kriitika: ☼ must ja valge vastandus ☼ kas Rabelais on rahvakultuuri esindaja? - Bahtin muutis Rabelais’i rahvakultuuri esindajaks ☼ kasutas rohkem ilukirjandustekste kui rahvakultuuri allikaid ☼ karneval - lihtsustatud mudel, liialdas karnevali tähtsusega Aron Gurevitš (1924-2006) ☼ keskaja uurija ☼ “Keskaja rahvakultuuri probleeme” – otsis rahvakeelseid tekste ☼ “rahvakult asemel võiks rääkida kõrgest ja madalast kultuurist” ☼ lähtub veendumusest, et kiriklikest ja ladinakeelsetest tekstidest on võimalik välja sõeluda lihtrahva uskumusi. Peter Burke (1937) ☼ “Rahvakultuur varauusaegses Euroopas” – esimestest katsetest uurida Bahtini: kes seda rahvakultuuri kannab? ☼ “Rahvakultuur varauusaegses Euroopas”: keskendub eeskätt rahvakultuuri kandjatele ja vahendajatele ning rahvakultuuri arengule ja muutustele. Jean-Claude Schmitt (1946) ☼ “Püha hurdakoer” - 13. sajandi klassikalise juhtumiuuring uskumusest
koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteet ja sund. o Sunni korralkuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. o Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab olema legitiimne (e. võim õiguspärane, valitsemine seaduste põhjal). Legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Ideaaltüübid legitiimsel domineerimisel: o legaalne valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. Tekkepõhjustest lähtuv jaotus:
teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow See suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest - eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Eneseaktualisatsioon- enese väärtustamine, motivatsioon areneda ja oma ellu panustada. Humanistid lähtuvad veendumusest, et inimese olemus on oma olemuselt positiivne, loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muserdanud kogemus . Inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi. Terapeut on vaid konsultandiks, kes loob atmosfääri, milles kliendil oleks lihtsam organiseerida oma sisemaailma. Inimesel on vaba tahe valida ja otsustada ning seetõttu vaadeldakse igat inimest kui kordumatut isiksust. 5 taset erinevaid vajadusi: 1. füsioloogilised(baasvajadused) 2
vastas too: "Inimesed, kes tahavad saada heaks sama." Ta arvab, et kirjapandud teosed soodustavad ratsutajaks ... ei vöta endale mitte köige rahulikumaid, vaid "mälunõrkuse arenemist". Veelgi enam kirjapandud teosed tuliseid hobuseid... Nii ka mina, tahtes suhelda ähvardavad suhtlemist üldse. inimestega, vötsin endale Xantippe, veendumusest, et kui · suudan taluda teda, siis on mul kerge suhelda köigiga." On pöhjust arvata, et Sokrates abiellus küllaltki hilja, · Viidates oma isast skulptori ja emast ämmaemanda umbes 40 aasta vanuselt. elukutsele ütleb ta, et püüab vestluse kaudu inimesele kuju anda, teda paljastada ja lasta möttel sündida.
Hoiaku ehitus 60ndatel, 70ndatel oli hoiak psühholoogia valdkonnas üks uuritavamaid teemasid. !!! Hoiak koosneb: 1) kognitiivne e tunnetuslik komponent (pilt või teadmine) 2) emotsionaalne komponent (suhtumine, emotsioon) 3) käitumuslik komponent (käitumine, käitumisvalmidus negatiivselt/positiivselt käituda) · Tavakäsitlus. Tavakeeles suhtutakse hoiakusse kui verbaalselt väljendatud suhtumisse(see, mida ma ütlen) Hoiak on aga pilt+suhtumine+tegu Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni Tugeva hoiaku tunnused: ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info on subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega. Hoiaku kujunemine Paljud uurijad arvavad, et inimeste maailmapilt koosnebki hoiakutest, on üles ehitatud hoiakupõhiselt. Hoiakud jaotavad asjad maitsvateks/mittemaitsvateks; sümpaatseteks/mittesümpaatseteks jne. · Hoiakud arenevad välja sotsiaalses keskkonnas, kus paljud hoiakud internaliseeritakse(perekond, kool,
tagamiseks. o Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. o Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. o Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Meetodid o Autoriteet Inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Samas kuuletutakse ka traditsioonide, karismaatilise liidri kui ka mõistliku kaalutluse poolest. o Sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Kuuletutakse ka seaduse pärast. (Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise.)
