4. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on tema vajadused. Vajadust on vaadeldud organismi sisemise rahu ja rahuldatuse seisundi iseloomuliku häirena, mis sunnib teda tasakaalu taastamiseks teatud laadi aktiivsust üles näitama (toidu hankimine). Eri inimeste vajadused on erinevad, oleneb ka väliskeskkonna teguritest, kultuurist, sotsiaalsest kihist jne. 5. Hoiak, harjumus, huvi, kalduvus, veendumus, usk. Hoiak- vajaduse alusel formuleerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakud tagavad käitumise endastmõistetavuse ja vaimsete pingutuste ökonoomia. Harjumus- Harjumuste aluseks olev dünaamiline stereotüüp (psüühika omadus toimida teatud iseloomulikes olukordades varem omandatud rutiini järgi). Vabastab meid paljudes argielu ettevõtmistes ja olukordades sisekõhklustest ja valikuraskustest.
paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Läänes nõuti järjest rangemalt, et vaimulikud ei astuks abiellu, ida kirikus seevastu on preestrite abielu jäänud tavapäraseks tänaseni. Oluline vaidlus oli selle üle, millest lähtud Püha Kolmainu üks osa-Püha vaim. Idas usuti traditsiooniliselt, et Püha Vaim lähtub Jumalast kui Isast, läänes aga v'ttis maad veendumus, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui Pojast. 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Tulemus oli aga oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teisteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikule. Esimene oli paavsti võimu all nind tuntud kui katoliku kirik, teine õigeusu kirik allus patriarhile. Gregorius VII reformid-lk 171
käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades ajalist arengut. Kosmoloogiline printsiip ei nõua, et maailm peaks antud hetkel paistma kõigis suundades ühesugusena. Ta ei saagi seda nõuda, kuna tegelikult sellist asja ei ole. Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline
Pikemas perspektiivis mõjutavad need otsused Eestit tänaseni: nostalgia talupoegliku, põllumajanduse-keskse ühiskonna järele halvas mitmete poliitikute seisukohti veel ka peale taasiseseisvumist 1991. aastal ning mõjutab senini sisepoliitilisi otsuseid Eesti esimene põhiseadus (kinnitatud juunis 1920) valmis kooskõlas kogu Euroopas I Maailmasõja järel võidutsenud liberaalsele mõtteviisiga. Seda iseloomustas liberaalse demokraatia käsitlemine väärtusena omaette -- veendumus, et äärmuslikkuseni arendatud demokraatia kehtestamisega lahenevad iseenesest nii sise- kui välispoliitilised probleemid. Pealegi tundusid uued riigid koos oma paljude probleemidega olevat Kesk- ja Lääne- Euroopale vastuvõetavad ainult juhul, kui nende riigikorraldus vastab liberaalse demokraatia ideaalidele. Kui Eesti maareformi kava koostamisel arvestati peaasjalikult riigi sisemisi vajadusi, siis põhiseaduse puhul peeti enam silmas laiemaid arengutendentse kogu maailmas.
Ülemaailmsed kapitaliturud muutusid 1994. aastal selgelt riskikartlikumaks. Selles oli suur osa USA Föderaalreservi veebruarikuisel intressitõstmisotsusel, millega kaasnes pikaajaliste võlatähtede hinna järsk langus ja jeeni tugevnemine. Nii pangad kui ka riskifondid kandsid selle tagajärjel suuri kahjusid ning riskianalüüsile hakati esitama senisest rangemaid nõudeid. Mehhiko poliitiline ebastabiilsus tõstis sealset investeeringuriski. Hakkas levima psühholoogiliselt oluline veendumus, et ega see Mehhikosse investeerimine pruugi sugugi nii kindel olla... Ja veel - on väidetud sedagi, et kui Mehhiko valitsus oleks energilisemalt ellu viinud plaani luua riigis isiklikele kohustuslikele maksetele baseeruv pensionikindlustusfondide süsteem, aidanuks see suuresti kaasa rahvusliku säästumäära kasvule ja kaudselt seega ka kriisi ärahoidmisele. Tabel 2. Üleminekuriikide säästumäärad 1992 - 1994* 1992 1993 1994
Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist. Kuid sõprade soovitusele tuginedes võtsin südame rindu ja hakkasin võtma joonistamise ja maalimise tunde kohaliku graafiku juures kes oli PÄRIS KUNSTNIK. Algtõuke kunstiõpingute alustamiseks andis mulle onu, kes nägi minu filigraanselt järele joonistatud 3 rublalist rahatähte. Kunstniku juures harjutades kasvas minus veendumus, et kindlasti tuleb edasi õppida ja lehmade karjatamine võiks jääda kellegi teise hooleks. Kolme aasta pärast soovisingi astuda Kunstiülikooli arhitektuuri õppima, sest graafikat ei julgenud ma proovida (olin kindel, et selleks olen liiga andetu). Arhitektuuri ma sisse ei saanud ja et mitte nõukogude armeesse teenima minna, astusin ma hoopis Tartu Ülikooli geoloogiat õppima. Peagi aga tüdinesin ma teadusest ja katsusin
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast ...
kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Kes on lähedane isik, kas ka elukaaslane? Vt KrMS § 71. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Kohtumenetluse seadustes taandamise alused. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega.
kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või eelnevalt loetletud isikuid. 11. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Selleks sätestatakse kohtumenetluse seadustes taandamise alused. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt.
Kes oli Nero? Kes Nero oli? Nero oli kes? Nero elukäik ja iseloomustus raamatu põhjal Nero Claudius Caesar Augustus Germanicus, sünninimega Lucius Domitius Ahenobarus, sündis 15. detsembril aastal 37. Ta tuli ilmale varastel hommikutundidel päikesetõusu ajal. Nero kasvas üles ema Agrippina hellitava ja hoolitseva käe all, kes jagas lapsele kõikmõeldaval moel armastust. Arippina abikaasa Gnaeus Domitius Ahenobarbus ei tahtnud oma vaevalt kaheaastase poja pärast mitte mingit muret tunda ja andis ta oma tädile Lepidale üle. Seal võtsid üks tantsija ja hambemeajaja, kaks ilmsete homoerootiliste kalduvustega meest, poisi kohe omaks. Need tema kõige varasemad lapsepõlvekogemused mõjutasid oluliselt Nero hilisemat arengut. Agrippina võttis eesmärgiks upitada oma poeg troonile ning seetõttu abiellus ta ka tollase keisri Claudiusega, et kindlustada oma pojale keisritroon. Kui Nero oli kaheteistkümnene sai ta õpetajaks Senec...
See on korra, kontrolli ja turvalisuse jätkuvuse tunde loomine töötajale ning veendumuse kujundamine, et ta suudab omapoolselt mõjutada töösuhete protsesse. Samas see pole ainult seotud tööga kindlustatuse tundega vaid ka : eesmärkide selgusega, teadmistega mida eeldada ja mida vastutasuks oodatakse, omahoiaku mõistmise ja kindlusega, kontrolli ja mõju omamisega sündmuste üle, mis mõjutavad tööd, negatiivsete sündmuste ärahoidmine, mis mõjutab tööd, veendumus oma mõju suhtes. 8. Millised tegurid on olulised inimene-organisatsioon sobivuse saavutamiseks ja mida saaks organisatsioon teha? 1. Inimese organisatsioon sobivus tagab teadmiste ja oskuste edasi kanduvust kollektiivi 2. Inimese org. Sobivuse tulemuseks on ka stressorite vähendamine 3. Sarnasused töötajate vahel 4. Väärtuse ühilduvus 5. Vajaduste ja keskkonna sobivus Töötaja ja tööandja suhted muutuvad kui suurendada töötajate kaasatust.
