Puurmani Gümnaasium Elu allpool veepiiri Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine................................
Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, kuid jääb vee alla kõrgvee ajal. Kolmanda taseme moodustab rannalähedane niit ülalpool kõrgveepiiri. Sinna merevesi ei ulatu, kuid tuule, soolapritsmete jm. kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. 1) TAIMED Tüüpilised rannaniidutaimed, keda karjatamine soosib, on näiteks: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga,
· Lehed kuni 5 m pikkused ja 2 m laiused · Vili on kookospähkel · Õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud · Levinud peaaegu kogu troopikas. KOOKOSPALMI KASVATAMINE · Väga soojanõudlik taim · Võib kasvada veepiiri ääres, ei saa kasvada ilma sagedase niisutamiseta. · Põua puhul uued lehed ei avane ja vanad lehed kuivad ära. · Kookospähklite koristamine ei ole
veeringest Mis mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur Õhurõhk Veeauru rõhk Päikesekiirgus Tuule kiirus Aluspinna iseloom Veekvaliteet (soolsus) Kuidas saab aurumist määrata? Aurumise kaudne mõõtmine- spetsiaalsed aurumismõõturid Veebilansi meetod Empiirilised valemid (Daltoni seadus) Energiabilansi meetod Daltoni seadus Sellega kirjeldadakse aurumise intensiivsust E= (e-e)(a+b*v), kus E- aurumise kiirus, e- küllastav veeaururõhk veepiiri temp, e- õhu tegelik aururõhk, a,b,c- empiirilised koefitsendid, v- tuule kiirus(km/h) Kasutatud materjal file:///C:/Documents%20and %20Settings/Birgit/Local%20Settings/Temporary %20Internet %20Files/Content.IE5/G6R3MTCD/4_Aurumine %5B1%5D.ppt#256,1, Aurumine http://www.msi.ttu.ee/~elken/Hmfkon3.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Aurumine Pildid : http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.ht ml
kaasnevatest koletutest üleujutustest ja hiiglaslikest jäämägedest, mis siis iga nurga peal passivad, et kellestki üle libiseda. Teise ümberlükkena võikski välja tuua fakti, et maailm pole kõikal ühesugune. Ida- ja Lääneartika võib ju kergelt soojeneda, kuid samal ajal on Artika keskosa külmemaks muutumas. Lisaks sellele on Gröönimaa ning Antartika jääkihtide paksus hetkel kasvamas ja Inda rannikul pole veepiiri tõusu täheldatud. Mõelda vaid, tuhat aastat tagasi harisid viikingid Gröönimaal põldu. Siinkohal küsiks Kas kõik mäletavad põhikooli päevil õpitud atmosfääri koostise graafikut? Niisiis - Väidetavalt on kõige tõsisem kliima soojenemise põhjustaja CO2. Atmosfääris on CO2te koos teiste kasvuhoonegaasidega umbes 3%. 96% sellest on veeaur, lisaks veel teised gaasid. Seega jääb statistikute jutu järgi CO2ele umbes 0.035%. Tõsi,
pindasid. Bref Tornado 5% mitteioonseid Eemaldab Põhjustab pindaktiivseid mustuse ja söövitust, ärritab aineid, katioonsed katlakivi nii vee hingamiselundeid, ained, lõhnaained ja all kui ülalpool mürgised aurud, desinfitseerivad veepiiri, ärritab ka nahka. koostisosad. lastelukuga kork.
mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. Liigiline koosseis eelmise tasemega
Esimesed jäälõhkujad · Esimene arktiline jäämurdja oli Jermak ning loodi Stepan Makarovi poolt 1899. aastal Inglismaal · Põhidisain oli võetud Pilotilt · Kasutuses oli 1899-1911 20. sajand · 1940dest aastatest hakati kasutama diisel-elektri mootoreid · Laevakere kahe kordne · Laevad jagatakse klassidesse, põhinedes jää paksusele, mida on võimalik katki teha · Modernsetel jäälõhkujatel on sõukruvid nii ees kui taga, veeballast, augud allpool veepiiri, millest lastakse välja õhumulle ning kasutavad asimuutkäiturit. USA · 1941. aastal hakkas USA tootma Wind klass jäälõhkujaid, mis olid laiad, lühikesed ning ümara põhjaga · Sellised omadused olid standardiks kui 1990 · Suutsid lõhkuda kuni 4 m paksust jääd · Kokku toodetud 8 laeva Venemaa · Venemaal on kokku olnud 86 jäälõhkujat, millest praeguseks on veel kasutuses 56 · Enamik jäälõhkujatest on üle 25 aasta vanad
Hoiduda käte ja õlgade vibutamisest üles-alla. Alustada natukene väiksema amplituudiga teravamate jalalöökidega nig liigu edasi jõulisemate ja tugevamatega lõpus. Kontrollida jalalöökide tempot topeltlöökide arvuga ja sooritada viimased jalalöögid maksimaalse impulsiga. ( R. Haljand 2007: 150) 9 Väljumistõmmete alguse asendi nõuanded: Kere ja puusad vahetult veepiiri all, pea käte vahel Jalad delfiinilöögi algasendis, põlvedest veidi kõverdatud. Käed ette sirutatud. ( R. Haljand 2007: 150) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Esimese väljumistõmbe algus ajasta delfiinitaolise jalalöögi algusega. Tunnetada kere õiget sügavust esimese väljumistõmbe alustamiseks- peab selle lõpuks jõudma pinnale. Venitada ja sirutada teist kätt samaaegselt ette, et haarata ka jõudude ülekanne
ise maadeavastajaks. Inimesi paelub uudishimu avastada uusi asju ja kohti. Need võivad asuda sinu kodumetsas või hoopiski teiselpool maakera. Inimesed lähevad maad avastama kõik võimalike transpordi vahenditega. Selleks võib olla väike kanuu või suur reisilennuk. Esialgu läksid inimesed maad avastama, kuna oli vaja kaupa, mida endal saada polnud. Nendeks olid vürtsid ja väärismetallid. Kuna keegi polnud maad avastamas käinud ei osanud ka keegi öelda, mis ootab neid kaugel veepiiri taga. Räägiti õudusjutte koletistest ja muudest hirmu tekitavatest monstrumitest. See piiras esialgu inimeste soovi minna kuhugi, kus ükski hing veel käinud polnud. Üks tuntuimaid maadeavastajaid on Christoph Kolumbus. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa on kerakujuline ja selle tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes.
Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus 1828 m üle merepinna, kuni pursked taandasid selle mitmeks väikeseks koonuseks ja pinnavormiks, mis üle veepiiri ulatusid ja koos vulkaanilise saare moodustasid. 1883. aastaks oli selle maksimaalne kõrgus üle merepinna 813 meetrit. Krakatau on tegevvulkaan, mis asub Indoneesias. Vulkaani täpne asukoht on saar Sunda väinas, selle saare kogupindala on 10,7 km2 . 1883. Suur plahvatus registreeriti 20. mail ja 19. juunil oli veel purskeid kuid ükski neist ei olnud võrreldav sellega mis järgnes, 26. augustil kell ~ 13:00 hakkas vulkaanist tulema rida järjest tugevnevaid purskeid, millest üks paiskas
rannikuvetes, 6-15 meetri sügavusel · Eesti vetes on kõige sagedasem põisadru Rannikutaimed Astelapaju · Põhjalahe saarte tuntuim taim · Oksad okkalised ja teravad · Valgusnõudlik · Kasvab kuival pinnasel · Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini Liiv-vareskaer · Kasvab kuni 1m kõrguseks · Õisik 30cm pikkune · Pikad kitsad lehed · Roomav risoom takistab liiva liikumist mererannal ja luidetel Merikapsas · Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette · 1m kõrgune põõsakujuline taim · Lehtedes palju B- vitamiini · Noori võsusid kasutatakse toiduks Merihumur · Madal taim · Paksude lehtedega · Talub soolsust ja kuivsust Lõpp!
