Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid: rahva seas oli omariikluse idee levinud juba enne, kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse väljakuulutamise võimaluste osas. Jätkuvalt loodeti kõige enam Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust, ning olla valmis manifesti avalikuks väljakuulutamiseks
Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta. Usuline/religioonse eetika ja ilmalik/sekulaarne eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. · Erinev on õige ja hea määratleja · Usuline eetika toetub jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele v eelistustele ja kokkuleppele KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad v nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: · Sofistid (Anthiphon, Hippias, Glaucon) tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon kodaniku ja riigi vaheline leping
Liiga palju vahendavaid tegureid varjavad mistahes mehhaanilise suhte võimalike elu-ja suremustrendide kohta. On samuti ilmne, et algav üleminek on toimunud väga erinevatel sündimuse tasemetel. Otsustavalt, nii nagu Casterline väidab, on see levinud 5 elanikkonnast veendumusel, et saavutatavad majanduslikud püüdlused õõnestavad jätkuvalt lapsesaamist. Ta lisab, et see veendumus võib tekitada olukorra, kus suurenevad püüdlused saavutada majanduskasv olukorras, kus majanduse kokkutõmbumine ähvardab olemasolevate ootuste saavutamist. 9. Empiirilisi tõendeid kogudes Üldised aspektid sündide ja perekondade moodustamises Muutused sündimuses ja perekonnaloomises on avaldunud esimesena, räägib autor nendest esimesena. On võimalik eristada vähemalt erinevat etappi täielikul üleminekul sündimuses ja
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon: organiseeritud (keskendub ajalooliste isikute õpetustele), institutsionaalne (organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond), ette kirjutatud (ühtne loogiline ja eetiline õpetus), fikseeritud (üleolev hoiak teiste usundite suhtes ning veendumus oma tõe ainuõiguses, muude arusaamade pidamine ebausuks), vertikaalne (liigub kõrgemalt positsioonilt inimeste e rahva sekka), seostub kirjakultuuriga (piibel). Rahvausund: korraldamata (avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev), mitteametlik (eri algete konglomeraat, milles ühendunud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid), elatud (uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle “ilus tüdruk”, vaid küsib “kelle tütar”? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine • Vihje erinevustele individualiseerumises – kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti! • Soovmõtlemine – näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele! Stereotüübid • Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid • Solomon Aschi pildikatsed • Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine • Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks • Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe? • Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi
Näiteks kui beebi hakkab kõndima, võib vanem tunda kanget tahtmist joosta teda "päästma" iga kord, kui laps hakkab kukkuma. Selle tulemusel on laps pealtnäha valu eest kaitstud. Kuid alltekst on järgmine: "Ma pean sind abituks. Ma ei usu, et sa suudaksid omapäi hakkama saada. Ma ei usu sinu võimetesse ja sellepärast ma kaitsengi sind ja teen kõik sinu eest ära." Kui see muster peaks jätkuma, süveneb lapses veendumus: "Ma ei oska midagi. Ma ei usu endasse." Nii ei julgegi ta uusi asju proovida. Sellised inimesed vajavad pidevalt teiste abi, uskudes, et nad ei suuda üksi hakkama saada. Täiskasvanuna võib süveneda kartus kaotada abikaasa või vanem, sest sisimas ollakse veendunud: "Ma ei saa ilma temata hakkama." Seepärast kaasneb kaotuskibedusega ka märkimisväärne enesekindluse vähenemine.
