Kehaseisundid, nagu näiteks sügelemine või valu, põhjustavad ajuseisundeid (-sündmusi, -protsesse), mis omakorda põhjustavad kehalisi liigutusi, näiteks sügamist või oigamist. Meie vaimuseisundid põhjustavad ajuseisundeid, mis panevad meie kehad liikuma ja seega mõjutavad põhjuslikult füüsilist maailma. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing ning laias laastus saab teoorijaid jagada dualistlikeks (paar) ja monistlikeks (ainus). Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et (vähemalt inimesel) on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. • Solipsism –positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisungitega (olen olemas vaid mina kui mõtlev objekt ja välismaailm on üksnes minu teadvuses). • Psühhoanalüüs, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud, psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on konfliksed teadvustamata tungid,
Wolfgang Amadeus Mozart(Austria) tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. Ludwig van Beethoven(Saksamaa) pianist, viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik. Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus, veendumus õigluse võidus ning tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Ta viis haripunkti sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema lomingusse kuuluvad sümfooniad, klaverisonaadid, kontserdid, avamängud, ooper ,,Fidelio", missad, oratoorium ,,Kristus Õlimäel" jm. Kunstnikud Jacques Louis David(Prantsusmaa) Horatiuse vanne, Napoleoni kroonimine Jean Augusete Dominique Ingres(Prantsusmaa) Türgi saun, allikas Kirjanikud
Balti liidu sõlmimine takerdus omavahelist vastuolude ning N-Liidu vastuseidu taha, ainsaks sammuks jäi Eesti-Läti liiduleping. 1920. a.-e teisel poolel tihenesid Eesti-Rootsi suhted. 1929. a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse, vähenesid tootjate sissetulekud, paljud tehased, talud ja ärid läksid pankrotti, kasvas tööpuudus, langes üldine elatustase ning suurenes rahva rahulolematus. Süüdlasteks peeti erakondi ja Riigikogu. Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse presidendi kätte
vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl" (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886-1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles purus - puhas) manifesti (1921)
Ühiskonna avalik arvamus ja seadused. 51.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus on võimalus teostada oma tahtmisi. Tahtevabadus on tahtmiste autonoomsus. 52.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Võrdsust, vabadust ja õigsust. 53.Millal saab demokraatiat õigustada? Kui ta toimiks, kui rahvas oleks võimeline ennast valitsema ja inimesed oleks kompetentsed. 54.Mida ütleb eliiditeooria? Eliiditeooria kohaselt peab riiki valitsema eliit ning naeruväärne on veendumus, et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest. 55.Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? (eliidiks, rahvamassiks) diktatuuriks. 56.Mida tähendab karismaatiline? Jumala poolt antud andega. (Lenin ; Savisaar) 57.Mida väidab eetiline absolutism? Eetiline absolutism- on olemas teatud alus. Kõlbelised tõed, mis kehtisid ka siis kui keegi neid ei järgiks
Sama kohutava hoobi olid britid ja kanadalased saanud 18. augustil 1942 Dieppe'i sadamas. NSVLi juht Jossif Stalin oli oma liitlastele Rooseveltile ja Churchillile hakanud teise rinde avamise ideega Loode-Euroopas peale käima juba 1942. aastal. Tollal polnud ei Ameerika ega Briti väed selleks tehniliselt valmis. Pealegi eelistanuksid alalhoidlikud britid Normandia ründamise asemel kaudsemat strateegiat operatsioone Vahemere rannikul ja Balkani poolsaarel. Kuid üha enam süvenes veendumus, et Hitleri võimutsemisele saab teha lõpu üksnes meredessandiga okupeeritud Prantsusmaale üle La Manche'i väina. Ehkki Normandia jäi Saksamaast kaugemale kui loogilisim rünnakusiht, väina kitsaimas kohas asuv Pas de Calais, varjas Cotentini poolsaar sealseid liivarandu edelatuulte eest ning kaht suurt sadamat, Cherbourg'i ja Le Havre'i, oli võimalik vallutada mandri poolt. 1943. aasta Teherani konverentsil