On ju parlament ka rahva esinduskogu ning saadikud vahendajad riigivõimu ja rahva vahel. Seepärast on nende esmane kohustus edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Selle põhimõtte kindlustamiseks on saadikutel nähtud ette üks nädalapäev, mil istungeid ei toimu ning nad peaksid sõitma oma valimisringkondadesse kodanikega kohtuma. Ametlikku aruandlust või kontrolli selle üle ei toimu, lähtutakse heast tavast ja veendumusest, et ülbet ja ükskõikset saadikut kodanikud järgmisel korral enam end esindama ei vali. Loomulikult on igal kodanikul õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult, ootamata ära tema visiiti valimisringkonda. Tänapäeval levib saadikute ja valijate vahel üha enam e-posti suhtlus, kuigi ka traditsioonilised kirjad ning kohtumised pole kadunud. Briti parlamendis on pidevalt tööl isegi spetsiaalne ametnik, kes viib Westminsteri lossi tulnud
Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Võimu teostamise meetodid Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Niisuguseid juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele, nimetatakse karismaatilisteks liidriteks. Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi.
S.t, et religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. Nt. religioon kui vahend suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel, meelelahutuseks jne. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Hiljem arendati sisemise/välimise orientatsiooni konseptsiooni edasi- lisati küsiv ehk otsiv usuline orientatsioon- see väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises. Otsija, keda vahel on nim. ka küsijaks, lähtub veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu. Otsija tunnetab kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. Seejuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele. 8) Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Üldistades kogutud andmeid, jõudis Girgensohn usulise kogemuse struktuuri kirjeldamiseni. Tema hinnangul on usulise kogemuse esmasteks komponentideks intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarseteks komponentideks,
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
(tulemus: vastuseis ja harv nõustumine); · Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus); · Kompetentsuse mõjuvõim põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). · Meeldivuse mõjuvõim põhineb isiklikul võlul, prestiizil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. 19. Karismaatilise eestvedamise olemus ja Konger-Kanungo käsitlus karismaatilisest liidrist Karismaatiline eestvedamine põhineb järgijate nägemusel oma liidri käitumisest, mistõttu
edukas rakendamine. Organisatsioonikultuuri mõjutamisel on oluline roll ettevõtte liidrite mõtteviisil ja nende tegevusel. - 37 - Kvaliteedikultuuri investeerimise kasu seisneb selles, et töötajad hakkavad saama rohkem vajalikku infot mitmesugustest ideedest. See omakorda suurendab nende teadmisi ja arendab neid. Edaspidi hakkab selline töötaja tegutsema mitte sundusest vaid huvist ja veendumusest anda eesmärgi nimel parim. Kui ettevõte ei tunneta aga oma töötajate toetust, takistab see tunduvalt kvaliteedikultuuri arengut ettevõttes. 5.2.3. Kvaliteedijuhtimine kui juhtimistegevuse osa Kvaliteedijuhtimise eesmärgiks on kindlusetunde suurendamine ühiskonnas sh: Klientidel; Omanikel jt. huvinikel; Juhtidel Kvaliteedijuhtimine lähtub eeldusest, et olemi kvaliteedikarakteristikud on: määratletavad; jälgitavad; ja neid mõjutavad/loovad protsessid ohjatavad.
... Väärtused: kollektivism-indivdualism, traditsioon-muutus, egalitarism, perekondlikkus ... vt S.Shwartz, R.Inglehart jt Hoiak psühholoogia?, väärtused sotsioloogia? Hoiaku ehitus Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt) Emotsionaalne komponent (suhtumine) Käitumuslik komponent (tegu) Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud Implitsiitsed automaatne, vahetu reaktsioon. Teadvustamata, ei reflekteeri. - Mõõtmisviis: IAT (implicit association test), esimene meeldetulev omadussõna, valida meeldiv. Idee ajasurve, mis takistab hoiakut
