ja religioossetes traktaatides ning koguni ürikutes, ei paista sinna olevat settnud peaaaegu midagi muud peale mälestuste tülist, vihkamisest ja kurjusest, ahnusest, toorusest ja viletsusest. Tekib küsimus: kas see aeg suutis rõõmu tunda vaid julmusest, kõrkusest ja mõõdutundetusest, kas pole seal kusagil vaikset rõõmu ja rahulist eluõnne? Pole kahtlust, et iga aeg jätab pärimusse rohkem jälgi oma kannatustest kui õnnest. Ajalooks saavad õnnetused ja katastroofid. Instinktiivne veendumus ütleb meile, et inimesele osaks määratud eluõnne, kogu lõbususe ja rõõmsa rahu summa, ei saa eri ajajärkudel väga palju erineda. Ja hiliskeskaegse õnne sära polegi täiesti möödas, see elab veel rahvalaulus, muusikas, maastike tasastes avarustes ja portreede tõsistes nägudes. (lk 36) Igatsus ilusama elu järele nägi igal ajal enda ees kolme teed, mis viitavad kauge sihi poole. Esimene- maailma mahasalgamise tee viis otsejoones maailmast välja. (41-42)
demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. PLURALISM on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida. Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse
kantakse. Laste eest tuleb hoolitseda, muidu nad ei jää elama. Nad vajavad süüa, riideid, kaitset, puudutust, tunnustust ja armastust. Kuid kahjuks on paljud vanemad või vanavanemad üleliia hoolitsevad, mis pidurdab lapse arengut. Ülehoolitsemine võrdub järelandlikkusega. Ülehoolitsemise tagajärjed: · Teadmatus, millal on küllalt · Õpitud abitus ja omandatud suutmatus · Suutmatus eristada tahtmisi ja vajadusi · Veendumus, et ollakse maailma naba ja sellele vastav käitumine 4 · Veendumus, et lapsel puuduvad oskused või võimed probleeme lahendada. · Passiivsus · Identiteetsegadus Ülehoolitsemise tavapärased vormid: · Vanemad teevad ära ülesanded, mida laps suudab ise teha · Liigne tähelepanu vanematelt · Üliarmastavad vanemad
või eksternaalseid märguandeid tegevuse suunamisel. Need uskumused hõlmavad ettekujutusi võimalikust hädaohust ning küsitava käitumise väärtustamisel, mis annab tõuke tegevuseks ja tervisealasek infootsinguks hilisemal ajal.Toimib kaks asja: ohutunnetus ja enesetõhusus. Veendumus ohust oma tervisele · Üldised terviseväärtused (olen mures) · Üldised ja spetsiifilised uskumused haavatusest (suits=vähk; vastuvõtlikkus??) · Uskumus haiguse tõsidusest Veendumus, et teatud tervisekäitumine vähendab ohtu · Uskumused, et teatud käitumine võib olla efektiivne mingi ohu suhtes. · Uskumus, et teatud käitumine toob rohkem kasu kui kahju Tervisekäitumine: ei suitseta enam, lõpetan. Põhjendatud tegutsemise teooria Tervisekäitumise kognitiivne mudel. Põhineb subjektiivselt oodatud kasu teooriale. See tähendab, et indiviid on aktiivne ja ratsionaalne otsuse langetaja, kes on mõjutatud uskumusest kasulikkusele.
Locke'i tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et · ilma kogemusteta on teadmised tühised. · ilma kogemuseta ei jõua me mingite teadmisteni. · kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke'i arvates moodustab inimmõistus võrdlemise teel suhteid, nagu näiteks · maja, inimese ja mõtlemise ideed. · põhjuse/tagajärje, vana/noore, isa ja ema ideed. · Sokratese, Päikese ja Rooma ideed. Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on · valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. · valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. · täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. John Locke väitis empiristina, et · ilma kogemusteta ei jõua me mingite teadmisteni. · kõik teadmised pärinevad kogemusest. · ilma kogemusteta on teadmised tühised. John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on
On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. voluntarism, filosoofias objektiivseid võimalusi ja paratamatust eirav tegutsemisviis. Mis on teadus? Mõisted on täpselt sõnastatud Põhjendus Süsteem Filosoofia valdkonnad: Heaolu 2. Vabadus 3. Väärtused Järgmine loeng Thomas Kuhn: Paradigma kui maailmavaade, väärtus (filosoofiline aspekt) Paradigma kui algoritm, uurimisprogramm (loogikalis-metodoloogiline aspekt) Paradigma kui veendumus (sotsiaal-psühholoogiline aspekt) Paradigmaatiline kriis ühiskonnas: kui ühiskonna aluseks olev väärtussüsteem hakkab murduma; murdumine peegeldub ka tehnomajandussüsteemis; samuti poliitilises ideoloogias ja poliitilise institutsiooni tegevuses. 14 Mis on ühiskonna väärtussüsteemi (kultuuriparadigma) uurimise alus? alust tuleb otsida materiaalsest maailmast (eksternalistid); alust tuleb otsida mõtteviisist (internalistid)
Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu
Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu. Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres par...
