duke ja paari päeva pärast hukatakse. Traviata Dumasi ,, kameelia daam" põhjal. Jutustab kõrgest soost mehe armastusest alama neiu vastu. See purustatakse julmalt. Ooper kutsus esile skandaali väheste dekoratsioonide tõttu. Aida Lavalejõudmine on triumf. Telliti suessi kanali avapidustusteks 1871. Viib antiikegiptusesse, väljamõeldud naisvaarao Aida. Pealiini ajavad sõjapealik Radames ja algul veel mitte vaarao Aida. Võtmesõnad on mehisus, armastus kphusetunne, veendumus et igal rahval on õigus vabadusele, tumedate kurjusjõudude ja mittemaiste tegelaste võimuiha.
Mulle õpetati juba esimesest klassist, mis vahe on soovil ja vajadusel, soov on see, mida kiputakse esimesena tahtma ja väärtustama kõige rohkem, aga vajadus on tegelikult kõik see mida inimene vajab ja peaks oluliseks pidama, näiteks perekonna turvalisus, söök ning kindel katus pea kohal. Sõjajärgsel ajal ei osatudki muud tahta. Raha tõttu on mindud liiga ahneks ning tänapäeval on see muutunud paraku kõige tähtsamaks väärtuseks. Meil näib olevat mingi sisemine veendumus või vähemasti lootus, et on olemas absoluutne, igavene väärtus, mille aluseks on hinnangust sõltumatud püsiväärtused. Ometi oleme näinud, kuidas väärtused murenevad veel kiiremini, kui kerkivad hinnad hüperinflatsioonis. Ühed sätivad oma väärtustepüramiidi tippu jumala, teised kalli inimese, kolmandad mõne idee, et raha teenida. Ühemeelne mõistmine puudub, pigem kostavad vastastikused süüdistused ja ähvardav relvade tärin
kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'. Ilmselt on otstarbekas lähtuda UT-i Hb 11,1 definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). Vt ka ebausk, religioon, uskumus, usund, üleloomulik. (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes?
Renessanss väljaspool Itaaliat Renessansiajastu tähendab antiigi taassündi, mis vältas perioodil 14.-17. sajand. Humanismi peeti selle ajastu maailmavaate teljeks, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng ning keskpunktiks ei olnud enam Jumal. Itaalia kõrval olid teised tähtsad renessansimaad Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Madalmaad. Erinevalt Itaaliast ei määranud Madalmaades kultuuri palge mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised ning Prantsusmaal oli kunsti tellijaks õukond. Itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont on märgata Madalmaade maalidel vähe ning inimest
vahel veel ka asjaolu, et muutusid Andrese tõekspidamised oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tõe ja keskendus vaid õigusele. Pearu, kes hindas oma naabris eelkõige tema kindlaid tõekspidamisi ja eeldas kindlaid reaktsioone, ei suutnud sellise muutusega leppida ning siit saigi alguse ületamatu lõhe naabrite vahel, kelle varasemaid tülitsemisi võis kuni selle hetkeni pidada suures osas vaid mõttemänguks. Erimeelsustes Andrese ja tema perekonna vahel on eelkõige süüdi Andrese veendumus, et hirm tähendab ka armastust. Samuti muutus perekond Andresele piksevardaks, millesse ta sageli maandas oma pettumuse ja raevu, mis tulenes tülist naabriga. Kui siia lisada veel ülemäärane nõudlikkus, ongi koos kõik eeldused õnnetuks pereeluks. Mis puutub laste lahkumisse Vargamäelt, siis oli see vaid loogiline tagajärg, sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma unistuste luhtumises süüdistada vaid iseennast.
muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Kaasaja humanism on agnostiline http://progressiveliving.org/humanism.gif või lausa atesitlik (nt Nietzsche lähenemine). 7 1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell 8 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni
Kas Eestis on turvaline elada? Eestile on kindlustatud head suhted naaberriikidega. Euroopa Liiduga ühinemine suurendas turvalisust Eestis. Eestit ümbritsevad riigid teevad koostööd ja veendumus, et üheskoos tegutsedes suudavad riigid tagada inimestele parema, turvalisema ja tervislikuma elu. Võrreldes teiste riikidega on Eestis turvaline elada. Vaesemates riikides on hariduse puudus, nälg, inimkaubandus, diskrimineerimine, usu pealesurumine jne. Loetelu on väga pikk, kuid eesti rahvas ei oska seda ettekujutada, sest pole seda reaalselt tundnud. Eesti on demokraatlik riik ja kehtib põhiseadus. Seadused annavad inimestele võimaluse end kaitsta, kuid on ka kohustus neid täita
Muusika ja tants- mõlema funktsioon algselt oli kurjade vaimude eemalpeletamine ja heade vaimude ligimeelitamine. Teater- esimesed etendused olid need, mis seotud usupidustuste käigu sooritatavate rituaalidega (nt. viljakustseremooniad) ja hiljem ka jumalate maailma kujutamine. Teadus- kui mõelda kalendrile, siis selle algne mõte oli üles märkida taevakehade liikumise abil kõik religioossete pühade ajad ja korra. Õigusteadus ja religioon on olnud samuti tugevalt seotud, sest varasem veendumus, et jumalad annavad seadusi ja tagavad nende täitmist ning oma sõnad kinnitatakse vandega (,,Ma vannun jumala nimel, et ma seda ei teinud" ; ,,Karistagu mind jumal kui ma valet vannun" ; ,,Olgu jumal mulle tunnistajaks" jne.)- kusjuures see traditsioon on ju säilinud ka siiani USA-s, kus enne kohtus tunnistuste andmist pannakse käsi Piiblile ja lubatakse rääkida ,,Tõtt, tõtt ja ainult tõtt" (nagu kõik Hollywoody filmide austajad teavad).
ABSTRAKTNE KUNST. Alates postimpressionismist on kunstis looduse otsene kujutamine hakanud tahaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltidest kadus äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbrit- sevast reaalsusest. Kuid kubistid ei püüdnud teadlikult abstraktseid teoseid luua. Abstraktsionismi rajajaks peetakse vene kunstnikku VASSILI KANDINSKYt (1866-1944). Tema arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma ta...
ILJA REPIN (1844-1930) Ilja Repin sündis 24.juulil 1844.a. Ukrainas, Tsugujevi väikelinnas Harkovi lähistel. See oli söjaväelinn ja Repin astus sõjakooli nagu paljud teisedki poisid. Ta valis topograafia eriala ja just seal ilmnes kirg joonistamise vastu. Kuid poisil ei vedanud, sest topograafia osakond suleti. Ilja pealekäimisel andis isa ta viimaks ikoonimaalija juurde õpipoisiks. Ligemale neli aastat töötas Repin kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Kuid ta unistas palju enamast. Kogunud kirikute tellimustöödega 100 rubla, sõitis noor kunstnik 1863.a. Peterburi. Kunstide Akadeemiasse tal astuda ei õnnestunud, sest ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi.Seejärel astus ta erakooli, kus tema õpetajaks oli kuulus vene kunstnik Kramskoi. Andekas noormees jäi õpetajale silma ning too kutsus ta endale külla. Sealt algas eluaegne sõprus, mis Repini edasises elus väga olulist osa etendas. Kramskoi soov...
Essee Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta? Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim. Antud essees teen subjektiivse lühikokkuvõtte viiest vaimuteooriast ja natukene pikemalt peatun funktsionalismi teooria juures, kus tõstan esile tema täieliku kooskõlastuse argimõistusega ja näitan, et nendest viiest parim teooria vaimu seletamiseks on funktsionalism, mis ei tähenda aga, et viimane on perfektne teooria vaimu seletamiseks. Mida kujutab endast vaim? Vikipeedia seletab vaimu mõistet, mida kasutatakse olendi tunnetus- ja
on suunatud kergelt taha, vaade randmetel ja sõrmedel. Kui kasutada ülajäsemeid asendites, kus nad kannavad keha raskust, tuleb arvestada, et nad on strukturaalselt ebasoodsas olukorras ning tuleb olla eriti hoolikas asenditeks ettevalmistumisel ja nende sooritamisel. Kätelseisu õige omandamine on pikaajaline tunnetuslik protsess. Soorituse eeltingimuseks on oskus valitseda keha ümberpööratud asendis ja harjutaja veendumus, et ta suudab hoida oma keha kätel. Olulised on ka teadmised tasakaalu reguleerimise kohta ja õlavöötme avatus. Kätelseisu arendamiseks on vaja arendada mitmeid oskusi. Oluline on tugevdada kerelihaseid ja õppida neid õigel hetkel piisavalt aktiveerima. Selleks sobivad tehniliselt lihtsad harjutused matil, näiteks selililamangus käte ja jalgade tõstmine või kere hoidmine sirge pulgana, kui partner tõstab õpilast jalgadest kõrgemale.
