Tarbeturul on toetus seetõttu tunduvalt aktiivsem kui tööstus- või ametkonnaturul; tootesarja uuenemine. Mida kiiremini tootesari muutub, seda enam vajatakse toetust. Täiustatud toodete korral on toetust vaja juba seepärast, et kliente teavitada tehtud muudatustest. Olulisemad eesmärgid müügitoetuse juures on (rõhuasetus sõltub toote elutsükli faasist): nii lõpptarbijate kui ka vahendajate informeerimine uutest toodetest; tarbijaid veenmine ostma neid tooteid, mille olemasolust ollakse juba teadlikud, ostukäitumise ja kindla kaubamargi valiku mõjutamine; tarbijatele juba hästi juurdunud kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine. 8.2. Reklaam Reklaam (advertising) on meediumide tasuline kasutamine tootja (müüja) poolt toodangu tutvustamiseks ja tarbijate veenmiseks. Reklaam on kõige tuntum, kõige nähtavam ja tavaliselt ka kõige sagedamini kasutatav turunduskommunikatsiooni vahend
kõneleja). Antud lausungis on ka performatiivsuse tunnuseid: see kuulub ,,lubavate performatiivide" (promisory performatives) hulka, mis kirjeldavad olukordi, nagu nad võiks/peaks olema tulevikus. Olles hüüdlause, millel on performatiivi tunnused, on ,,KOMMARID AHJU!" pigem kirjeldatav kui perlokutiivne (mitte üksnes lokutiivne) kõneakt, mille üldtunnuste hulka kuuluvad niisugune veenmine, hirmutamine, valgustamine, innustamine, mille eesmärk on tegelik sotsiaalne mõju ehk käitumuslik tulem. Suhtlusaktid e. kommunikatiivsed aktid vastavad mudelis illokutsionaarsete aktide poolt genereeritud perlokutsionaarsetele aktidele. Näiteks kommunikatiivne akt Veenmine läbi informeerimise seisneb selles, et panna teine uskuma mingit propositsiooni, öeldes, et see on tõene. Jaan ütleb "Sajab vihma", kavatsusega informeerida Helenit sellest faktist.
Allah on ainus jumal ja M. on tema prohvet. Lausung peaks tegema inimesest moslemi. See on võti teiste sammaste juurde. · Salaat palve: 5 korda päevas. Algselt palvetati 3 korda, et sarnaneda juutidega. Algul palvetati Jeruusalemma poole. M. läks tõsiselt tülli juutidega, sest islam oli jätkuusund. · Zakaat almuste andmine. Oma rikkusi tuleb alati jagada, et mitte unustada iseend rikkusesse. Sinna alla kuulub ka teise inimese moslemiks veenmine (päästmine), hädasolijate aitamine, rändurite toitmine jne. · Saum paast. Islamis on kuukalender: kuu fikseerivad kuu faasid. Ükski püha polnud püsiv, et religioonid oleksid ainult religiooniga seotud ega tekitaks seost pööripäevadega. Saum toimub 9. Ramadaani kuul. Päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa. · Hadz palverännak. Kohustus igal moslemil vähemalt kord elus Kaaba juurde.
muusika ainsana struktueeritud, terviklik ja orgaaniline 25 *muusikatööstus kasutab pettemanöövreid pseudoindividualisatsioon muusikale lisatakse elemendid (kaunistused, detailid), mis paneb inimse unustama, et tegemist on "konveieri lindilt tuleva muusikaga". Adorno ei talunud jazzi dekoratiivne varieerumine, aga puudub sisu *kultuuritööstus peab nägema vaeva, et endale võita publikut uued strateegiad, publiku pidev veenmine *standartiseerumine saab toimuda ainult turus surve tõttu *standartiseerituse kaudu luuakse inimesele efekt, et kunst on kordumatu, eriline 2. Strandartiseeritud muusika/kunst toob inimestes esile standartiseeritud reaktsioonid *tõeline kunst pakub inimestele võimalust mõelda, kuidas asjad on, aga stnd.kunst paneb inimesed olukorraga leppima, tõeline kunst viib inimese unistuste maailma. *naudingurutiin 3.Kuidas massikunst funktsioneerib, mis funkstiooni ta täidab?
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on ...