hellust jagada. Vahel suurendab depressioon vastuvõtlikkust haigustele ning põhjustab tervisehäireid. Mõnel äärmuslikul juhul viib depressiooni enesetapuni. Seepärast tuleb meeles pidada, et enamikul juhtudel on depressioon edukalt ravitav. Paljud depressiooni käes vaevlejad tunnevad meeletut lootusetusetunnet ning usuvad: "See depressioon ei lõpe kunagi... Miski ei aita." Lootusetus ise on depressiooni tavaline sümptom. Seepärast tuleb meeles pidada, et see tunne või veendumus ei ole fakt. Olenevalt depressiooni iseloomust ja raskusastmest võib ravivõimalused jagada kahte rühma: eneseabivõtted ja professionaalne ravi. Paljud kergekujulised depressioonivormid lahenevad paari nädalaga. Raskemad depressioonivormid ei pruugi ilma asjatundja abita alistuda. Kui esineb mõni alljärgnevatest sümptomitest, on õigem kaaluda professionaalset ravi: · Pidev düsfooria või meeleheide, milles pole ainsatki õnnehetke.
on paljukski võimeline. Paljude kuude vältel tukuvad tema rägastikud, kõikide meie metsade pinnast tihedalt läbi põimides. Kõrgemate ehk kübarseente mitmesuguste liikide ja teisendite niidistikku võib leida kõikjalt. Ja kui tuleb õige aeg, saadavad nad lahkelt maapinnale oma viljakehad, mille hulgas juba ainult söögiseeni on üle 5 miljoni tonni! 5 1.2. Kes külvab seeni? Rahvusvaheliselt on levinud veendumus (tuntud ka Eestis), et seente järsk ilmumine ja sama kiire kadumine on seotud maa niiskusega. Juba emapiimaga on vist igaüks omandanud teadmise, et vihm paneb seened kasvama. Lisaks tunneb rahvusvaheline mütoloogia muidki seente tekkelugusid. Nagu ütleb St. Porphyrius: "Seeni nimetatakse jumalate viljaks, sest nad ei arene seemnetest nagu teised taimed." Eesti materjalis assotsieeruvad seened kummalisel kombel peamiselt
Depressioonihaiget saavad aidata lähedased, õpetajad, psühholoogid, psühhiaatrid, perenõustajad, sotsiaaltöötajad jpt. Kõige tugevamaks kaitseks enesehävitamise eest on tugevad sotsiaalsed sidemed: abielu, lapsed, perekond, sugulased, sõbrad, ametialane koolitus, õppimis- või töökoha olemasolu. Pühendumus, tähelepanelikkus, teadmised, mure teise inimese pärast ja usk, et elu on elamist väärt - need on peamised ressursid, mida peaks toetama teadmine ja veendumus, et nad saavad enesetapu ärahoidmiseks kaasa aidata. Depressioon on ravitav ja enesetapp on välditav. Milline poleks ka põhjus - kõige tähtsam on abi saamine. 20 Kasutatud kirjandus Almgvist, F.2006. Laste- ja noortepsühhiaatria. Tallinn. AS Medicia. Mehilane,L. Mis on koolilapsel muret? Tartu. OÜ Stilett. Minirth, F., Meier, P. Õnn on enda teha. Tallinn. Valgus. Mehilane,L. Mis on koolilapsel muret? Tartu. OÜ Stilett. Müller, W. 2001
aasta alguses ületas kohaliku rahaturu kuue kuu TALIBOR kuue kuu EURIBORi ligi kolm korda, siis aasta jooksul kadusid erinevused intressitasemetes. Aasta lõpuks oli TALIBOR langenud EURIBORi tasemele. Krooni tuletistehingute maht vähenes aasta jooksul pidevalt, sest turuosalistel puudus huvi krooniriski maandada. Ligi kaks korda langes Eesti riigi krediidiriski ülekandetehingu (CDS) riskipreemia. Need positiivsed trendid said alguse juba aasta esimesel poolel, taustaks järjest süvenev veendumus, et Eesti eelarvepoliitika suudab vältida liigset võlakoormuse kasvu ning et liitumine euroalaga muutub järjest tõenäolisemaks. Lõplik kinnitus euroalaga liitumisele saadi 13. juulil, kui Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitasid eurole ülemineku ametlikuks kursiks seni kehtinud 15,6466 krooni ühe euro kohta. Eurole ülemineku tõttu alandati Eestis alates septembrist 2010 kohustuslikku reservimäära seniselt 15%lt järk-järgult euroalal kehtivale 2%le. Alates 2011.