Krutsifiks Karli sillal Prahas. Jumala kuju ümber on heebriakeelne lause: ,,püha, püha, püha on jumal Jehoova". Juutide jaoks on see aga nende religiooni rüvetamine, sest Vana Testamendi järgi, mis on juudi usu pühakiri, ei tohi Jumalast luua ei pilte ega kujusid. RELIGIOONIST: 1 Religioonld religare -siduma 2 ld religere - tähelepanelik olema, hoolima 3 ld fides - veendumus, usk mingi väite õigsusesse 4 kr pistis - usk, veendumus tões, usaldus ja ka usaldatavus/ustavus 5 6 · Religioon-usk-usund:religioon = usk sünonüümid on "religioosne", "usklik"; 7 religioon; usk osalt kattuvad, osalt erinevad mõisted, just siit ka eesti keelde
Sulatatud juust Juust Tarretis Võid ja võided Karums Krums üks rahva armastatumaid tootemarke valmib parimate piimameistrite järelevalve all, ei sisalda säilitusaineid ning on looduslik ja tervislik. Krums tähendab armastust töö ja looduse vastu ning südamlikke inimesi. Ükski Krumsi toode ei sisalda säilitusaineid ega taimerasva. Seda kinnitab eriline sümbol tootepakendil kolmnurk. See ei ole Krumsi toodete vormistamise nõue ega kohustus. See on veendumus. Veendumus, et parim, mida võime piimast valmistada, on Krums. Ja parimad tooted ei vaja säilitusaineid! Krumsi piimatooted ei sisalda säilitusaineid, sest oleme veendunud, et piim ning selle looduslikud maitse- ja toitaineid on kõik, mida nii suured kui väikesed vajavad. Krumsi tooted maitsevad eriti hästi, sest nende valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset piima ja hoolikalt valitud tooraineid. 8 ERINÕUDED MÜÜGIL
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
· tehnika kasutamine toimuks kooskõlas KrMS-iga · tehnika rakendamise käik ja tulemused oleksid KrMS-is ettenähtud korras vormistatud 2. Kohtulik tõend Kohus tugineb kriminaalasja lahendamisel asjaoludele, mis on tunnistatud tõenditeks või üldtuntuks (KrMS §60 - Tõendatus ja üldtuntus: 1) Kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.; 2) Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad; 3) Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest). Mitmesuguse tõendusteabe kohtueelses uurimises ongi kriminalistika põhiülesanne. Kohtulik tõend on: · kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ütlused · eksperdi arvamus · eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel · asitõend
kasu saamise ja osaliste eesmärkide täitmise huvides. Aluseks on vastastikune vahetus ja lubaduste täitmine. Ressursse kasutatakse ja müüakse nii, et säiliks ja tugevneks kliendi usaldus ressurssidesse ja firmasse tervikuna." Suhtlusturunduse põhimõte: Esiteks tuleb leida potentsiaalsed tarbijad, kes vajavad turundaja toodet ja kelle vajadust on võimalik aktualiseerida. Teiseks tuleb potentsiaalsed tarbijad muuta olemasolevateks, teha kõik, et neis tekiks huvi ja veendumus toote headuses ning soov, mis realiseeruks ostuks. Kolmandaks on vaja hoida võidetud kliente. Viimaste säilitamine on suhtlusturunduse märksõnaks. Turundajal tuleb analüüsida nii kliendi hankimise kui säilitamise kulusid. Kliendikulud: x Kliendi hankimise kulu ühekordne kliendisuhte alguses, mida pikem on suhe, seda väiksem kulu. x Kliendi säilitamise kulu mitmekordne kogu suhteulatuses, väheneb suhte kestel, firma tulu suureneb. Suhtlusturunduse kesksed elemendid
". Kokku moodustab Freudi panus raamatu 431 leheküljest 128. Sellise nimega raamatut tegelikult Freud kunagi ei kirjutanudki. 20 Freudi lähtus oma uuringutes E. Haeckeli ülekordamise teooriast, mis sätestab, et ontogenees (üksikisiku areng) kordab üle fülogeneesi (liigi arengu ajaloo). Samuti on üheks ta antropoloogiliste uurimuste lähte-eelduseks sügav veendumus, et peab eksisteerima J.-B. Lamarcki poolt propageeritud organismi elu ajal omandatud oskuste päriliku edasi andmise mehhanism. Mõlemad teooriad on tänapäeval teaduse pealiinilt kõrvale heidetud; neid ei loeta küll täielikult põhjendamatuteks, kuid tugevalt liialdatuteks ning senini puuduvad nii kandev tõestusmaterjal kui sisemine struktuur ja loogika. See on üheks täiendavaks faktoriks kriitikutele, kelle jaoks on Freud pigem särav jutuvestja kui teadlane. Freud tunnistas elu
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Nimi Nimi ............ ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE Kursusetöö Juhendaja: ................., majandusteaduste magister Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna Sisekaitseakadeemias õppides aitab selle teema käsitlemine omandada paremini teadmisi majandusest ja selle erinevatest vormidest. Üritan tööd kirjutades anda oma parima, et tulevikus saaksid teised tudengid kasutada seda tööd õppematerjalina. Soovin kirjutada töö mis on Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendiga kooskõlas. Töö koosneb sissejuhatu...