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
o majanduslikud (meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad) o veenmine ja surve keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine o sisse- ja tagasimaksed o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid näited Eestist: o emissioonimaks – makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda (veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu)
Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks. Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde. 5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus
Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim = positiivne. Def. nt. Talcott Parsons: Võim = isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. Analoogiline rahaga: üldine võime - võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. -Robert Dahl (s 1915, demokraatiateoreetik, seni kõige mõjukam USA poliitikateoreetik) (1970): mõju on isiku võime muuta teise isiku käitumist 1) võimu kasutab indiviid (=> intentsionaalsus) 1. Ratsionaalne veenmine - nt arst 2. Manipulatiivne veenmine - nt propaganda 3. Indutseerimine e esile kutsumine- nt altkäemaks 4. Võim - nt vanglaärhvardus 5. Sundus - nt väljapressimine 6. Füüsiline jõud - nt piinamine 2) ühiskondlik võim on positiivne, mitte lihtsalt teisi piirav, vaid midagi uut võimaldav 2) võim on kõigi käes (siiski erineval määral) 3) poliitiline süsteem on avatud ja pluralistlik, kõik saavad mingil määral osaleda
Palju spetsialiste Spetsialist Amorfne Seadusandlus/regulatsioon Paternalism Patsient Patsiendisõbralik Anonüümsus Haigus Teaduspõhine Patsient valib Määratakse haigus Rahvaarstide raviriitus. · kogunemine ja tutvumine · haige veenmine arstija võimekuses · haiguse päritolu väljaselgitamine · haiguse otsimine ja eemaldamine · paranemisreeglite selgitamine · ravimite üleandmine · arstija tasumine, tänamine Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud (infektsioonid, stress, õnnetusjuhtum, vägivald) · üleloomulikud (usk, müstiline kättemaks) · animistlikud (hinge kaotus) · maagilised (nõidus) 1. LOENG Olemise Ahel. Mis see on?
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
füüsilist seisundit ning mõnda aega kestvat võimetust treenida ja võistelda, kaotavad vigastatud sportlased enesekindluse. 3. Selgitage psühholoogilisi protseduure ja tehnikaid, mida kasutada vigastatud sportlaste korral. Olulised etapid treeneri töös vigastatud sportlasega: usaldusliku suhte loomine (hoolivus ja empaatia), vigastuse ja sellest taastumise protsessi olemuse tutvustamine (vigastuse mehhanismide ja paranemise selgitamine, veenmine piisavaks tastumiseks, edaspidine treeningplaan), spetsiifiliste psühholoogiliste toimetulekuoskuste õpetamine (need on: eesmärgipüstitus, sisekõne kasutamine, visualiseerimine, lõõgastustreening), tagasilangusega toimetuleku õpetamine (inimesed tastuvad erinevas tempos, tagasilangused n normaalsed), sotsiaalse toetuse pakkumine (motiveerivad treener, meditsiinitöötajad, pere, lähedased jt), vigastatud sportlaste kogemustest õppimine (kuidas teised sportlased
hirmureaktsioonid, vaid paanikahood (Rosen & Schulkin, 1998). Teisiti öeldes näivad paanikahood valehäiretena, sest on põhjustatud liiga tundlike hirmudetektorite poolt. Paanikahoogude ravimine infoga Paanikahooge kogevad inimesed on nende pärast tüüpiliselt nõutud ja tugevasti häiritud, uskudes, et nad võivad paanikahoo ajal surra või kontrolli kaotada. Seega on üks abi viise neile paanikahoogude olemuse tutvustamine. Seejuures on kolm kasulikku momenti: (1) Veenmine, et nad ei sure ega jää paanikahoo tõttu raskelt haigeks. See välistab sageli täismõõdulise paanikahoo tekke (Salkovskis, Clark, & Hackman, 1991). (2) Veenmine, et paanikahoogude teke avalikkuse ees ei ole tõenäolisem kui kodus. See teadmine vabastab patsiente neid kammitsevast koju peitumise soovist. (3) Veenmine, et nad ei kaota kontrolli ega pea olema avalikkuse ees kimbatuses, alandab kodunt lahkumise ärevust.
