pedagoogilist tööd tutvus Leningradi klaveriprofessori Nadezda Golubovskajaga (1891-1975). Nad kohtusid esimest korda 1941. aastal, mil grupp Tallinna õppejõude külastas Leningradi konservatooriumit tutvumaks sealse õppetööga. Lukk vaimustus Golubovskaja teadlikkusest kõige osas, mida too muusikas ette võttis teoste üksikasjalikust analüüsist kõige erinevamate aspektide kaupa. Nad mõlemad leidsid, et klaverimängu tehnikat tuleks omandada ainult muusikalise mõtte kaudu. Luki veendumus, et "alati ei pea istuma tundide kaupa klaveri taga palju on vaja enne lihtsalt läbi mõelda" inspireerib või pakub lohutust ilmselt paljudele (üli)õpilastele. KLAVERIKATEEDRI JUHATAJA JA KONSERVATOORIUMI DIREKTORINA Aastail 1940-1941 ja 1944-1967 oli Bruno Lukk konservatooriumi klaverikateedri juhataja, porfessoriks määrati ta 1945. aastal. Luki üks esimesi õpilasi ja pikaaegne kolleeg
algab tavaliselt aasta-paar hiljem kui tüdrukutel. Tüdrukutel algab puberteet keskmiselt üheteistkümnendal eluaastal, poistel seega kaheteistkümnendal-kolmeteistkümnendal. Tüdrukud erinevad poistest ka suguorganite ja sugutunnuste poolest. Eesti teismeliste seas tehtud uuringute põhjal esineb teismeeas tüdrukutel keskmiselt 10- 12 hirmu, poistel aga 2-3. Kui tüdrukutel on palju sotsiaalseid hirme, siis poistel piirduvad nende hirmud sageli seksuaalsusega. Poistel on veendumus, et nad peavad olema alati kõiges parimad, olgu siis tegu sportmängu või võistlusega, sama käib ka seksi kohta, Kui nad ei suuda olla parimad või sama edukad kui teised, tähendab see neile katastroofilist läbipõrumist. Olenemata poiste ja tüdrukute erinevusest, on siiski tänapäeval vanemate ootused poegadele ja tütardele väga sarnased. Nad ootavad ja soovivad, et nende lapsed oleks sotsiaalselt vastutustundlikud, iseseisvad, mõningal määral ennast maksma panevad, taibukad
raskemeelsuse, pannud filosoofid ja teoloogid vaikima. Kierkegaard kirjutas: „Ajakirjanduse türannia on kõige väiklasem kõikide türanniate hulgast“. Kierkegaard ründab ähvardavalt oma kirjutistega rahvakirikut, pastoreid ja piiskopi, seades kahtluse alla nende poolt kuulutatud tõed. Kierkegaard oli elanud liialt kirikumehelikkuse lähedal, ta ei suutnud säilitada respekti, autoriteetsuse ustav rüütel muutus lõpuks selle mõrvajaks. Esiteks tugevev veendumus, et ristiinimene pole veel kristlane, et kristlus ei ole üldse veel maailma tulnud; kristlane oli ainult eeskuju ise ja veel paar apostlit. Siin kõlab Kierkegaard 6 kokku kõigega, mida moodne teadus on selgitanud valgustavalt seoses arusaamatustega, mis on põhjaks sellistele väljenditele nagu kristlik riik, kristlik kunst ja kristlik ühiskond. Kõikjal, kus vähegi mõeldakse, on jõutud ühisele seisukohale, et niisugused jõud nagu riik,
5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Seejuures võib ta päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna (saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st
Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kiriku- arhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaal- ne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja- Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isik- suse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, kaautoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia.