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (kül...
samasugune kilomeeter. 3. Sõnasta kosmoloogiline printsiip. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune. 4. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha). 5. Selgita fotomeetrilist (Olbersi) paradoksi. Lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtedega ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne tähepinna keskmise heledusega. 6. Kuidas aitab idee paisuvast ruumist vältida paradokse?
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juulist 1914- 1918. aasta 11.novembrini. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad?
püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnitati maakera kerakujulisust Kaasnes veendumus, et maakera maailma keskpunkt Mikolaj Kopernikul teistsugune seisukoht maailmast Giordano Bruno väitis, et Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. Galileo Galilei itaalia astronoom, kes kinnitas, et Maa pöörleb ümber oma telje. Suured maadeavastused Põhjuseks: Leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Tähtsaimaks mõõteriistaks retkedel oli astrolaab Christoph Kolumbus avastas 12. okt 1492 Ameerika Vasco da Gama avastas meretee Indiasse
Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduse jõul muuta. 3. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses N okupatsiooni ajal 1940-1950? Massiliste võõrtööliste sissevool, põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Välja suretati erasektor, valitsevateks muutusid suurettevõtted. 4. Millised olid eestlaste vastupanu vormid Nõukogude okupatsioonile? 1940 Metsavendlus
Abstraktne kunst 1. Tekkimise koht, levimine, olemus? Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio, mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Neis oli säilinud mõte/side mõne loodusliku motiiviga, mida oli lihtsustatud, moonutatu, kuid neile veel ei vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. 1910. aastal loobuti täielikut nähatava ümbruse imiteerimisest neid teoseid nimetatakse abstraskseteks.. Abstraktne kunst tekkis Saksamaal. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866 1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvid...
19 saj lõpus muutus kunstis lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel suureks. Elavaim kunstikeskus Pariis muutus kunstimekaks, kuhu kogunesid erinevate maade kunstnikud. Esteetikaprintsiipide kiire vaheldumisega kaasnes uute kunstivoolude tekkimine. Uued stiilid esinesid järjestikku ja kõrvuti. Tekkis loosung : Kunst kunsti pärast, mis oli protestiks akadeemilise kunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei ole positsioone- ega äriasi, samuti ei suuda ta kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Kunstis süvenes subjektivism. Järjest vähem hakati tähelepanu pöörama objekti tõetruule kujutamisele ja üha rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Hakati tähelepanu pöörama tunnetele ja elamustele ning ideede kujutamisele. Varem anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopakultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Nimetusega ars nova (ld, uus kunst) tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320
Tootmisressursid. Nendeks on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Majanduse põhiküsimused. Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus. Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu. Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi. Turumajanduse korral otsustatakse alati küsimuste üle -mida, kuidas, kellele toota. Turumajanduses võistlevad paljud tootjad, seda nim. konkurentsiks. Turumajanduses on vabadus, see küll ei tähenda, et reegleid ei ole, vaid inimese vaba...
Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege certa Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma kindla (süütegu määrava) seaduseta Nullum crimen sine lege Ei ole süütegu ilma seaduseta Opinio juris Õiguslik veendumus Orbiter dicta Juhuslikud märkused Orbiter dictum muuseas Pacta sunt servanda Lepingut tuleb austada Per se iseeneses Prima facie esmapilgul Pro bono Ilma tasuta töö Proporio motu Oma sisetunde järgi publica riik
saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas kannatus, 2) kannatusel on põhjus (ihad ja soovid), 3) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega), 4) selleks on 8-astmeline tee(õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine . Kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus . Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutanud budaks. Väga vana on ka veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge: nii maailma kui isikut võrreldakse vooluga, milles dharmad üksteisest funktsionaalses sõltuvuses ühinevad ning põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle lahknevad . Isik on seega pidevalt muutuv, nii praeguses elus kui ka läbi kõigi elude vaadelduna . Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt ja abivalmilt.