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. 3.Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid – suurema enesetõhususega sportlased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke. Enesetõhususe tõstmine: sooritusvõimete parandam – edu kogemise parandamise võimalus asendav kogemus – mudel peaks olema õppija sarnane veenmine – veenja peab olema usaldusväärne ja ül peab olema realistlik füsioloogiline seisund – füsioloogilise erutuse tõlgendamine valmisoleku märgina Agressiivsus on selline käitumine, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele ja vigastamisele. Instrumentaalne agressiivsus on agressiivne käitumine, mille eesmärgiks on mitteagressiivsete eesmärkide saavutamine – on tööriistaks sportliku tulemuse saavutamiseks.
Uuringud kalduvad arvama, et meeskonnad on edukamad. Meeskonnas oleme rohkem motiveeritud, efektiisemad, alustame kiiremini 4. Kultuur Eestlane: ei taha suhet alustada. Kahe rahvusidentiteedi võrdlus? XII Suhtlemisoskuste rakendused Toimivad-mittetoimivad käitumised suhtlemisel Oskused: - Kontakti alustamine ja lõpetamine - Eneseavamine - Kuulamisoskused - Küsitlusoskused - Enesekehtestamine - Mõjutamine ja veenmine - Läbirääkimiste pidamine - Tagasiside andmine - Kriitiline tagasiside - Tunnustav tagasiside - Prokseemika (ruumi kasutamise oskus) - Suhtlemisvahendite oskuslik kasutamine: mikrooskused Mitteverbaalsed mitte-toetavad käitumised - Pilk: eemale vaatamine, silmside puudub - Distants liig suur/liiga väike - Kehahoiak eemale partnerist - Näoilmes: muie, irvitamine, põrnitsemine, kulmu kortsutamine jms - Kõne: ebameeldiv hääletoon, kõne liiga kiire või liiga aeglane
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
keda tuleks isoleerida. Inimesed püüdlevad konformse käitumsie poole ja see püüe on suures osas sotsialiseerumise tulemus on ju sotsialiseerumise peamine eesmärk abistada inimest tema püüdlustes konformsuse poole. Kuna aga sotsialiseerumine pole kunagi ideaalne, on ka sotsiaalne kontroll kutsutud reguleerima ühiskonnas aktsepteeritavate standardite täitmist. Sotsiaalne kontroll võib olla formaalne või mitteformaalne (sotsiaalsed autasud, karistus, veenmine, normide ümberhindamine). Sotsiaalse kontrolli staadiumid · Normi isikustamine · Õigusnormi eiramise ennetamine · Õigusrikkumise faktide selgitamine ja konkreetse õigusvastaseid tegusid sooritanud subjektide kindlakstegemine. · Sooritatud teo analüüs ja hinnang. · Sanktsioonide rakendamine. Sotsiaalne kontroll ja vastutus · Juriidiline vastutus õiguslik suhe subjekti ja sotsiaalse kontrolli süsteemi vahel, seoses selle
Visiooni ekstreemsus, Kõrge personaalne risk Strateegia sundimatus (Use of unconventional strategies) Situatsiooni täpne hindamine Enesekindluse teadvustamine Autoriteedi rakendamine 20. Järgimine: stiilid, mõjuallikad, strateegiad Järgimise stiilid Kelley (1997) järgi: Passiivne Võõrandunud Tõhus Konformist Pragmaatiline ellujääja Järgija isiklikud mõjuallikad: Teadmised Asjatundlikkus Pingutus Veenmine Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: · Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. · Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. · Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile.
