Miks on veetilgad kerakujulised? Iga saju järel võid näha, et lehtedele kogunenud tilgad on kerakujulised. Keral on kindel omadus: tema välispind on minimaalne. Vee molekulide jaoks on see oluline, sest nad tõmbuvad vastastikku tugevasti ning kerakujulisuse korral saavad nad olla üksteisele kõige lähemal. H O H Ka need molekulid, millest koosnevad Maa ja teised taevakehad, tõmbuvad vastastikku, kuid kaugeltki mitte nii tugevasti kui vee molekulid. Just selle tõmbumise tõttu ongi nad omandanud väiksema võimaliku kuju: Maa, Kuu, Päike ja teised taevakehad on kerakujulised.
Vee ringkäik looduses · Kõrgemale tõustes veeaur jahtub ja muutub veepiiskadeks, millest moodustuvad pilved. · Päike soojendab maad, kui ka vett. · Selle tagajärjel aurustub osa veest õhku.. Vee olekute muutumine · Ilma külmenedes muutuvad veepiisad suuremaks ja nendest saavad jääkristallid. Lumi · Veepiisad pilvedes muutuvad jääkristallideks ja sajavad maapinnale lumena. Jää · Kui õues ilm läheb külmaks hakkab veekogudel vesi · külmuma ja tekibki jää veekogudele.
Vikerkaar Referaat Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab päikesekiirte murdumine ja peegeldumine veepiiskadelt. Mõnikord võib vikerkaar tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika abil. Päikesevalgus läbib vihmapiisad ja peegeldub nende kaugematelt sisepindadelt tagasi päikese suunas. Kuna vihmapiiskadel on võime erineva lainepikkusega kiiri lahutada, näemegi me vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpi...
Füüsika ja taevas Iga päev näeme me taevas pilvi. Aga kas me ka teame, kuidas nad sinna tekivad ja miks nad alla ei kuku? Pilv on nagu udukogu, mis koosneb väikestest veepiiskadest. Veepiisad aga jõuavad sinna tänu Päikesele. Päike paneb veekogu aurama. Veepiisad võivad aurustada igast veekogust, nii märjast maast, järvest, kui porilombist. Aurustumise käigus tõuseb niiske õhk üles, sest niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Niiske õhu kondenseerumisel tekivad veepiisad. Üheks põhjuseks, miks pilved alla ei kuku, on see, et pilves olevad veepiisad on imepisikesed, 1000 korda väiksemad kui 1mm või veel väiksemad. Veepiiskade alla kukkudes tekib õhutakistus ehk õhk jääb allapool tee peale ette. Teiseks
enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm. Kiudpilved tulevad taevasse siis kui ilma hakkab muutuma. Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua. Uduvihma vihmapiisad on pisikesed ja nende langemissuunda ei saa määrata.
tsemendisegu, õlivärvid jne. Suspensioon Suspensioonid on ebapüsivad : aeglaselt toimub tahke aine sadenemine. Näiteks kohvi seismisel sadeneb nn. kohvipaks. Aerosool Aerosooli puhul on gaasilisse keskkonda pihustatud kas vedelikupiisku (udutüüp) või peenestatud tahket ainet (suitsutüüp). Aerosool Isegi puhas õhk kujutab endast aerosooli. Ühes kuupsentimeetris õhus on kümneid tuhandeid tolmukübemeid, lisaks veel veepiisad. Aerosool Aerosoolid argielus on : desodorandid, juukselakid, värvid jne. Väga kahjulikud on tööstuses aerosoolid : tsemenditolm, saepurutolm, kaevanduses söetolm jne. Aerosool Aerosoolid on ebapüsivad. (ebapüsivamad emulsioonidest ja suspensioonidest) Vaht Vahu puhul on gaas pihustunud vedelikus. Näiteks seebivaht ja vahukoor. Vaht Vahud on väga ebapüsivad. Kolloidlahused Kolloidlahustes esinevad osakesed on
Kuna gaas peab liikuma väga suurte kiirusega väikeses kurguses, sis siin on nähtud suur gaasi turbulentsvool. See turbulentsus murrab suure vedelikuvool hulk ja teeb teda uduks. Tolm, mida gaas sisaldab, kogutakse tilgude pinnal. Gaas mis lahkub kurgust, segatakse koos väikeste vedeliku tilkuga, siseneb laenevate sektsioonile, kus gaasi kiirus ja turbulentsus väheneb ja tilgad kogunevad suurematesse. scrubberi Scrubberi väljalaskeava juures vedelad veepiisad koos adsorbeeritud osakestega eraldatakse gaasi voolust. Joon. 4. Venturi Scrubber: kitsenev osa, väike kurgus, laendav osa Toimimisprobleemid: Peamine probleem kasutades sellist scrubberis on seotud abrasiivseinte kulumisega, mis tulenevad suure gaasi kiirusega, mis võivad ulatuda 430 km / h. Tahked osakesed või vedelad veepiisad, 7
kiudude vahelised Märguvad kanga alad. kiu vahelised alad. Kanga näidis Katse tulemus Cupro Cupro kangas hülgab vett, surudes kanga tüki korraks vee alla kangas kerkib taas pinnale ning kangale jäävad veepiisad, mis aegamisi siiski kangasse imbuvad. Aja möödudes(u.50 sek.) imab cupro kangas siiski niiskust ning märgub tervenisti. Selle kanga puhul märgusid kiudude vahelised alad.