suurendamise kaudu tema valmisoleku kujundamine oma probleemide lahendamiseks ja keskkonna nõudmiste ning võimalustega kohanemisvõime parandamiseks. Nõustamise abil inimene üritab teha valikuid ja parandada oma igapäevase elu kvaliteeti 1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne suhtlemine, mis väljendub nii verbaalsel kui mitteverbaalsel tasandil, on olukord, kus nõustatav (edaspidi klient) tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena ja see soodustab usaldustunde loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või võtab ülemusliku eksperdirolli), viib kliendi madala eneseväärikuse tunnetamiseni ning suurendab
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
mõtestamise. Samuti on juba varased moraalse käitumise uuringud olnud kimpus tõsiasjaga, et see, mida inimesed peavad õigeks või kõlbeliseks, ei pruugi üheselt väljenduda nende käitumises. Üldine lahendus nendele dilemmadele väljendub maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame seda, mida me teeme 7. Usulise fundamentalismi mõiste, tunnused ja mõju käitumisele. - veendumus, uskumus, ainuõige ja ilmeksimatu (jumalik päritolu), vastandub vaenlase kuju; esineb kõigis usulistes traditsioonides/religioonides; traditsionaalne, rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes - vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline) - veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmutunde - kuulutusmeelsed (oma vaadete levitamine) - kasvatavad lapsi oma uskumuste traditsioonis
kõvasti kinni panna, möödas. Suletud mudeli vastu räägivad mitmed asjaolud: suurte kogemuste ja teadmistega inimeste suur mobiilsus, erariskikapitali aktiivsus, mitmete toodete ja teenuste kiire elutsükkel (toomisest turustamiseni), üha intensiivistuvast üleilmastumisest tulenev tihe konkurents välisettevõtetega jne. Kõige selle tulemusena on ettevõtted sunnitud end rohkem avama ning levib veendumus, et käes on nn avatud innovatsiooni ajastu (Chesbrough, 2003). Ühe lausega võib öelda, et avatud innovatsioon on teadmiste sisse- ja väljavoolu eesmärgipärane kasutamine ettevõttesisese innovatsiooni kiirendamiseks ning vastavalt ettevõtteväliste uuenduste kaasamiseks vajalike turgude laiendamine. 13. Mille poolest on teadmus (knowledge) eriline ressurss? Mille poolest erinevad ilmutatud (codified) ja ilmutamata (tacit) teadmus? Teadmuse definitsioone on mitmeid
see endas puuduvale kompensatsiooni otsimine väljastpollt või ülimuslikkuse taotlus. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkätumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu al.usel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. Motiiv 3 Motiiv on otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mis tahes motiveeriv tegur, tung, vajadus, usuline veendumus, emotsioon. Psühholoogiakirjanduses on motiivi mõiste leidnud erinevat kord kitsamat, teinekord laiemat tõögendamist. - Motiivis on plajude organisatsioonikäitumise seindajate jaoks keskne mingi eesmärgi- näiteks soovitud objekti, seisundi, olukoora – taotlemine. Motiiv toimib samas ka otsese vahetu stimuli ehk tõukejõuna. - Aktveeriv mootiv kujundab konkreetse kavatsuse, mille sisuks on tulevikus soovitud olukorrani viivate sammude planeerimine.
sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades ajalist arengut. Kosmoloogiline printsiip ei nõua, et maailm peaks antud hetkel paistma kõigis suundades ühesugusena. Ta ei saagi seda nõuda, kuna tegelikult sellist asja ei ole. Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et
Lihula Gümnaasium Referaat Jackson Pollock Autor: Kadri-Liis Kukk Juhendaja: Maris Roost Klass: 12 Lihula 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Elulugu 3. Tsitaate Pollockist;Abstraktne kunst 4. Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis;Looduslik keha lõuendilinal 5. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid 6. Fotod;Pollock jõudis lõpuks Euroopasse 7. Abstraktne kunst Ameerikas 8. Abstraktne kunst Ameerikas 9. Abstraktne kunst Ameerikas;Kokkuvõte 10.Kasutatud kirjandus -1- Elulugu Jackson Pollock sündis 28. jaanuar 1912 aastal Codys Wyomingis (1890 aastast USA osariik) ja kasvas üles Arizonas ja Californias.Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yo...