a. Sotsiaalsed autasud: naeratused, heakskiit, ametikõrgendus tööjuures, etc. Selliste autasude eesmärgiks on soodustada normikuulekust. b. Karistus: rahulolematu pilk, kriitilised märkused vahel ka füüsilise mõjutamise ähvardused, etc. Mitteformaalsed karistused on vahetult suunatud deviantsete/hälbivate/normivastaste tegude vastu, sooviga neid vältida. c. Veenmine: näiteks treener veenab sportlast käima trennis sest muidu langeb sportlik vorm, või lektor veenab üliõpilast loengutel osalema. d. Normide ümberhindamine: mis seisneb sellest, et käitumine, mis ühel ajaperioodil on justkui hälbiv on mõnel teisel ajal vägagi aktsepteeritud ühiskonnas. Sest ühiskond ja normid ning suhtumine normidesse arenevad. N: paarkümmend aastat tagasi suhtuti
althusseri trump oli see, et ta tahtis teha marksismist teadust. cramscil seda probleemi ei olnud, sest suurema osa oma elust istus ta mussolini käes vangis ja kirjutas seal. keskne mõiste oli hegemoonia mõiste : hegemoonia on ideoloogiline vahend, mille kaudu domineerivad kihid ühiskonnas säilitavad oma võimu. hegemoonia sihiks on veenda alluvaid selles, et võim, mis nende üle valitseb, on neile kasulik. hegemoonia mõistesse on sisse kirjutatud teatud veenmine. klass mis domineerib, mitte niivõrd ei valitse vaid juhib läbi veenmise. võimusuhted pannakse paika muidugi majanduslikel põhjustel. aga võimu säilutatakse konsensuse kaudu, mitte ainult sunduse kaudu. tsiviilühiskond : hegemoonia mõiste sisaldab vähemalt teatavat kokkulepet. võimulolev ühiskondlik grupp pakub välja oma huvid kogu ühiskonna huvidena : tüüpilind väide : liberaalne kapitalism on ainuvõimalik asi, ärge parem vaielge, sest see on teile endale kasuli
Tõhus järgija täidab organisatsioonis mitmeid erinevaid rolle, mida võib jagada alljärgnevalt: · vastutus, · teenindamine, · väljakutse võimule, · muutustele kaasaaitamine, · õigeaegne lahkumine. Järgija mõjutab liidrit ja ka tema puhul saab rääkida ametlikumatest ja isiksusega seotumatest mõjuvõimu allikatest. Järgija isiklikud mõjuallikad: · teadmised, · asjatundlikkus, · pingutus, · veenmine. Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: · asukoht, · info, · juurdepääs inimestele. Analoogselt juhtimisstiilidele, mida juht kasutab, saab ka järgija mõjutada liidrit kasutades järgmise strateegiaid: · Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. · Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada.
Ühiseid üritusi põlgav töötaja ilmselt tajub neid enda jaoks ebameeldivatena. 3) käitumuslik komponent (ingl. k. behavioral), milles sisalduvad hoiakuga seonduvad käitumisviisid, võimed ja soov neid järgida. Käitumuslik komponent võtab kokku inimese mõtted sellest, kuidas ta peaks antud olukorras tegutsema. Ühisüritustesse vastumeelselt suhtuv töötaja püüab leida põhjusi, kuidas lahkuda enne kogunemise algust. Hoiakute muutmise on üheks näiteks on veenmine. Lihtsamad veenmise käsitlused analüüsivad, kuidas suhtlemissõnumit koostada ja edastada nii, et hoiak muutuks soovitud suunas. Veenmisel on tähtis, milline on hoiaku muutmisele suunatud sõnum ehk stiimul, mille vahendusel planeeritakse suhtumist muuta. Need aspektid võtab kokku joonis 2.4. Stiimul Tunnetuslik Vastus vahendamine Suhtleja või teabe allika usaldusväärsus, asjatundlikkus ja meeldivus
Strateegia sundimatus (Use of unconventional strategies) Situatsiooni täpne hindamine Enesekindluse teadvustamine Autoriteedi rakendamine 20.Järgimine:stiilid,mõjuallikad,strateegiad Järgimise stiilid Kelley (1997) järgi: Passiivne 14 Võõrandunud Tõhus Konformist Pragmaatiline ellujääja Järgija isiklikud mõjuallikad: Teadmised Asjatundlikkus Pingutus Veenmine Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat
vahendid järelduse tähendust soovi kohaselt määrata. Informaalne loogika (ik informal logic). Formaalne loogika vajab lisaks veel kontseptuaalset analüüsi, kuivõrd me saame seda rakendada. Selline loogika on informaalne loogika. Informaalne loogika on tugevasti seotud argumentatsiooniga. Nt dialoogi käsitlus informaalses loogikas: DIALOOGI KÄIK: Algseis > konfrontatsiooni staadium > argumentatsiooni staadium > lõppseis. Veenmine võib olla sümmeetriline või ebasümmeetriline. Dialoogis on nelja tüüpi reegleid: 1) kõneviisi reeglid (veenmise korral küsimused, kinnitused, väited) 2) kahekõne reeglid (kelle, on kuidas lubatud juhtida kõneviisi) 3) kohustuse reeglid (kellel ja kuidas lasuvad kohustused ja õigused) 4) lõppreeglid ( mis määrab tulemuse ,kaotuse või võidu)
- võib viia abivajaja masendusse, kuna temalt võetakse vastutus tema enda otsuste ja lahenduste ees. * ANALÜÜSIMINE VÕI TÕLGENDAMINE - inimesele otse väljaütlemine, milles tema probleem tegelikult seisneb, miks ta ennast just niimoodi tunneb ja miks tal on niisugune probleem - tekitab sageli uue probleemi; - muudab abivajaja tõrjuvaks; - jääb sageli abivajaja poolt aktsepteerimata; - jätab lahtiseks küsimuse, kas su analüüs oli üldse õige. * LOOGIKAL PÕHINEV VEENMINE - loogiliste vastustega küsimuste jada, mille eesmärgiks on juhtida tugevatest emotsionaalsetest reaktsioonidest vallatud inimene mingi lahenduseni; - sageli ei mõtle abivajaja ratsionaalselt, ei suuda loogikat järgida; - tekitab tõrjuvat hoiakut, frustratsiooni, vastuhakku. * KRITISEERIMINE. Ära kritiseeri vägivallatsejat, sest see võib panna ohvri automaatselt teda kaitsma. * JUTLUSTAMINE VÕI MORALISEERIMINE - lähtudes nõustaja väärtustesüsteemist öeldakse
1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu.
4 Dialoogi tüüp Algseisund Meetod Algataja eesmärk Tüli Ärritatud pooled Isiklik rünnak Teise isiku kahjustamine Väitlus Hindajaid ja publikut Reeglipärane Mulje avaldamine kaasav võistlusolukord verbaalne võit Veenmine Arvamuste erinevus Põhjendamine, Äraveenmine tõestamine Uurimine Teise poole jaoks Teadmispõhine Tõendite (tõendite veenvate tõendite argumentatsioon tuvastamine otsimine mingi puudumine seisukoha kasuks)
ehk Kongress. Analüüsides usaldust osariigi ja kohaliku võimu suhtes võib öelda, et usaldus kohaliku tasandi vastu on kõrgem kui osariiklike institutsioonide suhtes, kõige vähem usaldatakse föderaaltasandi võimuorganisatsioone. Võib öelda, et Ameerika Ühendriikide kultuur väärtustab poliitilist osalust, mille võib üldjoontes jagada kaheks: tavapärane ja tavapäratu osalemine. Tavapärane osalemise alla kuuluvad hääletamine, teiste veenmine, uksekella helistamine petitsiooni jaoks jne. Tavapäratu osalemine hõlmab aga tegevusi, mis on rohkem tähelepanu pälvivad: näiteks protestimine, kodanikuallumatus ja isegi vägivald. Üldiselt osalevad ameeriklased poliitikas pigem vähe ehk ollakse lihtsalt kursis poliitiliste sündmustega, arutletakse nende üle pere seltsis jne. Keskmisest aktiivsemad inimesed osalevad ka koosolekutel, kontakteeruvad ametnikega ja võtavad osa aruteludest ning huvigruppide tegevusest. On ka neid, kes on
INTIIMSUSE MOTIVATSIOON. N. AFF DAN MCADAMS lähedus positiivne emotsionaalsus. suhted loovad rõõmu, armastust. mitteinstrumentaalsed suhted. Dialoog. Hoolitsus. altruism, eneseohverdus. Allumine. spontaansed sündmused, kontrollimatus. tolerantne kodukeskkond, keskmine n Ach. Sõltuvus. Seotus. teistele meeldimine. VÕIMU MOTIVATSIOON. POWER MOTIVATION. N DOM DAVID WINER Kujutlused võimust: avaldada muljet teistele, veenmine, eneseväärikuse kaitsmine, agressiivsus. Prestiiži suurenemine: karjäär, tunnustused. Staatuse muutused: valimised, kiitused. Mõju: teiste üllatused, hämmastus. Kehtestamine, liider, riskeeriv. Elukutse nt ametnik, õpetaja, psühholoog). Meestel impulsiivsus ja lühiajalised suhted. Kodukeskkond – sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel). KLASSIFITSEERIV PARADIGMA FAKTOR-ANALÜÜTILINE LÄHENEMINE
