JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veet...
Nad võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites. 4 · Vetikad paljunevad eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. 5 · Enamik vetikatest elab veekogudes. · Vetikad kas hõljuvad veekihis, moodustades taimse hõljumi, või on veekogu põhjas ja kinnituvad vees olevatele objektidele, nt. kividele, kaljudele, vees olevatele ehitistele. · Vetikad võivad kinnituda ka veeloomadele. · Väljaspool veekogu kasvab vetikaid mulla pindmistes kihtides, puutüvedel, kaljudel jm. 6 · Vähesed vetikaliigid suudavad elada polaaralade jää- ja lumeväljadel. · Osad vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. vetikas + seen = samblik 7 · Pigmentide sisalduse ja teiste tunnuste alusel jaotatakse vetikad hõimkondadesse. · Edaspidi käsitleme meie rohe-, puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate
Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikseid veeloomi ja vetikaid, ise on toiduks veeloomadele. Peajalgsed elavad meredes. Nad on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud kombitsateks. Seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 8 kombitsat. Pea külgedel on suured silmad, mis näevad hästi. Enesekaitseks nad saavad muuta oma kehavärvi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad.
Bioloogia Tallus organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Hulkraksetel vetikatel pole eristunud organeid. Vetikarakkudes on kloroplastid. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegatatiivselt. Enamik vetikatest elab veekogudes. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. Vetikaid jaotatakse üherakulisteks ja hulkrakseteks ning pigmentide sisalduse järgi rohe-, pruun- ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised, kuid nad on erinevad ehituse, eluviisi ja paljunemise poolest. Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab magevetes. Vetika koloonia koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud rakkudest. Rakkudel on viburid, mille abil ko...
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist
Väetiseks põldudel Suurim hapnikutootja Miina Härma Gümnaasium 2012 Kasutusalad: Meigitööstuses huulepulgad, niisutavad kreemid Tulekahjude kustutamisel Meditsiinis - tablettide kapslid, määrded, köhasiirupid Biokütus, mida kasutatakse elektri tootmisel Globaalse soojenemise peatajana Miina Härma Gümnaasium 2012 Tähtsus loomadele: Elupaigaks Toiduks nii veeloomadele, kui maismaaloomadele Tihitipeale aetakse loomi, kes toituvad rohevetikast, sassi nende endiga Miina Härma Gümnaasium 2012 Kasutatud andmed: · http://tinyurl.com/9jrzu68 · http://et.wikipedia.org/wiki/Rohevetikad · http://bio.edu.ee/taimed/general/vetiktaimed.htm · http://webecoist.momtastic.com/wp-content/uploads/2011/07/chin · http://images.tutorvista.com/content/kingdoms-living-world/green · http://upload
hulkraksed vetikad moodustavad tuvad sugurakud, mille ühinemise eoseid, millest arenevad uued tulemusena areneb uus vetikas. vetikad. Eos on üherakuline palju- nemis- ja levimisvahend. Hulkraksed vetikad võivad palju- neda ka tallusetükkidega. 10) Milline on vetikate tähtsus looduses? · Nad on esimene lüli veekogude toiduahelates · Vetikad varustavad teisi organisme hapnikuga · Suured vetikad pakuvad veeloomadele kaitset ja varju neist toituvate loomade eest
Vetikad läänemere elustikus Kärolin Klemm 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Vetikad Rohevetikad Pruunvetikad Punavetikad Läänemere taimestik Läänemeri Läänemere asukoht Kasutatud kirjandus Vetikad · Kuuluvad protistide riiki · Puuduvad lehed,varred ja juured · Hõljuvad vees,kasvavad veegogu põhjas või kinnituvad kaljudele,kividele,veeloomadele · Vetikaid leidub ka mullas,puutüvel,kaljudel,polaaralade jääaladel,jääkaru karvades Rohevetikad · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõ...
