõõgarihma, mille küljes rippus hiiglaslik rapiir. See musketär oli just tulnud vahiteenistusest, ta kaebas nohu üle ja köhis aeg-ajalt afekteeritult. Seepärast olevatki ta mantli ümber võtnud, nagu ta ümberseisjatele kinnitas, ja sel ajal kui ta üleolevalt kõneles ja põlglikult vurre keerutas, imetleti vaimustatult tema