Vanakreeka skulptuur Koostas: Päivi Margna Arhailine ajajärk e. vana aeg 600480 e. Kr Vanakreeka skulptuur Naise kujuke ehk Kore, u 650 a e. Kr. Kored Noormehe kujuke ehk Kuros u 600 a e. Kr Kuros Apollon autor Cytharede. Klassikaline ajajärk e õitseaeg 480323 e. kr Vanakreeka skulptuur Apollon autor Cassel. Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri ...
sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 11 miljoni valgusaasta kaugusel asuv M82 teatakse teise nimega, kui Sigari või Tähesünni galaktika. PLANEEDID Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun KÄÄBUSPLANEEDID Pluuto
· Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised kivirahnud. · Dolmen Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. · Kromlehh Ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. MESOPOTAAMIA KUNST 40002350 a. eKr. Sumeri kultuur 23502150 a. eKr. Akadi kultuur 18301530 a
tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel, all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk. me segi lööme koidu eel
Kavandas palju suuri töid aga ei suutnud neid teostada. Tööd: Sixtuse kabeli laemaal, Orjas, Pieta. Raffael Santi: kujutas ilusaid inimesi ilusas keskkonnas. Tööd: Sixtuse madonna, ilus aednikunaine, kolm graatsiat. Pieter Brueghel: Oli talupoja seisusest, maalis väga palju talupoegi, nad oli rõõmsad piltidel. Hüüdnimi: Talupoegade Brughel. Palju figuure, vaataja tunneb, et on kõrgel. Tööd: Jahimehed lumes, talupoja pulm, pimedad. Giorgione: maalid: Juudit, puhkav veenus. Tizian- giorgio õpilane, värvimeister. Tööd: Urbano venus, madgalena. Albert Dürer- Esimene sakslane, kes tundis ja õpetas perspektiivi ja nimkeha prorortsioone. Maalid ja graafika: Autoportree 1500 ,,Dürer", Adam ja Eeva esimesena saksmaal kujutas alasti. Renessanssi Arhidektuur- imalikud hoones, kõige täiuslikumad siiski kirikud, loobuti kõigest gootilikust, antiigi mõjul- kupliga ehitised. Peetri kirik roomas. Veneetsias: Andrea
Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 108 miljonit km (0, 73 aü.), tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust); mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi); keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust); raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust);
Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss(kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine.)
Veega kaugus, Bessel 61 Cygni kaugus), tehti sellest järeldus, et tegemist võib olla Päikese-taoliste objektidega, mille ümber võivad tiirelda ka planeedid. 5 Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu. Planeedid ei ole kujutatud samas mõõtkavas. Päikesesüsteemi objektide loend · Tsentraalne keha - Päike · Päikesesüsteemi suured kehad - planeedid: o Merkuur o Veenus o Maa o Marss o Jupiter o Saturn o Uraan o Neptuun · Päikesesüsteemi veidi väiksemad kehad - kääbusplaneedid: o Pluuto o Ceres o Eris o Haumea o Makemake · Päikesesüsteemi väikekehad o asteroidid o komeedid o meteoorkehad o kosmiline tolm 5 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem
Kunstiajaloo I kursus Kontrolltöö 1 Pildid Altamira koopamaalid Hispaania paleoliitikum Willendorfi veenus paleoliitikum Megaliitiline monument alaliik: menhir Megaliitiline monument alaliik: dolmen Megaliitiline monument alaliik: kromlehh näide: Stonehenge Mesopotaamia kunst Tsikuraat Egiptuse kunst haudehitis mastaba Egiptuse kunst haudehitis astmikpüramiid Giza püramiidid Egiptuse kunst kaljuhaud näide: Kuningate org Egiptuse templi plaan Egiptuse skulptuurikunst vaarao seisvas ja istuvas asendis Egiptuse maalikunst(papüürusele)
massiga 2 * 1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330000 korda suurem Maa massist. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigus hoidja. Päike on tüüpiline täht (kõik öötaevas nähtavad tähekesed on kauged päikesed). Päikesesüsteemi suuremad kehad- planeedid. Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Päikesesüsteemi väiksemad kehad e. kääbusplaneedid Pluto Ceres Eris Haumea Makemake Tänan vaatamast