pärast välja valitud, rõivastatakse järk-järgult lahti ja nimetatakse ümber Floraks või Primaveraks. Kunstnikud hakkavad maalima oma naisi, armukesi ja kuninglikke abikaasasid kui sensuaalseid kaunitare, vabastades nad soovi korral rõivastest, kuid mitte nende juveelidest. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla -- sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt
kõlbeliste tõekspidamistega. 17. Kohlbergi teooria voorused ja puudused. Tema formuleeritud arenguastmed näivad siiski kehtivat. Puudused: Euroopa kultuuri keskne, kõrgeima kõlbelise arutluse taseme saavutab vähem kui 5% inimestest, pöörab vähe tähelepanu naiste kõlbelise teadvuse kujunemise eripärale, kõlbelise otsustuse nõrk seos reaalse kõlbelise käitumisega. 18. Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis. Süvenenud veendumus, et väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus peaksid toimuma varjatud ja mitteformaalse õppekava alusel. 19. Põhilised väärtuskasvatuse metoodikad: väärtuste edastamine, väärtuste selgitamine ja väärtuste analüüs. Väärtuste otsene õpetamine. Kasvatustöö toimub konkreetse väärtuse kordamise ja esiletõstmisega asjakohastes situatsioonides (õppekava alusel). Eesmärgiks on ühiskonna enamuse tunnustatud põhiväärtuste edastamine õpilastele.
kuid mina arvan sootuks nõnda: see, mida ta praegu teeb, on palju halvem – ta püüab inimest 9 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. ebaseaduslikult surma mõista.”(30 c-d) Siin paistab Sokrates väljendavat kindlat veendumust selles, et eksisteerib absoluutne kõlbeline maailmakord, mille järgi halvem ei saa paremat kahjustada. Millele põhineb see veendumus? Kindlasti ei saa see põhineda kogemusele ja tavaarusaamadele. Tavaarusaamade kohaselt on surm ju ikka kõige halvem asi, mis inimesega võib juhtuda, ning kogemus ei kinnita sugugi, et halvem inimene ei saa paremale surma põhjustada. Norm, millest inimene on valmis kinni pidama isegi siis, kui see talle elu peaks maksma, on ilmselt selle isiku jaoks absoluutse kehtivusega norm. Kuid kuidas on Sokratese järgi põhjendatud antud normi absoluutne kehtivus
ei tea selle olemusest midagi. Tuleb välja selgitada kui palju sihtgrupist midagi teab ja vastavalt sellele neid olemusest informeerima. · Mõjutamisstaadium o Meeldimine - sihtgrupp on ettevõttest ja tootest teadlik kuid ei teata kuidas suhtutakse. Tuleb tekitada positiivset sõnumit o Eelistus toode võib küll meeldida, kuid ei eelsitata teistele. Suurendada eelistust kvaliteedi ja lisaväärtustega o Veendumus võib toodet eelistada, aga pole selle headuses piisavalt veendunud et seda osta. Kasutatakse promotsiooni vorme et kinnitada kliendile-see on parim toode. · Käitumisstaadium o Ost inimesed on veendunud toote headuses kuid ei taha seda ikka veel osta. Tuleb veenda neid osta nt kutsuda toote esitlusele, pakkuda paremat hinda. · 3. Sõnumi koostamine
inimsuhete tähtsustamine. Karismaatlise liidri omadused: domineerimine, enesekindlus, endast mulje kujundamine, paindlik rollide valdamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. Karisma- mõjuvõim, mis põhineb liidri omadustel ja võimetel, alluv leiab palju ühist liidriga (enegiavahetus, sisendav välimus, iseloomu sõltumatus, hea retoorika). Karismaatilise eestvedamise teooria: enesekindlus (võimed, eestvedamise meetodite õigsus); visioon; võime edastada visiooni selgelt; kindel veendumus oma visiooni õigsuses; tavatus; püüd uuendustele. 35. Konflikti olemus ja põhiomadused Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis
võrdlusuuringuid kultuuriliste seoste kohta Esialgu säilis kalduvus evolutsionismile, kuid ei oldud päri deterministliku olemusega, mis nägi ette, et kõik ühiskonnad läbivad samad arengustaadiumid Usuti, et on kohalikud variatsioonid Kultuurijoonte geograafiline jaotus ja migratsioon kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks Kultuur kui ernevate päritoludeega joonte kirju muster, mis ajalugu on kokku kandnud Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed süsteemid Difusionism rõhutab asjade üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise Varjatud eeldus, et inimkond pole loomult leidlik vastandub evolutsionismile Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või rände tulemusena Levis 19 saj lõpu Saksamaa ja Austria geograafide ja antropoloogide seas
on küll erinevad nähtused, aga nad mõjutavad üksteist. Vastastikune mõju on sotsiaalsete muutuste mootoriks. 8 Õiguse sotsioloogiat saab vaadata sotsioloogia ja õigusteaduse kontekstis. See teadusharu asub sotsioloogia ja õigusteaduse distsipliinide vahepeal. Õiguse sotsioloogia kasvas välja üldsotsioloogiast. Sellist teadust oli vaja, sest 19. sajandil hakkas üha enam Euroopas levima veendumus, et ühiskonda on võimalik loodusteaduste eeskujul uurida. Arvati, et olemas kindlad meetodid, kuidas seda ühiskonda uurida. Sotsioloogia tekkeks sai loodusteaduste ja erinevate poliitiliste juurte olemasolu. Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitiliste ringkondadele kunagi südamelähedane olnud, sest ta toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti, mis ühiskonnas olemas on ja mis võivad takistada ühe või teise institutsiooni arengut
Konkreetsed uuendused katolikus kirikus on 7 sakramenti, Luther loobus 5st sakramendist ja jättis alles 2 ristimise ja armulaua. Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, kuna piiblist ta sellist nõuet ei leidnud. Ta oli viimane kes lahkus Wittenbergi kloostrist (kuna piiblis kloostreid ei mainitud) ja võttis endale naiseks endise nunna. Tänu piibli tõlkimisele, et rahvas seda lugeda saaks, hakkas arenema ka rahva lugemisoskus. Usupuhastus hoogustus Lutheri poliitiline veendumus toetas kohalike vürstide võimu. Luther leidis, et valitsejal ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate elu (nt kehtestada, mis usk on vastaval alal ja rahvas peab sellega leppima). Ta leidis et kirikud tuleb alluta riigile ja tekkis riigikiriku ideoloogia ning kiriku liitumine ilmaliku võimuga, kuna see oli aadlitele meelepärane ning garanteeris luteriusu edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Peamised
Ehk siis eksisteerib võltsteadvus ja me käitume selle baasil. Inimese käitumine on seotud mitteteadmisel ja valestiteadmisel. Inimesi tuleb valgustada, neile tuleb anda teada kuidas asjad on. Seega on ideloogia midagi, mis maskeerib reaalsust, varjab seda. Teine loogika: Me võime ideoloogiat vaadata teisiti: ta on seotud fantaasiaga, ilusiooniga. Ta on fantaasia, mis juhib meie reaalselt käitumist elus. Marxi järgi oli tõesti nii, et kapitlamismi aluses on veendumus, et mingid teatud ühikud mida me tunneme nt kaupadena, et neile ühikutel on omane mingi abstraktne väärtus, mis viitab sellele, et eksisteerib mingi universaarne väärtus. Aga marx ei väitnud, et inimene ise on selles veendunud, tema järgi on nii, et inimesed mõistavad reaalsust spetsiifiliselt, inimese terve mõistus tegeleb sellega mida ta reaalselt näeb. Kuid samal ajal inimesed käituvad nii nagu nad peaksid silmas apstraktset väärtust.