tuleb esimestel soorituskordadel välja, on enesetõhususe tõus suurem võrreldes olukor- raga, kus õppimise alguses kogetakse ebaedu. 2. Asendav kogemus. Kui enesetõhusus ei saa baseeruda enda kogemusel, saab seda tõsta, kui sportlane vaatleb teist inimest mingit uut oskust edukalt sooritamas või tundmatut vastast võitmas. Eriti efektiivne on asendav kogemus siis, kui vaadeldav isik (mudel) on võimete ja teiste oluliste omaduste poolest vaatlejaga sarnane. 3. Veenmine. Suuline veenmine on efektiivne, kui veenjat tajutakse usaldusväärse informat- siooniallikana, usutakse, et tal on vajalikud teadmised ja oskused hinnangu andmiseks. Samas on oluline, et ülesande täitmine oleks realistlik. Veenmise alla on loetud ka sise- kõnet ja kujutlust. Positiivne sisekõne on oluline enesekindluse allikas. Teine viis enese- kindluse suurendamiseks on kujutlus, mis sisaldab vastava ülesande edukat sooritust,
Mõjutamisvormid: Jäljendamine - ei nõua inimestevahelist kokkupuudet; tugev tegutsemise ja käitumise mõjutaja; mallidega püütakse kaasa minna ja neid jäljendada. Soovitamine - esindab vahetut ja teadlikku vahekorda eestvedaja ning järgija vahel; püütakse inimese mõttekäigud panna liikuma soovitud suunas; tuleb kõne alla eelkõige olukorras, kus on võimalik mitu lahendit. Veenmine - oma seisukohtade põhjendatud selgekstegemine, et kutsuda esile soovitud tegutsemine või käitumine; nõuab kannatust. Sundimine - järgijate kohustamine võimu abil; saab kasutada siis, kui juhil on alluvatele midagi asendamatut anda; võimalikud tagasilöögid. Joonis 36. Eestvedamise soodsad mõjurid ja tulemused (Üksvärav, 2004) 5.7. Otsustamisse kaasamine 46
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa selleg...
9. Haigusdeemonilt saadud haigused. Demonoloogiliste haigustekitajate ilmumiskuju järgi (Manninen): 1. Seestumine; 2. Välisjõu kallaletulek; 3. Nakkusrünnak Sõukand oma kommentaaris märgib, et Mannise peamine puudus käesolevate klassifitsioonide puhul on see, et inimesed (vähemalt uusaegne soome- ja eesti talurahvas) ei pruukinud sugugi vältida ratsionaalseid seletusviise. RAVIST M. Kõiva toob raviriituse puhul välja mitmed järgud: · Kogunemine ja tutvumine; · Haige veenmine arstija võimekuses; · Haiguse päritolu väljaselgitamine; · Haiguse otsimine ja eemaldamine, hävitamine või tagasisaamine; · Paranemisreeglite, ettekirjutuste selgitamine; · Ravimite üleandmine; · Arstijate tasumine, tänamine. (Tasumise raames tasub meeles pidada, et nt ohverdamine, mis esmapilgul ei tundu üldse peaasjalikult olevat toiming rõhuga ravimisel, võib ka Eesti oludes käsitleda (teema ajalukku tungides) kui eeskätt raviotstarbelist nähtust.)
situatsioon kus isik A nõustub tegema midagi isik B kasuks teatud tasu eest. Tasu on isik B omanduses või omab ta sellele juurdepääsu. Reeglid ja protseduurid. Tavaliselt on selle näiteks situatsioon, kus isik A kasutab teatud reeglit või loov teatud reegli, mille alusel ta saab kohustada isikut ametikohal B käituma teatud viisil. Tavaliselt tuleneb see ameti- ning majanduslikust mõjuvõimust. Veenmine. Seda tüüpi mõjutamine baseerub argumenteerimisoskusel ja faktide veenval presenteerimisel. Tavaliselt eeldab, see kõnealuse valdkonna tundmist ning eelnevat uurimist. NB! Meenutuseks loe lisaks K.Türk ,,Eestvedamise" õpiku ptk.3.6 ,,Mõjuvõim ja järgijate võimustamine" lk.139-155 (TÜ Kirjastus: 2001). Enne projektijuhi pädevuste kirjeldamist mõned ,,rusikareeglid" projektijuhile: Mitte keegi ei hooli projektist nii palju kui projektijuht ise! (seetõttu vt
Inimesed püüdlevad konformse käitumise poole ja see püüe on suures osas sotsialiseerumise tulemus on ju sotsialiseerumise peamine eesmärk abistada inimest tema püüdlustes konformsuse poole. Kuna aga sotsialiseerumine pole kunagi ideaalne, on ka sotsiaalne kontroll kutsutud reguleerima ühiskonnas aktsepteeritavate standardite täitmist. Sotsiaalne kontroll võib olla formaalne või mitteformaalne (sotsiaalsed autasud, karistus, veenmine, normide ümberhindamine). Sotsiaalse kontrolli staadiumid · Normi isikustamine · Õigusnormi eiramise ennetamine · Õigusrikkumise faktide selgitamine ja konkreetse õigusvastaseid tegusid sooritanud subjektide kindlakstegemine. · Sooritatud teo analüüs ja hinnang. · Sanktsioonide rakendamine. Sotsiaalne kontroll ja vastutus · Juriidiline vastutus õiguslik suhe subjekti ja sotsiaalse kontrolli süsteemi vahel, seoses selle subjekti õigusliku käitumisega.