(Maalt vaadates 0,5 kraadi), nii et saabuva päikeseenergia hulk on oluliselt erinev. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline
BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid Carlos Kääbus BAROKK FLANDRIAS 1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt Isabella võtmine Susanne Fourment autoportree helenaga Helena lapsega kasukake leukippose tütarde röövimine danae Joomapidu
NEPTUUN Lola Liise Toome 7. oktoober 2012 Rannamõisa Päikesesüsteemis on 8 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetitest. Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril
temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma protoplanetaarse välimuse säilitanud tänapäevani .Päikesesüsteemi teke on osa tähe enda tekkimisest. Päike kiirgab maailmaruumi tohutul hulgal energiat , millest langeb planeetidele umbes sajamiljondik , Merkuur on Päikesele lähim planeet , natuke suurem , kui Kuu. Ta liigub kiiremini , kui teised planeedid . Atmosfääri Merkuuril prakktiliselt pole . Veenus on kauguselt teine planeet Päikesele . Veenuuse pind on
Pilt 1. Piison - Altamira koobas Hispaanias, 13500- 11000 e.m.a. Pilt 2. Hiina hobune - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13500 e.m.a. Pilt.3 Kaks piisonit - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13000 e.m.a. Miks valisin? Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna tolle aja inimeste kogu elu sõltus eelkõige jahindusest. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus. Pilt nr-1 Maal näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Pilt nr-2 Pildil võib olla kodustamata hobune, kellele arvatavasti hakati pidama jahti. Pilt nr-3 Pildil kujutatud kahte suurt jahilooma.Värvidel on palju toonivarjundeid, mille tõttu loomad mõjuvad hämmastavalt loomutruult, plastiliselt ja realistlikult. Üks väike jahilooke ka! JAHILUGU Päevatõusul nälja sunnil
Esitlus Päikesesüsteem Päikesüsteem ❏ Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. ❏ Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud 8 planeedi vahel. ❏ Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur,Veenus,Maa, Marss,Jupiter,Saturn,Uraan ja Neptuun. ❏ Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Õpik-Oorti pilv. 1.2 Päikesesüsteem ❏ Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. ❏ Päike, planeedid ja paljud väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast on antud Päikese ,,perekonnale’’ nimetus süsteem. ❏ Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. ❏ Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringjooneliselt trajektooridel. Päike ❏ Päikese läbimõõt on 1,400,0...
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunas...
PÄIKESESÜSTEEM Mari Pall 12.A PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi kuuluvad ka komeedid, asteroidid ja meteoriidid Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Komeet Jupiter Meteoriit PÄIKE Täht Läbimõõt 1,4 mljn km Kiirgab valgust ja soojust Kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu toimuvad tuumas
Mitu planeeti on universumis ja mitu kuud neil on? Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Tr...
Kunsti tekkimine Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Algas tööriistade valmistamine. · vanem ehk alampaleoliitikum. · keskmine ehk paleoliitikum. · noorem ehk ülempaleoliitikum. Meseoliitikum · Algas peale jääaja lõppu. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum · Algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga. · Väike paksu naise kujuke ,,Willendorfi Veenus" · Piklik rahn: menhrin. · Dolmenrõhtsed ja püstised kivid, haudehitis. · Neoliitikumi algust seostatatakse põlluharimise ja looduskasvatuse muutumisega peamiseks elatusalaks/inimesed jäid paikseks. · See oli suur murrang inimkonna ajalood nn neoliitiline revolutsioon. Usundid · Üksikute loodusnähtude kõrval või asemel usuti vaime, kas siis häid või halbu. · Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk (tootemid). · Ornamentsõnumi edastamise viis, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest, nüüdseks ka...
1. Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4
Second level Third level Fourth level Fifth level "Madonna Grotis" (Leonardo da Vinci) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Milo Veenus (Aphrodite) "Milo Veenus/Aphrodite" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Medusa parv" (Théodore Géricault) Click to edit Master text styles Second level Third level
polegi kosmosest väga kaugel!). Niisiis kosmos kui kord, mis talle omane on ja kaosega võrreldes mitte ainult korrapärasus, vaid ka harmoonia ja kaunidus. Niisiis maailm tervikuna on korrapärane ja kaunis ning sestap ei saa maailm olla ka lapik või silinder nagu varasemad filosoofid ja teadlased arvasid, vaid sootuks kõige täiuslikum ja ilusam geomeetriliste kehade seas- kera! Maa asub keskel ja ümber tema on Kuu, Päike, Veenus, Merkuur, Marss, Jupiter, Saturn (missuguseid planeete P. ei tundnud?) ning tähtede vöö. Kõik taevakehad liiguvad ühtlaselt sirgjooneliselt läbi eetri (aither- jumalik aine, mis täidab kosmost,; mittemateriaalne jumalik substants sõnu kõlksutades öeldes). Kõik, mis maises ilmas, koosneb 4 elemendist (maa, tuli, õhk, vesi) kõik, mis taevas on jumalik ja viies aine (ld.k. quintia essentia--->
2200 paksune vedela aine kiht, kõige all tuum (tahke). · Tuuma peetakse magnetvälja põhjustajaks ( rauasisalduse pärast) · Maa sisemus liikumises : vulkaanipursked, maavärinad · Atmosfäär teistest planeetidest erinev(hapnik, lämmastik, süsihappegaas, veeaur, inertgaasid) · Koostis : raud, hapnik, räni, magneesium, nikkel, väävel jne · Maa tiirleb ümber päikese · Pöörleb ümber oma telje 8.Maa-rühma planeedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss (iseloomustus eespool) 9.Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ( iseloomustused eespool) 10.Komeet · Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. · Ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna
Merilyn, Henri, Karin, Merit Päikesesüsteem hõlmab Päikest Kaheksat planeeti Planeetide kaaslasi Muid päikesesüsteemis asuvaid tahkeid kehi. (nt asteroidid) Üldiseloomustus Moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Päikese läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit. Tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi- ja tolmupilvest Maa tüüpi planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu Merkuur Suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis Merkuuril ei ole atmosfääri.
Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli.
afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikese ekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33 astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist. Enamikul planeetidest on oma alamsüsteem: Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik kuud tiirlevad sünkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pööratud (nagu Kuul). Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto). Tahkete
1.Kreeka templi 3 osa.- Alus, sammastik ja talastik 2. Kreeka templi 3 stiili.-Dooria, Joonia, Korintose 3.Kaks tuntud Dooria stiilis templit.-Peseidonitempel ja Partheonitempel 4. Kaks tuntud Joonia stiilis templit.-Nike tempel, Ateena akropolil ja Artemisetempel efesoses Erechiteiuse tempel. 5.Korittose stiilis tempel. Olümpeion 6. Kuidas nimetatakse kreeka linna kindlustatud osa? Akropol. 7.Mis on optilised parandused? Nihutati asju siia sinna, et asjad oleksid harmoonilised. 8. Kuidas nimetatakse Aphailise skulptuure? Kourous(mees) ja Kore(naine) 9.Mis on kontrabost? Nõjajalg. 10. 5 sajandi enne meie aega tuntud skulptori töö. Myroni poolt tehtud kettaheitja. 11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Spa...
Klassitsistlik skulptuur (A.Canova, B.Thorvaldsen) Viktoria Arro Tartu KUNSTIKOOL 2009 Skulptuur Sõltus täielikult antiikeeskujudest Materjaliks oli marmor Teemadeks olid mütoloogia ainelised süzeed Inimesi kujutati antiik kreeka stiilis näoilme, poos, riietus. Idealiseeritud, soliidne, range, suursugune. Poolakt või aktportree väljendas klassitsismi ajal antiigiimetlust. Skulptuure rakendati ka ehituses-reljeefsed kaunistused Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen ANTONIO CANOVA (1.nov. 1757-13 okt.1822 ) Tuntuim varaklassitsistlik skulptor, kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tegi peamiselt marmorkujusid. Õppis ja töötas Veneetsias, aastatest 1779 elas peamiselt Roomas. Tuntuim...
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda baro...
ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ajaarvamine. Geoloogia haru, mis uurib maakoore kihtide tekkimise järjekorda ja aega. Universumi ja Maa teke- Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa esialgsest massist jäi järele ainult sajandik, aga hiidplaneedid on säilinud peaaegu sellistena, nagu nad tekkisid. Päikesekiirgus (päikesetuul) hajutas planeetide tekkimisest üle jäänud gaasi ning lähimate planeetide (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) ja nende kuude vesinikust ja heeliumist kesta. Suurpauk – 12-15 miljardit aastat tagasi,Päikesesüsteemi teke 4,6 miljardit aastat, Maakoore tardumine 4,5 miljardit aastat Inimese areng 2 miljardit aastat tagas Probleemi püstitamine-hüpoteesi sõnastamine- hüpoeesi kontrollimine-tulemuste publitseerimine-uus teooria
- ööpäev on aeg, mille jooksul maa teeb ühe täispöörde 2 - maapealt vaadatuna tähendab see aega kahe järjestikuse päikese - planeedid neid on 9 ja alates Päikesest on nad : Merkuur, Veenus, Maa, Marss, kulminatsiooni vahel Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto - (selgitus sideerilise 23h56m ja sünoodilise 24h perioodi kohta) - asteroidid e. pisiplaneedid tiirlevad ümber päikese ja neid on mõnituhat - aasta on aeg, mille jooksul maa teeb ühe tiiru ümber päikese - komeedid e
· Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004° Orbiidi suur telg sooritab aeglast pöörlemist periheeli pöörlemist, mis osalt tuleneb relativistlikust efektist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Veenuse orbiit - Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Maa - Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole.