tuumarelvade valmistamiseks. · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. · Tuumajaamde reaktoride jahutamisel kulub tohutus koguses vett, mis tõstab vee temperatuuri. Vesi pumbatakse jõkke/järve ja sellega kaasneb ka veekogu temperatuuri tõus. See võib omakorda kaasa tuua veeloomadele miitesobivaid elutingimusi. Soojem vesi soodustab taimede kasvu, mis viib veekogu kinnikasvamiseni Minu arvamus: Mina olen tuumaelekrijaama ehitamise vastu. Eesti on pindalalt väga väike ning iga viga võiks saatuslikuks saada. Isegi väike inimlik eksimine ei ole aktsepteeritav. Kuigi räägitakse, et tänapäeval pole võimalik midagi Tsernobõli õnnetusele sarnast juhtuda olen siiski arvamusel, et kunagi ei või teada. Tuumajäätmete jaoks ei ole meil samuti ruumi
Alates 2009. Aastast on lindaani tootmine ja kasutamine põllumajanduses keelatud 169 riigis, erandiks on meditsiinilistel eesmärkidel tootmine. Keskkonnasaaste Lindaani tootmine ja kasutamine on viimase 20 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Peamiseks põhjuseks on keskkonnareostus. Lindaani tootmine tekitab suures koguses heksaklorotsükloheksaani isomeeride jäätmeid. Hinnatakse, et "iga tonni lindaani tootmisel tekib umbes 9 tonni mürgiseid jäätmeid." Aine on väga toksiline veeloomadele. Kemikaal võib bioakumuleeruda mereloomades. Aine võib põhjustada veekeskkonnale pikaajalist toimet. Maailma tervishoiuorganisatsioon on liigitanud lindaani ,,mõõdukalt kahjuliku" alla. Lindaani tooteid, näiteks sampoonide ja kreemide, mida loputatakse pärast kasutamist satuvad üldkasutatavasse kanalisatsiooni. Isegi pärast ravi, lindaan püsib ja eritub ojadesse, jõgedesse, järvedes ja ookeanidesse. Lindaan on mürgine isegi väga väikestes kogustes
Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. (Kui leida kevadel lume alt välja sulanud haavaoks, siis on see peaaegu alati lumivalge: kogu maitsev koor on ära näritud.) Seega haab on paljude metsloomade lemmiktoit. Haab on elupaigaks mitmetele liikidele ! 7. Oluline võtmeliik- Põisadru Põisadru võib pidada Läänemere kõige olulisemaks võtmeliigiks, kuna ta on varjupaigaks paljudele veeloomadele, seda tänu oma harulisele ehitusele. Rannikule uhutud Põisadruvallid võivad olla elupaigaks ka nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu. 8. Nimetage mõni võtmeliik !!!! 9. Võtmeliikidest üldiselt Paljude taimekoosluste jaoks on võtmeliigid putukad, kes tagavad tolmlemise. Meie metsad poleks metsad seenteta, kes puude kasvamise ajal moodustavad juurtele toitaineid imava mükoriisa
Elevant Elevantide hulka ei kuulu mastodonid, kes kuuluvad sugukonda Mammutidae, ega sugukonda Gomphotheriidae kuuluvad perekonnad. "Loomade elu" nimetab elevantideks kõiki londilisi[1], kuid see seisukoht pole üldtunnustatud. Üleüldse pole väljasurnud londiliste klassifikatsioon veel kindlaks muutunud. Eristatakse elevandiperekondi Primelephas, Elephas, Loxodonta, Mammuthus, Stegodon, Stegodibelodon, Stegolophonodon ja Stegotetrabelodon. Neist kõik peale kahe on välja surnud. Tänapäeval elab kolm elevandiliiki. Suurim nendest ja suurim maismaaimetaja üldse on aafrika elevant (Loxodonta africana). Sellest ainult pisut väiksem on india elevant (Elephas maximus). Kolmandat, kõige väiksemate isenditega liiki Loxodonta cyclotis peeti varem aafrika elevandi metsas elavaks alamliigiks, aga DNA analüüs näitas, et see on eraldi liik. Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kõige suurem elevant ol...
· Kõik vähid ei ole suured näiteks sõudikud ja vesikirbud on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. · Kuivatatult müüakse neid akvaariumikaladele toiduks. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (5) · Keldrikakand on maismaal elav vähiline. · Ovaalse ja üsna lameda kehaga loomad, keda võib leida niisketest paikadest kelder, kõdu, puunotid jne. Vähid loomade ja inimese elus · Vähid on tähtsaks lüliks looduse aineringes, nad on paljudele veeloomadele ja inimestele toiduks. · Nt. jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid. Garneel. Tänan!