tuleb vahet teha ikka inimese ja loomuliku tarbimise vahel. Põhjuseks on eraomand. Inimene võib tööga ennast arendada, kui töö on vabatahtlik. 2. eseme kaotamine on võõrandamine st. Et tööprotuktid millesse inimene siirdas oma jõu ja võimed ei kuulu temale vaid muutuvad võõraks teise omaks. Ning tekib ükskõiksus ja vaenulik suhtumine oma töö protuktiivsusse. 24. Eksistentsealismiga inimese jaasjade olemisest? Eksistentsealismiga tegeleb inimene –ühendab veendumus et inimese olemasolu erineb põhimõteliselt asjade olemasolust.inimese olemine ilmneb tema olemusel asjade puhul on vastupidi.inimese puhul on olemine ja oma tegudega tekitab oma olemuse. See tähendab, et inimene on see kelleks ta ise end teeb. Inimene vastutab ise enda eksistentsi eest, kes on kas argpüks, või 25.Milliseid võtteid kasutab inimene, et pääseda vastutusest oma elu eest? Et pääseda vastutusest elu eest kasutab inimene 1. Viidatakse
haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes.Peagi sõdivate riikide koguarvuks oli 34. 3 ESIMENE MAAILMASÕDA SÕJA PÕHJUSED. Esimese Maailmasõja peamiseks põhjuseks 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel,kus ühel pool oli Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool ainsana Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas levis aegamööda veendumus,et selleks tuleb esialgu purustada Prantsusmaa.Samuti oli majanduselu muutunud rahvusvaheliseks,sõda oli kõigile kahjulik ning polnud riiki,kes oleks teadlikult päästa valla maailmasõda. Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad: 1. Alahinnati ohtu : Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad
lääneriikidega. Samal aastal asusid egiptlased inglaste manitusel Iisraeli ründama. Iisraeli poolele asusid ka Prantsusmaa ning Suurbritannia. ÜRO, NSVL ja USA sundisid sõdivaid pooli lahingutegevust lõpetama. Suurbritannia, Prantsumaa vägede lahkumine Egiptusest, seda tegi ka paar kuud hiljem Iisrael. Suessi kriisi tagajärg -> Suurbritannia, Prantsusmaa mõju vähenemine maailmas. NSVL autoriteedi suurenemine Lähis- Idas. NSVL'l tekkis veendumus, et tugeva surve ja maailma tuumasõjaga ähvardamisega õnnestub kapitalistlik süsteem hävitada. 4. Ungari ülestõus 1956. a oktoobris muutus Ungari seisukord pingeliseks, Poola meeleavalduse toetuseks kasvas Budapestis välja avalik vastuhakk üliõpilaste ning tudengite poolt. Kui politsei- ja julgeolekuüksused avasid tule rahva pihta, puhkesid tänavatel lahingud. Moodustati uus valitsus, mille eesotsas oli Imre Nagy, kes kutsus vägivalda lõpetama
Tekstiilikunst ja metallurgia Renessanss. Iseloomustus ja etapid. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj? Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta. Kaugkaubamajandusega arenes ka rahamajandus, pandi alus uusaegsele pangandusele. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj kultuur teravalt gootiaegsest? Eneseteadvus. Levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. 3. Mida tähendab sõna "renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähendab taassündi. See võeti kasutusele kuna kaua kestnud pimeduse aeg hakkas taanduma ja taas tunti huvi antiigi vastu. 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ei hinnatud enam
Teadvus pole mateeria evolutsiooni lõppprodukt, vaid algus! (kr. k. ainus). 1. Keha ja vaimu probleemi puhul arusaam, et on olemas vaid üks alge kas keha, vaim või miski neutraalne (ei keha ega vaim). Monistlikud on materialism, biheiviorism, analüütiline biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism, neutraalne monism. 2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks. Näiteks on monistlik veendumus, et iga inimese püüdlused on suunatud alati ja ainult isiklikule naudingule (kõik muud püüdlused taanduvad lõppkokkuvõttes naudingupüüdlusele või siis on hoopis teisejärgulised). Monismile vastandub pluralism (ld. k. mitmuslik), mis tunnistab ühtmoodi tähtsaks/õigeks/oluliseks paljud väärtused, eesmärgid, arvamused vms. dualism Dualism olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest. Universumis on kaks olemuselt erinevat ollust mateeria - aine ja energia - ning teadvus -