viimase kahe sajandi vältel. Rusukaldal kasvab unikaalne pangamets. Virumaa rand on enamasti klibuline, vaid üksikutel lõikudel domineerib jämedateraline liiv. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel saavutab ta maksimumi - 55,6 m. Panga ja veepiiri vahele jääb Eesti kõrgeim, 26 meetrine Valaste juga. Toila orupark Park asub Pühajõe orus ja laiub 105 hektraril. Selle vanimaks osaks võib pidada üle 200 aasta vanust Nõmme männikut jõe vasakul kaldal. Park on ainulaadne oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku kujunduse ja suure
kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn. 2) liivarandade taimekooslused - oosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid. Esimeseks püsivaks, liiva kinnistavaks koosluseks kõigil Eesti liivarandadel on merihumuri - liiv-vareskaera kooslus, mille analoogiks Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal on rand- luidekaera kooslus. Üleminekuliseks sisemaaluidetele on liiv-vareskaera - luide-aruheina kooslus. Liivarandadel kasvavad ka kauni välimusega kaitstavad taimeliigid rand-ogaputk ja
5 Paljassaare poolsaare ümbrus on soodne koht sukeldumiseks. Poolsaare ümbruses on läbi aegade toimunud aktiivne laevaliiklus. Ning praktiliselt iga sukeldusega satub mône huvitava objekti otsa. Sageli vôib see aga olla mürsk. Harvem aga mône laeva vrakk. Väike-Paljassaare ida kalda lähedusse on uputatud vôi uppunud hulganisti laevu. Seda vôib näha ka juuresolevalt kaardilt ning igaüks vôib üle veepinna ulatuvaid vrakke näha ka oma silmaga. Paljud jäävad aga allapoole veepiiri. Juurdepääs poolsaare tippudele vôib olla raskendatud, kuna teed vôivad osutuda pôhjatuteks mudaaukudeks vôi osutuvad augud liig suurteks. Jeep oleks sellises kohas sôitmiseks tungivalt soovitatav. · . Site 1 asub vrakk, millest on pinnalt näha vööri osa, mis paistab viltuse postina üle veepinna. Vesi on madal. Sügavus on vaid 4m. · Site 2 on veealuse maastiku poolest huvitav. Kuid sealt vôib leiduda ka suuri kahurimürske
«Vee alandamise kahjulikku mõju on raske hinnata, kui me ei leia näiteks surnud kalu või muid nähtavaid tagajärgi,» nentis Rakko. «Aga praegu võivad käivituda protsessid, mis annavad tagajärgi võibolla järgmisel aastal või hiljem.» Siiski märkis Rakko, et Saadjärve idakaldal on juba jäänud kuivale rohevetikad järvepallid, mis kuuluvad haruldustena kolmandasse kaitsekategooriasse. Käegakatsutav oht on vähkidele, kelle veepiiri lähedased urud võivad talvel läbi külmuda. Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott lisas, et Saadjärve alanemine suurendab automaatselt toitesoolade kontsentratsiooni. See omakorda kasvatab suviste veeõitsengute riski ja ähvardab kalu hapnikupuudusega. Vooremaa Looduskeskuse juhataja Tarmo Raudsepp ütles, et ajutine pais jäeti ehitamata, sest Saadjärve tase on püsinud tänavu päris kõrge ning võis aimata ohtu
ruutkilomeetril 3,3 miljonit prügitükki. Prügisaar ulatub 30 meetri sügavusele. Idapoolse prügila pindala on teadlaste arvutuste kohaselt USA Texase osariigi või siis Prantsusmaa pindalaga võrreldav. (4) Terve prügisupi pindala on aga oluliselt suurem. Nimelt ületades kaks korda Ameerika ühendriikide pindala. Prügisaar on küll suure pindala, kuid sellegipoolest pole see näha satelliidilt. Sodi on poolläbipaistev ning hulbib suuremalt jaolt allpool veepiiri. Seetõttu on seda võimalik näha vaid laevadelt. (9) Tekkepõhjused 80 protsenti ookeanis hulpivast prügist on kaldalt pääsenu ookeani, ülejäänud aga laevadelt ja naftaplatvormidelt. (3) Suurim põhjus prügisodi tekkimisest on plastmaterjalist asjade tootmine, millest kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest osast küll suurem osa vajub põhja, kuid ülejäänud jääb lainetesse hulpima. Tänu sellele jõuab mass millalgi Vaikse ookeani prügisaartesse. (1)