Mootori kütused (keemia) Omadused: - Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani. - Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale - Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele ! Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit)
Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool. Butanool on värvitu, kollane või heleroosa kristalne. Butanooli aur on õhust raskem. Butanooli kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Butanooli vesilahus on nõrk hape. Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa ja neere. Aine on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu. ETANOOL Etanool valemiga CH3CH2OH, on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O.
neid vähe. Meil on tuntuim agarik. Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub merepõhjas kividele, paeplaatidele või limuste kodadele. Vetikate tähtsus looduses 1.Vetikad toodavad fotosünteesi käigus vette hapnikku ja tarvitavad ära vette kogunenud süsihappegaasi. 2. Vetikad toodavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet, mida tarbivad vees elavad loomad toiduahela kaudu. 3.Vetikad on veeloomadele kaitseks ja sigimispaigaks. Vetikate tähtsus inimeste elus 1.Mahedamaitselisi vetikaid (nt. lehtadru e. merikapsas) kasutatakse inimeste toiduks Jaapanis, Hiinas, Koreas, Norras jt. maades. 2.Kasutatakse söödaks sigadele, lammastele jt taimetoidulastele koduloomadele. 3. Vetikaid kasutatakse sõnniku asemel väetiseks (Hiiumaal, Saaremaal) 4.Pruunvetikates toodetakse agarit, mida kasutatakse marmelaadi valmistamisel. 5.Vetikaid kasutatakse ravina ja neist valmistatakse ravimeid (nt
Osa algloomi moodustavad settekivimeid. Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel mitmesuguseid haigusi. Vetikad kuuluvad protistide liiki, sest puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha nimetatakse Talluseks. Temas leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste, milles toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed. Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas, puutüvedel, polaaralade jäävälajdel, jääkaru karvades jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine. Vetikad jagatakse värvuse järgi 3 rühma: Rohevetikad Neile annab värvuse Klorofüll. Rohevetikad moodustavad kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna. Nad
Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool. Butanool on värvitu, kollane või heleroosa kristalne. Butanooli aur on õhust raskem. Butanooli kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Butanooli vesilahus on nõrk hape. Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa , neere ja on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu. 5 ETANOOL Etanool valemiga CH3CH2OH, on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras
Aine and Aur on söövitav silmad nahk ja hingamisteed aurud Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset (vt Märkused) Aine võib kahjustada kesknärvisüsteem, süda ja neerud tulemusena krambid, kooma, südamehäired, hingamishäired, kollaps. Toime võib põhjustada surm Toimet võib pidurdada . Arstlik kontroll on vajalik. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti.. Aine kahjustab maks ja neerud. Aine on toksiline veeloomadele. 2BUTANOOL KEEMILISED OHUD: Aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Reageerib alumiiniumiga moodustades süttivaid gaase (Vesinik see ICSC # 0001). Reageerib koos tugevad oksüdeerijad, nagu kroomtrioksiid põhjustab ohtu Reageerib mõnede plastikute ja kummiga. TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. ja aurude sissehingamise kaudu seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida küllalt aeglaselt.
Jakob Westholmi Gümnaasium Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte........................
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit.
eluviisiga loomade kogum. (2) Meredes koosneb zooplankton valdavalt protistidest, vähkidest, ainuõõsetest ja teistest väikestest hõljuvatest selgrootutest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised. Osa zooplankteritest on nähtavad palja silmaga, kuid leidub ka mikroskoopilisi organisme. Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist ja detriidist ja on ise toiduks paljudele teistele 4 veeloomadele ja –putukatele. (5) Zooplankton on veekogude toiduahelas peamine ühenduslüli mikroskoopiliste vetikate ja selgroogsete, aga ka muude suuremate loomade vahel. (4) Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit. Protozooplankterid on primitiivsed, üherakulised loomad, elunditena talitlevad neil raku organellid. Nad toituvad bakteritest, väikesemõõtmelisest fütoplanktonist ja detriidist ehk surnud orgaanilisest ainest
Paljunemine Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad. Pooldumised jaguvad ristipooldumine ja pikkipooldumine. Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüklitena. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimelised organismide rühm. Vetikad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas või kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk planktoni. Vetikaid leidub ka mullas, puutüvedel, kaljudel, polaaralade jääväljadel, jääkaru karvades. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse veeõitsenguks - väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus, organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. Vetikaid kasutataksejärgnevalt: · Punavetikatest saadakse agarit - tarretuvat ainet.