Sinna kuulusid: Modest Mussorgski, Mili Balakirev, Aleksandr Borodin, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakov. Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - M.Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov (1844- 1908), Aleksander Borodin (1833-1887) Kõik nad taotlesid rahvuslikkust. Lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Rahvamuusika ulatuslik kasutamine ja traditsioonilise harmoonia eemaletõrjumine kutsus tolleaegsete muusikute seas esile terava kriitika ning loomulike kõneintonatsioonide kasutamine ooperites lõi suure vastuolu tolle aja konventsioonidega(selge eristusjoon retsitatiivi ja aaria vahel) Mussorgski
Kohut uskus, et nartsissistlike inimeste vanemad olid tujukad, ebausaldusväärsed, tõrjusid last või kohtlesid teda kui iseenese pikendust. Laps kasvas üles, teadmata, mida tähendab olla armastatud. Kaitsmaks end tunde "mind ei armastata" eest, kujutlevad nartsissistid, et on täiuslikult armastusväärsed isikud. Nad soovivad, et neid imetletaks. Nende jaoks pole olemas vajadusi, mida nad ei suudaks endale pakkuda. Samas, kuna keegi neist pole eneses kindel, põhjustab see veendumus ainult haavatavust ja sellest tulenevat pettumust. Väärtusetuse- ja tühjusetunne sunnivad pidevalt otsima tunnustust ning tekkinud suhetes oodatakse kõigi oma alateadlike soovide rahuldamist. Neil ei arene ratsionaalne enesehinnang, vastutustunne ega kaastunne. (Kernbergi & Kohut, viidatud J.Tormi 2007 järgi) Nartsissistlik isiksusehäire 10 4. NARTSISSISTLIKU ISIKSUSEHÄIRE RAVI
*Lollid on alati moodustanud inimkonna enamuse ja nii see ka jääb. (D. Diderot) *Mõni on liiga loll, et narriks hakata. (Inglise vanasõna) *Loll, kes mõistab, et ta on loll, on juba pool geeniust. (H. Heine) *Kõige rumalamgi naine saab kergesti hakkama kõige targema mehega. Ent lolliga suudab hakkama saada vaid kõige targem naine. (H. Heine) *Ainus viis lollidest vabaneda on olla üksi ja kaotada kõik peeglid. (Voltaire) *Naise oletus on palju täpsem kui mehe veendumus. (R. Kipling) *Kassid on targemad kui koerad. Pole võimalik sundida kaheksat kassi kelku vedama. *Kaks kõige levinumat elementi universumis on vesinik ja rumalus. *Targad õpivad lollidelt palju rohkem kui lollid tarkadelt. (Cato) *Ainsad, kes usu üle ei vaidle, on need, kel seda pole. (J. Edwards) *Inimene on ainuke loom, kes punastab. Või siis ainuke, kes peaks seda tegema. (M. Twain) *Kui inimene on loom, siis on ta halvem kui loom. (R. Tagore)
.........................................................võistlus 108. Contractionary fiscal policy ..........................kitsendav fiskaalpoliitika 109. Contribution ...................................................rahaline toetus 110. Convenience store .........................................esmatarbekaupade pood 111. Conventional marketing ................................. tavakohane turundus 112. Conviction- .......................................................kindel veendumus 113. Corporation ....................................................aktsiaselts 114. Cost ................................................................kulu 115. Cost of living .................................................elukallidus 116. Cost-effective .................................................tulus 117. Costly .............................................................kulukas 118. Cost-plus pricing ..........................................
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
rikastumiseks, eneseülenduseks paljudele, kes polnud küll paranoilised juudivihkajad, kuid seda enam valmis kasutama juudivastast poliitikat oma eesmärkidel. Enne 1941. aastat olid Hitleri võimu ja kuulsuse suurendamist saatnud hämmastavad triumfid. Kuid vallutused ise ei saa kaasa tuua lõplikku võitu. Pärast 1941. aastat said Hitlerile osaks vaid õnnetused ja hädad. Tema muutlik meeleolu kõikus ühest äärmusest teise: optimism ja veendumus, et tema tahe jääb lõpuks ikkagi peale ja, et kõigevägevam ei jäta teda maha, vaheldus täieliku depressiooni ja saatusele alistumisega, kui ta tunnetas oma võimetust teha midagi võimu saavutamiseks või kaotusest pääsemiseks, millega käisid kaasas raevuhood, mille käigus ta lahmis vasakule ja paremale, peatudes ainult enesekriitika ajel. Kuni nähtavate langusemärkide ilmsikstulekuni tema valitsemise lõpukuudel