Ta kuulub pruunvetikate klassi. On Eesti suurim vetikas, võib kasvada kuni 75cm pikkuseks. Põisadru kasvab peamiselt rannikualadel. Vetikas on nime saanud põite järgi, mis aitavad tal vees püsti seista. Veekogu põhja ja veeobjektidele kinnitub ta kinnitusketta abil. Põisadrut kasutatakse peamiselt väetisena. Levinuimad rannikul Õistaimedest on Eesti rannikualale tuntuimad meriheina perekonna liigid. Ka merikapsas ja merihumur. Merikapsas: Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette 1m kõrgune põõsakujuline taim Lehtedes palju B-vitamiini Noori võsusid kasutatakse toiduks Merihumur Madal taim Paksude lehtedega Talub soolsust ja kuivsust Molluskid Balti lamekarp Söödav rannakarp Balti lamekarp Balti lamekarp on üsna väike mollusk. Enamik neist ei kasva läbimõõdult suuremaks kui 3,5 cm. Selle karbi koda on valge või roosakas. Kes on
asetleidnud katastroofilised üleujutused, mil veetase tõusis vastavalt 4,24 ja 3,64 m. Tavaliselt kõigub veetase 0,5 m piires. Kevaditi on veetase Läänemeres tükk aega madal. Kauakestev kevadine madalveeperiood ja talvine jäätumine takistavad mitmeaastaste taimede kasvu rannapiirkonnas umbes pool meetrit keskmise veetaseme joonest kõrgemal ja madalamal. See on üheaastaste vetikate kasvupaik. Mõnedes piirkondades, eeskätt Läänemere põhjaosa rannakaljudel, täheldatakse varakevadel veepiiri lähedal lühiealiste üheaastaste rohevetikaliikide asendumist varasuviste ning neile järgnevate suviste liikidega. Veetaseme pikiemaajaline madalseis võib põhjustada nende hävimise. Rannalähedastes piirkondades avaldab taimkattele suurt mõju lainetus. Laineid tekitab tuul, nende kõrgus oleneb tuulele avatud veevälja ulatusest. Läänemere lained on suhteliselt väikesed, eriti lahtedes. Kõige suurem on lainetus Läänemere
Björkman, kes omab Lähis-idas samasuguseid parvlaevu, hakkas pärast Estonia juhtumit asja uurima et ära hoida samasuguseid õnnetusi oma laevadega. ,,Leidsime peagi, et lõpparuandes on stabiilsusarvutused täiesti väärad, autotekist allpool on veekindel kere, mille neljateistkümnele sektsioonile normaalses olekus ujuv laev toetub. Seal on kaheksateist tuhat kuupmeetrit kinnisesse ruumi suletud õhku, mis hoiaks laeva veepinnal." See kõik viitab aga asjaolule, et allpool veepiiri olnud laevakere ei olnud terve selles oli auk, mille kaudu vesi laeva sisemusse jõudis. Auk seletaks väga palju kahtlaseid asjaolusid. Miks teadsid alumiste tekkide inimesed üles joosta enne, kui laev kõvasti kalduma hakkas. Miks valitsuse kontrolli all olev Rockwater'i sukeldumismeeskond ei filminud 70 tunni jooksul kordagi laeva tüürpoordi poolset osa. Miks ei tahetud uppunuid välja tuua ja miks tegutseti lausa agressiivselt vastu igasugustele sõltumatutele vrakiuuringutele
väiksemad ning väikese valglaga ja veevaesed, kuid suhteliselt suure põhjaveelise toitumise tõttu ei jää Elva jõgi ega Voki oja kuivaks ka väga veevaesel perioodil. Allikad Otepää territooriumil suurema tootlikkusega allikad puuduvad, kuid väikesi ja ajutisi allikaid on väga palju. Allikaid esineb põhiliselt küngaste jalamil ning jõgede ja ojade orgudes ning suuremate mineraalsest materjalist kallastega järvede veepiiri lähedal. Seal väljuvad põhjaveed on koondunud samuti küngaste jalami lähikonda. Ajutisi allikaid esineb peamiselt suuremate küngaste jalamil ja lainjatel tasandikel, kus need on kujunenud lamedates lohkudes mille maapinnale ulatuva pinnakatte kihi moodustab moreen. Väikese Emajõe, Arula, Voki ning Marguse oja lähistel väljub põhjavett vahetult voolusängiga piirneval alal ka suhteliselt veevaesel ajal. Allikad saavad oma vee kvaternaari veekihtidest. Pinnakattes olevatest