relvad ehk oma ideed ja oma argumenteerimstehnika ning nii tekivad poliitilised eeldused ühtsete rahvusõigussüsteemide tekkimiseks. Loonu õiguse saavutused, preisi maaõigus, prantsuse tsiviilkoodeks (code civile) ning austria üldine tsiviilseadustik. Loonuõiguse tähendus on pöördes mille ta sooritab õigusmõtlemises. Prantsuse revolutsioon toetub palju just loonuõigusele. Just see revolutsioon murrab vana 1k+ aastase põhikorra. Prantsuse revolutsioon oli kantud veendumusest, et on olemas senisest praktikast kõrgemal seisev ülim õigus mille poole tuleb püüelda. Reformatsiooniga võrreldes on siin oluline erinevus, reformatsioon pöördus minevikku, sest üritati pöörduda tagasi puhta usu lätete juurde, prantsuse revolutsioon nägi aga ennast just tulevikku suunatuna, eesmärgiks oli inimeste õnnelikuks tegemine. Enne revolutsiooni oli igal seisusel omad privileegõigused ning vabadus tähistas iga mehe erilist
· ,,Revolutsiooni vaenlaste" süstemaatiline otsimine ja hävitamine · Tulemused 1. Kontrrevolutsioonilised mässud provintsides on minevik 2. Massilised hukkamised mitmes linnas 3. Hukati Marie Antoinette (okt.1793) · Revolutsioonäärid õiendavad arveid ommavahel: hukatakse zirondiinid, sankülotid, jakobiinide opositsioon, Danton jne. · Robespierre viimane ,,suurpuhastus" juunis-juulis 1794 · Uus seadus ,,moraalne süütõend": piisab veendumusest, et isik on rahvavaenlane Terrorireziimi lõpp · Konvendi salaliit ja Robespierre kukutamine 27. juulil 1794 · 28.07.1794 Robespierre ja tema 21 pooldaja (mh. Sain-Just) hukkamine · Võim jälle konvendi kätte · Terrorisüsteemi lammutamine · Terrori hind: hukati 35 000 40 000 prantslast, kellest 85% oli pärit III seisuse hulgast · Näiliselt revolutsiooni lõpp Direktoorium (1795-99) · Vastureaktsioon ,,Rahva revolutsioonile"
Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus); 13 Kompetentsuse mõjuvõim põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Meeldivuse mõjuvõim põhineb isiklikul võlul, prestiiil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. 19. Karismaatilise eestvedamise olemus ja Konger-Kanungo käsitlus karismaatilisest liidrist Karismaatiline eestvedamine põhineb järgijate nägemusel oma liidri käitumisest, mistõttu karisma on järgijate poolt liidrile omistatud tunnused,
Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. 68
ennast tappa. Sonderkommando on selge näide moraalsest dilemmast: Selle liikmetel puudus valikuvõimalus, seega olid nad ka ise ohvrid. Proua Müller seevastu tegi oma tööd vabatahtlikult. Enamgi veel – sellele tööle kandideerides näitas ta üles initsiatiivi. Kui ta oleks keeldunud oma ülesandeid täitmast, oleks ta küll vallandatud, ent teda ei oleks saadetud vanglasse ja see poleks mingil viisil ohustanud tema elu. 4. samm: isikliku või ühiskondliku kasu nimel või veendumusest Ja viimane küsimus on: kas tegu sooritati isikliku kasu nimel või veendumusest? Saksa SS-i juht Heinrich Himmler pidas tapmist äärmiselt ebameeldivaks toiminguks ning muretses mõrvamise eest vastutavate sõdurite ja politseinike heaolu pärast. Tema väitel oli see katsumus siiski vajalik, et saavutada kõrgem eesmärk ja parem maailm. Himmler oli vaieldamatult sügavate veendumustega ideoloog ning oleks eitanud mis tahes süüdistusi denotsiidis, kuna pidas oma tegusid põhjendatuiks.
rikkumine toob endaga kaasa õiguslikud tagajärjed. Õiguslikul käitumisel on 2 liiki õiguspärane ja õigusvastane. Õiguspärasel käitumisel on 3 motiivi, millest 2 esimest seonduvad õiguspärase käitumisega: · Objektiivne õiguspärane käitumine isik, õigussubjekt järgib õigusnormi igas situatsioonis sellepärast et selline käitumisviis on tema arvates õige. · Situatiivne õiguspärane käitumine õigussubjekt järgib õigusnorme mitte veendumusest vaid olenevalt asjaoludest. Näiteks suurendatud sotsiaalse kontrolli tingimustes, mil isik näeb et ta jääb vahele, kuid ta ei taha oma õigusvastaste tegude eest vastutust kanda. · Situatiiv-juhuslik käitumine ehk afektiivne käitumine võib esineda nii õiguspärase kui õigusvastase käitumise puhul; tegutsemine afekti seisundis. Käitumist iseloomustab käitumise läbimõtlematus.