.......................................15 3 Sõja põhjused I maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel. Sõja peamine põhjus peitus arvatavasti Suurbritannia ja Saksamaa võistluses liidrirolli pärast maailmas. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli tekkinud veendumus, et selleks tuleb kõigepeealt purustada Prantsusmaa. Aeg töötas peaaegu liitlasteta jäänud Saksamaa kahjuks. Saksamaal polnud tema juhtide meelest enam muud valikut kui sõda tunnistati pikemas perspektiivis vältimatuks, nii seisneski Saksamaa ainus eduvõimalus selle võimalikult kiiremas vallapäästmises, et vastaseid ükshaaval lüüa. Kahjuks ei olnud see ainus põhjus, sest muidu oleks saanud sõda ära jätta
.. tee niipalju head kui suudad ... nii paljude vahenditega kui võimalik ... kõikvõimalikul viisil ... kõikvõimalikes kohtades ... igal võimalikul ajal ... nii paljudele inimestele kui võimalik ... nii kaua kui vähegi suudad 121) 122) Kui tahad midagi leida, siis lõpeta selle otsimine. 123) 124) Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 125) 126) Kõik ei saa olla geeniused, mõni peab ju ka normaalseks inimeseks jääma. 127) 128) Ülim õnn elus on veendumus, et meid armastatakse. 129) 130) Tähtis ei ole parim olla. Tähtis on olla piisavalt hea. 131) 132) Mitte midagi, mis väärib teadmist, ei saa õpetada. 133) 134) Olge ettevaatlik maailma tõlgendamisega: see on just niisugune nagu teie arusaam. 135) 136) Kes palju teeb, see palju saab; kes vähe teeb, see vähe saab. 137) 138) Õnn on kui liblikas, mida taga ajades iialgi kätte ei saa...aga kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde... 139)
Feminism on rõõm elust endast armastusest, sõpradest, unistustest, mängudest, õppimisest, unenägudest, sukeldumisest, ringihulkumisest, tantsimisest, öistest jutupuhumistest ilma soolise piiranguta. Andres Maimik....feminism on vastavalt maitsele kas pipipikksukklik mäss sotsiaalse eestkoste ja bioloogilise ülemvõimu vastu, ühiskonna valvekoer ja kombluspolitsei, või maomürki keetvate nõidade salaselts. Laura Paide....feminism on sisemine eluviis ja veendumus. Ideoloogia ja võitlus. Toomas Tombu....feminism on kultuuri lugemist võimaldavad prillid. Helen Talalaev....feminism on niivõrd mitmetahuline ja põnev nähtus, et üldsõnaline definitsioon paneks ta vaid rangelt paika ja piiraks tema võimalusi ja tähendusi. Mari- Liis Semper....feminism on maailmaparandav mõtteviis ja intelligentsuse mõõdupuu.7 8. Kuulsaid feministe Simone de Beavoir Prantsuse filosoof
Motiveerimise viisid: - tasu kaudu; - selgitamise teel, mida teisel on võita (näidatakse kasusid, teise väärtuste ja vajaduste kaudu); - tunnustamise kaudu Enesemotivatsioon on emotsioonide mobiliseerimine eesmärgi teenistusse. Ma saan hakkama, ma teen selle ära "kontrollitud emotsioonid" Vastutustunne on sisemine vajadus toimida mingil viisil. Vastutustunne tekib kui esineb: - isiklik aspekt (sisemine veendumus, et seda tuleb teha; tegevus tugineb inimese väärtustele ja eesmärkidele); - valikuvabadus (võimalus ise otsustada, kohustuse vabatahtlik võtmine); Maailmapilt on indiviidi suhtumine teistesse. E. Berne neli suhtlusviisi enesesse ja teistesse: - M+ ja T+ - M+ (-) T- sulus miinusmärk sellepärast, et tema enda minapildis on viga, käitumuslikult oleks ta nagu
7) · Renessanss tuleneb prantsuse keelsest sõnast renaissance e. Taassünd. See oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtusetelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. · Humanism renessanssliku maailmavaate keskmeks oli humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesetes hakati enam hindama isiklikke omadusi, varem hinnati päritolu. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostas end edukalt ja iseseisvalt. Tähtsaks muutus isikuvabadus. · Reformatsioon reformatsioon e. usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil. Selle tulemusena eraldusid katoliiklikust kirikust protestantlikud harud nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik
Sisu järgi jagunevad eetikakoodeksid Normatiivsed Väärtustele tuginevad Sotsiaalseid kohustusi võtvad Eetikaprintsiibid Eetikaprintsiibid on seotud maailmavaatega. eetikaprintsiibid väljendavad kõige üldistatumalt eetilist nõuet. Kui normi vaadelda kui ettekujutust, kuidas konkreetses olukorras käituda, siis printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. Kõik printsiibid tõstavad olemuslikult esile inimese vaimsust. HUMANISM (ld humanus) aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada ja inimese areng on lõputu täiustumine. ALTRUISM (ld altu teine) seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses, võib väljenduda filantroopiana, heategevusena, annetuste kogumises ja tegemises jne. Iseloomulik Kristusele. PATRIOTISM (kr patre kodumaa) kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu.