5. Kuidas vetikaid rühmitatakse? Rohevetikad, Pruun-ja punavetikad 6. Vetikate tähtsus looduses. Vetikatel on väga tähtis osa veekogude aineringes. Nad on esimene lüli veekogude toiduahelates. Vetikatest toituvad väikesed veeloomad, neist omakorda röövtoidulied loomad. Nagu kõik fotosünteesivad organismid, varustavad vetikad teisi organisme hapnikuga. Nad toodavad ligi 90% atmosfääri hapnikust. Suured vetikad pakuvad veeloomadele kaitset ja varju neist toitivate loomade eest 7. Vetikate kasutamine. Enamik vetikaid sisalab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid,suhkrui,vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatooete valmistamisel. Palju vetikatel põhinevad kosmeetika tooted on lõhnatud ning säilitusaineteta ja sobivad hästi allergikutele. Põisarust saadakse joodi ja kaaliumit ning adrut kasutatakse ka väetisena. Mõnest pruun-ja punavetikaliigist toodetakse ka agarit
1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele ...
· Tal on ka rahvap äran e nimi: millimallikas. 6 LÄÄNEMERE TAIMESTIK 1) Vetikad Vetikad kasvavad vööndites. Kõige madalamas vööndis kasvavad rohevetikad, siis tulevad pruunvetikad ja kõige sügavamal on punavetikate vöönd. Vetikad pakuvad varju selgrootutele ja ka kaladele. · ROHEVETIKAS 2) Asub meetri sügavusel 3) Pakub varju ja toitu veeloomadele 4) On üheaastased taimed · PRUUNVETIKATE EHK PÕISADRU 1) Soome rannikute suurim vetikas 2) Kasvab kuni poole meetri kõrguseks 3) Moodustab madalas vees 0,53m sügavusel suuri kooslusi · PUNAVETIKAD 1) Ulatuvad kõige sügavamale 2) Kohastunud vähese valgusega 3) Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe 2) Rannikutaimed · ASTELPAJU 1) Põhjalahe saarte tuntuim taim
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostuse tekkepõhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus.............................................................................................4 3.3 Kalad......................................................................................................................................5 3.4 Mereimetajad.....................................................................................................
soolasemat vett sellele juurde. Läänemere elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Rannaveel on neli vetikate vööndit: Sinivetikate vöönd Rohevetikatevöönd Pruunvetikate vöönd(sealhulgas ka põisadru vöönd) Punavetikate vöönd Sinivetikate vöönd Kasvab kaljusel rannikul, veepiirist kõrgemal Sinkjasmust Rohevetika vöönd Asub meetri sügavusel Pakub varju ja toitu veeloomadele On üheaastased taimed Pruunvetika vöönd Soome rannikute suurim vetikas Kasvab kuni poole meetri kõrguseks Moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel suuri kooslusi Punavetika vöönd Ulatuvad kõige sügavamale Kohastunud vähese valgusega Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe Levinuimad vees Põhjataimedest on levinuim põisadru. Ta kuulub pruunvetikate klassi. On Eesti suurim vetikas, võib kasvada kuni 75cm pikkuseks
Sellest olenemata näitavad mõõtmised, et looduses on siiski üsna suur kogus pentaklorobenseeni. See võib olla tingitud selleks, et pentaklorobenseen kasutati kvintoseeni tootmisel. Seega võib pentaklorobenseen esineda lisandina selles kemikaalis, kuigi nüüd toodetakse kvintoseeni teistel viisidel. Samuti on pentaklorobenseeni tuvastatud tselluloosi- ja paberivabrikute, raua- ja terasetööstuste jäätmevoogudes ning aktiivmuda reovee puhastamisel. Pentaklorobenseen on väga toksiline veeloomadele. Aine võib olla keskkonnale ohtlik; erilist tähelepanu tuleb pöörata imendumisel pinnasesse ja veesetetesse. Kemikaal võib bioakumuleeruda kalades, piimas, taimedes ning loomades. Sattumisel vette imendub pentaklorobenseen hõljuvainetesse ja setetesse. Kui imendumist ignoreerida, siis on oodatav poolestusaeg 6,6 - 6,9 päeva. Kui arvestada ka imendumist pinnasesse, siis on veekogus oodatav pentaklorobenseeni pooldumisaeg 11 kuud.