viimaks ebateadlikuks muutuvas ülevõtmises üksikindiviidi poolt. · Hume: Eetika ei teki õilsast mõtlemisest, vaid elementaarsest tundest, soovimatusest näha inimesi viletsuses. · Inimese eetilist käitumist pole võimalik otseselt naudingu printsiibist lähtuvalt seletada, inimene teeb seda võib-olla selleks, et pälvida teiste tunnustus. · Kristluses on motivaatoriteks paradiis/põrgu. · Veendumus, et üksikindiviidi heaolu säilib kõige paremini siis, kui paljud üksikindiviidid toimivad ka üldise hüve heaks on ennast olelusvõitluses kogemuse kaudu maksma pannud. · Eetika on solidaarsus vaba mõtlemise alusel, mida pealegi ei tunta sama liigi indiviididega, vaid kõige elavaga üldse. (See on vastuväiteks darvinismile) · Schweitzer: Eetika seisneb selles, et ma kogen sundi suhtuda igasugusesse elutahtesse
1. Renessansskultuur gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446)
Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. Dumas oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete põhjuseks on juhuslike sündmuste kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seiklustes. Näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, mitte soov hävitada hugenottide iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis maana, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse.Valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia seiklustele
Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Kuna igal inimesel on erinev maailmavaade on varieeruvad ka tahtmised. Paljudel inimestel on nõrk psüühika, mis võib teha nad ühiskonnale ohtlikuks. Mõtlematud teod toovad tihti ka ootamatuid tagajärgi. Sellest tuleneb ka ütlus: ,,enne mõtle, siis ütle," sama kehtib ka tegude kohta. Vabadus pole illusioon, kuid tihti pole see kõigile kättesaadaval. Pierre Laplace´i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon, mille kütkes mõned inimesed on. Indeterminismi puhul on vähemalt mõnede inimeste tahtmised ja teod seotud. Seega on tahtevabadus võimalik. Nõrga determinismi seisukoht ei välista vabadust, kuid sel juhul peab inimene seda ise soovima. Kõige enam nõustun
A.H Tammsaare tegelased tõe ja õiguse otsingul Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesi ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viima Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ni...
Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid ühendavad kujutatav ajajärk (19.sajandi keskpaik) ja põhiteemaeestlaste põline konflikt balti parunitega
pinnapealselt tahtmata süveneda reaalsetesse probleemidesse. Seetõttu on nõrgema soo esindajad sunnitud end tihti tundma kärbitud tiibadega puurilinnu rollis. Neil puudub põhjus olla südamest õnnelik ja nautida elu. Tihtipeale võib kujuneda probleemiks mehe jõuetus erinevates olukordades õigeid otsuseid teha. Oluliseks peetakse välist sära. Teiste ees peaks kõik olema ideaalne. See, mis toimub kulisside taga on perepea jaoks teisejärguline. Levinud on veendumus, et naistel pole tähtsate asjade arutamisel sõnaõigust. Keegi pole ilmeksimatu ja just nendel hetkedel kui on karta valet käitumist peavad mängu astuma nõrgema soo esindajad ning meest suunama. Nora võltsis oma isa allkirja selleks, et mitte kaotada kallist lähedast. Maailm on alati olnud täis inimesi, kes on valmis end teiste eest ohverdama. Vastu saavad nad tehtud heateo asemel väljapoole avatud ukse
Kusnti teljeks pidi saama arhitektuur, mille elementideks on maalikunst ja skulptuur. Loobuti ornamendist ja kaunistustest esiemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. 3. Bauhausis töötas arhitekt LUDWIG MIES van der ROHE ja õppisid V. Kandinsky ja P. Klee. 4. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistlikku utoopiat või lootsid kunstiga aidata ühiskonda. Levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut keskkonda konstruktivism. Nõuti piiride kustutamist kunst ei tohtinud olla üksik. Keelustati, kui Stalin sai võimule. 5. Kuulsamad vene konstruktivistid on VLADIMIR TATLIN, ALEKSANDR RODTSENKO ja EL LISSITZKY. Vennad ANTOINE PEVSNER ja NAUM GABO arendasid konstruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke osalt liikuvaid skulptuure. 6
A.Kerenskiks. Ajutise Valitsuse autoriteet hakkas langema. Peterburgi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu 1)mensevikud 2)bolsevikud **Esimese maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult valla päästa maailmasõda. Maailmasõjale aitasid kaasa järgmised asjaolud : · Alahinnati ohtu suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt.