EKSAMIL: Hoiak koosneb 3 asjast: tegu 1) Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt) (nt tean, et on olemas balbiino) 2) Emotsionaalne komponent (suhtumine) (nt ma jumaldan balbino jäätist) 3) Käitumuslik komponent (tegu) (käitumise valmidus nt mul on valmis olek balbino suhtes positiivselt toimida) Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Hoiakuid asetatakse skaalale hoiakutugevuse alusel. Alates mõttevälgatusest kuni sügava veendumuse või kireni. Nt: Eriline kohvi, mida enda kodus kasvatan, jahvatan jne. See on kirg selle kohvi vastu. Kui tuleb uus info kohvi kohta (nt kohvijoomine paneb varbaküüned kiiresti kasvama. See on minu jaoks tähtis, uurin kust see tuli jne. Kui on kirg kohvi vastu, siis see määrab ära terve rea
2005 ja *2003 aasta RISC andmetel. "+" statistiliselt oluliselt Euroopast enam; "-" statistiliselt oluliselt Euroopast vähem Hoiaku ehitus • Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt) • Emotsionaalne komponent (suhtumine) • Käitumuslik komponent (tegu) • Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) • SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu • Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) • Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega Tricomponent Attitude Model (ABC) – Affect (How I feel about it)plus – Behavioural tendency (Conative), plus – Cognitions (what I think or know) about likely consequences of behaviour Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud
võimalus otsuste tegemisel kaasa rääkida. Infotehnoloogia laialdane kasutuselevõtt võimaldab meil elada säästlikult ja hoida keskkonda keskkonda. Valitsusliidu eesmärk on teostada poliitikat, mis tagaks infoühiskonna järjekindla arendamise ning viimise kõigi Eesti elanikeni. Valitsusliit soovib infoühiskonna senisest kiiremat arengut Eestis. Valitsusliit lähtub oma poliitikas veendumusest, et infoühiskonna arendamine on kogu ühiskonna huvides olev ja kõigile paremat elukeskkonda loov tegevus. Valitsusliit peab oluliseks Eesti infoühiskonna parimate saavutuste propageerimist välismaal. Lembit Viilup PhD IT Kolledz TAGAME INTERNETI JA ANDMESIDE KÄTTESAADAVUSE Selleks kavandab valitsusliit järgmised sammud: 1) tagab kõigile avaliku sektori ning avalike internetipunktide arvutitele ID-kaardi
Tema vanad poolehoidjad karastuvad aga veelgi enam vihkamisest tagakiusajate vastu, peale tagakiusamisohu lõppu tulevad eemaldunud pooldajad uuesti oma vanade sümpaatiate juurde tagasi jne. Edu peamiseks eelduseks tagakiusamiste puhul on seega nende katkematu, sihikindel kasutamine. Kuid sihikindlus võib selles osas olla vaid ideelise veendumuse resultaadiks. Selline vägivald, mis ei tulene tugevast ideelisest veendumusest, on tingimata eneses ebakindel ja hakkab kannatama kõhkluste all. Sellisel vägivallal ei jätku kunagi järjepidevust, stabiilsust. Ainult selline maailmavaade, millesse inimesed fanaatiliselt usuvad, annab niisuguse järjepidevuse. Selline järjekindlus sõltub muidugi selle inimese energiast ja brutaalsest otsustavusest, kes operatsiooni juhib. Asja lõpp sõltub seepärast teatud määral ka juhi isikuomadustest. Peale selle on vaja silmas pidada veel järgmist.
TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse TM tulumaks TMS Tulumaksuseadus TSD tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon VD kauba ühendusesisese käibe aruanne VV Vabariigi Valitsus 4 SISSEJUHATUS ''Usk, et üksikisiku tulumaks on kõige õiglasem maks tuleneb veendumusest, et see on kõige paremini kooskõlas inimese võimega maksta maksu. Puhastulu on mõõdupuu, millega saab hinnata inimese võimekust valitseda majanduslikke ressursse ning intuitiivselt tundub see olevat heaks indikaatoriks, mis peegeldab isiku võimet finantseerida riiki.'' /Goode,R. The individual Income Tax 1976, lk 11/ Tulumaksu olulisus tuleneb mitte ainult tema tähtsast osast fiskaal- ja sotsiaalpoliitikas, vaid ka tema suurest mõjust majandussubjektide käitumisele
toob kaasa õiguslikud tagajärjed. Õigusnormist tulenev, õigusnormidele toetuv. Õigusliku käitumise 2 liiki: - õiguspärane 3 ajendit (motiivi), 2 esimest seonduvad õiguspärase käitumisega o objektiivne õiguspärane käitumine isik (õigussubjekt) järgib õigusnormi igas situatsiooni sellepärast, et selline käitumisviis on tema arvates õige o situatiivne õiguspärane käitumine õigussubjekt järgib õigusnorme mitte veendumusest, vaid olenevalt asjaoludest, olenevalt olukorrast (n. tugevdatud sots kontrolli tingimustes isik näeb et nii või teisiti ta jääb vahele o situatiivjuhuslik käitumine e. afektiivne käitumine (võib esineda õiguspärase ja õigusvastase käitumise puhul). Tegutsemine afekti seisundis, seda iseloomustab selle käitumise läbimõeldamatus (äkiline hetkekäitumine).