lasta plekkidel jääda. Harilik mustus eraldub hästi pesemisel sampooniga. Esiteks loputa kergemini eemalduv mustus pinnalt või alusta leotuspesust, lisa ettenähtud kogus sampooni vette. Kõigepealt horisontaalsed pinnad (katus, esi- ja tagapeeglid), seejärel küljed ja lõpuks veljed. Loputa auto korralikult, et pesuvahend ei kuivaks auto pinnale ega rikuks värvi ja muid detaile. Kuivata auto lapiga, et veepiisad ei jätaks pinnale laike, kindlasti tuleks kuivatada ka ukse alumised pinnad ja lävekarbid. Veepiisad tekitavad päikesepaistel põletusi. Kuivata alati auto peale pesemist. Autode välispindade hooldus vahatamine Kuigi autovärvid on muutunud aina paremaks, tuleks autot korrapäraselt vahatada, sest see on parim värvipinna kaitse. Korralik vahatamine viimistleb auto pinna. Kasuta poleerimiseks kahte lappi, ühega pühid ära üleliigse vaha ja teisega poleerid
(2 p raskem küsimus ilma vastusevariantideta) 2001 Millal on Rakket esmakordselt küla ürikutes mainitud? (1 p) a) 1564.aastal b) 1251.aastal c) 1870.aastal Mida on kujutatud Rakke valla vapil? (4 p värvide nimetamise eest 1 p, rukkilille eest 1 p, veepiiskade eest 1 p ja kui keegi oskab veel täpsemalt kirjeldada (näiteks värvide asetsus jms), siis 1 p ka selle eest) Vapp on sinise ja valgega. Valgel taustal on sinine rukkilill ja sinisel taustal on valged veepiisad. Millal avas Rakke Hariduse Selts Rakke Koduloo muuseumi? (1 p) a) 28. detsembril 2000.a b) 13.juunil 1999.a c) 25.novembril 2002.a
Vihm ja pilved Kõik me oleme kokku puutunud vihmaga mis on meile nii rõõmu pakkunud kui ka vahest tuju halvemaks muutnud. · Aga kust need vihmapiisad ikka tulevad. Kohe teen teile selgeks. Iga päev näeme taevas pilvi, mis on nii erineval kõrgusel ja samas ka erinevat värvi. Pilv iseenesest koosneb mikroskoopilistest avadest mida inimese silm ei suuda ilma abivahendita eristada ja veest mis asub pilvede sees. Kuna need avakesed on väga väikesed, ei saa veepiisad sealt hästi välja. Selleks et hakkaks sadama, on vaja päikest mis suurendaks neid avakesi kuni vihma hakkaks sadama. · Seega saime juba teada kus see vesi asub, kuid kuidas see sinna sattub? Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on...