Vaatamata sellele olid pankade likviidsuspuhvrid 1998. aasta II poolaastal keskmiselt suuremad kui 1997. aasta oktoobrikuu likviidsuskriisi ajal. Kui 1998. aasta kolmes esimeses kvartalis kasutasid pangad hoiustamise püsivõimalust, siis IV kvartalis pankade arvelduskonto kuu keskmine saldo Eesti Pangas alanes, jäädes esmakordselt pikemaks ajaks lisalikviidsusnõude tasemele (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/rahapol/1998II/1.html). 1999. aasta teisel poolel süvenes veendumus, et arenevate turgude finantskriisid on möödunud, samuti paranesid väljavaated majanduskasvu elavnemiseks Euroopas. Valuutakomitee süsteem on tõestanud oma vastupanuvõimet välissokkidele ja taganud Eesti rahapoliitika usaldusväärsuse ning stabiilsuse. Sellele viitab näiteks kapitali sisse- voolu säilimine kogu kriisijärgsel perioodil, sh ka 1999. aasta sügisel. Tulevikutehingute turul ei ole märgata mingit aktiivsust, mis on tõlgendatav välissurvete täieliku puudumisega.
võeta vastutusele. 62. Õiguslik nihilism õiguse eitamine või skeptiline hoiak õiguse suhtes, mis väljendub ka isiku vastavas käitumises. Õiguslik idealism ühelt poolt konstruktiivne kriitika ja õiguse absolutiseerimist tuleb eraldama õiguslikusest nihilismist. Konstruktiivne kriitika paha ettepaneku järgi teha muudatusi.Ühiskonnas võib reguleerida ainult neid suhteid, mis on ühiskonnas objektiivselt välja kujunenud. On ekslik veendumus, et piisab vastu võtta rida häid ja tarku seadusi ja kõik probleemid ühiskonnas on lahendatud.
TURUNDUSE ALUSED Õppevahend Koostas: Priit Tannik Tartu 2008 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik SISUKORD 1. TURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................... 2 1.1. Turunduse mõiste ja olemus................................................................................ 3 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid...................................................................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................................ 4 3. SIHTTURUNDUS..................................................................................................... 5 3.1. Turu määratlemine .............................................................................................6 3.2. Turu segment...
aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka
Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu. Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
- Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari) - Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja, kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal. - Ei soovinud katkestada suhteid rooma kirikuga, kuldne kesktee Martin Luther (1483-1546) - Saksamaa reformatsiooni suurkuju ja luteri kiriku rajaja. - Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512) - Usuline veendumus: inimene saab õndsaks vaid jumala armust - Suurepärane piibliekspert - Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki. (Tetzel) ...Ketserlussüüdistused - Hülgas Paavsti ja kirikukogu primaadi ja seadis ülimaks juhtnööriks piibli (ristiinimene ei vaja vahendajaid) Piibli lugemine enakeeles - Hea kõneleja ja kirjutaja: lendlehed
3. Mõju ja staatuse jaotamise seaduspärasused, näitamaks kuidas liikmed saavad ja kaotavad mõju teiste üle. 4. Normide kujundamine lähedus- ja sõprussuhetest arusaamiseks. 5. Tasude ja karistuste süsteemi määramine. 6. Ideoloogia ja uskumused. 24 31. H. M. Trice´i ja J. M. Beyer´i käsitlus organisatsioonikultuurist, kultuurivormide kategooriad ja avaldumise vormid Etnotsentrism veendumus oma koosluse paremusest Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et organisatsioonikultuur saab tekkida ja on tekkinud grupi inimeste koos tegutsemise ja jagatud väärtuste tulemusena. Organisatsioonikultuuri sümboolsus viitab, et inimeste arusaam füüsilise keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni
juhtimisel tulevikku. Juhikultus. Poliitilised teooriad Tekkisid 19saj keskpaiku. Nende ilmumise valmistasid ette ideoloogiad sisuliselt on Poliitilised teooriad ideoloogiate edasiarendus suurema loogilise järjekindluse ja täiuslikkuse suunas. On teaduslikud, ja neis on sotsiaalsed tõsiasjad korrastatud loogilisse süsteemi. Poliitilise teooria põhiküsimuseks on: kes valitseb? Ehk kes on peamiste poliitiliste otsuste ja poliitika tegijad ning kes nendest kasusaajad ?. Pluralism veendumus, et on või peaks olema asjade paljusus. Peamiseks tunnuseks on absoluutse, ühtse ja kontrollimatu riigivõimu eitamine. Allikad: John Locke (Teine traktaat tsiviilvalitsusest 1689), kus riik peaks rajanema lepingul ning võimuesindajatel ei tohiks olla absoluutset võimu. Locke kriitika oli suunatud Thoma Hobbes'i vastu, kes väitis et valitsusel tuleb anda absoluutne võim. Sai alguse:
täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust, erinevate materjalide omapära maksimaalset arvestamist ja tootmise majanduslikku põhejendatust. Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas ja lihtsate risttahukate kujulised ehitised on saanud tavaliseks. Natside võimuletulek lõpetas ,,Bauhausi'' tegevuse. Mitmed kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat või vähemalt lootsid, et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda. Uut moodi kunsti nimeks võeti konstruktivism. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamist. Nende arvetes ei tohtinud kunstiteos olla üksik näituse- või luksusese, vaid kunst pidi aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstruktivistlikes monumentides. 1930
horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl" (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886- 1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' - puhas) manifesti (1921).