ei olnud Eestiga Just see asjaolu, et tehased ja muud seost kui tõsiasi, et nad asusid ettevõtted toimisid võimsate Eestis. Enamik neist omas küll kaltsiidi leiutaja Johannes Hint üritas kollektiivses teadvuses tugevnes oma □ desintegraatorit vabariikliku alluvusega (löökveski, veendumus, et tegu on n.-ö. millegalinnsaab sütt, kivi, liiva, savi vms. karukolonialismiga, mis riisub O rajoonikeskus materjali peenes- tada) kasutada ka koloonia kiirelt ja hoolimatult KOHTLA- tühjaks PÄRNU rajooni nimi - muude ainete aktiveerimiseks ja - piltlikult öeldes: lööb mesipuu külanõukogu piir
teema vahetamine, takka kiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 32. Milline on inimsuhete dialektika? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 33. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused
bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel
saanud 40% häältest ja lootsid Eesti Asutava Kogu valimistel saada absoluutse enamuse. See oli ka ainus põhjus miks nad sellise kodanliku üritusega kaasa läksid. Enamlased katkestasid valimised, kuna vahekokkuvõte näitas, et neil pole absoluutset enamust häältest. Enamlasi ei huvitanud demokraatlik protseduur, vaid diktatuur. Saksa väed asusid itta marssima, kohtamata seejuures mingit vastupanu. Iseseisvuse väljakuulutamine Rahvuslike liidrite seas oli küpsenud veendumus, et kui maa peaks langema Saksa okupatsiooni alla, siis oleks Eestile kõige parem, kui enne seda oleks välja kuulutatud riiklik iseseisvus. Sellise arengu korral jäänuks lootus, et Antant siiski võidab maailmasõja ja kohtleb seejärel Eestit kui vallutatud riiki, kellel on õigus oma vabadus tagasi saada, ega jäta Eestit enamlaste meelevalla alla. 1918. aasta veebruari alguses näitasid kõik märgid, et kriitiline aeg läheneb. Kuuldes Saksa armee liikvele
Ma kinnitan, et kogu ettevalmistustöö, mis me enne 1941. aasta kevadet tegime, taandus kaitsemeetmetele Punaarmee võimaliku rünnaku eest. Niisiis võib kogu idas peetud sõda nimetada teatud määral ennetavaks. Selge see, et nende meetmete ettevalmistamisel võtsime nõuks kasutada efektiivsemat abinõud - ennetada Nõukogude Venemaa rünnet ja purustada ootamatu löögiga tema relvajõud. 1941. aasta suveks oli mul tekkinud kindel veendumus, et Vene vägede võimas koondumine ja sellele järgnev kallaletung Saksamaale võib asetada meid strateegiliselt ja majanduslikult äärmiselt kriitilisse olukorda. Eriti olid ohustatud kaks itta nihutatud tiibmist baasi - Ida-Preisimaa ja Ülem-Sileesia. Juba esimestel nädalatel pärast Venemaa rünnet sattunuks Saksamaa äärmiselt ebasoodsatesse tingimustesse. Meie kallaletung oli selle ähvarduse vahetu tagajärg." 5) Sama rääkis ka kindralooberst A. Jodl, kes ütles:
Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal
Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad (näiteks nende kuulumises erinevadesse parteidesse.) Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on mitmekesisus ja paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid.