ARHITEKTUUR PÄRAST II MAAILMASÕDA. INTERNATSIONAALNE STIIL KUJUNEMISEST Mõiste "internatsionaalne stiil" võeti kasutusele 1932. aastal. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. USAsse saabusid selle stiili juhtivad arhitektid 1930. aastate lõpus, otsides pelgupaika natsismi eest. (John Hancock Center. Chicago) KUJUNEMISEST Ameerika linnade tormiline areng nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid. ISELOOMULIKUD TUNNUSED ALGUSAASTATEL Risttahukakujulised mahud Siledad valge krohviga kaetud pinnad Lamekatused Igasuguste mittefunktsionaalsete kaunistuste vält...
samas toob välja, et edukates riikides kombineeritakse turumajandust paindliku sotsiaalpoliitikaga. Avaldusi, et Reformierakond on vasakpööret sooritamas, kommenteeris Kallas märkusega, et võimalike koalitsioonipartneritega hakatakse arutama majanduspoliitilisi samme, mis päris kindlasti ei tähenda vasakpööret. «Pealegi tasuta kõrgharidus, kas see on parempööre? Kust see piir täna üldse jookseb?» küsis Kallas IRLi algatatud kõrgharidusreformile viidates. «Minu sügav veendumus ja ka vahepeal omandatud rahvusvaheline kogemus näitab, et need riigid, kus kombineeritakse edukat turumajanduslikku ettevõtluspoliitikat paindliku sotsiaalpoliitikaga, on olnud kõige edukamad,» lisas ta. Pelgalt ,,värvi" pärast ühtegi erakonda vaikimisi välistada ei maksa. Igas erakonnas on tublisid inimesi; samas on ka neid, kelle väljaütlemised teevad ettevaatlikuks, millega tuleb samuti arvestada. Eesmärk peab olema, ja ongi, leida parim koostöövorm, et Eesti areneks
Ralph Lauren Ralph Lauren on sündinud 1939. aastal, 14. oktoobril, New Yorgis. Ta on Ameerika moelooja ja ettevõtte juhatuse liige. Tema tuntuim rõiva bränd on Polo Ralph Lauren. Ralphi huvi moe vastu sai alguse juba varajatest noorusaastatest, mil ta ostis endale esimese kallima ülikonna, raha teenides ise pärast kooli töötades. Kuigi ta teadus, et ta saaks enda riideid osta ka mujalt odavamatest poodidest, oli tema kindel veendumus näida stiilne oma ülihinnalistes rõivastes. Tal on see õnnestunud alates 12ndast eluaastast. R. Lauren käis Salanter Academy Jewish Day koolis, enne kui lõpuks lõpetas DeWitt Clinton keskkooli, aastal 1957. Akadeemias oli Lauren tuntud oma klassikaaslaste seas lipsude müümisega. Keskkooli aastaraamatusse oli ta oma pildi alla märkinud, et tema soov on saada miljonäriks. R. Lauren läks Baruch kooli ärindust ja kodanikuadministratsiooni õppima, mis oli riigiülikool New Yorgis
Uue põlvkonna tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse stiili ja vormide üle Üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss. Keskenduti teksti lahtimõtestamisele. Polnud võimalik kritiseerida riikliku poliitikat. Kirjanduses tõusis 80datel protestilaine. Järk-järgult üha avameelsemalt hakati kirjutama Eesti ajaloost. Kritiseeriti sotsialismi. 20.sajandi kirjandus võrdluses 20. sajandi esimese poole kirjanduses väljendus veendumus, et saabunud on uus aeg ja uus maailm, mis varasemast oluliselt erineb. Põhiteemaks oli siiski sõda ja inimeste vabadused. Hakati pöörama tähelepanu inimese psühholoogiale. Kirjanduse ülesanne pole mitte inimestele moraali lugeda ega kombekohast käitumist õpetada, vaid aidata esitada küsimusi, sh moraaliprobleemide ja käitumise kohta. Kirjandus võib kõnelda ja peabki kõnelema kõigest, lisades sinna hulka keerulisust ja kummalisust, millega inimene kokku puutub.