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
· Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus); · Kompetentsuse mõjuvõim põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). · Meeldivuse mõjuvõim põhineb isiklikul võlul, prestiizil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. Initsiatiivi haaramine mingites protsessides võimaldab suurendada inimese mõjuvõimu ja saavutada midagi enamat kui väljakujunenud süsteemi ja reegleid järgides. Juhi mõjuvõimu aitab suurendada selle jagamine töötajatega ehk töötajate võimustamine
Õigusnormist tulenev, õigusnormidele toetuv. Õigusliku käitumise 2 liiki: - õiguspärane 3 ajendit (motiivi), 2 esimest seonduvad õiguspärase käitumisega objektiivne õiguspärane käitumine isik (õigussubjekt) järgib õigusnormi igas situatsiooni sellepärast, et selline käitumisviis on tema arvates õige situatiivne õiguspärane käitumine õigussubjekt järgib õigusnorme mitte veendumusest, vaid olenevalt asjaoludest, olenevalt olukorrast (n. tugevdatud sots kontrolli tingimustes isik näeb, et nii või teisiti ta jääb vahele 39 situatiivjuhuslik käitumine e. afektiivne käitumine (võib esineda õiguspärase ja õigusvastase käitumise puhul)
valdkondadeülene. Kuna keskendutakse laste õiguste tagamise ja järelevalve tulemuslikkuse parandamisele erinevatel haldustasanditel ning koostöö edendamisele lastega tegelevate valdkondade vahel, on lastekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses esitatud kaks strateegilist eesmärki (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse õigused on tagatud selliselt, et lapsi koheldakse võrdselt olenemata nende rassist, rahvusest, vanusest, puude olemasolust ja usulisest või muust veendumusest ning seatakse igas lapsi puudutavas ettevõtmises alati esikohale lapse huvid; lapse heaolu ja areng on kindlustatud maksimaalselt soodsa kasvukeskkonna loomisega. Alameesmärkidena on esitatud järgmised eesmärgid (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse kaasatus otsuste tegemise protsessi on suurenenud; laste väärkohtlemine ning laste suhtes kasutatav vägivald on vähenenud;
koolitusele ja kultuuriturismile tuge pakkuv ajakohastatud informatsioon ja dokumendid Eesmärk nr 8 "Haridusteenuste pakkumine" Eesmärk nr 9 "Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks" 108 Lisa 4. Veebirakendusi käsitlevad siseriiklikud eeskirjad 1. Eessõna 2. Euroopa eeskirjad 3. Liikmesriikide eeskirjad 4. Rahvusvahelised dokumendid 1. Eessõna Määratlus ja eesmärgid Lähtudes veendumusest, et teavitamine erinevate riikide puhul rakendatavatest tegevuspõhimõtetest on möödapääsmatu samm ühtsete ja ühiste kvaliteedikriteeriumide saavutamiseks, annab järgnev loend kõige terviklikuma ja ajakohasema ülevaate nii Euroopa Liidu kui ka üksikute liikmesriikide normidest ja eeskirjadest, mis käsitlevad veebirakendusi. Seda eesmärki silmas pidades on praegused juhised mõeldud kasutamiseks MINERVA veebilehel kuue kuu vältel, mil Itaalia on Euroopa Liidu eesistujariigiks
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
või õigemaks, olenemata lähteteksti vastavast parameetrist). Neid teeb kas kogenud ja enesekindel toimetaja või, mida juhtub vast enamgi, tõlke initsiaator ise. Reaalsuse ebaadekvaatne kirjeldamine võib tekkida sellest, et tõlkija ei ole selle reaalsusega tuttav (näiteks tõepoolest ei ole ise kasutanud seda masinat, mille kasutajajuhendit ta tõlgib), või halvemal juhul tõlkija veendumusest, et lugeja parimal võimalikul viisil informeerimine polegi tema ülesanne, tema lihtsalt tõlgib (st transkodeerib). • Muutused, mille eesmärk on teha tekst keeleliselt paremaks, kuid mis ühtlasi tahtmatult teksti sisuliselt eksitavaks või vähemalt mitmemõtteliseks muudavad. Neid teeb keele- või üldtoimetaja, kes pole isegi aru saanud, millest jutt käib, rääkimata sellest, et tal asja kohta midagi öelda oleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