planktonist, karbid puhastavad vett, lastes seda läbi oma mantliõõne ja sealt toitub vetikatest ning panktonist. 4. Enegria liikumine Produtsendid: Tootjad on rohelist värvi, sest neis toimub fotosüntees. Produtsentide hulka kuuluvad rohelised taimed, kelleks Victoria järves on rohevetikad ja samuti ka vesihüatsint. Nad toodavad elusorganismidele hapniku ja orgaanilist ainet. Rohevetikad kasutavad vees olevat süsihappegaasi ja toodavad fotosünteesi käigus veeloomadele hapniku ja orgaanilisi aineid. Vesihüatsint kasutab õhus leiduvat süsihappegaasi ja amuti eritab ka hapniku õhku. Herbivoorid: Esmaste tarbijate hulka kuuluvad pisikesed troopikakalad, ja vähilaadsed. Nemad toituvad taimedest ja nende osadest, samuti ka planktonist, kes ka kuulub produtsentide hulka. Karnivoorid: Karnivoorideks nimetatakse loomtoidulisi loomi. Nendeks on Victoria järves flamingo, ahven ja krokodill. Nemad toituvad pisematsest kaladest, antud juhul
Eostest arenevad liikumisvõimelised rändeosed. Vetikad Vetikaid uurivat teadusharu nimetatakse algoloogiaks. Ränivetikad suurima liikide arvuga vetikarühm, ligikaudu 16 000 liiki. Nad on üherakulised või koloniaalsed organismid, kes elavad peamiselt meres ja mageveekogudes, tavaliselt hõljuvad nad vabalt vees või veekogude põhjas. Väga tähtsad fütoplanktoni koostisosad, olised vee hapnikuga varustajad ning toiduks fütoplanktolnist toituvatele veeloomadele. Ränivetika iseloomulikumaks tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser, mis koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sulguvad teineteise sisse. Kuna igal ränivetika liigil on unikaalne ränipantser, siis kasutatakse seda liikide eristamiseks. Pruunvetikad 1500 liiki, teadaolevalt elavad kõik merevees. Mõned pruunvetikad võivad kasvada kuni 60m pikkuseks ja kaaluda ligi 300kg. Suudavad fotosünteesida 20-30m sügavusel vee all. Värvus tuleneb neis sisalduvast pigmendist
· N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik. Ehmestiivalised · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peente karvakeste e. ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim-või loomtoidulised · Mõned ehitavad enesekaitseks ,,majakese" ( oksajupikestest, liivaterakestest, väikestest kividest või teokodadest) puruvanakesed. · Toiduks paljudele veeloomadele, sealhulgas kaladele. · Mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. · Puhkehetkel asetavad tiivad seljale katusekujuliselt. · N. järvevana Kiletiivalised · Neli kilejat tiiba, eesmised on veidi suuremad · Tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kõige kõrgemalt on arenenud astlalised, n. mesilased, või herilased. · Nende tagakeha on rindmikuga ühendatud peene varrekesega. · Paljud liigid hoolitsevad oma järglaste eest.