Alles kella 4 paiku lõppes vihmasadu ja taevas selgines. Üksikkooride esinemine näis kujunevat kirevaks rahvapeoks. Kui kontsert oli lõppenud, lasti koorijuhte elada. Kokkuvõtteks Üldlaulupeod said alguse eesti rahvusliku liikumise perioodil ja kujunesid ülemaalisteks sündmusteks, mis tõmbasid kaasa suuri rahvahulki. Kui esimene üldlaulupidu 1869. aastal kõigile takistustele ja raskustele vaatamata hästi õnnestus, siis kujunes kindel veendumus, et säärane rahvamasside eneseavalduse vorm on meile kõigile sobiv ja peaks kujunema traditsiooniks. Esimesed üldlaulupeod on pannud tugeva aluse rahvuslikule traditsioonile, mis on vastu pidanud tänaseni. Kasutatud kirjandus: 1. Rudolf Põldmäe ,, Kaks laulupidu" 2. Rudolf Põldmäe ,,Esimene Eesti üldlaulupidu 1869" 3. http://www.emic.kul.ee/emik/laulupeod/1880.htm 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_%C3%BCldlaulupidu
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekä...
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid...................................................................................
Alles pärast suurt ülestõusu 1856-1857 läks India 1858 lõplikult ja täielikult Briti krooni valdusesse. Varem oli maad peamiselt valitsenud Briti Ida-India kompanii. Ülemaaline organiseeritud vastupanu Briti võimule sai alguse 1885, mil rajati India Rahvuskongress. India iseseisvusvõitluse suurim kuju oli Mahatma (,,suur hing") Mohandas K. Gandhi. Ta võttis Rahvuskongressi tüüri enda kätte 1920 ja alustas kohe Briti võimudele mitteallumisele kampaaniat. Gandhi kindel veendumus vägivallatu allamatuse edusse tugines tema jäägitule pühendumisele tõele, vabadusele ja jumalale. Temast sai vaimustav eeskuju, keda näiteks Ühendriikides järgisid Martin Luther King ja ametiühingujuht Cesar Chavez. Paraku tähistasid hetke, mil India saavutas II maailmasõja järel iseseisvuse, hindude ja muslimite verised kokkupõrked, rahutused ja veresaunad. Kuigi Gandhi oli unistanud ühtsest sõltumatust Indiast, lõi sellest kohe lahku muslimite riik Pakistan
läbis Preisi ja Austria suhteid. Austria pärilussõda(1740-1748), mille algatas Preisi Austria vastu. Suurbr toetas Austriat, Prantsusm Preisit. Seitsmeaastases sõjas olid liitlased vahetunud. Osaliseks oli ka Venemaa(Austria poolel). Seitsmeaastane sõda algas 1755. Sõja käigus vallutas Suurbritannia Kanada ja Prantsuse valdused Indias. Austria ja Preisi lepitas alles vajadus võidelda Suure Prantsuse revolutsiooni vastu. 16. Sõjandus Sõda kui ühiskonna loomulik seisund Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda tehti enesekaitseks, õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgaarmee teke Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik teada tuntud eraettevõtjatele lepingut, mille sõlmija võttis kohustuse moodustada teatatud rahasumma eest kindlaks ajaks mingi väeüksus ja seda ülal pidada. Värvati vabatahtlikke
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Mõnikord kaasneb nende meeleoludega mängu kohta käivate fantaasiate sagenemine. Mängimisotsuse vastuvõtmise faas. Reeglina on siin kas teed: · Kasvavate fantaasiate mõjul planeerib patsient oma soovi realiseerimise moodust. Tavaliselt on see patsiendi arvates mingisugune "võidu jaoks väga tõenäoline" käitumisvariant. · Otsus mängus osaleda tuleb kohe pärast eelmist mängu ja selle aluseks oma irratsionaalne veendumus, et nüüd tuleb revans. Vastuvõetud otsuste väljatõrjumise faas. See etapp tähistab teadliku "mina" kaitsetust mängusoovi suhtes. Faasi olemus seisneb selles, et haige poolt teadvustatud mängusoovi intensiivsus hakkab kahanema ning tekib illusioon, et on saavutatud kontroll oma käitumise üle. Tulemuseks on, et patsient läheb riski teadvustamata vastu olukordadele, mis provotseerivad taas mängu lõksu langemist. Vastuvõetud otsuse realiseerimise faas
subjektikeskne üksiklane, kes väljastas oma tohutu mõistusejõu ja hämmastava kirjandusliku ande näitamaks tunnete, kirgede ja usu muserdavat võimu ja iga teoreetilise tõe paratamatut tühjust.(Meos 2000) Ratsionaalne, kõikehõlmav maailmaseletus Kierkegaardile ei kõlba. Kõige olulisem ja erilisem inimeses ükskõik millises, ka Kierkegaardis endas on nii subjektiivne ja peidetud, et ta põgeneb kõigi mõistusepäraste üldstruktuuride eest. See veendumus on Kierkegaardile esimene tõde, mida ei tohi hetkekski unustada. Ta on antiabstraktsionist; abstraktsiooni teel saavutatud tõde ei saa olla kogetud, läbi elatud, tunnetatud tõde.(Meos 2000) Kierkegaard välistab tõelise inimeseteaduse võimalikkuse. Teaduse vaatenurk on juba oma olemuselt väljaspoolse vaatleja vaatenurk, selle tulemustel ei ole sügavamat sisu. Teaduse abstraktsioonid ja üldistused meelitavad vaid kõrvalistele, ebaolulistele 7 radadele