Kreutzwald koduõpetajana Peterburis, küpses kavatsus omandada pealinnas arsti elukutse, mis luhtus. 1825 jõudis Kreutzwald Tartusse, sooritas gümnaasiumieksamid ning immatrikuleeriti 1826 algul Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Põlistus sõprus F. R. Faehlmanni ja teiste eesti soost üliõpilastega. Euroopalike valgustusideede ja rahvusromantilise kirjanduse hoovustes tutvuti J. G. Herderi, G. H. Merkeli jt teostega, milles rõhutati väikerahvaste ajaloo ja kultuuri väärtusi. Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina
Seljas vanad mustad leinarõivad isa matuste ajast, saabus kahekümne aastane Denise koos oma kahe venna, viieaastase Pépé ja kuuteistkümneaastase Jeaniga, imeilusasse ja suurde Pariisi. Nad saabusid onu Baudu juurde, kes omas kauplust nimega ,,Vana Elbeuf". Härra Baudul ja tema naisel Elisabethil oli tütar Geneviève, kes pidavat abielluma kevadel poeselli Colombaniga. Ärri tööle asumise hetkest peale arvestas noormees seda abielu. Kindel veendumus, et ta Geneviève`i saab, hajutas igasuguse ihaluse tütarlapse vastu. Ka neiu oli harjunud noormeest armastama. Lepiti kokku, et Jean asub homsest õpipoisina tööle oma uue peremehe juurde. Pépél aga oleks hea ühe vana daami juures, kes võttis väikesi lapsi pansioni peale. Denise ise asus tööle Octave Mouret`le kuuluva kaubamaja Daamide Õnne valmisriiete osakonda müüjannana. Denise`st sai osakonna pilkealune. Mouret äratas temas
ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam päritolu või jõukuse järgi. Isikuvabadus- sõltumatus keskaegsetest autoriteetidest, kollektiividest. Valgustus- 18.sajandi kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. Hakati uskuma rohkem mõistust, optimismi. Koos valgustusega kaasnes uus käsitus riigivõimust- T.Hobbes väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast. Loodi ühiskondlik riigileping, ohverdades senised vabadused piiramatu võimuga valitsejale
kehtiva õiguse normidest; 2). põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; 3). õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks . Õigusaktide tõlg.viisid: 1
ehk Figaro pulm." 5 Inglise valgustuse eripära Inglismaal pääsesid valgustusideed mõjule eelkõige proosas, juhtuvaks zanriks kujunes romaan. Nagu ka Prantsusmaal, oli Inglismaal väga palju erinevaid autoreid, kes kirjutasid oma loomingut. Viimase ajajärgu iseloomulik joon olid sentimentalismi pealetung. Valgustajate uus põlvkond ei uskunud enam mõistuse kõikvõimsusse. Nende veendumus oli, et ,,tõeline on ainult tunne, südame käsk." Kuulsamad kirjanikud olid: Daniel Defoe(1661-1731) Tänu Defoe'le tuli inglise kirjanduses uus zanr, valgustusromaan, milles olid ühte sulatatud seiklusromaan ja sotsiaalfilosoofiline romaan. Tema kirjutised olid väga elava käsitlusviisiga ja temaatika oli väga avar. Defoe kõige kuulsam romaan on ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused." See oli 18. sajandi kõige suurem bestseller. Romaanis kajastub päevikuvormis Robinsoni
hulgaliselt klaveripalu “Aastajad”, “Lastealbum”, “Pildikesi Haapsalust”. 10 oop-tuntumad: “ Jevgeni Onegin”, “Padaemand”, “luikede Järv”, “Pähklipureja”. Loomingu aluseks on linnaromanss, mille tõttu tekkis konfl V. Rühma liikmetega. 15. Mussorgski maailmavaade ja esteetilised tõekspidamised ning nende kajastumine tema loomingus. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. 16. Õigeuskliku Venemaa kirikumuusika eripära Lääne –Euroopa muusikaga võrreldes (oktavistid). Kust tuli Venemaale õigeusk? Miks on Moskvat kutsutud ka „Kolmandaks Roomaks“ ( võrdluses nt. „Drittes Reich“ ) Vene õigeusk ei uuri nii palju mineviku, mistõttu pole laulud minevikuga väga seotud. Oktavistide lauluhääl on uskumatult madal, täis mehelikkust ja elujõudu. Vene
ja vastutuseetikale. Esimene rõhutab veendumuste määravat osa meie käitumises, teine vajadust vastutada meie käitumise tõenäoliste tagajärgede eest. Kaks eetikat pole küll lõpuni teineteisele vastandatud, ent üldjuhul peame otsustama ühe või teise kasuks. Sellisel juhul tuleks Weberi arvates kindlasti eelistada vastutuseetikat. Veendumuseetika ei ole lõpuni veenev, sest tihti on siin keskseks veendumus, et oma tegude eest ei pea vastutama inimene ise, vaid teised. Kutsumuspoliitiku natuuri keskmeks on Weberi väiteil kirglikkus. Kirglikkusega liitub loomulikult riskivalmidus,veendumuseetiline imperatiiv jne. Võimutahe, võimuvajadus näib olevat Ansipi eneseteostuse alus. MAX WEBER ON VÄGA TÄPSELT märkinud et “see, kes seob end poliitikaga, see tähendab võimu ja vägivalla vahenditega, sõlmib lepingu saatanlike jõududega”