Läbi karbi keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit. Vesi kannab ära ka elutegevuse jäägid (kaka). Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel enne kui nad veekogu põhja laskuvad, kus nad karpideks arenevad. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikeseid veeloomi ja vetikaid, ise on nad toiduks mitmesugustele veeloomadele (veelindudele) Inimesed kasutavad osa karpe söögiks, nt austreid, kammkarpe, söödavat rannakarpi ja söödavat südakarpi. Sissevooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi koos toiduga karbi õõnde liigub. Väljavooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi ja elutegevuse jäägid karbist välja liiguvad. PEAJALGSETEL ON JALA ASEMEL KOMBITSAD Peajalgsed elavad meredes. Nad on välise toeseta limused, kellel on pea, puudub aga jalg
Sest vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid(juuri, lehti, varsi) Tunnused Vetikas Taim Organite eristumine jah ei Toestus Ümbritsev vesi Vars Fotosünteesi toimumine Kogu talluses Lehtedes, rohelises varres Kinnitumine Haardeketas Juured 21) Tähtsus looduses ja inimese elus 1)on toiduks ja elupaigaks veeloomadele 2)rikastavad vett hapnikuga 3)toiduks 4)tarrendite valmistamine 5)põlluväetised 6)maiustused 7)paberitööstus 8)tekstiilitööstus 9)teaduslik töö 22) Veeõitseng- vetikate ajutine vohamine veekogus Veeõitsengu tagajärjel väheneb vee hapnikusisaldus ja läbipaistvus, paljud organism hukkuvad, kiireneb muda settimine Seened 23. Ehitus:1) seeneniit- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel
hästi. 24. Meie planeedi levinum orgaaniline ühend. 25. Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energia allikas. 26. Struktuurne taime ja seeneraku kestas 27. Varuaine taimedes tärklis, loomades, glükogeen NAFTA · Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani. · Vees ei lahustu ja veest kergem. · Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele! · Koostiselt keerukas süsivesinike segu. · Erinevad ühendid on ca 1000 · Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostisega · Puudub kindel keemistemperatuur, MIKS? · Kuumutamisel eralduvad koostisained kõrgematemperatuuriga suurenemise järjekorras. · Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. Keemia 2012 Keemia 2012
tarbib vetikaproduktsioonist 50% ning kaladeni jõuab sellest 6%. Sellest järeldub, et Võrtsjärves on vetikate poolt fotosünteesil fikseeritud päikeseenergia transformeerimine kalatoodangusse vähetõhus ning zooplankton vilets energia transformaator. Kui keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised on metazooplanktoni tähtsaimad rühmad, siis protozooplanktoni tähtsamad rühmad on ripsloomad, viburloomad ja juurjalgsed. Kuna suur osa vetikatest ei ole veeloomadele elusana toiduks tarvitatavad ja nende elu lõppeb nn vanadussurmaga. Surnuid vetikaid lagundavad ja lahustavad bakterid, kes on aga peamiseks toiduks protozooplankteritele. Nemad siis muudavad lahustunud orgaanilisse ainesse akumuleerunud energia taas kättesaadavaks toitumisahela järgmistele lülidele. -10- Kokkuvõte Vee keemilised omadused kujunevad eeskätt järve valgalas, kust sademevesi kannab
kõhuvalu, põletustunne, kõhulahtisus, nohu ja oksendamine. Olenevalt ainega kokkupuutumise tasemest, on soovitatav siiski perioodiline tervisekontroll. Kopsuturse ei avaldu kohe, vaid mõne tunni möödudes füüsilise tegevuse korral. Loomkatsete põhjal on tõestatud, et pikaajaline kaadmiumkloriidiga kokkupuude võib inimestel põhjustada reproduktsioonifunktsiooni- või arenguhäireid. Aine on toksiline veeloomadele ning võib bioakumuleeruda taimed, seega ei tohi see kemikaal mingil juhul keskkonda sattuda (European Agency for Safety and Health at Work 1994). Kaadmiumfluoriid on samuti värvusetu, kristalne ja vees lahustuv aine. Seda kasutatakse optilise materjalina ja eriklaaside, luminofooride ning lasermaterjalide komponendina (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumfluoriid on samuti lisatud ECHA kandidaatainete loetellu (Terviseamet 2015).