tekkisidki üha uued ja uued kunstivoolud. Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks. Sel ajal tekkinud kõiki kunstivoole on raske ühe nimetaja alla panna, seepärast vaatame siin ainult kõige üldisemaid suunitlusi ja tendentse. * Kõigepealt loosung "kunst kunsti pärast" oli noorte kunstnike protest valitseva kodanluse ja akademistliku salongikunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. * Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas kunstiobjekt ja kunstniku
Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Siltide kleepimine Unelemine Samastumine Nõuandmine Väitlemine Oma õiguse tagaajamine Teema vahetamine Takkakiitmine 37. Mis on empaatiline kuulamine?kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 38. Kuidas kuulata efektiivselt?* pöörata tähelepanu*- mõelda rääkijaga kaasa* vältida müra 39. Mis on lähisuhete aluseks?* turvalisus* usaldus 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib?Uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba.Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal 41. Milline on inimsuhete dialektika?inimsuhted kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel *Autonoomsus/seotus *Kindlus/ebakindlus * Avatus/suletus 42. Mis on konflikt?Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused
kommert- sialiseerumine (levimuusikat iseloomustab see niikuinii) ning eventuaalne allakäik Adorno muusikafilosoofia põhiideed võiks ehk mõnevõrra lihtsustatult väljendada nii: kui meid ümbritseva ühiskonna ole- mus on tülgastav, siis ei saa olla teistsugune ka selle ühiskonna sünnitatud muusika. mil kombel ühiskond avaldub muusikas ning kuidas muusika struktuurist üles leida sotsiaalse peegeldust. Adorno mõtlemislaadi üheks tunnusjooneks on sügav pessimism veendumus, et "inimkonna paremad ajad on möödas", et inimese intellektuaalse elu kvaliteet halveneb pöördumatult üha enam ja enam, et muusika ja üldisemalt kunsti asend ühiskonnas muutub järjest ebaloomulikumaks ning suletumaks. "Muusika on tõepoolest üldarusaadav keel, kuid ta pole esperanto: ta ei summuta [eri keeltele iseloomulikku] isekvalitatiivset omapära. ... Isegi väga kauged kultuurid ... on muusika vahendusel võimelised vastastikku teineteist mõistma;
konfirmatsioon e usukinnitus (luteri kirikus leer), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja preestriks pühitsemine. Ilma sakramentidest osa saamata ei saanud ka surmajärgset õndsust loota. Kunagi saabub ajaliku maailma lõpp- viimne kohtupäev, kus kõik surnud tõusevad oma haudadest üles ja astuvad Kristuse kohtu ette. Õiged pääsevad taevariiki ja patused igaveseks ajaks põrgusse. Alates 12.saj levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe pärast surma mitte otse paradiisi või põrgusse, vaid puhastustulle, kus neil tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani, lootes et patud on sellega lunastatud ja pääs taevariiki tagatud. Peale Jumala ja tema poja Jeesuse Kristuse austavad katoliiklased ka pühakuid – inimesi, kellel oli erilisi teeneid ristiusu levitamisel ning edendamisel (n Jeesuse ema Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus,
inimene väärtustab reeglina seda, mida ühiskonnas väärtustatakse. Koosneb astmeliselt toimuvast protsessist: *väärtuste aksepteerimine (vastuvõetavaks tunnistamine, heakskiit) *väärtuste eelistamine- väärtus on muutunud sisemiselt omaks, inimene on väärtusega niivõrd seotud, et püüab praktiliselt väärtust realiseerida, leida selleks võimalusi *sisemine kohustus- puuduvad kahtluse momendid väärtusega seoses, tugev veendumus, mis seondub emotsionaalse aktsepteerimisega mitteratsionaalsel alusel (absoluutne lojaalsus), inimene veenab ka teisi; internaliseeritakse üksikud väärtused 4.väärtuste süstematiseerimine- kui internaliseeritakse üksikud väärtused, siis hakatakse märkama, et paljudes olukordades on võimalik juhinduda mitmetest erinevatest väärtustest; elu pakub võimalusi väärtuskonfliktideks, kus tuleb valida, millise väärtuse järgi toimida. Protsessis kaks astet:
Üks teeb talle hirmu niisama vähe, kui teine valu. Voorus põhineb kooskõlal: kõik tema teod on ta enesega vastavuses ja sobivuses. See üksmeel hävib, kui vaim, kes peab püsima kõrgel, alistub kurbusele ja igatsusele. Iga hirm ja rahutus, iga loidus mistahes tegevuses tähendab autust. Auline on ju endas kindel ja kordaseadnud, ta on kohkumatu ja võitlusvalmis. (Kuid samaks jääb ka veendumus, et miski sellest pole pahe ning väärt niipalju, et terve mõistus selle pärast ära langeks. Kõike, mida tal tuleb teha, teeb ta julgelt ja kõhklemata.) LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 2489). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? o Jah, sest see ongi ju nii. Kõik surevad ükskord o Jah
Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte 9. Mis on humanistliku psühholoogia põhimõte? Tanapäeva humanistlikku psühholoogiat iseloomustavad järgmised jooned: Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega, Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming. Tunnete, soovide ja emotsioonide väärtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse selgitamise asemel. Veendumus selles, et inimene suudab eristada tõde valest, käituda kõrgema headuse nõuetele vastavalt; usk igavikulistesse väärtustesse, nagu tõde, õnn, armastus ning ilu. 10
kokkusobimatuid ideesid ja asju. Oluline on tunnete analüüs. Kasutab irooniat ja paradokse. Dramaatiline keele otsesus ja rütm, mis pärineb kõnest. pretsioosne kirjandus – Prantsusmaal Saksamaal Martin Opitz – vastavuses karmide reeglitega, mille ta ise kehtestas. Formaalsed, mõõduka detailirikusega tööd, hoolikalt valitud teemad, natuke ilu ja vähe tundeid. 19. Mida tähendab väljend „renessansiinimene“? Renessansskultuuril on üks kindel tunnus – eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest
rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle "ilus tüdruk", vaid küsib "kelle tütar"? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine Vihje erinevustele individualiseerumises kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti! Soovmõtlemine näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele! Stereotüübid Stereotüüp püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid Solomon Aschi pildikatsed Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe? Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi Näide: välimusega seotud stereotüübid
(loendust) viib tunnetustele, mis oma kindluselt on samal tasemel kui tunnetused aritmeetika alal. Kui laps, nii ütleb Descartes, kes on koolis õppinud aritmeetika algreeglid, ja siis õieti liitnud mõned arvud, see laps võib rahulikult öelda, et ta otsitud resultaadi kohta teab kõik, mis inimmõistus selle kohta üldse leida on võinud. Nii ka meie, kui me rakendame õieti metoodilisi reegleid, tunnetame tõde lõpuni ja täielikult. Descartes'i juhib veendumus, millele ta on jõudnud matemaatilise tunnetuse alusel, et on võimalik jõuda intuitsiooni teel tunnetustele, mis võivad kujuneda deduktsiooni aluseks. Neid tunnetusi leiab meie mõistus iseendast. Kui keegi seab endale probleemi uurida tõdesid, mille tunnetamisele küünib inimlik mõistus, siis ta leiab, et midagi ei saa tunnetada enne kui intellekti ennast, sest et temast sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. Kuid enne kindlale tunnetusele jõudmist peab Descartes läbi
Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 88. Stereotüüpide olemus. ...kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla -- sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused.
veenvalt. Nende hulka kuuluvad faktid, katsetulemused, statistilised andmed, standardid (normid, kehtivad seadused), üldlevinud teave, tõendatud tõed. - aprioorsed Ei põhine kogemustel, ei tõenda veenvalt. Nende hulka kuuluvad viited varem tõendatud asjaoludele, viited eksperdi arvamusele, viited autoriteetsetele organisatsioonidele, demagoogilised võtted, usk ning veendumus, intuitsioon. Põhjendite reeglid. ! 1. Põhjendid peavad olema tõesed väited või kontrollitud faktid. ! 2. Põhjendid peavad olema küllaldased. ! 3. Põhjendid ei tohi olla kahtlased. ! 4. Põhjendid ei tohi olla vasturääkivad. ! 5. Põhjendeid tuleb vajaduse korral eraldi tõendada. Põhjendite vead. ! - põhiviga: põhjendid on ebaolulised, väheveenvad või väärad. ! - aluse ennetamine: põhjenditena on kasutatud tõestamata väiteid.