ette ning murdub - tekib murdlaine; kui rand on järsk ja mere sügavus ranna lähistel on suurem kui pool lainepikkust, siis rannale lähenev laine praktliselt ei muutu: randa jõudes põrkuvad lained sealt tagasi ja liituvad vastutulevate lainetega; kui merepõhi läheb sujuvalt üle maismaaks, siis ei põrku lained sealt tagasi, vaid paiskuvad maale; kui rannale lähenedes mere sügavus väheneb aeglaselt ning randa ja veepiiri lahutab järsk rannaäär, siis lainehari puruneb vastu rannaäärt ja tekib säbarlainetus, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. Säbarlainete allalangemisel löövad veemassid vastu põhja, tekitades seal küllalt suuri purustusi. See on ohtlik sadamarajatistele. Siselained Meres võib kujuneda välja olukord, mõnemeetrises pinnakihis on suhteliselt väikese tihedusega peaaegu mage vesi, allpool aga suurema
asetleidnud katastroofilised üleujutused, mil veetase tõusis vastavalt 4,24 ja 3,64 m. Tavaliselt kõigub veetase 0,5 m piires. Kevaditi on veetase Läänemeres tükk aega madal. Kauakestev kevadine madalveeperiood ja talvine jäätumine takistavad mitmeaastaste taimede kasvu rannapiirkonnas umbes pool meetrit keskmise veetaseme joonest kõrgemal ja madalamal. See on üheaastaste vetikate kasvupaik. Mõnedes piirkondades, eeskätt Läänemere põhjaosa rannakaljudel, täheldatakse varakevadel veepiiri lähedal lühiealiste üheaastaste rohevetikaliikide asendumist varasuviste ning neile järgnevate suviste liikidega. Veetaseme pikiemaajaline madalseis võib põhjustada nende hävimise. Rannalähedastes piirkondades avaldab taimkattele suurt mõju lainetus. Laineid tekitab tuul, nende kõrgus oleneb tuulele avatud veevälja ulatusest. Läänemere lained on suhteliselt väikesed, eriti lahtedes. Kõige suurem on lainetus Läänemere
Uuel laeval on kasutatud tänapäeva tipptehnoloogiat. Laeva ehituseks kasutati alumiiniumit ja tugevdatud süsinikkiudu, kombineeritult on viidud radaripilt miinimumini. Tänapäeva tehniliste ja optiliste vahenditega on võimalik laev siiskiavastada, kuid siis võib avastaja jaoks juba liiga hilja olla. Laeva kere on kaetud kevlariga ja see neelab radarilaineid, lisaks on terase osakaal nii väike, et praktiliselt puudub magnetväli. Mootori väljalaskegaasid on juhitud allapoole veepiiri, et vähendada termopildi suurust. Vajadusel ka kõrgele õhku, et vähendada helisignatuuri, eesmärgiga jääda ka allveelaevadele märkamatuks. Madal süvis (1,7 m) võimaldab liikuda madalas vees ja jugakäiturid arendavad kiirust üle 30 sõlme. 50 vismutit on paigaldatud laeva tekile, et jääda märkamatuks või vähendada pildi suurust termokaameras. Vismutitega saab keemiaohu puhul tekitada ennetava veepilve ja samuti reostunud teki pesuks kasutada
Maastikustruktuuri eripära ja seal toimuvate looduse arengunähtuste erinevuste alusel võib madalikul eristada kolme vesikonna paikkonda: lääne-, ida- ja põhjarannik. Joonis 1. Võrtsjärve vesikond. A.Järvet Lääneranniku paikkond (159 km²)on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamsti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale.