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest
Kõrgrenessanss 1500-1530 Itaalia langus: 15.sajandi lõpus saabusid Itaaliasse rasked ajad rikkusest ligimeelitatud prantslased ja hispaanlased tulid Itaaliasse sõjaretki tegema ning seeläbi sai Itaalia kannatada. Võimuvõitluse tagajärjel kaotas Itaalia, eriti Firenze oma juhtpositsiooni. Itaalia majandus ja tööstus langesid ning seoses suurte maadeavastustega, hakkasid peamised kaubateed Itaaliast mööda minema. 16.sajandil sai uueks Itaalia kultuurikeskuseks sai Rooma. Sel ajal olid üksteise järel paavstiks mitmed tuntud suurnikuperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitumist. Paavsti huvides oli koondada enese alluvusse parimad kunstnikud. Paavstid üritasid kunsti ja kultuuri abil õigustada kirikuvõimu tugevdamist ja laiendamist, mistõttu kutsuti lisaks arhidektidele ka Rooma mitmeid kunstnikke paavsti teenistusse (näiteks Michelangelo ja Raffael). Kunstnikud: ...
Ta on püüdnud kujutada meeleheidet ja ahastust, kuid vähe hoolinud joonte ja värvide ilust. 1490 aastal valmistas Botticelli mitmeid illustratsioone Dante ,, Jumaliku komöödia" tarvis. Botticelli kuulsamad maalid on ,,Kevad" ja ,,Veenuse sünd". Esimene valmis 1478 aastal ja kujutab Veenust parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Jumalanna kuju loomisel on osaliselt eeskuju võetud antiikskulptuuri teoselt nn Medici Veenus. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Temast jäi maha suur hul väärtuslikke teoseid, need aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma.
elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4.Nimeta!/10/ 1) Ateena akropolise suurim tempel.-parthenon 2) Kreeka mandril asunud üks seistsmest maailmaimest ja selle asukoht./2/Zeusi kuju olümpias 3) Louvre´i muuseumis eksponeeritav kuulus ja kaunimaks peetav hellesnistliku perioodi naisekuju.-milose veenus 4) Kõigi planeedinimeliste jumalate tempel Roomas.-Pantheon 5) Olulised ühiskondlikud hooned(liigid)Vana-Roomas./3/termid,basiilika,teatrid 6) Ehitustehniliselt oluline uus ehitusmaterjal lubjast või vulkaanilisest tuhast ja kruusast/tellisepurust.-betoon 7) Üks sauna-ja kultuurikompleks.-caracalla 5.Kirjuta ehitusosade nimetused : 2,4,6,8!/4/
· 15011503 õppis ta Padova Ülikoolis meditsiini ja matemaatikat. · 1503. aastal sai ta Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi. · Elas aastast 1506 Warmia piiskopiriigis. · Tegeles rahareformiga ja oli ka Ratsanikesõja ajal Olsztyni kindluse komandant. GEO- JA HELIOTSENTRISM Astronoomia oli lootusetus ja kriitilises seisukorras, kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust. Juba tuhat aastat enne teda oli õpetatud, et Maa on meie päikesesüsteemi keskel, Kuu, Veenus, Merkuur, Päike, Marss, Jupiter ja Saturn tiirlevad Maa ümber. Kopernikul tekkis idee, et kogu see vaimne keerdsõlm laheneks üsna kergesti, kui ainult oletada planeetide ja Maa tiirlemist ümber Päikese. GEO- JA HELIOTSENTRISM 1514 . aastal levitas ta käsikirja Commentariolus ("Väikesed kommentaarid"). Ta pani Maa liikuma, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklit. 1543. aastal avaldas ta oma peateose "Taevasfääride pöörlemisest" (De
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (Allikad 3, 8, 10 ) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet
Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad
Tehtud muu materjali peale ja siis seinale pandud. * Miniatuur - raamatumaal · Graafika: * Tasapinnaline kujund, mis kraabitakse plaadile, täidetakse värviga ja trükitakse paberile. · Tarbekunst: * Nt. vaas, küünlaalused jne. Tehakse ainult üks unikaalne tarbeese. Kiviaja kunst Koopamaalingud tehti selleks, et suurendada jahi õnne. Maailma vanim skulptuur on Willendorfi Veenus, mis on ligi 30 000 aastat vana. Neoliitiline kunst: * Koopamaalingud kaovad, sest inimesed muutuvad paikseks. * Hakatakse suhtlema vaimudemaailmaga. Kasutatakse maske, geomeetrilised joonised, ornamente. * Hakatakse püstitama megaliitilisi (mega - suur, lithos - kivi)ehitisi, nt. Stonehenge. Egiptus Kunst oli seotud ülikutele hauataguse elu kindlustamisega. Portree võis saada surnu hinge asupaigaks ja skulptuur andis uue keha juhul kui muumia hävis. Kujutati peamiselt