perenaiseks, abikaasaks ning emaks. Jakobson lähenes ka J. V. Jannseni perekonnale, eriti tütrele Lydiale, kelle kauneid luuletusi oli ta paigutanud oma lugemikku ja arglikule autorile välja mõelnud varjunime Koidula. Üheskoos käisid ,,Vanemuise" seltsi kuuõhtuil, kus peeti kõnesid, lauldi koorilaule, tantsiti ja istuti pidulauas. Kui Jakobson oli 1867. a. kaks õpperaamatut avaldanud ja need hakkasid eesti koolidesse tungima, siis tekkis noorel kirjamehele veendumus, et pedagoogiline kirjandus ongi üks tema kutsumusi. Oktoobri lõpu poole jõudis ta tagasi Peterburi. Nihkusid edasi Aleksandrikooli eeltööd ja suurenes kõrgema eestikeelse kooli asutamise lootus. Jakobson võttis endale ülesande uut kooli varustada võimalikult paljude emakeelsete õpperaamatutega, sest teised tegijad puudusid. Ta koostas ka K. Valdemarsi materjalidest brosüüri ,,Meie kaubalaeva-vägi Lääne meres". Jakobson kavatses teha ka loodusloo-õpiku, kuid ei jõudnud selleni
o sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev o koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled o dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa o solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: o pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes
rahva ajaloost. Põhitähelepanu on raamatus pühendatud sündmustele alates esimesest rahvuslikust ärkamisajast ja selle kõrval ka ideoloogiate ning neid kandud meeste iseloomustamisele. Raamatu kirjutamisel töötas autor läbi väga ulatusliku kirja- ja suusõnalise andmestiku. Siingi õnnestus tal säilitada erapooletu ning objektiivne esituslaad, mida ei mõjuta poliitilised sümpaatiad ega antipaatiad, milles aga selgesti ilmneb veendumus, et omariiklus on eesti rahva inimväärse eksistentsi ainus võimalus. Pärast seda külastas Heino Susi kodumaad neljal korral, esimest korda 1969 ja viimast korda 1987. Ta suri kolmandal oktoobril 1987 oma kodus Philadelphia lähedal Ambleri linnakeses vahetult pärast naasmist viimaselt kodumaa reisilt. Lõplikult jõudis ta koju 1988. a. augustis mil urn tema tuhaga sängitati Metsakalmistule vanemate Ella ja Arnold Susi põrmu kõrvale
Kiri selgub ka, Ippolit plaanid tappa ennast hommikul niipea, kui päike tõuseb. Suitsiid on korduv teema Dostojevski romaane. See on tõend, et isik on saavutanud staatuse superman-see tähendab, et ta võib võtta elu, midagi, mille Jumal talle andis ja kuna ta võib võtta, ta on nagu Jumal. Üks on selline võimas kontrolli ennast, et suitsiid on võimalik. Suitsiid tähendab kehastuseks oma uskumatus jumalasse. Ippolit, sel hetkel on kindlasti üks selliseid, kellel puudub veendumus Jumalasse. Inimesed kogunesid maja palume Ippolit mitte enesetappu. Ippolit ilmselt nõusolekut, kuid kui päike tõuseb, ta jookseb majast välja, tõmbab välja oma püstoli, eesmärk barrel tema pea, ja tõmbab päästikule. Gun ei lähe ära, sest puudub süütamise kork kuul. Ippolit sõbrad jäävad sõnastada oma arvamust temast. Mõned kritiseerivad teda ja mõnitama, samal ajal kui prints ja teised usuvad teda ja mõistan. Kuid enamik
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale
2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired. 3) Neurootilised, stressiga seotud ja muud taolised häired. Ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetted ja hallutsinatsioonid. - Luul - raske mõtlemishäire: tegelikkusele mittevastav mõte, milles inimene on ise veendunud, valveveendumus. - Paranoia - haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba teha. Skisofreenia bioloogilised põhjused: 1) Virgatsainete funktsioneerimine. 2) Aju anatoomilised muutused. - Dopamiinihüpotees - oletus, mis seletab skisofreenia tekkimist virgatsaine dopamiini liigse vabanemisega. Skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. - Neuroleptikumid - skisofreenilist psühhoosi ravivad ained. Mis on skisofreenia põhjus? Kuidas seda on uuritud? Tulemused A
vaimuhaiglasse. Noor-Eesti andis välja viis albumit: 1905, 1907, 1909, 1912, 1915. Kõike olulisem neist oli see, mis anti välja 1909. 1905 oli Suitsu pöördumine ,,Noorte püüded". Albumitel oli palju kaastöölisi, näiteks Tammsaare, Aino Kallas (Soome naiskirjanik), Juhan Liiv, K. J. Peterson, J. Aavik. Noor-Eestlased nimetasid oma püüdlusi uusromantismiks, neile oli eeskujuks Prantsusmaa. Tõlgiti ka Prantsuse kirjandust, muuhulgas Baudelaire'i ,,Kurja lilled".Valitses veendumus, et kirjanduse peab viima kooli, selleks tõlgiti kooliõpilastele teoseid. Lisaks pidi raamatu välimus paranema: kujundus, illustratsioonid. Loodi ka raamatukogude võrk, aga pärast sõda hävitati palju raamatuid. Lisaks Prantsuse kirjandusele tõlgiti Skandinaavia kirjandust. Aavik propageeris keeleuuendusi, mida rakendas näiteks Poe'd tõlkides. Uued autorid Noor-Eesti alt olid Under, Semper ja Visnapuu. Liikmemaks oli 25 rubla, selle eest toetati kirjastust, korraldati näitusi ja
propageerimine, arendamine ja levitamine elanikkonna hulgas ning loomasõprade ühtekoondamine. Lisaks sellele võitleb Selts loomade julma ja väära kohtlemise vastu ning püüab tagada ja edendada loomade heaolu loomade otsese abistamise ja avalikkuse teadlikkuse tõstmise teel. (Eesmärgid ja ... 2009) ELS lähtub oma tegevuses iga üksiku looma heaolu tagamisest. ELS leiab, et iga looma elu tuleb austada ja kaitsta. ELSi filosoofiliseks lähtepunktiks on veendumus, et looma heaolu peab tagama sõltumata sellest, kas loom või tema heaolu on inimesele mingil viisil kasulik. (Eesmärgid ja ... 2009) Ajakirjanduse vahendusel ilmneb erinevaid arvamusi. Kuna Eestis elab hulgaliselt metsloomi, siis näiteks piiratakse nende arvukust väga jõhkralt. Lohakas maaomanik, kes ei suuda ehitada oma kartulipõllu ümber aeda, näeb ainsa võimalusena loa taotlemist, mis võimaldaks hävitada kõik lähiümbruse metssead, kes käivad tema saagi kallal. Leidub
arhitektuuri ajaloos. Arhitekt, hilisem kooli direktor, nende romantilisiem ja isikupärane looming aitas tasakaalustada koolis valitsevat tehnitsismi, samal ajal aga ilmusid nende enda töödesse geomeetrilised kujundid. 6.Millised kuulsad maalijad töötasid „Bauhausis“ õpetajatena? Theo van Doesburg 7.Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse „konstruktivism“? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. 8.Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Nende arvates ei tohtinud kunstiteos olla olla üksik näituseese, vaid pidi aktiivselt osalema esemete tootmises. 9.Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10.Nim. Kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse „De Stijl“. T. van Doesburg ja G. T. Rietveld
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