Veeaur tekib higistades, kuna ka loomades ja inimestes on väga palju vett. Veeauru on väljahingatavas õhus. VÄIKE VEERINGE Vee ringlemine maailmamere kohal on väike veeringe. Kuidas vee ringlemine toimub? Kõige rohkem vett aurub ookeanidest ja meredest. Õhku tõustes veeaur jahtub. Kõrgemates õhukihtides koguneb veeaur väikesteks piisakesteks. Piisad on kerged ja hõljuvad õhus. Alla nad ei lange. Väikesed veepiisad moodustavad kõrgel taevas pilvi. Kui õhk jahtub, tekib rohkem ja suuremaid veepiisku. Need ühinevad omavahel ja muutuvad lõpuks nii raskeks, et sajavad vihmana alla. Veeauruna liigub vesi üles pilvedesse ja sajab Nii jõuab vesi tagasi veekogudesse. vihmana alla tagasi. See ongi väike veeringe. SUUR VEERINGE
neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse komponente. Mida paksem on pilv, seda rohkem valgust temas neeldub ja seda tumedam ta paistab. Tumedana paistavad pilved ka mitmel muul põhjusel. Näiteks võib üks pilv sattuda teiste pilvede poolt tekitatud varju sisse või ühe pilve ülemise osa vari langeda tema alumisele osale. Tume pilv ei pea alati olema sajupilv.
Köögis leidub samamoodi väga palju soojusnähtusi. Ruumides toimub välisõhuga pidev soojusvahetus, ütleme, et kui väljas juhtub olema temperatuur madalam kui köögis siis samalajal kui keeta mingi vett on õhku läinud ohtrasti veeauru. Me teame et mida madalam on õhu temperatuur, seda vähem mahutab ta endasse veeauru. Nüüd kui akna läheduses köögis on külmem, siis mahub sinna õhku ka oluliselt vähem veeauru ning seejärel näemegi, et aknale on kondenseerunud veepiisad. Miks läheb vesi väga kiirelt veekeetija masinas keema? Nimelt asi on tingitud selles, et kui keeta vett anumas, kus gaasi(veeauru) ruumala ei saa suureneda, hakkab suurenema seal rõhk. Rõhu suurenemisel suureneb ka vee keemistemperatuur. Mida kõrgem on vee temperatuur seda kiiremini vesi läheb keema. Oletame, et me võtame külmkapist jääkuubiku ning asetame selle lauapeale. Mida me märkame 30 minuti pärast? Jääkuubik on hakanud sulama. Nimelt mis juhtub selles aines
triivikiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena. I = q*n*S*v Sõltub vabade laengukandjate arvust, kiirusest ja konsentratsioonist, juhtme ristlõikepindalast, laengukandja laengust. 4. Elektriliseks varjestamiseks nimetatakse mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Teleri antennikaabel 5. Äikesepilves toimuv: Maapinna lähedal soojenenud õhk hakkab kiiresti ülespoole tõusma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad ja jääkristallid hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on negatiivne, väiksematel aga positiivne. Väiksemad kergemad piisad tõusevad kõrgemale. Äikesepilve ülaosa positiivne ja alaosa negatiivne. Suurem osa välgulöökdest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 6. Piesoefektiks nimetatakse aineid, mis on suutelised polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel. Piesoelektriline pöördefekt esineb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul
Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima. Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng. Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on pilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. See mida me oma silmaga näeme on välk. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit
Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui selle äärtes. See käitub hiiglasuure tolmuimejana. Kuum õhk selle keskel pöörleb kiirusega üle 600 km/h, imedes enesesse kõike, mis jääb ta teele. Harilikult kaasneb trombiga ka äike. Trombi muudavad nähtavaks veepiisad, tolm jms kaasahaaratud aine. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 10-40 kilomeetrit tunnis. Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks. See võib kaasa võtta väikeseid elusolendeid, nagu kalu ja konnasid ning tõsta kõrgele õhku. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langevad nad
Maailmas kehtib energia jäävuse seadus, mis ütleb, et energia muundub ühest liigist teiseks või siirdub ühest süsteemist teise (näit Päikeselt Maale). Energia ei hävi ega kao. Selle seaduse objektiks on energia hulk - kvantiteet. Kuid sama oluline on energia kvaliteet ja seda iseloomustabki termin entroopia. Kui energia kvaliteet langeb, siis entroopia kasvab. Energia kvaliteeti iseloomustab energiat kandvate üksuste (näit. aatomid, molekulid, veepiisad, jms) paigutuse korrapära, organiseeritus või struktuuri keerukus. Kiirgusenergia kõrgemale kvaliteedile (madalamale entroopiale) vastab suurem võnkesagedus (lühem lainepikkus, madalam temperatuur). Temperatuuri tõustes mikroosakeste (elektronid, aatomid, molekulid) soojusliikumine intensiivistub, mille tagajärjel nende paiknemise korrapäratus suureneb ehk sünergeetilises keeles entroopia kasvab.