Niipea kui absurdi tunnistatakse, muutub ta kireks, mis on piinavam kui ükski teine kirg. Aga küsimus on selles, kas inimene suudab selle kirega elada, kas ta suudab ennast selle võimukaile seadustele allutada ja põletada südant, mida see kirg samal ajal lakkamatult piitsutab. Absurdi ja enesetapu seos: küsimus, kuivõrd enesetapp on absurdi lahenduseks. Inimese kohta, kes ei vigurda, võib põhimõtteliselt väita, et tema teod on määratud tema tõekspidamistega. Veendumus eksistentsi absurdsuses peab järelikult tingima inimese käitumise." Absurdi müürid ,,Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku kärata. Niisugusena, nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu . Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõ1tub samavõrd inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel
Kunstiajaloo kokkuvõte Renessansi teke 15.saj 1.Rinacita(itaalia keeles `taassünd`) ja selle prantsuse vaste renaissance on aluseks ajastu nimele paljudes keeltes. 2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. 3. 14 saj trecento e. Eelrenessanss, 15 saj guttrocento e. Vararenessanss, 16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss. 4. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste-tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 5. Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat
Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu
Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks. Sel ajal tekkinud kõiki kunstivoole on raske ühe nimetaja alla panna, seepärast vaatame siin ainult kõige üldisemaid suunitlusi ja tendentse. Kõigepealt loosung "kunst kunsti pärast"oli noorte kunstnike protest valitseva kodanluse ja akademistliku salongikunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas
kes aimas juba siis rahutus noorukis tulevast luuletajat. 3) Pärast lütseumi (1817 1820) (18. 21.a.) 18-aastaselt lõpetas Puskin lütseumi, arvati välisministeeriumi teenistusse ja sõitis Peterburi. Ent teenistus huvitas teda vähe, sest ta teadis oma kutsumust: ta oli sündinud poeediks. Puskin oli tõeline romantismiajastu inimene, kes leidis, et luule on seal, kus on vabadus ja vastupidi. See veendumus lähendas Puskinit dekabristidele. Ta käis läbi peaaegu kõigi Hüvanguliide silmapaistvamate tegelastega. Sellel perioodil kirjutas Puskin kaks poliitilist programmluuletust: "Küla" ja oodi "Priius". "Küla" kujutas pilti pärisorjusest ning lõpeb üleskutsega vabastada talupojad. Puskin ei kirjeldanud selles luuletuses midagi lugejate jaoks uut, kuid ta õpetas nägema eluharjumustes peituvat halba, äratas
puhtalt välja tulla. Ilmselgelt on siin tegemist juhtumitega, kus oleks vaja rakendada vanglat või vaimset kinnipidamisasutust, et kaitsta teisi inimesi nende eest, kes on muutunud vaimseteks kiskjateks ja otsivad oma järgmist ohvrit, keda nahka pista. On saabunud aeg, kus inimesed peaksid õppima suutma läbi näha eepiliste draamade ja meelelaadi olemust ning ületama uskumuse, et inimkonna võib jagada kaheks eraldiseisvaks osaks. Selline veendumus on äärmiselt ahvatlev ja väga üksikud inimesed suudavad sellega täna toime tulla, langemata uskumusse, et nad osalevad eepilises võitluses „hea kurja vastu” ja nende eesmärgiks on vabaneda inimestest, kes on „hea” võidule vastu. Sedamööda, kuidas avalik teadlikkus kasvab ja üha enam inimesi kasvab välja eepilisest meeleseisundist, hakkavad psühhopaatilise isiksusehäirega inimesed järjest rohkem välja paistma. Seda, mida täna peetakse „normaalseks” või mida
- Objektiivsus - võime näha inimesi ja asju sellistena, nagu nad on - objektiivselt. - Mõistus - emotsionaalne seisund, mis seda vormib, on alandlikkus. Nartsissismist suhteliselt vabana suudab armastada vaid selline inimene, kellel on piisavalt alandlikkust, objektiivsust ja mõistust. Armastuse kunsti praktika nõuab usu praktikat. Usu tüübid: 1) Irratsionaalne - arutu alistumine autoriteedile, võimule. 2) Ratsionaalne - veendumus, mis põhineb inimese võimel mõelda või tunda. Kui meil puudub usk enese püsivusse, siis on ohus meie identsus, me saame sõltuvaks teistest inimestest, kelle arvamused saavad aluseks meie enesehinnanguile. Hariduse vastand - manipuleerimine, mis põhineb usu puudumisel võimete arengusse ja veendumusel. Meil on usku teiste võimetesse, enesesse ja inimkonda niivõrd, kuivõrd oleme kogenud oma võimete arengut, enese tegelikku ja sisemist kasvamist, mõistuse ja armastuse võimu.
vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel
Kes eksib kõlbluse ehk moraali või tava vastu, peab arvestama ühiskonna võimaliku negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Käitumistavade taga ei seisa arvestatavaid võimuvahendeid (sundi), mis nende tavade piiramatu realiseerumise kindlustaks. Kõlbluse (moraali) ja tavakorra kindlus sõltub ikka otseselt inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui selline valmisolek on olemas, siis määrab käitumise eelkõige sisemine veendumus, mitte väline mõjutusvahend. Sellisele sisemisele valmisolekule ei saa aga lootma jääda. Seepärast reguleeritakse ühiskonna eksisteerimise seisukohalt olulisemad ühiskondlikud suhted õigusega, mille järgimine tagatakse riigi poolt.
tõotatud Jumala riik maa peale ja vahetult selle eel viimne kohtupäev. Varakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, aga paavst mitte. Süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Oluliseks kujunes vaidlus selle üle, millest lähtub Püha Kolmainu üks osa- Püha Vaim. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Jumalast kui isast, läänes aga võttis maad veendumus, et Püha Vaim lähtub nii isast kui ka pojast. 1054 saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama, kuid saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn. Suur kirikulõhe pani aluse vaenulikule lääne ja ida kirikule. Kõrgkeskaegne kirik oli ilmalikest võimukandjatest üle, kuna paavstil olid täieõiguslikud õigused. Nõuded sõnastas kõige paremini paavst Gregorius VII
ammenduv kuid taastatav ja arendatav; ei toimi kui tegemist on eksistentsiaalselt oluliste (instinktipõhiste/harjumuspäraste) otsustega - emotsioonide reg: kindlate veendumuste/uskumuste süsteemiga inimesed teevad vähem kaalutlemata juhusamme - enesetõhusus:isiklik vastutus oma tegude eest ja usaldus Jumala vastu; enese rahuldamine arvates tegevat Jumala tahet 9. Usulise fundamentalismi mõiste. - veendumus, uskumus, ainuõige ja ilmeksimatu (jumalik päritolu), vastandub vaenlase kuju; esineb kõigis usulistes traditsioonides/religioonides; traditsionaalne, rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes 10. Fundamentalismile iseloomulikud hoiakud ja käitumisviisid. - vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline) - veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmutunde
Prantsusmaa kuninganna au või mõni muu asi. Ajalugu oli Dumas' jaoks ainult hulgaliste faktide kogu, mille alusel osutus võimalikuks luua kaasakiskuvat süžeed. Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Lugedes tekib kujutlus, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete ajalooliste sündmuste keerulise ahela põhjuseks on «juhuslike sündmuste» kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seikades. Nii näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, aga mitte soov hävitada hugenottide poliitiline iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis kui maad, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse, valitsejad aga
puudumine suurtele päevaküsimustele on täheldatav igas ühiskonna harus. Kuid, kuigi ma tean, et mu õpetuste substants on koostatud maailma kõige hiilgavamate ja sügavamate mõtlejate küpseimatest mõtisklustest ning on õigustatud tuhandete aastate katsetamise ja rakendamisega, olen ma inspireeritud, isegi sunnitud sisemise impulsi poolt, pühendama oma aja ja energia nende õpetuste levitamisele. See on see hingelise ja filosoofilise hariduse esmajärgulise tähtsuse sisemine veendumus nendel ebakindlatel aegadel, mis on mind viimastel aastatel läbi arvukate elumuutuste toetanud. Teadmised mille ma olen ammutanud oma peaaegu katkematu uurimustööga ''jumalikku elamise teadusesse'', on nii hindamatu vara neil rahututel päevadel, et ma tunnen seda kohustusena, samuti ka privileegina, et anda edasi oma uurimustööde tulemused kui töötava valemi kasulikuks ja intelligentseks eluks. Keskmisel mehel või naisel ei ole ei vajalikku aega ega treeningut, et koguda kokku ajastute