võtmesõnadeks olid vabadus ja võrdsus. Saksa filosoof Immanuel Kant ongi valgustusaja rajajaks ning tema võttis selle mõiste kasutusele. Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest. (Teised valgustajad: Voltaire, J-J. Rousseau, C. de Montesquieu) Valgustusideede levikule aitas kaasa teaduse areng, aga ka uued protsessid ühiskondlikus elus ( uue riigi konseptsiooni kujunemine). Valgustusaja kõige olulisemad põhimõtted olid: 1) Valgustajatele on iseloomulik veendumus ideedesse (idealism, optimism, tegevustung). 2) Kõikide hinnangute peamine kriteerium oli mõistus. Ideaalne oli ratsionalistlik maailmakäsitlus. 3) Humanism- kõige olulisem on inemene oma vajaduste ja kirgedega. Et ta suudaks neid sõnastada on vaja levitada haridust. Ideed muudavad maailma! 4) Valgustus toob endaga kaasa võitluse katoliku kiriku vastu. Voltaire- süüdistas Rooma katoliku kirikut rõhuvas dogmatismis, inimeste vangistamises ebausu küüsi
ja usklikkude kaitseks Liivimaal (näit. U. B. 326, 355, 359), sagedasti just ordu enese kaitseks (näit. U. B. 325, 360). Ristisõja kuulutajad pangu ordu soovisid tähele (näit. U. B. 310, 314). Ristisõitjad teotsegu ordu nõu ja soovi järele (näit. U. B. 325, 353, 355). Ka piiskopid toetagu kõigi oma laenu-meestega ordusõdasid (näit. U. B. 350). Peapõhjus, mispärast paavstid hakkasid ordut alluvusest piiskoppidele vabastama ja ordut nii eesõigustama, oli küll nende veendumus, et ilma orduta ei saaks ristiusu kirik siin maal püsima jääda (v. näit. U. B. 355, 358). Säärasele ordu eesõigustamisele mõjus teataval määral kaasa vahest ka üks teine kaalutlus: 1246. a. 9. I. (U. B. 188) nimetas paavst Innocentius IV Albert Suerbeeri Preisi ja Liivimaa peapiiskopiks, kel neis maades aga veel piiskopkondagi ei olnud, mispärast ta ühtlasi ka paavsti legaadiks neile maadele määratakse. Ta võib oma soovi järele ühe vabaneva piiskopkonna omale
Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVLile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib veendumus , et seaduste ja määrustega on võimalik muuta majandust. Defitsiit ( ehk kauba puudus ) on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks. ( Kuuba./ põhja korea) . Turumajanduse iseloomulikuks jooneks on see et kehtib vabadus teha inimesele kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse olulisemaks tunnuseks on konkurents ( olukord kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ) . Reaalselt eksisteerib enamus riikides segamajandus, st
Tema noorem vend Vladimir hakkas seepeale kartma ja põgenes skandinaaviasse kus kogus peagi suure väe ja tuli tagasi ning peale Jaropolki tapmist sai temast(orja pojast) Kogu venemaa valitseja. Alltutas uuesti vahepeal eraldunud alad ning korraldas sõjakäigu Ida-Preisimaale,kordas oma isa sõjakäigu marsuuti Volga-Kama-Bulgaaria. Enim tegeles aga nomaadidega(eriti petseneegidega) kelle vastu kaitseks lasi rajada kindlustusi. Juhtiva seltskonna hulgas süvenes veendumus vajadusest muutuste järele, üheltpoolt polnud euroopa valitsejad nõus abielusidemeid paganatega sõlmima, teisalt aga oli riigile vaja midagi mis seda ühkes liidaks. Kõigepealt püüdis Vladimir ühtsust saavutada paganluse taas ausse tõstmisega ja viis läbi usureformi, rajati Kiievisse paganlik tempel ja peajumalaks sai Perun. Paraku see aga riiki ei ühendanud ja kukkus läbi mispeale otsustas Vladimis valida uue usu mis toetaks riiki. Pikk lugu usuvalimisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