Diodoros Kreeka ajaloolane, kes uuris etruskide elu ja nende allakäiku. Maecenas toetas rahaliselt kultuuriviljelemist. Tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Vergilius poeet, teos ,,Aeneis". Titus Livius ajaloolane, suurteos ,,Raamatud linna rajamisest alates". Rääkis riigi ajaloost. Romulus Rooma linna rajaja, 21.04 753 eKr. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Lasi viia pealinna Konstantinoopolisse. Cassiodorus veendumus, et kõik tähtis on vanades teostes kirjas ja tarkuse omandamiseks ei tule uurida mitte tegelikkust vaid muistsete kirjameeste töid. Lõi õpiku , kus esitas usuliste kui ka antiikkultuurist tulenevate ilmalike teadmiste põhialused. Augustinus - kristliku õpetuse kaitsja paganate rünnaku ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel meol mitmed ristiusu põhitõed. Pöördus jumaliku ilmutuse ajel ristiusku. Õigustas askeesi.
Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Kiirelt arenev Saksama soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid
peened. Kael nagu luigel, kuldkiharad puusadeni jne JUUKSED Abielunaised pidid oma juukseid varjama Juukseid kandsid abielunaised kinnisesse soengusse panduna Tihtipeale punutistena, lahtiste kiharatega käisid ainult noored meheleminekueas tüdrukud.Kuna kirik käskis aga naistel juuksed kinni katta kompenseeriti seda uhkete peakatetega KOSMEETIKA Iluideaal oli heledate juuste ja nahaga naine Naha valgendamiseks kasutati jahu, lupja, kriiti ja isegi pliid. Samuti oli kindel veendumus, et valgendavalt mõjub valge liilia juuretinktuur. Heleda näonahaga taheti aga eelkõige teistele märku anda, et naine ei osale välitöödel. Huultel kasutati taruvaiku. Kui huultele taheti ka värvi anda, pigmenteeriti vaiku marjadega Kasutati ka õrnroosat põseruuzi, milleks olid tõenäoliselt metsamarjad, kuid tihtipeale ka kinaver ehk peamine elavhõbedamaak. See andis oranzikas-punase tooni Kulmud värviti hästi heledaks või loobuti neist sootuks ja kitkuti nad välja
mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, estlusteemaga) Mõtlemise sisulised häired Sund- e. obsessiivne mõte Foobia teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Ülekaalukas mõte/idee ekslik veendumus, mis on vähem püsivam kui luulumõte Luulumõte tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile. 1) depressiivne luul alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul jne. 2)Suurusluul võimekusluul, võimuluul, rikkusluul jne. 3)Paranoiline luul tähendusluul, suhtumisluul, hüljatusluul, Emotsionaalse funktsiooni häired (tundeeluhäired)
kirjeldus obsessiiv-kompulsiivne häire) 2) foobia (phobia) - teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud): *agorafoobia (agoraphobia); *sotsiaalfoobia (social phobia); *liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia)(kõrgusekartus, välgukartus, loomade kartus jne 3) ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea) - ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte. 4) luulumõte (delusion) - tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile: *depressiivne luul - alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul, eitus- e. nihilistlik luul, huku- e. katastroofiluul, enesesüüdistusluul, patuluul) *suurusluul (delusion of grandeur, grandiose) - võimekusluul, võimuluul, rikkusluul,
· Kokkuleppelisus õigus on kogum kindlas ajas ja ruumis valitsevaid kokkuleppelisi arusaamu sellest, millised õiguslikud nähtused on olemas ja mis on nende tähendus. Ükski tegu iseenesest pole õigusvastane, vaid õigus omistab teole õiguspärasuse või õigusvastasuse tegu on õigusvastane või õiguspärane üksnes õiguse mõttes. Õigus on ühiskondliku vaimse tegevuse tulemus piisab sellest, et ühiskonnas tekib ja kinnistub veendumus mingi nähtuse olemasolust või puudumisest ning sellele antakse kindlaksmääratud menetluses kindel vorm, et nähtus õiguse mõttes oleks olemas. Näiteks lause ,,avalikus kohas alkoholi tarvitamine ei ole sünnis" pole objektiivselt kontrollitav, kuid seaduses on sellisele tegevusele määratud karistus, seega kokkuleppeliselt on selline tegevus karistatav kuid objektiivselt pole võimalik kontrollida selle tõepärasust.
momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades ajalist arengut. Kosmoloogiline printsiip ei nõua, et maailm peaks antud hetkel paistma kõigis suundades ühesugusena. Ta ei saagi seda nõuda, kuna tegelikult sellist asja ei ole. Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno,
ja saab teha inimkaubanduse ohvriks sattumise riski vähendamiseks. Positiivsed ootused kombinatsioonis naiivsus ning teadmatusega vajalikest ettevalmistustest kujundab ohtliku olukorra. NOORED KUI INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM · Noorte peamisteks väärarusaamadeks on: ootus teenida kiiresti palju raha; oletus, et lühiajaliseks tööks ei ole vaja tööluba ja töölepingut; oletus, et ohvrid ise on oma saatuse "esile kutsunud"; veendumus, et minuga ei juhtu midagi halba. KUIDAS SAAVAD NOORTEST INIMKAUBANDUS OHVRID? · Värbamine on rahvusvaheliselt tunnustatud inimkaubanduse definitsiooni kohaselt inimkaubanduse esimene staadium, millele järgneb vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine. · Inimäri aastane tulu ulatub 9,5 mlrd. USDni. See on võrreldav vaid narko- ning illegaalses relvaäris liikuva musta rahaga. NOORED KUI INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM
pidevale toele julguse ja võime armastada kõige sügavamal viisil. Tänu sellele, arvab p, et ta suudaks nüüd oma eelneva elu probleemidest üle olla. See annab talle küll jõudu, kuid siiski pole sellel eriti tähtsust p veendumuse tõttu, et kõik tema lähedased inimesed on surnud (''Isegi kui mind imekombel päästetakse, kas oleks sellel minu jaoks veel mingit tähtsust, sest kõik inimesed, keda ma kunagi armastasin, olid ju surnud.'') Just selline veendumus aitas p-l võimalikult inimlikku elu elada, selles küllaltki haiglases maailmas- nii oli tal justkui kontroll kõigi nende inimeste üle, kes tema mälestustes püsisid. Lisaks polnud tal seega ka põhjust Seina tagant paremat elu otsida, vaid ainus võimalus oli just sealsamas, Rüttlingeri jahimajas, oma elu võimalikult elamisväärseks teha. Vaatamata vastutusele kolme ja enama looma ees, tabab p-d rasketel hetkedel ikkagi tunne
tihedad sidemed Rootsiga. 1929-1934 Majandus 1930-ndate aastate alguses 1929. aastal puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis ka Eestisse. Kaupade hinnad maailmaturul langesid. Eestis vähenes tootjate sissetulek. Paljud ärid ja ettevõtted läksid pankrotti. Langes üldine elatustase, millega kaasnes rahva rahulolematus. Kujunenud olukorras peeti süüdlaseks erakondi ja Riigikogu. Sõjaväeline riigipööre Seoses majandus- ja poliitilise kriisiga riigis tugevnes veendumus, et ainus väljapääs on muuta põhiseadust nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Põhiseaduse muutmist nõudsid eelkõige vabadussõdalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ja poliitilist kemplemist. Oktoobris 1933 pandi vabadussõdalaste koostatud uue põhiseaduse projekt rahvahääletusele. Eelnõu toetas enamik valijaid, riigivanem sai õiguse tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja
Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja,kuna kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes.Peagi sõdivate riikide koguarvuks oli 34. Esimese maailmasõja põhjused Esimese Maailmasõja peamiseks põhjuseks 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool oli Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool ainsana Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas levis aegamööda veendumus,et selleks tuleb esialgu purustada Prantsusmaa.Samuti oli majanduselu muutunud rahvusvaheliseks,sõda oli kõigile kahjulik ning polnud riiki,kes oleks teadlikult päästa valla maailmasõda. Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad: 1. Alahinnati ohtu : Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad puhkeda,vaid piirkondlikud sõjalised
toimijatena. Me tegutseme ja tegutsedes teeme valikuid ning otsuseid; neid tehes kogeme me vahetult oma eksistentsi mitte empiirilise maailma objektina, vaid moraalivõimeliste olenditena. Ja kuna me oleme teadlikud kõlbelisest vastutusest oma tegude eest, siis oleme me teadlikud oma ajas pidevast minast. Kõlblus on ülim reaalsus Fichte uskus, et kõige oleva esmane ja põhimine olemus peitub tema kõlbelises iseloomus. Sellest järeldus veendumus, et inimeste esmane ja põhimine olemus ei seisne mitte selles, et nad on teadlikud enda poolt saadavast kogemusest ja seetõttu on ,,tunnetavad olendid", vaid selles, et nad tegutsevad teadlikult ja on seetõttu ,,kõlbelised olendid". Inimeksistentsi peamine koostisosa ei ole mitte mõistus, vaid kõlbeline tahe. Kuid olemaks teadlikult toimiv olend, peab inimesel olema tegevus- ja valikuvabadus. Et minul oleks see võimalus, peab eksisteerima mingi reaalsus, mis ei ole mina, mis mingis
Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatlik mudel: Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetu...