puudutab teaduslikku ideaalkeelt, mida ta ise nimetas characteristica universalis. See oleks üldine ja ühtne mõtlemise keel. Leibnizi metafüüsika. Nii Spinoza kui Leibniz olid kuulsaimad süsteemiehitajad. Mõlemad olid julged spekulatiivsed metafüüsikud, keda ühendab hämmastav usaldus mõistuse jõu suhtes. Suur osa tema parimast filosoofiast sisaldub just kirjavahetuses ja see materjal jõudis avalikkuse ette hulk aega peale tema surma. Tema kuulsaim saavutus on monadoloogia. Tema veendumus on, et tegelikkus koosneb ühikutest ja monaadid on seega metafüüsilised põhiühikud. Jumalal on Leibnizi metafüüsiaks võtmepositsioon.Ta vajab teda selleks, et süsteemi püsti hoida. Ei saa luua filosoofiliselt täiuslikku tervikpilti oletamata Jumala olemasolu. Küllaldase aluse printsiip – ta ütleb, et kõik mis juhtub, kõigel on põhjus. Uusaja empirism Locke Ta on kaine mõistusega tagasihoidlik mees (inglane). Ta on viisakas härrasmees, kes
Selleks, et õendus oleks teadus, peavad õendusteadlased arendama selged teooriad, mis vastavad praktikale ja on kooskõlas õenduse kui distsipliini eesmärkide ja perspektiividega. (Õendusteooriate Konverentsi Grupp 1980). Alanud 1960-ndatel ja kestnud 1980-ndateni, oli õendusteooriate areng kõige prominentsem teema 20 aasta jooksul õenduse kui distsipliini arengus. Paljud faktorid olid selle intensiivse arengu taustal. Üks oluline tegija oli veendumus õenduse unikaalsusest ja veendumus, et teooriate arendamine kindlustab õenduse poitsiooni tervishoiuteenuste arendamises. Et kindlustada eriala elujõulisust otsisid/nõudsid õed kõrgemat staatust ka professionaalidena. Varasemad sotsioloogia- alased uuringud olid kujundanud veendumuse, et unikaalne teadmiste baas oli professiooni hädavajalik osa. Sellelt seisukohalt lähtudes olid paljud juhtivad õed sellel seisukohal, et ilma rõhutamata oma teadmisi ja unikaalset panust ei suuda õed saavutada
vaikuse vahel, mõistis ta kõige olulisemat osa Keelest, mida maailm räägib ja millest oma südame saavad aru kõik inimesed. See oli Armastus, see on vanem kui inimkond, vanem kui kõrb. ,,iga inimest ootab maailmas keegi, olgu see kõrbes või mõnes suures linnas. Ja kui nende inimeste teed ristuvad ja silmad kohtuvad, siis kaotab minevik ja tulevik igasuguse tähenduse ning jääb ainult see hetk ja see uskumatu veendumus, et kõik asjad siin päikese all on kirjutatud ühe ja sama Käe poolt. Tüdruku nimi oli Fatima. Tüdruk oli muutunud osakeseks poisist. ,,Te rääkisite mulle oma unistustest, te rääkisite märkidest. Sellepärast ma ei kardagi midagi, sest märgid olid need, mis teid minu juurde juhatasid. Ja mina olen osa teie unistusest, Oma Loost," rääkis tüdruk. Tüdruk tahtis, et poiss läheks edasi oma sihi poole, et poiss jätkaks Oma Loo otsimist.
keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. KREEKA KUNST Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6
õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus. Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks. Buda (mis sanskripti keeles tähendab- virgunut) nimetusega kõrvuti kasutatakse ka teisi epiteete: tathagata ("nõndaläinu") sugata ("hüvesläinu") dzina ("võitnu") bhagava Väga vana on ka samuti veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge. Maailma kui isikut võrreldakse vooluga. Selles maailmas millises siis dharmad üksteisest funktsionaalseis sõltuvuses ühinevad ning põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad. Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud) elude vaadelduna. Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses,
Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud. Esiteks, ohu alahindamine. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Teiseks, romantism. Oli uskumus, et sõda on midagi õilsat
Mees, kes mõtles, et oleks parem olla surnud Harry on abielus ja tal on kolm last. Ta on töötanud palju aastaid naftapuurtornidel Põhjameres. Viimased paar aastat on ta olnud meeskonnajuht, olles kaks nädalat tööl ja kaks vaba. Tavaliselt tunneb ta elust rõõmu. Ta on heas vormis ja terve ning käib harva arsti juures. Kuid viimasel kuul on Harry tundnud kogu aeg tüdimust ja väsimust. Ta on turtsakas kodustega ja töökaaslastega. Mõnikord ta mõtleb, et oleks parem olla surnud, aga otsustas, et see teeks naise ja perekonna elu raskeks. Ta ütleb :"Mul on sageli tahtmine ühegi põhjuseta nutta". Ta on väsinud ja tujukas, öösiti rahutu ja kaotanud isu. Tal on raskusi keskendumisega. Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga lig...