- rajati vietnami sotsialistlik vabariik 3. Ameerika Ühendriigid pärast II Maailmasõda. Eksportis toitu Saatis sõdureid USA sisepoliitiline olukord 50-60ndatel. Mustanahaliste olukord Punane hirm Makartism Rassiline diskrimineerimine Vietnami sõja mõju USA-le. Kogu sõjajärgse aja olid Ameeriklased kuulda võtnud oma juhtide üleskutseid ohverdada end kaugete riikide abistamise nimel. Vietnami tuleproovis aga hakkas Ameerika moraalne erandlikkus- veendumus, et Ameerika väärtused on rakendatavad üle kogu maailma, mis oli nii hoogsalt käima lükanud sõjajärgse ülesehitusetöö- pöörduma iseenda vastu. Nüüd kaheldi Ameerika enda kõlbelsuses, nii Vietnamis kui ka kõikjal mujal. Presidendid - vt vihikust. Harry Truman (1945-1953) II maailmasõda Külma sõja algus Trumani doktriin Aitas üles ehitada sõjajärgset euroopat Dwight Eisenhower (1953-1961) Tuumarelvastuse uuendamine Doominoteooria
novembri otsus tähendas riiklike sidemete katkestamist Venemaaga, olgugi, et nad Maanõukogu järgmisel päeval laiali saadeti. Selles on siiski tagantjärge nähtud Eesti riikluse õiguslikku teket (de jure). Järelikult oli Eesti riik viidud seisu, kus Venemaast lahkulöömine, avalik iseseisvuse väljakuulutamine ja delegatsioonide saatmine välisriikidesse oli suur ja ainuõige samm iseseisvuse poole. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus veendumus oma riigi vajalikkusest. Tänu saksa pealetungile 18.veebruaril 1918 võeti põgenevatelt enamlastelt võim üle. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud eelkõige iseseisvuse väljakuulutamiseks. Erinevates Eesti linnades loeti ette iseseisvusmanifestid. Tallinnas loodi 24.veebruaril EV Ajutine Vaitsus, ehkki nende tegevust ei sallitud, see katkestati. Mõne aja pärast anti siiski luba Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks seoses rahutustega Saksamaal
dirigendiks.Seal töötas ta kaks aastat.1844.aastal läks Glinka Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse.Selle sõidu loominguliseks tulemuseks olid hispaania uvertüürid--«Aragoni hota»(1845) ja «Öö Madriidis» (1848),mis olid kirjutatud hispaania stiilis.Glinka "Patriootlik laul"oli 19912000 Venemaa hümniks.Mihhail Glinka suri 15.veebruaril 1857.aastal Berliinis.Modest Mussorgski:andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse.Tema veendumus oli,et kunst peab kajastama tegelikku elu.Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost.Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge,eirates rangeid harmoonia reegleid.Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare,konarlik,vaba kompositsioon,põhiliselt vokaallooming. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest
ka asjaolu, et muutusid Andrese tõekspidamised oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tõe ja keskendus vaid õigusele. Pearu, kes hindas oma naabris eelkõige tema kindlaid tõekspidamisi ja eeldas kindlaid reaktsioone, ei suutnud sellise muutusega leppida ning siit saigi alguse ületamatu lõhe naabrite vahel, kelle varasemaid tülitsemisi võis kuni selle hetkeni pidada suures osas vaid mõttemänguks. Erimeelsustes Andrese ja tema perekonna vahel on eelkõige süüdi Andrese veendumus, et hirm tähendab ka armastust. Samuti muutus perekond Andresele piksevardaks, millesse ta sageli maandas oma pettumuse ja raevu, mis tulenes tülist naabriga. Kui siia lisada veel ülemäärane nõudlikkus, ongi koos kõik eeldused õnnetuks pereeluks. Mis puutub laste lahkumisse Vargamäelt, siis oli see vaid loogiline tagajärg, sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma kaotustes ning unistuste luhtumises süüdistada vaid
Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Ko...