Võru Kesklinna Gümnaasium Vaido Halliküla Uurimistöö Autor: Mari-Liis Aalmaa 9.b klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Vaido Halliküla elulookirjeldus.............................................................................................4 3. Vaido lapsepõlv...................................................................................................................... 5 4. Perekonnaseis..........................................................................................................................6 5. Esikohal on perekond..............................
REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus. Igal asjal on aga kaks poolt , üks hea ja üks halb . Sõprusele võib järgneda reetmine, usaldusele petmine ja armastuse viha. Nii on elu täis pidupäevi ja kriise. Üks raskemini läbielatav kriis peres on vanemate lahkuminek. See mõjutab kõiki:vanemaid, lapsi, sõpru,sugulasi. Vahest võib abielu võrre...
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Merili Müür 203 SKA Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Sõjapõhjused................................................................................................................4 Riikide sõjaplaanid..................................................................................
1446 Henry VI poolt Renessanss ja barokk Renessanss Prantsuse keelsest sõnast renaissance Mõiste renessanss tähendab kahte asja: - esiteks uut mõtteviisi - teiseks uuestisündi (tagasipöördumine antiigipärandi juurde). Sai alguse 13. sajandi lõpus Itaalias ja kestis 17. sajandini Iseloomustus Reaalsuse loomulik kujutamine Arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine Iseloomuliku tunnusena võib välja tuua eneseteadvuse tekkimise, tekkis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev möödunust Renessansliku maailmavaate keskmeks sai humanism Uuriti ka anatoomiat, analüüsiti ratsionaalselt inimkeha proportsioone Leiutati geomeetriline perspektiiv Ring kui kõige täiuslikum vorm Hakati tähelepanu pöörama inimkeha propotsioonidele ja linnaplaneerimisele Inimest määratleti kui maailma keskpunkti Tekkis soov ehitada sama suuri kupleid nagu Firenze toomkirikul Micelangelo
20. SAJANDISSE TRÜGIDES Rahvusvahelised suhted eelmisel sajandivahetusel HELMUT PIIRIMÄE Rahvusvaheliste suhete ja sõdade rägastikus seaduspärasusi otsides võiks jõuda veendumusele, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. Tegelikkuses on suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. Nullide maagia Inimkond paistab olevat endale juba ammu teadvustanud, et uue sajandi tulek on midagi erilist. Nullpunkt pidi ju olema Jeesuse Kristuse sündimine, ilma et sellele oleks järgnenud 0 aasta. Algul oli küll kergem mõista saja aasta täitumist kahe nulliga ja number ühte kui uue algust, hiljem hakkas köitma kahe nulli maagia. Niisiis tekkis ka eelmisel sajandivahetusel arusaamatus, kas uus sajand algab pärast 1900. aasta täitumist või juba 1900. aasta saabumisel. Neile, kes arvestavad aega sajanditega, lõpeb iga sajand muidugi siis, kui on lõppenud kahe nulliga märgitud aasta. Teistmoodi on keeltega, milles 19. sajandi asemel öeldakse 1800nd...