pidama. Enamasti saavad sugulastest väga head töökaaslased ja see kõik paneb inimesi tundma perekonnana ja täiesti koduselt. Ükski ettevõte ei tööta täiesti eraldatuses, vaid seda ümbritsevad paljud teised ettevõtted ja inimesed. Et tunda sisemist uhkust, siis peab jõudma teiste inimesteni. Suureks kasuks tuleb osaleda ja anda oma panus heategevusüritustel, kasutades ka oma ettevõtet heategevusürituse kohana. See ei ole mõeldud kõrvalstrateegiana, vaid veendumus ettevõtte südames ja paneb tundma end privileegina, osaledes kogukonnale midagi vastuandmises. Sellised siirad teod kellelegi head tehes tekitavad veelgi rohkem uhkustunnet. Ettevõttega heade asjade või sündmuste toimumisel tuleb tagada, et kõik töökaaslased oleksid sellest teadlikud. Juhi rolliks on auväärsete tegude hoidmine, jagamine ja kallistuste levitamine. Kui olete midagi suurt korda saatnud, andke sellest ka kõigile teistele teada, et nad saaksid rõõmustada koos sinuga
fenomenoloogilisi funktsioone võtta füüsilistena, mis eemaldaks subjektiivsuse ja seega poleks reduktsionismil enam alust. Nahkhiirte enda mõistuse struktuur ja loomus ei pruugi mõista omakorda meie subjektiivsust ja seega võib vastupidine võimalik olla – subjektiivne karakter on väga spetsiifiline. See on idee, et me ei pruugi kunagi tõeni jõuda ja vaieldakse teoreetilisel tasemel ilma füüsiliste aspektideta. Nageli enda veendumus on, et subjektiivne domeen oma kõikides vormides viitab uskumusele, mille puhul on olemas fakte, mis on inimeste teadmisest lihtsalt väljaspool. Arvatavasti ei mõista me kunagi teise elusolendi enda perspektiivi. Samas Nagel usub, et igal kogemusel on objektiivsed komponendid ja väidab, et on võimalik teada objektiivselt nahkhiire olemist. Lihtsalt pole adekvaatseid viise, kuidas täielikult seletada midagi, aga on võimalik seletada asju objektiivselt, mis edastab sõnumi sellest, mis
absoluutselt mitte miski”. Humanistlik psühholoogia Inimest tuleks sellest vaatepunktist mõista ennekõike oma loomust, võimeid ja võimalusi täiuslikult realiseerida püüdva olendina. Humanistlikku psühholoogiat iseliimustavad järgmised jooned: Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega, Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine, Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming, Tunnete, soovide ja emotsioonide vöörtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse selgitamise asemel. Inimkäitumise motivatsioon Vajaduste hierarhia: Füsioloogilised vajadused – umbes 85% (toit, uni, kehakate, peavari, seks jt) Ohutustarve – umbes 70% (soov elada stabilises, turvalises etteaimatavas keskkonnas, olles
veenvalt. Nende hulka kuuluvad faktid, katsetulemused, statistilised andmed, standardid (normid, kehtivad seadused), üldlevinud teave, tõendatud tõed. - aprioorsed Ei põhine kogemustel, ei tõenda veenvalt. Nende hulka kuuluvad viited varem tõendatud asjaoludele, viited eksperdi arvamusele, viited autoriteetsetele organisatsioonidele, demagoogilised võtted, usk ning veendumus, intuitsioon. Põhjendite reeglid. ! 1. Põhjendid peavad olema tõesed väited või kontrollitud faktid. ! 2. Põhjendid peavad olema küllaldased. ! 3. Põhjendid ei tohi olla kahtlased. ! 4. Põhjendid ei tohi olla vasturääkivad. ! 5. Põhjendeid tuleb vajaduse korral eraldi tõendada. Põhjendite vead. ! - põhiviga: põhjendid on ebaolulised, väheveenvad või väärad. ! - aluse ennetamine: põhjenditena on kasutatud tõestamata väiteid.