RENESSANSS. ISELOOMUSTUS JA ETAPID. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj.? Mitmetesse linnadesse tekkisid manufaktuurid,arenes rahamajandus ja kaubavahetus. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj. kultuur teravalt gootiaegsest? 3. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? Humnanismi veendumus on see, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng.Ei olnud enam tähtis inimese päritolu, vaid tema isiklikud omadused(tarkus,ilu,julgus) 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsesetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? N.Machiavelli 6. Kes oli renessanssikunsti lemmiktegelenae?Miks? Taavet, sest ta oli arukas. 7. Millieks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti
14.- 16. sajand renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Huviobjektiks mitte Jumal, vaid inimene humanism (humanus inim,inimese) ilmalik, inimesekeskne haridus. Ideaaliks pole alandlik jumalateener, vaid ettevõtlik, võimekas, enesekindel, mitmekülgselt haritud inimene. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. maailmapildi avardumine > näit.Ameerika avastamine 1492. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud
· Luule on seal kus on vabadus ja vastupidi; lähendas teda dekabristidele · 2 poliitilist programmluuletust o ,,Küla" pärisorjus; üleskutse vabastada talupojad o ,,Priius" öine Peterburg ja mahajäetud tsaariloss isevalitsuse kukutamise sümbol; eitas nii isevalitsuse depotismi kui rahva vägivalda · Teravmeelsed epigrammid tsaarist ja tema soosikutest tõid talle kuulsust · Eriline koht luuletusel ,,Tsaadajevile" veendumus, et Venemaa ärkab unest Pagendus Lõunas (1820 1824; 21.25. a.) · Viidi teenistus üle Lõunasse; sisuliselt pagendus poliitilise luule ja terava keele eest · Teel kohtus kindral Rajevskiga, kelle perega veedetud aeg oli tema õnnelikeim · Hakkas õppima inglise keelt ja tutvus Byroni loominguga · 18211823 kirjutas nn lõunapoeemide tsükli; temast sai Venemaa esiluuletaja ja romantikute vaimne juht · Dekabristid paigutusid ümber Lõunasse, kuid löödi kiirelt ka laiali
inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Mõtlematud teod võivad tuua kaasa ka suuri tagajärgi. Sellepärast sobibki siia vanasõna: ,, Enne mõtle, siis ütle " sama kehtib ka tegudega ,, Ühekesa korda mõõda ükskord lõika. " Pierre Laplace'i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon. Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et kõik sündmused pole inimese- väliste tingimustega üheselt määratud. Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaam, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi
Erakonna nimekirjad ja üksikkandidaadid. Filosoofia Teema: Nietzsche ateism Näidisküsimus: Millises ulatuses nõustud Nietzsche kriitikaga kristluse ja religiooni aadressil? Materjal:http://filosoofialeht.weebly.com/uploads/5/0/8/0/5080136/lugemismaterjal_-_copy.doc (11. klassi all) Nietzche arvates oli saksamaa pöördunud kristluse vastu, ent ei tunnistanud seda. Tema eesmärk oli olla prohvet, kes valgustab maailmale võltsvooruslikust. Nietzche lähtekohaks oli veendumus, et jumalat ei ole olemas. Nietzsche arvates teeb usk jumalasse inimeste elu vaesemaks. Usk surmajärgsesse taevasesse ellu vähendab inimeksistentsi väärtust. ,,Kristliku kõlbluse paljastamine on sündmus millele pole võrdset... Kõiges, mida siiani on nimetatud ,,tõeks" , võib ära tunda vale kõige kahjulikumat ja õelamat vormi, püha ettekäänet inimkonna ,,parandamiseks", nagu ka kavalust endast mahlad välja imeda ning see verevaeseks teha."
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks. Mitmed tavanormid on tekkinud ajastuga, nad tulevad...
Kolmekümneaastane sõda (põhjused, tagajärjed, Vestfaali rahu): Põhjused: ülemvõimuvõitlus Euroopas ja vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel. Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi. Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Õiglaseks peeti enesekaitselist sõja algatust. Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest. Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli väiksem. Kõrgemad sõjakoolid asutati 18.sajandil.
südametunnistuse järgi, mida nõuavad lastelt. Moraalsus võib teiseneda kättemaksuhimuks ja teiste rõhumiseks. Selle staadiumi initsiatiivi ja konfliktide patoloogilised tagajärjed võivad ilmneda alles täiskasvanueas hüsteerilise keeldumise või enesepiiramisena, mis ei lase tundeid välja elada. Initsiatiivistaadium on aluseks püüdlemistele täiskasvanueesmärkide poole ning loob eeldused oma võimete rakendamiseks. Kujuneb veendumus, et "ma olen see, mis ma kujutlen end tulevikus olevat." Kooliiga (6-12) töökus või alaväärsustunne. Kujutlusperioodi lõppedes on laps rohkem kui üheski teises eas valmis kiiresti ja ahnelt õppima, saama "suureks", et võtta endale kohustusi, alluda distsipliinile ja täita ülesandeid. Tekib huvi jälgida ja matkida erinevate ametialade esindajaid, kellega lapsel võib olla kokkupuude. Varem või hiljem
- nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding, mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb ole-vat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas, et kui kõik või enamik "kvalifitseeritud ja kompetentseid kohtunikke" eelistavad teatud naudingut teisele, siis eelistatu ongi kvaliteedilt kõrgem. Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