arenguruumi osas. (Ibid). Töötajate pühendumuse ja ettevõtte majandusliku edukuse vahel valitsevad selged seosed. Need ettevõtted, kus pühendunud töötajate osakaal on kõrge, on ka majanduslikult edukamad võrreldes nende organisatsioonidega, kus on vähe neid töötajaid, kes on valmis oma praeguse tööandja paremate tulemuste nimel pingutama. (Jamnes 2004). Asjatundjaid need uurimistulemused ei üllata. Veendumus, et pühendunud töötajad tõstavad otsustavalt firma võimet kasvada ja üha paremaid tulemusi saavutada, on ka juhtide hulgas tasapisi levimas. Töötajate pühendumuse määra ja majandustulemuste seotust võiksid julgemalt arvesse võtta ka näiteks omanikud ja investorid, kelle peamine huvi on suunatud kasuminumbritele ja kes püüavad prognoosida firma käekäiku mitu aastat ette, kavandades selle käigus strateegiaid ja seades prioriteete. Seejuures ei peaks ettevõte seadma oma
Suuresti on usu põhialuseks esivanemad nagu ka Eestis. Sellepärast koheldakse ka oma esivanemaid suurima austusega ning iga malagassi hõimu kuuluv isik teab oma suguvõsa peast ligi saja aasta ringis. Surmajärgne teekond on malagassidele märksa olulisem kui maine. Oma lähedasi maetakse kivimajakestesse, millel puuduvad aknad ning kus sees on neljakandilised hauakambrid. Kommete kohaselt näeb usk ette, et surnu mässitakse linadesse ning asetatakse neljakandilisse kivist hauakambrisse. On veendumus, et malagass ei sure kunagi ning seetõttu usutakse, et elu surnuna on parem ning surnud on mõjukamad. Surnuid hoitakse ning nende eest hoolitsetakse. Võetakse kuulda pere kõige vanemate liikmete unenägusid, kuna teatakse, et nemad on surmale kõige lähemal. Surmajärgsel hommikul teevad naised oma juuksed lahti ning lõpetavad kandmast akanjot (naiste traditsiooniline riideese) ning mehed ei kanna mütsi. Seda tehakse 2-3 kuud, olenevalt kui lähedased ollakse surnule.
· Kasvatuslik suunitlus. Seotus religiooniga: 1)Jumalakeskus Olemise, hüve ja ilu allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu ülim eesmärk. 2)Kreationism Jumal on loonud maailma ei millestki. 3)Providentialism (ettenägemine, ettehooldus) - Jumal juhib kõike ja kõigil sündmustel on kõrgem tähendus. 4)Revelatsionism (ilmutus) Kõige usaldusväärsem tõe allikas on Jumala ilmutus. Retrospektiivsus: 1)Valitseb veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. 2)Kõige iidsem on Piibel. 3)Alati viidatakse autoriteedile: ''Õpetaja on nii öelnud'' (id.Magister dixit). 4)Saranasus autoriteediga on tõesuse kkriteerium. Mõistet plagiaat (inimese röövimine) tänapäevases mõttes ei tuntud. 5)Igasugune uuendlslikkus oli märk upsakusest, täehndas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest. 6)Valitseb mimeetiline kultuur
õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on
Krimmi sõda andis talle võimaluse oma meetodi demonstreerimiseks. Kui ta jõudis Skutari barakkhaiglasse Türgis, voolas seal mustus avatud kraavides. 3 Ta tõestas, et rohkem sõdureid suri haiglas kui lahinguväljal. Suurte raskustega ja püsivusega suutis ta muuta sõjaväe korda ja viia sisse sanitaarsed tingimused haiglas. Surmade arv langes. (Schuyler, 1992). Nightingale sügav religioosne veendumus juhtis teda ja täiendas tema teaduslikku õpetust. Ta oli juba varases nooruses tundnud tugevat kutset teha Jumalariigi tööd. Oma Suggestions for Thoughts, mida anti välja väga väike arv eksemplare, kirjeldab ta oma usulisi veendumusi. Tema kirjutised toovad esile pigem laia vaimse doktriini kui spetsiifilise religiooni. Ta kirjeldab kellegi inimesest kõrgema juuresolekut, intellekti, mis loob, hoiab alal ja korrastab universumit (Macrae, 1995: 8)
juhtub siis ei saa arsti juurde minna. - Sotsiaalfoobia – kardetakse grupi kohest negatiivset tagasisidet nt ei julge esineda. 3) Ülekaalukad mõtted – teadvuses domineeriv mõte mis ei ole reaalse situatsiooniga seotud ja tõrjub mõtlemises tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Enamasti ei ole haiguslik. Ekslik veendumus mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte (alaväärsusmõtted) 4) Luulumõte – tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus mis üldjuhul ei allu korrektsioonile – usub seda päriselt - Depressiivne luul – alaväärsus, väiksus, vaesus, hüpohondriline, füüsilise puude, nihilistlik, huku ja katastroofi, enesesüüdistuse -luul - Suurusluul – võimekus, rikkus, missiooni, reformaatorlusluul - Paranoiline luul – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus,