küllastusolekule lähedase vee- või piirituseauruga. Kolvi kiire allaliikumisega tekitatud rõhu vähenemise tõttu kolvi peal paisub aur kambris adiabaatiliselt, mille tagajärjel aur jahtub ja muutub üleküllastatuks. Üleküllastunud olek on ebapüsiv ja aur kondenseerub kergesti. Kondensatsioonituumadeks on ioonid, mida tekitab kambri tööruumis liikuv osake. Kui osake tungib kambrisse vahetult enne või kohe pärast auru paisumist, tekivad osakese teel veepiisad. Need veepiisad ongi kambrisse lendava osakese nähtavaks jäljeks. Seejärel viiakse kamber lähteolekusse tagasi ja puhastatakse elektrivälja abil ioonidest. Kambri mõõtmetest sõltuvalt kõigub kambri tööreziimi taastamiseks kuluv aeg mõnest sekundist mitmete minutiteni. Informatsioon, mida annavad osakeste jäljed Wilsoni kambris, on loendurite omast tunduvalt rikkalikum. Jälje pikkuse järgi saab määrata osakese energia, jälje ühe
võiks vastata, et kiskjatele nagu hunt on antud kihvad, millega nad on võimelised rebima looduses liha, kuid kits oma nüride hammastega suudab süüa ainult kergesti näritavat toitu nagu rohi ja taimed. Kõik need omadused on saadud tänu teatud juhuste kokkulangevusele. Samas on tänu sellele tekkinud kord, mis tagab, et kõigile loomadele jagub toitu ning kiskjate kätte langevad väetimad, kes ei suuda siin ilmas hakkama saada. Nii on ka äikese tekkega: alla sadavad veepiisad, muud sademed ja ka õhus olev tolm hõõrduvad üksteise vastu, mille tulemusel osakesed purunevad ja liituvad uuesti. Osakesed saavad elektrilaengu ning kui nendevaheline pinge kasvab kriitilise piirini, tekib välk. Vihmapiiskade ja tolmuosakeste vaheline hõõrdumine on juhuslik nähtus kuid, kui see on, siis tekivad muud juhuslikud sündmused, mille vahel on korrapära. Selline on looduse kord. Inimese kujunemisega ja arenemisega on inimene muutunud üheks mõjuvõimsamakas
2.2 Uurimuse tulemused I sai (toasoojas) II sai (külmkapis) IIIsai (päikese käes kinnises kilekotis) 1.päev Mõne tunniga oli Muutusi pole Kilekoti sisse seinte tunda saia peale on tekkinud kõvenemise märke veepiisad, sai pehme. 2.päev Sai on kivistunud. Sai on poole võrra Piiskade arv seintel kõvenenud. on suurenenud, sai jätkuvalt pehme. 3.päev Uusi muutusi ei ole. Sai on veel natuke Muutused jätkuvalt kõvenenud. samad. 4.päev Muutusi pole
läbiv vool suureneb järsult. Voolu suurenemine registreeritakse registreerimisseadme poolt. Laviin kustatutatakse anoodi ja katoodi vahelist pinget vähendades ja loendur võib uut osakest lugeda 2. Wilsoni kamber Hermeetiliselt suletav anum on täidetud küllastusolekule lähedase veeauruga, kolvi kiirel allaliikumisel aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina. Osakese jälge fotografeeritakse ja selle järgi arvutatakse laengut ja massi. 3. Mullikamber Kambris on ülekuumendatud vedelik, milles kiiresti liikuva osakese poolt tekitatud ioonidel moodustavad aurumullid tähistavad osakese teed. Saab jälgida osakeste muundumist ja tuumareaktsioone 4. Emulsioonimeetod Kihiline fotoemulsioon on laetud osakeste teel. Osakesed lõhuvad hõbebromiidi molekule, pärast
Kahe punkti vaheline pinge näitab,kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektväli tööd 1J, siis on pinge nende punktide vahel 1V. 1V/m on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont iga meetril ühe voldi võrra. |(äike-soojenenud õhk liigub kiiresti ülespoole, sest soe õhk on külmast kergem. Tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu.)|Aine nõrgendab elektrijõude ja ka elektrivälja. Peamiseks aine eletrilisi omadusi määravaks suuruseks on vabade laengukandjate arv. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise. Seda nim elektrilise induktsiooni nähtuseks. Tekkivaid laenguid nim indutseeritud laenguteks. Indut laengute elektrivli tasakaalustab juhile väljaspoolt mõjuva elektrivälja.