Planeet Saturn Koostaja: Juhendaja: Sisukord 1. Universumi teke 2. Päikese süsteem 3. Üldine 4. Avastamine Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Üldine Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Koostis : Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist. Avastamine Galileo - oli esimene mees, kes märkas teda teleskoobiga
KLASSITSISM 18.saj. Lõpp-19.saj I pool. Antiikkunsti jäljendamine. 1.ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Madeleine'i kirik Pantheon-peaehitis Lamav Veenus e Paolina Borghese(Antonio Canova) Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi,
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 sajandil e.m.a.) · korintose sammas · Vabaõhu teatrid ·Ümmargused hooned Hellenistlikud skulptuurid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid. Milo veenus Maalid Vana-Kreekas maaliti enamasti vaasidel. Ja kasutati kaks värvi punast ja musta. Kreeka ornament on - MEANDER Aitäh tähelepanu eest!
Marss Hendry Sadrak Marss Neljas planeet päikesest. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, tänu sellele võib olla Marss 60 miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast. Iga 2-3 aasta järel asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu samal sirgjoonel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Marsi mass on 9,31 korda väiksem kui planeet Maal. Üks väiksemaid planeete meie päikesesüsteemis. Olemas aastaajad. Maa ja marsi võrdlus Atmosfäär Marsi atmosfäär on hõre.
Baudelaire oli prantsuse luuletaja, kes sündis(1821, suri 1867) ning kasvas üles Pariisis ja õppis õigusteadust. Kõige otsesemaid mõjutusi sai ta E. A. Poe loomingust, mida ta ka tõlkis ning analüüsis. Baudelaire`le tõi kuulsuse pärast surma avaldatud luulekogu ,,Kurja lilled", mis ilmus 1857. aastal (e. k. osaliselt 1967, 2000), suur osa selles sisalduvaid luuletusi valmis 1850ndate alguses. Baudelaire`i kummitas maise elu ängistus ja surm. Ta kirjeldas naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust, sealjuures kaasaegset olu enda ümber vältimata (tsükkel ,,Pariisi pildid"). Baudelaire'i luule isikupära sugenes sellest, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik-närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas imetlust ja pani kaasa elama; kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema kirjutas anonüümsusest ja moraa...
Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedis-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadma koguses meteoorsest ainest-„tolmust“, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab le taeva lendleva tulejuti – langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma?Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Iseloomulikud omadused *Väike tihedus->koosnevad peamiselt gaasidest *Suhteliselt suured
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum
üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Renessansist saab alguse ka signeerimine.Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti. Väljakutele ja hauakabelitesse paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure. Kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks. Renessansiajastu kangelaseks on ennast uues maailmas peremehena tundev inimene. Ka portreekunst tuleb jälle moodi. 1.1.1. Veenus ja Mars Marssi ja Veenust on maalinud ca. 1483 Itaalia renessansi kuntsnik Sandro Botticelli. See näitab,rooma jumalaid Venuse ja Marsi ilu ja vaprust allegoorias. Nooruslik ja meelas paar lebamas metsa all , mida ümbritsevad mängulised satüürid. Maali vaatatakse tavaliselt kui ideaali armastusest, rõõmust ja lõbust . See töö oli ilmselt möeldud magamistoa mööblina, vöibolla voodipeatsena. Kadunud klassikalise maali ,,Alexandri ja Roxana abielu" kirjeldas 2. sajandi