"kasvuhoone nähtuse" algusest ja on seotud viimaste aastate kliima üldise soojenemisega. *Soojade perioodide esinemine on paljude loodusteadlaste arvates enam seotud Maa kliima evolutsioonidega (jääajad jäävaheajad) Regionaalsed - ajutine kõrge veetase, merejää tegevus. *Sellistes tingimustes kasvab ka tormilaine kõrgus ja energia mitmekordseks. *Lainetuse jõud rakendub enam mitte keskmise veepiiri lähedal, vaid sellest tunduvamalt maa pool, tavaliselt rannaluidete jalamil või veelgi kaugemal. *Ajutine kõrge merevee tase ongi üheks põhjuseks, miks just sellistes tingimustes eriti tugev tormilainetus põhjustab randade arengus tugevaid või isegi pöördumatuid muutusi. *Ajujää purustab randa ja kobestab setteid *Läänemeri on meil regionaalne. *Soojad talved, jäävabad mered ja tugevad tormid.
Sel peaaegu ideaalselt tasasel alal küünivad vaid mõne meetri võrra ümbritsevast kõrgemale kaldavallid, rabalavad ja järvetasandikud. Maastikustruktuuri ja looduslike arenguprotsesside alusel saab Võrtsjärve madalikul eristada nelja paikkonda: 1. Lääneranniku paikkond (159 km²) on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamasti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. 2
- Hele-tume kamber ehk spontaanse uudistamiskäitumise edasiarendus; närilised väldivad valgustatud alasid. Testis on puur pooleks – valge ja pime. - Tõstetud plusspuur – kaks lahtist ja kaks külgedelt kinnist haara poole meetri kõrgusel. Aluseks näriliste hirm kõrguse ja avatud pindade suhtes. Mõõdetakse mitu korda loom siseneb osaesse. Avatud haaral rohkem ärevusega seotud käitumist. Õppimine ja mälu - Morrise vesi-labürint – läbipaistmatu vesi, veepiiri all peidetud platvorm pääsemisvõimalusega. Loom liigub ükskõik millisest punktist vette pandud platvormile. Kui kardin ümber vanni panna siis on õppimine juhuslik. Sõltuvusainete uurimise loommudelid - Eneselemanustamine – ajju või veeni, ravimite erisus; murdepunkt – mitu korda valmis kangile vajutama et annust saada, hindab sõltuvuspotentsiaali - Koljusisene enesestimulatsioon – nõrk lokaalne elektrilöök ajju viidud elektroodi
Põhjataimestik. -rohevetikad -mändvetikad – Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt. Kare mändvetikas moodustab laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja Matsalu lahtedes. Kohati seltsivad temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar mändvetikas. -pruunvetikad – sageli ainsad taimed sügavamatel aladel – Eesti vetes kuni 30m sügavusel. Kividele kinnituv keelvetikas kasvab kuni 10m sügavuses. -punavetikad Rannas ja saartel kasvavad taimed. Merikapsas- kasvab veepiiri lähedal nii, et juured ulatuvad merevette. liiv-vareskaer – pikad kitsad lehed, 3. Läänemere loomastik. Zooplankton- ripsloomad, meririst, meriseen Põhjaloomastik- okasnahksed, merituped kalastik- lest, räim, tursk, tuulehaug linnustik- kajakalised imetajad- viigerhüljes, hallhüljes Merelised, riimvee- ja mageveekalad. Video: Upton, N. 2004. „Läänemeri - üllatuste meri” Läänemeri – üllatuste meri 3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks?