,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või tekst otsib, ongi need reeglid ja kategooriad ise." Üheks postmodernismi võtmesõnaks on peetud mängu. Parimaid postmodernistlikke kirjanikke aga liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus, et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ehkki massikultuur kujunes omaette nähtuseks 20. sajandil, peamiselt pärast Teist maailmasõda, võis juba sajandi lõpu poole märgata elitaarse ja massikultuuri vahelise barjääri õhenemist, erinevuste ähmastumist. Postmodernism otsib võimalusi suuremaks eluläheduseks, akadeemiline ja tõsifilosoofiline kunst annab teed kergemale kujutamislaadile. Sellest tuleneb,
samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Renessansi suurkujusid 4 Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321)
27.10.2009 Esimene maailmasõda Autor: Virgo Parbo Kool: Tallinna Tööstushariduskeskus Klass: 21/27MM Sisukord Sisukord...............................................................2lk Sissejuhatus.........................................................3lk Sõja põhjused....................................................3-4lk Sõdivate osapoolte sõjaplaanid....................4-10lk Sõja tagajärjed.......................................10-11lk Kasutatud kirjandus......................................11lk Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureidRohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroop...
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on "...kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta" (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse. Reeglina on see eksperimentaalselt põhjendatud usk. Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süstematiseeritud info, mida inimindiviid maailma kohta omab. Füüsikalise maailmapildi omamine tähendab indiviidi suutlikkust tajuda füüsikaliste teadmiste
mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu. Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on “… kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse. Reeglina on see eksperimentaalselt põhjendatud usk. Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süstematiseeritud info, mida inimindiviid maailma kohta omab. Füüsikalise maailmapildi omamine tähendab indiviidi suutlikkust tajuda
kõike ja selles peitub endas. kogu tõde- Finalistlik- lõpu pealiskaudne. taotlemist, lõpliku Positivism tõe selgitamise (sotsioloogias püüdu. sõimusõna)- Hermeneutika- veendumus, et tõde on tõlgendus süveneb, välispidiselt mõõdetav. otsib seletusi (nt. Blondiininaljad) asjadele. Deduktiivne uuring Induktiivne- algab algab teooriast ja mingist kontrollitakse praktikas elujuhtumist ja Kausaalne- välispidine lõpuks luuakse
võtta sai aga tagasilöögi 2011. aasta veebruari lõpus, kui vallandusid geopoliitilised pinged mitmes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigis. Euroala rahapoliitika püsis 2011. aasta esimesel kolmel kuul muutumatu. Euroopa Keskpank jätkas likviidsuse pakkumist piiramatus mahus 1% intressimääraga. Juba varakevadel aga avaldasid Saksamaa tugevad majandusnäitajad ja inflatsioonitaseme tõus üle 2% mõningast tõususurvet rahaturu intressimääradele ning turgudel süvenes veendumus, et rahapoliitika hakkab muutuma. Euroalal tervikuna paranes likviidsus 2011. aasta esimestel kuudel, mida peegeldab keskpanga vahendite väiksem pakkumine. Riigiti on likviidsus siiski väga erinev. Kuivõrd võlakriisis rohkem kannatanud riikide pankadel oli turgudelt ressurssi kaasata jätkuvalt raske, oli keskpank nende jaoks endiselt väga oluline likviidsuse allikas. Kolmes suurema võlakoormusega riigis Kreeka, Iirimaa ja Portugal oli kümneaastaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