1834 mägilaste riigi esiotsa usujuht Samil, kes suutis esialgu takistada tsaariarmee pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja-Kaukaasias. Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Samili vastupanu murda alles 1864. Koloniaalpoliitika ja venestamine Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes ühtne, varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest autonoomiani. Venemaa tung ida poole, selle aluseks Euroopa kesksus ja veendumus, et mujal asuvad maad on tühjad, hõivamata ja asustatud metsikute hordidega, nendega saab rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades. Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), bürokratiseerimine (seaduste kehtestamine ning ellu viimine), venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladeni kuni selleni, et põlisrahval keelati rääkida ja kirjutada emakeeles)
tunneb ära kunagi nähtud reklaami...? Ehk 2 suunda reklaami efektiivsuse mõõtmisel, suunamisel, kavandamisel. Ülevaade uuringusuundadest ja autoritest. • 1923 Starch’s model : Noticed - Read - Understood - Desired -Action • 1925 Strong’s model: AIDA Attention - Interest - Desire - Action TEGUTSEMINE liikumapanev jõud SOOV veendumus HUVI • • teadlik tähelepanu • TÄHELEPANU • • • 1953 Karl Hovland’s model Exposure - Attention - Comprehension - Acceptance - Retention (talletamine), mäletamine) - (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: “uinumisefekt” 1949, sõnumi “allika usaldusväärsus” kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 • 1961 R. J. Lavidge, G
inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk? Usk on hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust teaduseväline maailmaseletus. Religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures. Mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Müüte on kahte liiki: päritolu- ja saatusemüügid. 4
Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus. Piibel annab kõlbluse ja Looduse raamat teaduse ning filosoofia tõed. Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks. Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid, vaid teoloogid ja mungad. Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2.Retrospektiivsus valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks. Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem tõlgendus. Kirikuisad olid need, kes olid mõjutanud ristiusuõpetuse ja kirikukorralduse kujunemist kristluse algaegadel. Nt Hieronymus (tõlkis Piibli taas ld.k) ning
Hollandlane". Tannhäuser on ühelt poolt mässaja, kes ei tunnista reegleid, silmakirjalikkust; teiselt poolt elumõnude nautija, kellele saab saatuslikuks eetika reeglite eiramine. See rahutus on omane 1848 -- 49 aasta Saksamaa noorusele, revolutsiooni sündmuste keerises. Eelpool nimetatud 3 ooperit lavastusid mitmel pool Saksamaal -- Dresdenis, Berliinis, Hamburgis ja ka Riias. Edu oli näiline. Nende lavastustega kasvas Wagneri veendumus: uued kunstilised suunad ja mõtted vajavad uusi lavastajaid, dirigente, lauljaid, publikut. NEID POLNUD! 1843 pakuti Wagnerile dirigendi kohta Dresdenis, samuti oleks tal olnud võimalus ooperite lavastamiseks. Pariisi viletsusaastate järel avanes normaalne arenguvõimalus -- suurepärane orkester, lauljad, ooperimaja. Igaüks oleks sellega rahuldunud, TEMA AGA... ...uus Wagner -- MÄSSAJA · Võitles selle eest, et Dresdenisse maetaks Londonis surnud Weberi põrm.
Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. 3 Sõja põhjused Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel. Sõja peamine põhjus peitus arvatavasti Suurbritannia ja Saksamaa võistluses liidrirolli pärast maailmas. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli tekkinud veendumus, et selleks tuleb kõigepeealt purustada Prantsusmaa. Aeg töötas peaaegu liitlasteta jäänud Saksamaa kahjuks. Saksamaal polnud tema juhtide meelest enam muud valikut kui sõda tunnistati pikemas perspektiivis vältimatuks, nii seisneski Saksamaa ainus eduvõimalus selle võimalikult kiiremas vallapäästmises, et vastaseid ükshaaval lüüa. Kahjuks ei olnud see ainus põhjus, sest muidu oleks saanud sõda ära jätta. Lihtrahvad arvasid,
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest"...