punktlaengu väljatugevuse valem E=F/q=kQq/(r2q)=k [Q/r2 ] ühik on njuutonit kulani kohta [ N/C] 11. ELEKRTIVÄLJA JÕUJOONED mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat 12. MIS PÕHJUSTAB ÄIKEST Kuuma suvepäeva pärastlõunal hakkab maapinna lähedal soojenenud õhk kiiresti ülespoole liikuma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on eelistatult negatiivne, väiksemate oma positiivne. Väiksemad ja kergemad piisad tõusevad kõrgemale, äikesepilve ülaosa on tavaliselt seepärast positiivne, alumine negatiivne. Suurem osa välgulöökidest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 13.Kui suur jõud mõjub vesinikuaatomis prootoni ja elektroni vahel. F=q1*q2/4Pii*r ruudus*0 ühik [ c ruudus / N * m ruudus ] r= 5,3 * 10 astmel -11 m q1 = 1
Kui piserdada aknaklaasile vett, jäävad tilgakesed sellele püsima. Siingi on tegemist elektronide toimega. Nimelt ei jaotu need veemolekulis täiesti ühtlaselt, vaid eelistavad hapnikuaatomi lähedust, tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul. Et ka aknaklaasi pind avaldab laengupolaarsust, kleepuvadki veepiisad sellele. Nimelt paigutuvad veemolekulid klaasi pinnal niimoodi, et nende negatiivsed poolused jäävad alati klaasi positiivselt laetud pinna poole. Põhjus on selles, et vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Veepiisk püsib klaasil ainult siis, kui ta on küllalt väike. Suuremad piisad langevad raskusjõu mõjul ala, sest viimane on veepiisast ja klaasi vahelisest tõmbejõust suurem. Põhimõtteliselt võiks ju vett kasutada ka liimainena. Pisikesi paberitükke õnnestub ajutiselt mingile
muutub suhteline niiskus ööpäeva jooksul. 47. Selgita, miks väga väikesed veest pilvetilgakesed aurustuvad isegi siis, kui suhteline niiskus on üle 100% 48. Kas tugev kiirguslik inversioon tekib tõenäolisemalt talveööl või suveööl. Põhjenda oma vastust. 49. Miks on meie laiustel maismaa kohal talvel põhiliselt kihtpilved ja suvel rünkpilved? 50. Kui külmkapist võtta välja karastusjook, siis selle pinnale kondenseeruvad veepiisad. Kas vedelik pudelis soojeneb, külmeneb või ei muutugi. MIKS?
maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30-kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
.................4 Hõbevesi ja kuningas Kyros. Kiriku ,,Püha vesi"................................................................................5 Hõbe teaduses, tehnikas ja olmes.........................................................................................................6 2 Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda Vesi on pilvedes veeauru, piiskade või jääkristallidena. Väikesed veepiisad saavad õhus tekkida vaid siis, kui on olemas kondensatsioonituumad. Jääkristallid on kondensatsioonikeskmed, mis struktuurilt sarnanevad hõbejodiidikristallidega. Tehisseadmed on tekitatud näiteks metsatulekahjudega võitlemisel. Hõbejodiidi pihustamisega pilvedesse võib aeglustuda ka raheterade kasvu. Sel kombel saab ära hoida rahekahjustusi.
9)Termodünaamika II seadus? Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale kehale ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades. Selleks, et soojuks läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd Näiteks: külmkapp. 10)3 näidet pindpinevus nähtuste kohta? [* ]Putukad, täpsemalt vesijookslased püsivad vee pinnal [*]Kirjaklamber jääb külmas puhtas vees veepinnale. [*]Vihma käes jopele langenud veepiisad moodustavad veetilgad, kuid ei imendu tekstiilikihtide vahele. 11)Millist jõudnud nimetatakse pindpinevus jõuks+ valem? Vedelike pindpinevus on nähtus, mis esineb vedelike kokkupuute pinnal gaasidega. F= l [F=pindpinevus, (sigma)=pindpinevustegur N/m, l=vedeliku pinna piirjoone pikkus m) 12)Mis on märgamine, mittemärgamine + joonis. Märgamine ja mitte-märgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal.
Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30- kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C. Pilve alumist osa ja selle
Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...60- kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C. Pilve alumist osa ja selle all
Sama, mis udu aga kujunevad kõrgemal. Pilvede tekkimiseks vajalikku veeauru tihenemist kutsuvad esile õhuadiabaatiline jahtumine tõusmisel. Pilved tekivad eelkõige tõusvates õhuvooludes. Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ligikaudseks alumiseks piiriks pilvadel. Nullnivoo tase, kus õhutemp on 0oC. Kondensatsiooni ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisad. Allajahtunud veepiisad pole veel jäätunud Jäänõeltenivoo sel tasandil kujunevad tahked kondensatsiooniproduktid. Temp u. -12oC Konvektsioonivoo tase, kuhu ulatuvad tõusvad õhuvoolud. See on ühtlasi ka konvektsioonipilve ülemiseks piiriks. Pilet. Pinnase albeedo, kiirgus, sademete tekkimine, sademete liigitamine, sademete tähised. Relatiivne niiskus. Kuidas mõõta õhutemperatuuri? Albeedo - pinnase peegeldumisvõime. Arv, mis näitab kui suure osa moodustab tagasi
eemaldamiseks kasuta sobivat keemiat või keemia puudumisel lasta plekkidel jääda. Harilik mustus eraldub hästi pesemisel sampooniga. Esiteks loputa kergemini eemalduv mustus pinnalt või alusta leotuspesust, lisa ettenähtud kogus sampooni vette. Kõigepealt horisontaalsed pinnad (katus, esi- ja tagapeeglid), seejärel küljed ja lõpuks veljed. Loputa auto korralikult, et pesuvahend ei kuivaks auto pinnale ega rikuks värvi ja muid detaile. Kuivata auto lapiga, et veepiisad ei jätaks pinnale laike, kindlasti tuleks kuivatada ka ukse alumised pinnad ja lävekarbid. Veepiisad tekitavad päikesepaistel põletusi. Kuivata alati auto peale pesemist. Autode välispindade hooldus vahatamine Kuigi autovärvid on muutunud aina paremaks, tuleks autot korrapäraselt vahatada, sest see on parim värvipinna kaitse. Korralik vahatamine viimistleb auto pinna. Kasuta poleerimiseks kahte lappi, ühega pühid ära üleliigse vaha ja teisega poleerid.
Troposfääri iseloomustab õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas. Kui õhutemperatuur langeb 0.65 kraadi 100 m kohta, see iseloomustab niiske õhu temperatuuri muutust, Puhtas ja kuivas õhus langeb 1 kraad 100 m kohta. Päikese soojendab maapinda, mille tõttu õhukihid soojenevad ja tõusevad üles, tekitades vertikaalseid õhuvoole, mille tõttu omakorda segunevad õhumassid. Õhumasside segunemise tõttu tekivad õhus vee faasimuutused, veeaur veeldub veepiiskadeks (kondensatsioon), veepiisad võivad ka külmuda (tahkuda). Mõnikord muutub veeaur kohe tahkeks, ilma et läbiks kondenseerumise faasi (sublimatsioon). Kondenseerumise, tahkumise ja sublimatsiooni tulemusena tekivad pilved. Samal ajal võib ka toimuda horisontaalsuunaline õhumasside liikumine, mida nimetatakse advektsiooniks. Tropsfääris esinevad omamoodi "õhujõed", mida nimetatakse jugavooludeks, milles tuulekiirus on vahemikus 30 m/s kuni 220 m/s. Troposfääris on valdavaks läänetuuled.