inimese idee -- liitidee (üldidee) põhjuse/tagajärje idee -- liitidee (suhteidee) 11th of April 1:24 matis Mida arvaks Hegel? a. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu hoopis teistsugune. b. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma temata või temataolise suurkujuta. >>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b
2.Juhtimisvõime puudumine 3.Alluvate mitteusaldamine 4.Riski kartmine 5.Alluvate kontrollimise vajaliku süsteemi puudumine 6. Staatuse ja võimu kaotamise kartus Põhjused, miks alluvad püüavad vältida neile volituste üleandmist 1.Oma otsuste eest vastutamise kartus 2.Tehtud vigade eest kriitika kartus. 3.Ülesande eduka täitmise jaoks vajaliku informatsiooni ja ressursside puudumine. 4. Suur töökoormus või veendumus, et see tegelikult nii ongi. 5. Eneseusalduse puudumine 6. Koos täiendava vastutuse võtmisega ei pakuta mingeid positiivseid stiimuleid Suunised delegeerimiseks Tööülesannet võib delegeerida ainult siis, kui: Seda on võimalik täita ja selle sooritamist saab jälgida ilma liigse vaevata Vajalikud ressursid/vahendid on töötajale kättesaadavad Selle täitmine eeldab töötajatelt operatiivset tegutsemist, mitte planeerimist Mõned lihtsad nipid
heuristikute kasutama õppimisele. Õpilasi tuleb ühtlasi õpetada määrama ülesane lahenduse otsinguvälja selle jaotamisega alaprobleemideks, leidma analoogiaid tuttavate ülesannetega, liikuma võimalikule lahenduskäigule vastupidises suunas, asendama abstraktseid sümboleid konkreetsete arvudega jne. Heuristiliste oskuste omandamine eeldab pikaajalist tööd. 13. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad. Aastasadu püsis veendumus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppained, nagu ladina ja kreeka keel ning matemaatika. 19. sajandi lõpus ja 20. esimesel poolel pandi suuri lootusi formaalse loogika kursustele. Seejärel hakkas maad võtma veendumus, et üldiste mõtlemisoskuste arengule aitab kõige enam kaasa kriitilise mõtlemise õpetamine eri õppeainete raames. 14. S. Ohlssoni soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks.
*Precarious political context – keskklassi paaniline hirm oma järglaste nn downward mobility pärast, valimisväsimus, rahvusšovinism VÄLJAKUTSE 1- From outside: Interconnectedness- HORid pole suletud süsteemid, vaid sotsiaalpoliitikat tingivad mitmed parameetrid, mis on seotud teiste maade olukordadega. Trade competition- vajadus kõrgelt haritud tööjõu ja kõrge lisandväärtusega töökohtade järele. Global financial markets- alates 80ndatest finantsturgude dereguleerimine; veendumus, et vabadus aitab kaas investeeringutele ning raha liigub sinna, kus selle tasuvus kõige parem; libises riikide kontrolli alt välja ja sai litsentsi ja võime teha rahast raha. Austerity bias in macroeconomic policy- tsüklilisuse tagamine ei ole globaalse rahaturu tingumus. Looming tax competition- surve eriti suur ettevõtlusmaksudele. Political logic of globalization VÄLJAKUTSE 2- from within: The Incomplete Revolution, Esping-Andersen, 2009
See on maalikunsti ajaloo kuulsaim maal. Michelangelo ja da Vinci ei sallinud teineteist silmaotsaski. Kahevõistluses tuli maalida Nõukogu seinale pilt teemal Pisa sõda. Teadmata põhjustel ei saanud kummagi kunstniku töö valmis. Raffael oli vaimustatud Leonardo austaja ja teatud viisil ka tema õpilane, niipalju kui ta üldse kellegi õpilane oli. Michelangelo luges aga Leonardo Rooma ilmumist oma õiguste rikkumiseks. Nimelt kartis noorem kunstnik võistlust. Oli veendumus, et maalikunstnik saab oma võitlevat kodumaad kõige rohkem aidata pildiga, mis ärataks inimestes otsusekindlust ohverdada ennast kodumaa eest. Nõnda tuligi 1503. aastal Leonardole telimus maalida "Anghiari lahing" (1504-06, hävinud, säilinud üksnes koopiad) Firenze raekoja uue saali seinale. Mees oli juba viiekümne ühe aastane ja raha oli vaja, nii võttis ta töö vastu. Ta sai ulualuse ja kõik vajalikud tarbed. Roomas maalib Leonardo oma viimase suure pildi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