Lahutus. Selle põhjused ja tagajärjed. Elu pärast lahutust. Referaat Koostaja: Anna-Kristiina Rikmann Maardu Gümnaasium 11a Maardu 2011 Sisukord 1. Lahkuminek ja abielulahutus?....................................................................................3 2. Mis võivad olla lahkumineku põhjused?.....................................................................4 3. Lahkumineku etapid...................................................................................................5 4. Elu pärast lahutust.....................................................................................................6 5. Tunded pärast lahutust...............................................................................................7 6. Kuidas edasi minna?................................
USA: inimõigustel, demokraatial ja liberalismil põhinev ideoloogia, mis levib tänu USA tugevale positsioonile maailmas. Ameerikalik elulaad. *17.20 saj eurooplaste jaoks võõraste rahvaste tähistamiseks kas. Koondnimetused: vanad kreeklased tähistasid sönaga ethnos rahvaid, kes neist endist erinesid, st köik teised olid ethnosed. Euroopa slaavlased nimetavad oma naabreid nemets tumm. Yucatani maiad nimetasid sissetungijaist tolteeke nunob tumm. *18.Etnotsentrism on veendumus: et oma kultuuri eluvormid, normid, väärtused ja rel veendumused on ainuöiged. Pole uldse kusimustki enda uleolekus teiste suhtes. Oma kultuur teeb vöimalikuks inimeseks olemise. Oma lähimaid naabreid peetakse kohati loomadele lähedasteks. Etnotsentrismi kuulub ka see, et oma asupaika peetakse maailma keskmeks. Paljude
Ta rõhutab, et uneparalüüs, vastupidiselt unenägudele, esineb ärkvel olles kuid ärkvel olek on osaline või killustunud - ning et selles mõttes on temin uneparalüüs tegelikult eksitav. REM-une pinnapealne hingamine ning erutusega kaasneda võivad kiired ja ebaühtlased südamelöögid kasvatavad selle seisundi puhul esinevat hirmutunne veelgi. Niisugune hirm võib olla isegi eluohtlik ning seda eriti kultuurides, milles uneparalüüsi surmaga seostatakse. Hmongi kultuuris valitseb veendumus, et öised painajad võivad olla fataalse lõpuga ning just sellise kurja ootus oligi ilmselt 1970ndate lõpul ja 1980ndate alguses aset lednud enam kui 200 hmongi immigrandi surma põhjuseks. Kõikide kultuuride rahvapärimustes esineb ülelooulikke olevusi nagu luupainajad ja naisdeemonid, kes magajat seksuaalselt ründavad. Sellised kujutised paistavad olevat universaalsed tegelased on väga sarnased erinevatel kultuuridel. Me loome lugusid oma
meeldiv rääkimisviis 2. teistest halvasti mõtlemine ja 4. kasulike ja tähenduslike 3. valede vaadete pooldamine vestluste pidamine. Kolm vaimset voorust: 1. rahulolu olemasolevaga, 2. headus teiste vastu 3. veendumus, et Buddha õpetused on kasulikud nii sulle kui ka teistele Karma 12 seadust: Et mõjutada elu positiivses suunas tuleks jälgida kahtteist seadust. 1. Suur seadus Mida külvad, seda lõikad. Ühtlasi on see tuntud kui põhjuse ja tagajärje seadus. Mida iganes me endast välja laseme, see pöördub meie juurde tagasi.