Nt Varsakabi, harilik parthein, hundinui. 2. Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Ujulehtedega taimed: kollane vesikupp, tume särjesilm, ujuv penikeel, valge vesiroos. Veesisesed taimed: harilik vesihernes,vesikarikas, harilik vesitäht Fütoplankton: · Vees hõljuvad mikroskoopilised vetikad- taimne hõljum e fütoplankton · Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele · Tähtsamad fütoplanktoni rühmad on rohe-, sini ja ränivetikad. · Kui vees on palju vetikaid öeldakse, et vesi ,, õitseb" Sinivetikad ehk tsüanobakterid ehk sinikud: · Vees elavate bakterite hõimkond- autotroofid, saavad energiat fotosünteesi teel. · Eluviisilt, välimuselt sarnaneb rohkem vetikale. · Pole eriti oluline zooplanktoni toidulaual. · Toodavad surres mürke, mis on inimestele ja loomadele ohtlikud. Ränivetikad:
Arseeni mürgisus loomadle sõltub: arseeniühendist, organismi liigist ja vanusest, teistest ühenditest ja keskkonna pH-st. Inimesel põhjustab surmava ägeda mürgistuse 70-180 mg. o Vask Vask kuulub mitme elutähtsa ensüümi koostisesse ja on mikroelemendina seetõttu vajalik. Inimtegevusega vabaneb vaske aastas 260 000 tonni, s.o 93% "lahtipääsevast" vasest. Üle poole vase aastasest kogusest tuleb metallurgiast ja puidu põletamisest. Vask on loomadele, eriti veeloomadele väga mürgine (neeru- ja maksakahjustused, närvikahjustused jne). ELEKTROKEEMIA Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb piirpinnal elektronjuht/ioonjuht toimuvate keemiliste reaktsioonidega. Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ja lahuse ning metalli piiril toimuvaid protsesse, millest võtavad osa ioonid ja elektronid. Elektroodid: katood (võtab elektrone juurde) ja anood (annab elektrone ära) Põhiteadmised: Konsentratsioon
Saarmas on suur, pika ja paindliku kere, tüüpilise voolujoonelise kehaga loom (Bannikov, Flint, Gladkova, Drozov, Kuzjakin, Naumov, Novikov, Rogatseva, Tomilin, Vtorov, 1987). Karvkate on saarmal pruun kuni mustjaspruun, kurgu- ja kõhualune valkjashall kuni hõbedaselt valge. Pojad sünnivad vesihallina, ent värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Kasukas on saarmal veeloomadele iseloomulikult tihe: koosneb alus- ja kattekarvastikust (Laanetu, 2007). Kattekarv on hästi jämeda ohkega, läikiv, aluskarv väga pehme ja erakordselt tihe, mis peaaegu üldse ei märgu. Karvavahetus toimub kevadel ja suvel pikkamööda. Talve- ja suvekarva vahel erilist erinevust ei esine: suvekarv on 4 talvekarvast vaid pisut lühem ja hõredam. Noortel saarmastel on kattekarv peenema ja
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
toitumine Läbi tema keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit Paljunemine Karbid on lahksugulised.emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed.mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel,enne kui nad veekogu põhja laskuvad,kus nad karpideks arenevead Tähtsus looduses Looduses:toiduks teistele veeloomadele,filtreerivad vett Ja inimese elus Inimestele:müügiks,toiduks(auster),saadakse pärle,tehakse nõõpe.jahvatades muu toiduga viiakse lindusele sõõgiks. VÄHID Vähi närvisüsteem ja meeleelundid Vähil on avataud vereringe Vähi närvisüsteem sarnaneb vihmaussi Sinakasroheline veri varustab kõiki kehaosi omaga.tal on väike peaaeju ja üsna pikk hapnikuga. Tagasi südamesse liigub veri läbi
7. JÄRVE ELUKOOSLUS Järves saab elu toimuda ainult tänu sellele, et vees on hapnikku. Toitained muudetakse produtsentorganismide (taimed, vetikad ja tsüanobakterid) poolt valguskiirgusenergia abil suhkruteks ja teisteks orgaanilisteks ühenditeks. Suurema osa vees lahustunud hapniku varust toodetakse esmaproduktsioonis. Selle käigus luuakse põhitingimus kaladele ja teistele veeloomadele eluks vees. Orgaaniliste molekulide lõhkumiseks ja vabastamaks nende keemilist energiat on samuti tarvis hapnikku. Tekkinud energiat kasutavad taimed ja loomad oma elutegevuses. Elutegevuse käigus vabastavad nad süsihappegaasi, eriti hingamise käigus. Järve eluprotsessis on selline tegevus hädavajalik, sest järve rohelised taimed valmistavad ise endale toitu kasutades päikeseenergiat, kuid teised eluvormid peavad energia saamiseks kasutama orgaanilist materjali.