häirida ruumis viibivaid inimesi. Mustust võib liigitada: · Keemilise koostise järgi · Orgaaniline mustus · Pinnale kinnistuv mustus · Koostis mustus · Veeslahustuv mustus KEEMILISE KOOSTISEGA MUSTUS Mineraalne mustus-liiv, pori, paberitükid, kilejäätmed, vedelikud, puidukillud jmt ORGAANILINE MUSTUS Mikroorganismid, bakterid, mikroseened, rasvained, veri jmt PINNALE KINNISTUV MUSTUS Lahtine mustus-praht, liiv, tolm, veepiisad, lumelörts jmt kuiv või märg lahtine mustus. Kinnitunud mustus-pori, rasv vmt, mis on küll pinnal kinni, kuid ei ole tunginud pinna sisse. Sööbinud mustus-võib reageerida pinnakattematerjaliga, veesätted, lubi, rooste, katlakivi, vaha, muud erineva koostisega plekid. MUSTUSE ESINEMISVORMID 1. Praht on käsitsi eemaldatav mustus nagu paberitükid ja kuivanud taimelehed. 2. Lahtine mustus 3. Plekid on väikesel pindalal (alla 4dm2) kuivanud või veidi niiske mustus, mis on
(ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all 30°C, ülal 0°C tropo- 0-8 km(poolus) Õhk, O2 sfäär 0-11km (Eesti) veepiisad, pilved, sademed, tolm, udu, suits, sudu 0-18 km (ekv.) linnade kohal saasteained kuni 3 km kõrguseni; Maapind ja mäed, veekogud ja liustikud; helikopterid ja lennukid; Vaheldub ja vahetub soe ja külm õhk (looduvööndid ja kliima)
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Äike ja staatiline elekter Referaat Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme te...
2 Reeglid 3.1 Reeglid väljakul Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7 meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast. Jää peab olema: • väga sile • “õrna jääkristallidest kattega pinnas” – väiksed jäätunud veepiisad, mis vähendavad hõõrdumist jää ja kivi vahel sobiva temperatuuriga Häid jäätingimusi on kergem tagada väljakutel ja areenidel, mida kasutatakse eksklusiivselt curlingu jaoks. 3.2 Reeglid varustuses Jääkeegli kivi on 19,1 kg kaaluv graniidist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega kivi, millele on kinnitatud käepide. Igal mängijal on soovitav curlingu mängimiseks omada oma harja ning erivarustusega jalanõusid.
Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei tohi. Torm Äike Välk Rahe Tornaado ehk tromb Tornaado e. tromb - rünksajupilvest allarippuv, enamasti kõvera pöörlemisteljega tugev suhteliselt püsiv õhukeeris. Harilikult kaasneb trombiga äike. Trombi muudavad nähtavaks (maa- või veepinnani ulatuva lontja moodustisena) veepiisad, tolm jms. kaasahaaratud aines. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 3-11 m/s (10-40 km/h). Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks. Tornaado on vingerdav kiiresti pöörleva õhu lehter, mis laskub pilve aluselt maapinnani. Tornaado keskmes on madala õhurõhuga keeris
maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi silib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjrgus 100 000 kulonit! Phjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse vib koguneda mrkimisvrselt suur elektrilaeng. Sltuvalt pilve suurusest tekib vlk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri krgusel maapinnast, kus valitseb 20...30-kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, krgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda vib vaadelda hiigelsuure
hõljuvad emulgaatoriga kaetud bittumenipiisad Plastmasside omadused Puudused - suur roomavus; kõrge temp. paisumise koefitsent; · Pöördemulsioonid - dispersiooni keskkonnaks madal termiline püsivus; kiire vananemine ehk madal bituumen ja selles hõljuvad veepiisad pikaealisus, valguse, temp. ja gaasi mõjul omadused halvenevad; põlevus. Eelised - võimalik saada mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus jne); toormaterjalide
kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30-kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C
ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3. Tahketest ja vedelad osakestest sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed veepiisad, mida leidub kõikjal. Tahked osakesed (merepinnalt nt), põlemine (tuhk, tahm), taimede jäänused (taimede kuivamiselt tekib tolmu). Tõustes maapinnalt kõrgemale läheb rõhk järjest väiksemaks. Vastavalt sellele läheb väiksemaks ka atmosfääri tihedus. Põhiosa atmosfäärist on maalähedastes õhukihtides, kõrgemates on seda ainet vähe. Kuni 10 km kõrgusel maapinnast on 70% atmosfääri kogumassist. Kogumassiks peetakse 5,3 x 10 18 kg. Kuni 36km kõrguseni on 99%
· pind sile, kuiv, veidi läikiv, ilma hallika kirmeta, laikudeta, mullikesteta · värvus helepruunist tumepruunini ( va. Valge sokolaad) · maitse ja lõhn selgelt väljenduv, antud tootele iseloomulik · konsistents kõva, murdekoht tuhm, ühtlase struktuuriga Vigadeks peetakse hallikat kirmet mis võib tekkida ebaõigel säilitamisel · suhkruhallus järskude temperatuurikõikumiste korral või suure õhuniiskuse korral sokolaadi pinnale moodustuvad väikesed veepiisad, milles lahustub suhkur. vee aurumisel jäävad järele suhkrukristallid, mis moodustavad hallika kirme · rasvahallus- liiga kõrgel temperatuuril säilitamisel tekivad väikesed rasvatilgakesed, mis ruumi jahenedes moodustavad hallika kirme Veel on vigadeks kibe, läppunud maitse, lõhn ja nakatumine kahjuritest. Säilitamiseks sobilik temperatuur 18...20°C. KOMPVEKID Laialdase sortimendiga kondiitritoodete rühm, mida valmistatakse erineva koostisega kompvekimassist.