luhtadel. 6.3. Suurkõrreliste (märjad) lammirohumaad- pikaajaliselt liigniisked. Lopsaka ja tiheda rohustuga. 6.4. Suurtarna lammirohumaad- alaliselt liigniisked. Suured jõgede deltad (Emajõgi). Suur osatähtsus on põõsastel, tugevalt võsastunud. 6.5. Lammisoorohumaad- turvastunud muldadega, pidevalt liigniisked, väheväärtuslikud. 6.6. Jõe- ja järveroostikud- veekogude filtrid, vahetult veepiiri ääres. 7. Rannarohumaad- kujunenud mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik taimkatte vööndilisus. Eestis üks paremini uuritud rühm. 7.1. Rannaniitude kkt. 7.2. Allikaliste mererannikute kkt. 7.3. Adruga väetatud randade kkt. 7.4. Liivarandade kkt. 7.5. Veeriseliste ja kaljuste randade kkt. Eestis on spetsiifilisi kooslusi väga vähe: Kaljude ja paljandite kooslused. Vähese leviku tõttu esinevad nad sageli vaid koosluste fragmentidena
Joonis Asulapaigad Kunda kultuuris - nelja tuhande aasta asulapiagad. Sõltuvalt aastaaegadest muudeti ka oma asupaika. Suuremad asulad olid loomulikult veekogude ääres. Paraku pole aga tänapäeval nii häid võimalusi, et saaks kindlaks teha, et mingis kohas elati nii pikka aega ja teises naa pikka. Kõige põhjalikumalt on uuritud Pulli asulakohta, mis leiti 1968 a. Kunda Lammasmägi oli väike küngas, mis oli paar meetrit üle veepiiri. Suur osa leide, mis on Kundas toimunud kaevamistel avastatud, on osaliselt Lammasmäelt, kus rahvas elas aga huvtavamad leiud on olnud kunagise järve põhjast (ahingud, harpuunid, nooleotsad). Kiviaegsetes asulakohtades on alles enamasti kivihunnikud, kus on tulejäänused (söetükid jms), teiseks võimaluseks nende kivikuhjatised polnud ainult enesesoojendamiseks vaid seal sai ka liha küpsetada. Teine võimalus, et kuumad kivid aeti auku, peale panid mullakiht, sinna
Viikingiaeg - transport Riik vajas eksisteerimiseks sidusust, mida saadi läbi transpordi. Maismaateed Taliteed Meretransport Tuntud on viikingite meresõiduoskused. Viikingiaeg - laevad Kaubalaevad, sõjalaevad, kuninglikud laevad. Laeva keskmine pikkus 20-25 m, laius 3-5m kuid võis olla ka pikemaid ja laiemaid. Kiirus 6-8 sõlme; 1 sõlm = 1,852 km/h. Kaubalaev võis mahutada 13-60 tonni kaupa. Sõjalaev kuni 70 meest. 40% kaubalaeva kõrgusest oli pealpool veepiiri. Viikingiaeg - laevad Jõetranspordiks mõeldud laevad olid kergemad ja mahutasid vähem ning neid võis lühiajaliselt kanda ühest kohast maismaal teise kohta. Suudeti sõita vastutuult. Norra rannikust Inglismaa idaossa sõideti heal juhul 1-1,5 päevaga. Viikingiaeg- linnad Enamus inimesi elas üksiktaludes, kuid kujunesid ka linnalised asulad. Birka kesk-Rootsis Sigtuna kesk Rootsi Hedeby Lõuna-Taanis Kaupang - Norra Viborg Odense Roskilde
Mereheidis, mis on taimedele väetiseks, samas aga ka füüsiline taimekasvu takistaja. Tugevad tuuled ja intensiivne päikesekiirgus, mis suurendab transpiratsiooni ja tekitab erilisi kohastumusi. 4.3. Milliseid substraadi (-toitekeskkonda, taimed, seened) mõttes eripäraseid kasvukohti rannikul tead?- saliinsed ja supraliinsed, saliinsed on siis vahetult kohe pärast veepiiri ja supraliised kaugemal ning seal on rohkem puid ja taimestikku kui surpaliinsetel Saliinsetel on kõrgemad alad veepiirist, ntks rannavallidel. Puittaimi neis ei kasva, hõredalt üksikuid kadakaid või kibuvitsi. Avakooslused. Suprasaliinsed rannaniidud paiknevad eelmistest sisemaa pool, rannajoonest kaugemal ja merepinnast kõrgemal ranniku-glei- või ranniku-turvastunud muldadel, mere mõju võib olla ainult ajuvee ajal ja väga lühikest aega
setitavad põhja, sidudes samal ajal ka veest fosfori. Veejuhtmete renatureerimine: kaitstakse veekogusid inimtegevuse eest, püüdes neile anda tagasi loodusliku kuju koos mitmekesise loomastiku ja taimestikuga. * sängi kõveraks kaevamine * märgala moodustamine * taimestikuga mitmekesistamine Maastikulised meetmed: * veekaitsevööndid * kaitseribad koosnevad mitmest vööndist: allpool tavalist veepiiri kasvavad veetaimed, sellest ülalpool on kõrkjad ja roostik ning edasi juba maismaataimestiku vööndid (lepp). 26. Milline on veejuhtmetel settebasseinide ja märgalade toime ja vajadus? Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt suurenenud voolu ristlõike ja sellest tulenevalt väikse voolukiiruse tõttu vette sattunud heljum, sellega seotud taimetoitained ning orgaaniline aine settivad põhja.
kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina – meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Rannikul ja saartel kasvavad taimed -liiv-vareskaer luidetel -noori võsusid kasutatakse -kasvab kuni 1m -merikapsas toiduks kõrguseks -kasvab veepiiri lähedal -merihumur -õisik 30cm pikkune nii, et juured ulatuvad merevette -madal taim -pikad kitsad lehed -1m kõrgune -paksude lehtedega -roomav risoom takistab põõsakujuline taim -talub soolsust ja kuivust liiva liikumist mererannal ja -lehtedes palju B-vitamiini Rannavee neli vetikate vööndi:
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erine...
Doonau madalik. Pinnamoe muutumine, mis sai alguse jääaegadel ja pärast seda, kestab väiksemas mastaabis ja aeglaselt ka tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi ja nähtavale tuleb üha rohkem kuiva maad. 1704. aastal kinnitati Stockholmis kaljule tolleaegset merepiiri märkiv tähis. Tänapäeval asub see märk 1,2 m üle Läänemere veepiiri. Rootsi pealinn kerkib seega 4,2 mm aastas! ((Kaart: Maapinna kerkimine Põhja-Euroopas pärast jääaega. Arvud maakerke samajoontel näitavad maa kerkimise ulatust meetrites.)) Mõisted kõrgmäestik madalmäestik kurdmäestik noor mäestik vana mäestik lauskmaa Küsimused 1. Nimeta Euroopa lauskmaa piirialad. Nimeta vähemalt kolm kõrgustikku ja kolm madalikku, mis liigestavad Euroopa lauskmaad. 2. Nimeta Euroopa noored mäestikud. Nimeta nende kõrgemad piirkonnad. 3
(What is that Thing Called Love) ..................................... Cole Porter 6. Katjuša............................................................................... vennad Pokrass arr. B. Kõrver 7. KLAVERISOOLOD: Boris Kõrver mängib oma kompositsioone 8. Kuri kuningas .............................................................. ..... arr. Geraldo 9. Silmates veepiiri (I Cover the Waterfront) ....................... Green, Gray 10. Meeleolus (In the Mood) .................................................. Glen Miller 11. Tiigri hüüd (Tiger Rag) .................................................... Domenic La Rocca Vaheaeg 12. Uisutajad Waldteuffel arr. H. Speek 13
Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes suudavad taluda primitiivsete rannikumuldade suurt soolasisaldust. Sõltuvalt ranniku tüübist eristatakse 4 erinevat rannarohumaade taimekoosluste rühma. Liivarandade taimekooslused - koosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed (nitrofiilsed) taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid. Esimeseks püsivaks, liiva kinnistavaks koosluseks kõigil Eesti liivarandadel on merihumuri - liiv-vareskaera kooslus, mille analoogiks Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal on rand-luidekaera kooslus. Üleminekuliseks sisemaaluidetele on liiv-vareskaera - luide-aruheina kooslus. Liivarandadel kasvavad ka kauni välimusega kaitstavad taimeliigid rand-ogaputk ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