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
Õpetaja oskusest, tahtest, soovist sõltub, kuivõrd laps väärtused omaks võtab. Isamaalises kasvatuses saame eristada nii kognitiivset kui emotsionaalset aspekti. Oma rahva ja maa väärtustamiseks peab noor saama teadmisi rahva ajaloost, kultuurist ja keelest, kuid isamaalisust ei saa pelgalt kujundada teadmiste andmisega kodumaast. Oluline on, et laps näeks Eestimaad, et klassivälises tegevuses oleks väärtustatud kodu, maa ja rahvas. Tegutsemise kaudu kujuneb veendumus, et eestlane olla ongi uhke ja hea. Seega ei saa me rahvuslikku identiteeditunnet kujundada ainuüksi sõnadega, vaid tegudega, millest laps rõõmu tunneb. Rahvusliku identiteeditunde kujundamiseks õpilastes on ääretult oluline, et õpetajad ise väärtustaksid meie kultuuri ja Eesti elu edendajaid, kes oleksid meie õpilastele eeskujuks. Eesti looduse vastu huvi äratamine ja selle kauniduse nägeminegi on õpetaja ülesanne
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
erinevaid, nende ühine tunnus on, et kõigile teistele paistav nende võimetus ja tegelikkusele mittevastavus selgesti kätte, inimene ise aga on sügavalt veendunud luulu õigsuses. Niisuguses oma maailmas elava inimese kontaktid teistega katkevad. Enesessetõmbumine on skisofreenia puhul väga levinud. Seetõttu muutuvad mõtted järjest veidramaks ning teistega kontakti saamine üha raskemaks, tagakiusamise ja suhtumise luulud tegevnevad. Inimesel kujuneb paranoia haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba. Skisofreeniat esineb ligikaudu 1%-l inimestest. Vahel on selle kulg krooniline ja saabub koguni vaimne puue, mis pole küll dementsus, vaid pigem emotsioonide ja motivatsiooni langus. Enamus skisofreeniaid on siiski hookululised ja vahel jääb esimene hoog ka ainsaks. Sellegipoolest kulub skisofreenia ravimisele palju aega ja ravimeid ning neid haigeid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast.
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
· 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis Esimese maailmasõja põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa vs Sb, Prantsusmaa (Kiirelt arenev Saksamaa soovis Euroopas juhtpositsiooni ja maad oli võtmas veendumus, et selleks tuleb Prantsusmaa hävitada) Balkanil põrkusid Venemaa ja Austria Ungari huvid · Sõja ohtu alahinnati suurriikide juhid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti levis kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused olid muutunud
inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetteid ehk hallutsinatsioonid. Sellises reaalsuseks saanud ulmade maailmas olla on väga arusaamatu ja hirmutav; seletamatule otsib iga inimene seletust. Ebaloomulikule on raske leida loomulikku seletust, seetõttu on seletuski ebaloomulik – inimene hakkab uskuma, et teda kiusatakse taga, tahetakse kahjustada, või vastupidi, kuidagi eriliselt tähtsaks teha. Kujuneb veendumus oma erilisest osast, näiteks kui jumala asemikust maa peal või lihtsalt eriliste võimetega isikust, keda tulnukad värvata tahavad. Niisugust haiguslikku valeveendumust enese ja maailma osas nimetatakse luulumõtteks. Skisofreeniat esineb ligikaugu 1%-l inimesest. Vahel on selle kulg krooniline ja saabub koguni vaimne puue, mis pole küll dementsus, vaid pigem emotsioonide ja motivatsiooni langus. Enamus skisofreeniaid on siiski hookululised ja vahel jääb esimene hoog ka ainsaks
nähtava maailma taga on veel teine, nähtamatu, millest me esialgu ei tea veel midagi kindlat, ning et meie praeguse olemasolu tõeline mõte on teatud viisil seotud selle nähtamatu maailmaga. Universumi terviku suhtes oleme Jamesi arvates samas olukorras nagu meie toakoerad ja kassid inimelu terviku suhtes: neil pole aimugi, mis tegelikult toimub. Me võime oma kogemuse põhjal vaid oletada, et on ka kõrgemad jõud. Religiooni tuum on veendumus, et Jumala ja hinge vahel on mingid suhted. See võib väljenduda usus, et “iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 417). James leidis, et meil on õigus kõike seda uskuda, kui see aitab meil elada, ning usk Jumalasse ju teeb seda: “Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem
suhtelisest vähenemisest, mida võivad põhjustada südame talituse häired, allergia, põletus, verekaotus, valu... Tunnusteks on kahvatu nahk, kiire pulss, alguses kannatanu on rahutu hiljem teadvusehäired, hingamine on sage ning võib esineda janu ja iiveldus. Sokiasend: asteta kannatanu lamama, tõsta jalad kõrgemale südame tasapinnalt, kata kannatanu soojalt, rahusta teda ja kutsu 112. Kokkuvõte Minu kindel veendumus on, et kõik, kes puutuvad oma töös kokku väikelastega, peavad oskama ka ootamatutes olukordades osutada esmaabi. Me keegi ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ja just kiirest ning pädevast reageerimisest võib sõltuda kellegi elu. Köha, nohu, muud viirushaigused ning külmetused diagnoosib perearst, kuid vältimatu abi osutamine kriisiolukorras on igaühe kohustus ja parim oleks, kui suudad seda teha, tuginedes oma oskustele ja teadmistele. Kasutatud kirjandus Sinisalu, V. (2010)
=Punase ja valge roosi sõda =Mitte vaid positiivne, vaid ka need, kelle tegevuse peatamiseks läks vaja palju jõudu -Richard III =Shakespeare rõhutab suurte inimeste tähtsust ajaloos Tragöödiad =Arvab, et inimese elutingimused, iseloom ja kasvatus kujundavad saatuse =Parimad ja õilsamad hukkuvad =Shakespeare on saatuse usku - traagilised juhtumid on tingitud ettemääratusest =Kõlab nukker veendumus, et inimene on paljasjalgne loom =Kõige helgem tragöödia on ,,Romeo ja Julia" -Armastus on võimsaim -Noored armastajad, seetõttu tingimusteta armastus, egoistlik armastus st. teiste arvamust ei arvestata =Juhib tähelepanu vanade ja noorte vastuolule -Vendetta ehk veritasu ehk lõpmata ring =Ajendiks verivaen =Juhusel on väga suur roll =Tegelased on katoliiklased 2. Ülevaade Hamletist
eesmärgi poole. Sisemine või väline seisund, mis ajendab kindlal viisil tegutsema. Enamasti on motivatsiooni taustal mitu ajejõudu ehk käitumist suunavat stiimulit. Teadvustatud ja teadvustamata ajejõudude kogum on motivatsioon (Schoppenhauer). Paneb tegutsema ja hoiab tegevuses. Vajadus – motiiv (otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mis tahes motiveeriv tegur- tung, vajadus, veendumus, emotsioon jne) - eesmärk Vajadused: - Füsioloogilised: mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja võib hukkuda (söök, jook, hapnik jne). - Psühholoogilised: psüh heaolu rahuldamine, ei sõltu organismi ellujäämine (tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu jne) - Sotsiaalsed: omandab koos kultuuriga; teostab end antud kultuuris tunnustatud viisil. Bioloogiline motivatsioon: tegutsemise eesmärgiks on kehaliste vajaduste
Lühiülevaade Aristotelese eluloost. Aristoteles (384/83 322 e.Kr.) sündis Makedoonias Stageira linnas. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) ihuarst ja sõber. Juba varases nooruses tundis A. huvi loodusteaduste vastu. 18. aastaselt siirdub nooruk Ateenasse, et asuda õppima Platoni Akadeemiasse, kus ta viibib õppides, olles Platoni andekaim õpilane ja hiljem õpetades (kuid ei saanud Platoni mantlipärijaks Akadeemia juhatajana, sest oli välismaalane) kuni Platoni surmani 347. aastal, mil ta lahkub sealt. Platoni ja Aristotelese vahelisi suhteid on kirjeldatud erinevatest vaatenurkadest: alustades sõbralikest lõpetades konfliktsetega (nagu tavaliselt, kipub tõde seal vahepeal olema). Igatahes mõningad filosoofilised erimeelsused neil tekkisid kindlasti, sest A. oli iseseisev mõtleja, kes ei pooldanud Platoni ideedeõpetust heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle...
on enamusel juhtudest tegemist üksi last (lapsi) kasvatava naisega. Rahvaloenduse järgi on Eestis 2000. Aastal 77 392 lastega üksikvanema ning 8 194 lastega üksikisa, vastavalt 13,3% ja 1,4% kõikidest leibkondkondadest. Meie ühiskonnas levinud traditsiooni kohaselt enamusel juhtudest jäetakse lapsed pärast vanemate lahutust ema kasvatada ning isale kohaldatakse lastele elatisraha maksmise kohustus. Selline emade eelistamise traditsiooni taga on veendumus, et laps peaks jääma samasoost vanema kasvatada. Eemalelava isa vanemaõiguste ja kohustuste hulka loetakse: Majanduslikku toetuse maksmist lapse ülalpidamiseks (eemalelavate isade poolne majanduslik toetus mitte ainult ei paranda laste majanduslikku heaolu, vaid ka lisaks ka nende tervise seisundit, õpitulemusi ning üldist heaolutunnet) 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