sotsiaalne väärtus ja selle väärtuse pinnalt tekib sotsiaalne kohustus. Juhime tähelepanu: moraalinormid ei ole autonoomne kohustus, sest nende allikas on indiviidi suhtes väline. Moraalinormid omandatakse õppimise teel, milline tegevus protsessina algab kasvatusega lapseeast ja kestab terve elu. Moraalinormide omaksvõtu ja 13 kinnistamise tagab selgitamine ja argumenteeritud veenmine. Ühiskondlik praktika on näidanud, et moraalinormid on kõigist sotsiaalsetest normidest tegelikult kõige vähesõltuvad jõu ning võimu alusest. Meelekindel isik ei taandu oma moraalinormide alusest, ehkki ta ülevõimu tingimustes neid lihtsalt ei avalda või ei ole tal võimalust neid parajasti realiseerida (vaikiva ühiskonna olustik totalitaarse poliitilise re?iimi juhul). Kui riikluse tekkides oli võimalik
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
pahateo eest maksnud, arvab, et ta võib seda mõne aja pärast korrata. Lastel hakkab arenema niinimetatud raamatupidajalik lähenemine oma käitumisele. Nad sooritavad tegusid nii-öelda võlgu, mõistes, et maksavad võla igakuise nahatäiega. Mõned lapsed provotseerivad keretäie andmist lausa sihilikult, kirjutab H. Ginott oma raamatus "Lapsed ja meie" (2006). Keegi ei vaidle vastu sellele, et ühiskond peab kaitsma lapsi vägivalla ja väärkohtlemise eest, ent kui veenmine, hurjutamine, kauplemine ja ähvardamine ei aita, peab lapsevanemal olema võimalus last ka kehaliselt karistada, väitis mitme lapse isa Martin Helme (2006) ühes debatis. Tema arvates ei tohiks riik lapsevanemale ette kirjutada, kuidas peab last kasvatama. Et päästa alkohoolikute, narkomaanide jt asotsiaalsete vanemate käes olevaid lapsi peksust, näljast ja seksuaalsest väärkohtlemisest, ei ole vaja kohelda kõiki vanemaid kui potentsiaalseid kurjategijaid
andmed väljatöötajate jaoks suure väärtuse. 8) Välja- ja täiendõpe Kirjalikus dokumentatsioonis fikseeritud uuendused mängivad oma osa ka erakorralise meditsiini tehnikute välja- ja täiendõppes. 9) Kulu- ja efektiivsusanalüüs Kiirabi ülesehitusele ja arendamisele antavate toetuste piiramise tingimustes on väljakutsedokumentidel tähtis osa kulu- ja efektiivsusanalüüsis. Inimeste veenmine professionaalse kiirabi eelistes on igati kiirabitöötajate isiklikes huvides. 10) Kutsepoliitilised põhjused Elukutse tunnuseks on teha oma tööd kontrollitavalt. Kirjalik väljakutsedokumentatsioon näitab nii patsientidele kui ka arstidele: „Me teame, mida me teeme, meil pole midagi varjata ja meie kaarte võib igal ajal vaadata, sest me töötame professionaalselt.“ 11) Administratsioon Väljakutsedokumentatsioonil on teenuse finantsanalüüsi puhul oluline väärtus ka juhtkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