(K.Eerme 1996) 3 Väävli ja lämmastiku depositsioon Hapestavad väävli-ja lämmastikuühendid eralduvad õhust kas märg - või kuivdepositsioonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha sademetega. Eriti hügroskoopne on vääveldioksiid - veega kokku puutudes lahustub ta selles kergesti. Võib toimuda ka vastupidi, et veepiisad hakkavad kondenseeruma väikeste väävelhappe kübemete ümber. Selliselt tekkivad osakesed moodustavad nn. sulfaadiaerosoole, mis osalevad samuti kasvuhooneefektis. Aerosooli osakesed toimivad vee kondensatsioonituumadena õhus, soodustades niiviisi pilvede moodustumist ja muutes kliimat jahedamaks. Väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhus ka kuivalt, fotokeemiliselt hapenduda (oksüdeeruda) gaasiliseks väävel- ja lämmastikhappeks. Järelikult tekitavad need
Ehitamise alal ei kaitsta materjale ja konstruktsioone sademete eest. · Kasutatakse ruumides palju vett pesemine, toiduvalmistamine, lillede kastmine, akvaariumid jms. · Ei mõisteta hoonete pidava hoolduse vajalikkust. Neid kasutatakse seni, kuni vajavad suurt remonti. · On nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele suured. 10. NIISKUSE LIIKUMINE. Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Seepärast on oluline määrata kindlaks, missugune niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskuse hulga korral on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega,
Soe veeaururikas õhk on kerge ja hakkab maapinna kohalt tõusma.Tõustes õhk jahtub,sest kõrgemal on külmem. Pilvede tekkimiseks peab õhk jahtuma nii palju,et selles olev veeaur enam õhku ei mahu ja tiheneb veepiisakesteks ehk kondenseerub. Tillukestest veepiisakestest ja miinuskraadide puhul tekkinud jääkristallidest moodustuvadki pilved,mis kasvavad suuremaks nii kaua,kui kestab jahtumine.(1,lk 45) Sademed Pilves toimub väikeste pilvepiisakeste pidev sagimine. Veepiisad ja jääkristallid on seal nii väiksed ja kerged,et justkui ripuvad õhus. Sellepärast ei toogi iga pilv sadu. Sadama hakkab siis,kui piisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskes,et enam õhus ei püsi. Maapinnale langevat vihma,lund,lörtsi ja rahet nimetatakse sademeteks. Eesti asub niisuguse koha peal,kus alatasa kohtuvad põhjamaalt siia jõudnud külm ja lõuna poolt saabunud soe õhk. Külm ja tihe õhk sunnib sooja ja veeaururikka õhu tõusama
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos: T/T1= (P/P1)0,288 T/T1- lõpp ja algtemperatuuri absoluutse skaala järgi ...
Üldjoontes võib öelda, et teooria kattuv suurel määral katsete tulemustega. Mõningad erinevused võisid olla tingitud katse läbiviimisest vaid mõne kiuga või kanga töötlusest. Märgavuskatse tulemused Teooria kohaselt peaks polüesterkiu niiskusimamisvõime olema kõigist sünteeskiududest halvim, vette asetades märguvad kangad koheselt aga teise polüesterkiust kanga puhul võib märgata et kangas siiski hülgab vett, kanga pinnale tekivad veepiisad. Modakrüüli hügroskoopsus peaks olema väga madal aga meie tehtud katses märgus kangas hetkega. Akrüülkiust lõng püsib vette asetades algselt vee peal kuid imab siiski niiskust. Lõngajupis on siiski keermete vahel piisavalt palju õhku, et mitte veeanuma põhja vajuda. Polüamiid peaks teooria kohaselt vette asetsedes koheselt märguma ning seda tõestas ka meie läbiviidud katse Märgusid kõik kiudude vahelised alad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