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Vett võetakse jõgedest ning peale selle kasutamist jahutusseadmetes lastakse see tagasi loodusesse. Jõgedesse, järvedesse või merre naaseb see vesi küll puhta ja selgena, kuid tavaliselt mõningate kraadide võrra soojemana. Kõrge temperatuur põhjustab vetikate vohamist ja moodustab palju orgaanilist ainet. Seda lagundavad bakterid kasutavad ära kogu vees oleva hapniku, mille tagajärjel muutub vesi hapniku vaeseks ja elamiskõlbmatuks veeloomadele. Hapnikutaseme langusega väheneb ka veekogu isepuhastusvõime. On teada, et enamike toksiinide toksilisus madala hapnikusisalduse korral on suurem ning seetõttu peavad kalad 5 piisava hapnikukoguse saamiseks rohkem vett läbi lõpuste pumpama. Sel moel suureneb ka lõpustega kontakteeruvate toksiinide kogus ja need võivad sealtkaudu kalasse imenduda. Mitmed reovees leiduvad ained on organismis akumuleeruvad mürgid: kord organismi
Üks liik on tänapäevani säilinud. See avastati 1938 aastal Madagaskari lähedalt. Nii kopskalad kui ka vihtuimsed kadusid peale Devonit, kuid jätsid olulise evolutsioonilise pärandi. Vihtuimsed kalad on kõigi tänapäevaste maismaaliste selgroogsete, kaasa arvatud inimeste eelkäijateks, nende kopsud olid meie omade eelkäijateks. Lõugsuusete kalade mitmekülgne areng ja ammoniitide ja eurüpteriidide laialdane levik avaldas suurt mõju teistele suhteliselt kaitsetutele veeloomadele. Need kiskjad põhjustasid trilobiitide liigikuse vähenemise Kesk- Paleosoikumis: Ordoviitsiumist on teada umbes 80 erinevat trilobiitide sugukonda, kuid Siluri ladestutest on leitud ainult 23 perekonda. Ilmselt ei pakkunud trilobiitide vähe lubjastunud välisskelett küllaldast kaitset kiskjate lõugade eest ja kindlasti "aitas kaasa" ka trilobiitide kohmakas liikumine. Teiseks kaitsetuks jahisaagiks olid kilpkalad, kes surid välja Devoni lõpul ja olid suhteliselt kergeks
kollane võhumõõk kaldaveetaimed kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees omadused: nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varre liigid: kaldavee-taimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutatavatel aladel domineerivad tarnad jne on toiduks mitmesugustele veeloomadele. Nende vahel leiavad varju ning pesapaiga paljud linnud ja teised looma pilliroog paljuneb hästi risoomiga ning moodustab tihedaid roostikke ujulehtedega taimed, kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem omadused: ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal
-kasvab kaljusel rannikul, veepiirist -kasvab kuni poole meetri kõrguseks kõrgemals -moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel sinkjasmust suuri kooslusi -rohevetikate vöönd -punavetikate vöönd -asub meetri sügavusel -ulatuvad kõige sügavamale -pakub varju ja toitu veeloomadele -kohastunud vähese valgusega -üheaastased taimed -punavetikate vahel on rohkesti rannakarp -pruunvetikate, sh. põisadru vöönd Läänemere fütoplakton -liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli
on väävelhape: CH3(C6H4)OH + 2CH2 → C([CH3]3C)2CH3C6H2OH (Wikipedia, 2013) BHT joonvalem on esitatud joonisel 15. Euroopa ja USA määrused lubavad kasutada butüülhüdroksütolueeni toidus väikeses koguses. See on tekitanud poleemika, sest seda ainet seostatakse laste hüperaktiivsusega ja vähi tekkega. Samas on propageeritud BHT antiviiruslikku mõju herpese vastu. See aine võib kahjustada maksa ning on kahjulik veeloomadele ja üleüldiselt keskkonnale. (Wikipedia, 2013; The Good Human, 2009) Joonis 15. BHT joonvalem 2.9. Vee pehmendaja 2.9.1. Tetranaatrium EDTA Tetranaatrium EDTA ehk tetranaatrium etüleendiamiin tetraäädikhape on kristalne valge pulber, mida sageli müüakse vesilahusena. Seda koostisosa leidub igas seebis ja puhastusvahendis, ilma selleta on raske puhastada kuna see aitab muuta vee pehmemaks (Chemicalland21, 2012). Tetranaatrium EDTA on molekulvalemina C10H12N2Na4O8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