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
lähenemise puhul institutsionaalne pluralism kodanikuühiskonna siseselt. Kodanikeühiskonda defineeritakse kui organiseerunud sotsiaalse elu sfääri, mis asetseb indiviidide ja poliitiliste esindusorganisatsioonide vahel. Kuigi assotsiatsioonilise lähenemise esindajad teadvustavad, et kodanikeühiskonna areng ei ole (ainu)piisav demokraatia konsolideerumiseks, on selle lähenemise järgijatel üsna kindel veendumus, et kodanikeühiskond omab olulist rolli demokraatia edendamisel. 1 KODANIKEÜHISKOND KUI AVALIKKUSSFÄÄR Avalikkussfäär on inimese "paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil. Avalik sfäär on indiviidide ja ühiskondlike osalejate vahelise debati ala, kes proovivad edendada oma enda eesmärke argumenteerides, et need eesmärgid on üldise avaliku hüve edendamise teenistuses
alustada. Verdi kui isiksuse ja muusiku kujunemisel mängis valitsevat reziimi tauniv ning itaalia vabadusvõitluse ideesid kalliks pidav Barezzi suunavat osa. Ta kasvatas ja süvendas noorukis tolleaegse väikekodanlase, käsitöölise ja talupoja iseloomuomadusi tööarmastust, kohusetunnet ja distsipliini. Religioosne skepsis, inimestevaheliste suhete asjalikkuse ja täpsuse hindamine, vastastikuste kohustuste range arvestamine ning samuti veendumus pideva ja visa töö vajalikkuses saatis Verdit kogu elu. Enda vastu äärmiselt nõudlikuna oli ta seda teistegi suhtes. Ümbritsevast keskkonnast ammutas Verdi ka inimelu erinevate külgede loomuliku, temperamentse, sageli võibolla kareda, ent kirgliku ja jõulise kuju¬tamisoskuse. Elukohavahetus 1832. a. hiliskevadel tõi Giuseppe Verdi ellu uue ja väga olulise etapi. Lombardia pealinna valgest marmorist hiiglaslik katedraal, uhked lossid ja monumendid,
Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Novelli mõiste - Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Klassitsism on 16.19
„Kultuuri“ mõiste TMK sõnastikus KULTUUR I mittepäriliku informatsiooni kogum, mida koguvad, säilitavad ja annavad edasi inimühiskonna erinevad kollektiivid... Strukturaal-tüpoloogilise kultuuriajaloo ülesehituse hädavajalikuks tingimuseks tuleb lugeda kultuuritekstide sisu eristamist nende „keele“ struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni vaatepunktist ja seda informatsiooni teatud märkides väljendada võimaldavate ja inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem. Kultuuri määratlevaks tunnuseks on just nimelt organiseerituse momen...
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
mind filosoofi ettekujutlus kristlusest, kui täiesti väärast usust. Me elame tänapäeva ühiskonnas, mis on niigi usust ära pööratud. Kui palju üldse räägitakse sellest, mis on piibli järgi õige või vale. Paljudele on nüüdseks häbiasi tunnistada isegi seda, et ollakse ristitud. Kas see on patt? Kuskil ära keelatud? Ei. Lihtsalt on nüüdseks juba liiga palju neid, kes võibolla mõtlevad sarnaselt Nietzschega. Usk on nagu veendumus, mille kohta on autor ütelnud ka nii: "Kas vale ja veendumuse vahel on üldse vastuolu? Kogu maailm usub seda, aga kas on üldse midagi, mida maailm ei usu?" Elu on täis valesid ning vale on ka õigeks pidada midagi, mida me ei usu. Kõige tavalisem vale on see, millega petetakse ennast, teistele valetatakse suhteliselt harva, kui siis vaid erandjuhtudel. Tänapäeval on soovimatus näha seda, mida nähakse ja soovimatus näha midagi sellisena, nagu nähakse
Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu. Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine
a. Peeter esimest võib põhja Euroopas nimetada sarnaseks Louix XIV. Kuna Peeter Esimene oli oma pojas pettunud tegi ta ümberkorraldusi, et keiser võib olla ka naissoost. Valgustusajastu. Emmanuel Kant tuntud saksa filosoof, on öelnud et ,,valgustus on inimese vaimse vabanemise protsess". Hakati üha enam hindama mõistust ning juurdlemisvõimet ja loogikat, kaasnes usk mõistusesse, mille abil saab maailma ümber korraldada ja paremaks muuta. Kujunes veendumus, et valgustatud isikud suudavad haridust levitada ja kasvatuse kaudu viia ühiskonna õiglasemale ja loomulikumale alusele. Valgustusajastu aluseks oli eelkõige loodusteaduste areng. Tuntumad teaduse arendajad : Galileo Galilei - (1564-1642) heliotsentriline maailmapilt (päike on kõige keskel) sellest sai alguse jumala eituse kiire areng. René Descartes (1596-1650) rajas analüütilise geomeetria ja ta eesmärgiks oli
Rooma impeeriumi taastamise, muutes sellega enda samastamise antiigi väejuhtide ja konsulitega igati põhjendatuks. Duce omistas filmikunstile ülimat tähendust (Itaalias olid kõik kinod riigi omandis ning dokumentaalfilmide tootmine riigi monopol), Ta vaatas isiklikult läbi rahvale mõeldud nädalaringvaated, andes alati korraldusi parandusteks. Reeglina oli paranduste mõtteks isiklikult talle pühendatud filmimahu kärpimine, mida ei põhjustanud tagasihoidlikkus, vaid Duce veendumus, et liialdamise tulemuseks on naeruväärsus, igavus ja ebausutavus. Mussolini diktatuuri tunnustati paljudes riikides, tema austajaid leidus esialgu isegi demokraatia pooldajate hulgas. Paljude arust oli ta suutnud luua hästitoimiva riigi. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov muuta Itaalia riigiks, mis täielikult varustab end ise, tõstis tarbekaupade hindu. Samal ajal jäid aga palgad endisele tasemele.
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine; tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ...
kurnasid ka muud haigused peale lastehalvatuse, suutis ta jääda tugevaks ja teha oma tööd suurepäraselt. Tema heaks küljeks pean ka loogilist mõtlemist. Ta suutis piisavalt ette näha tuleviku ta tegi oma riigi tuleviku jaoks häid otsuseid, ta ei teinud otsuseid, et saada populaarsust või au, ta tahtis teha oma riigile head. Ta alandas ennast, et tõsta teisi. Ta oli õpihimuline, kui teda miski huvitas, siis seda ta ka uuris. Franklin oli otsusekindel, kui tal oli milleski kindel veendumus, siis ta suutis ka teised ennast uskuma panna. Roosevelti nõrkuses pean tema ebastabiilseid suhteid. Ta oli abielus küll vaid ühe naisega, kuid pikema-ajaliseid suhteid abielus olles oli tal mitu. Roosevelti nähti liikumas paljude erinevate naistega see tekitas palju skandaale, mis oleksid võinud olemata olla. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Delano_Roosevelt ''Ameerika Ühendriikide presidendid'' , Peep Laprik' ''1001 ajaloo suurkuju'' , Simon Sebag
Teadusrevolutsioonide struktuur Thomas S. Kuhn Just "Teadusrevolutsioonide strukuur " oli teos, mis T.S.Kuhni kuulsaks tegi, sest sellel ajal oli laialtlevinud veendumus, et teadus areneb kumulatiivselt, see tähendab, et midagi ei heideta kõrvale, vaid ainult täiendatakse n-ö teaduse püramiidi või ehitist. Kuhn aga leidis, et tegelikult ei arene teadus nii, vaid teaduse arengus leiavad aeg-ajalt aset revolutsioonid ehk paradigmavahetused.( http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Seega tema teose, mida ta ise nimetab esseeks, sest see ilmus Encyclopedia of Unified Science'i ühe köitena ning ei anna päris
11. Tekitab vaatajates jälestust, maalib jubedaid asju, samas on pintslitöö täpne ja korrektne. Pariisi koolkond 1. Noored kunstnikud ei pöördunud enam koju tagasi, seati end sisse odavas linnajaos, ühineti igasuguste kunstivooludega, see oli kõige keskus ja elu. 2. Montparnasse. 3. Pariisi koolkond oldi niivõrd omanäolised, et ükski koolkond ei sobinud. 4. Ühendas ei olnud prantslased, elasid, õppisid, töötasid Pariisis, veendumus tugines uuema aja prantsuse kunstile. 5. A.Modigliani elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu, pruunjasoranz või tuhmsinakas värvigamma. 6. Marc Chagall küla viltuvajunud puumajakesed, õhus hõljuvad inimesed, kitsed, kuked, õitseva taimed. 7. E.Viiralt läks noorena Pariisi ja jäi sinna elama, koju tagasi ei pöördunud. 8. ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Kabaree", netis on kunstniku pildid üleval, sain teada, et
Õpitulemuste hindamine koolis Tarmo Salumaa, Mati Talvik (Tallinn 2009: Merlecons ja Ko OÜ) Keerukaks teeb hindamise asjaolud, mis oskuslikult ühendaksid mitmed erinevad vastndlikud hindamise funktsioonid: - Hindamise kontrollifunktsioon, mis on suunatud eelkõige õpetaja tegevuse korrikeerimisele. - Sisuline tagasiside andmise funktsioon, mis on suunatud õpilastele vastutuse korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpet...
Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab Sartre'i sõnul veendumus, et inimese olemine eelneb tema olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Sartre sai oma hariduse kahes lütseumis. Hiljem töötas erinevates lütseumides õpetajana. Seejärel mobiliseeriti sõjaväkke. Avaldas autobiograafiliste sugemetega päevikuvormis romaani "Iiveldus". Tegeles tõsiselt filosoofiaga. Silmapaistvaim teos ,,Olemine ja eimiski". Hakkas pöörama enam tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja indiviidi rollile ühiskonnas. Ajapikku
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste j...
3. Sõnumi koostamine – sõnumi sisu, tõhusus, tähelepanu tõmbamine. 4. Sõnumi saatmise kanali valimine – personaalsed- ning massikommunikatsioonikanalid. 5. Tagasiside kogumine, et mõõta promotsiooni tulemust – mõju hindamine, kas jõudis kohale, jäi meelde jne. 28) Kuidas mõjutavad ostuvalmiduse staadiumid turunduskommunikatsiooni? Ostuvalmiduse staadiumid – teadlikkus, teadmine, meeldivus, eelistus, veendumus. Läbi nende staadiumite on turunduskommunikatsiooni eesmärk juhtida tarbija ostuni. 29) Kuidas toimub kanalistrateegia kujundamine? vt jooni 10.6 lk 273 Kanalistrateegia kujundamise protsess – jaotuskanali väljatöötamisel tuleb arvesse võtta ettevõtte üldeesmärke, turu – ja ettevõttetegureid. Ettevõtte üldeesmärgid Turutegurid
2)sekundaarsed luulumõtted Alagrupid: Depressiivne luul inimeste väärtuste, omaduste, võimete hindamine tegelikkusele mittevastavalt negatiivsena. Alaväärsus-, vaesus-, hüpohondria-, nihilistlik-, huku-,patuluul Suurusluul oma võimeid ja väärtust hinnatakse tegelikkusele mittevastavalt kõrgeteks ja positiivseteks. Rikkusluul, võimekusluul, võimuluul, missiooniluul, leidurlusluul, kõrge päritolu luul, lembeluul e . seksuaalse külgetõmbeluul. Paranoiline luul ekslik veendumus ümbruse suhtumise kohta tajub seda vaenulikuna, pahatahtlikuna ohtlikuna. Tähendusluul, muutusluul, suhtumisluul, avatuslul,jälitusluul,süüdistusluul Luulumõte: *Isoleeritud üksik eraldiseisev luulumõte * Süstematiseeritud ühest luulust lähtub teine. Sundmõte korduvad, vastutahtelised, tajutakse oma mõtetena, irratsionaalsed. Ülekaalukas mõte domineeriv mõte, pole reaalse situatsiooniga seotud, tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse. Sundhirm e
4. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on tema vajadused. Vajadust on vaadeldud organismi sisemise rahu ja rahuldatuse seisundi iseloomuliku häirena, mis sunnib teda tasakaalu taastamiseks teatud laadi aktiivsust üles näitama (toidu hankimine). Eri inimeste vajadused on erinevad, oleneb ka väliskeskkonna teguritest, kultuurist, sotsiaalsest kihist jne. 5. Hoiak, harjumus, huvi, kalduvus, veendumus, usk. Hoiak vajaduse alusel formuleerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakud tagavad käitumise endastmõistetavuse ja vaimsete pingutuste ökonoomia. Harjumus Harjumuste aluseks olev dünaamiline stereotüüp (psüühika omadus toimida teatud iseloomulikes olukordades varem omandatud rutiini järgi). Vabastab meid paljudes argielu ettevõtmistes ja olukordades sisekõhklustest ja valikuraskustest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
