Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad. Inimasulate juures, aedades ja parkides on tavalisteks suitsupääsukesed, kuldnokad ja linavästrikud. Kaarma valda jääb 2 tähtsat linnuala (TLA) (Kalamees 2000): Lõuna-Saaremaa jäänukjärved ja Kasti laht. Lõuna-Saaremaa jäänukjärvede ala on oluline hallhane ja sookure rändeaegne peatus- ja kogunemiskoht ning tähtis pesitsusala paljudele veelindudele, näiteks tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, jõgi- ja randtiir, mustviires jt. Märgaladesüsteem on oluline (~1 % Eesti populatsioonist) pesitsuspaik sookurele. Kasti laht on madalaveeliste (<4 m) merelahtede, laidude, ulatuslike pillirooväljade, rannaniitude ja soolakute kompleks Saaremaa lõunarannikul. Kasti laht on oluline haneliste rändeaegne peatumispaik ja veelindude pesitsuspaik, näiteks väiketiir. Keskkonnakaitse
Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku k...
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Lo...
Saab teha otsuse, kas lasta või mitte. Hiilimisjaht – kasutatakse põhiliselt sõraliste ja väikekiskjate puhul. Otsijaht – kõnnitakse tavaliselt koos koeraga. Jänesejahti peetakse ainult koos koeraga. Peibutusjaht – ülesanne on meelitada uluk enda juurde või kindlasse kohta. Kasutatakse peibutusparte pardi- ja hanejahil. Matkitakse loomahääli. Eestis peetakse põdrale, metskitsele ja hirvele, veelindudele. On peetud ka huntidele. Urujaht – loomadele, kes urus on – Eestis seotud eelkõige kährikule, kui ka rebasele. Lipujaht – tehtud rebasele ja põhiliselt huntidele. Uluki püüdmine. Uluki hoole Arusaam ulukihoolde olemusest/tähendusest viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Ulukid ei vaja “hoolt”. “Ulukihoole” on vajalik inimestele/huvigruppidele. Alustades vanamemmedest, kes parte toidavad.
( http://media.photobucket.com/image/arapaima/bpyun/larry.jpg) Sägad kaaluvad Araali meres tihti kuni 2 tsentnerit. Dnepris leidub veelgi suuremaid, kuni 3 tsentrenisi sägasid. Kaspia meres elavad sägad kaaluvad üle 160 kilogrammi. Säga suurimaks pikkuseks on 5m. Pilt 16. Säga ( Silurus glanis). (http://www.planetcatfish.com/images/full/siluridae/silurus/glanis/1.jpg) Arvatavasti olete te kuulnud hiiglasuurtest haugidest kaaluga 3, 4, 5 puuda, kes peavad jahti veelindudele ja vette sattunud väikestele imetajatele. Juttudes kujutatakse haugi apla 17 mageveehaina. Nendes juttudes on küllalt palju fantastilist, kuid palju ka tõele vastavat. Tõepoolest, harva tuleb ette kuni 3 puuda (umbes 50kg) raskusi ja üle pooleteise meetri pikkusi hauge. Amuuri jões esineb karplaste hulgas, keda tavakohaselt loetakse keskmise suurusega
põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. Lest
laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. JÄÄVÖÖNDI LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Sinivaal maailma suurim loom, kes kunagi Maal elanud. Teda võib kohata maailmameres Arktikast kinu Arktika jääväljadeni. Talve veedab soojemates vetes.
saabudes mujale. Liikumine Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juhtida saba. Lendamist soodustab ka lindude kerge, suures osas kokku kasvanud luustik ning kiire seedimine. Maapinnal käimiseks kasutavad linnud tagajäsemeid - jalgu. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Hingamine lindudel on lisaks kopsudele ka erilised moodustised - õhukotid. Hingamisel läbib õhk kopse alati ühes suunas, see tagabki vere maksimaalse rikastamise hapnikuga. Vereringe Lindude süda on neljaosaline. Järelikult on 42 kopsu- ja kehavereringe teineteisest täielikult
* Sagedaseim paljunemismoodus on zoospooride (rändeoste) teke. (Botaanika II) HK MÄNDVETIKTAIMED * Sisaldab umbes 300 makroskoopilise tallusega liiki. Elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele. * Välimuselt ja suuruselt (5-50 cm) meenutavad nad osje. * Rakud on noorelt ühetuumalised, vananedes aga muutuvad hulgatuumalisteks. Kahekihilise rakukesta väliskihti ladestub sageli lupja. * Tallus on diferentseerunud peateljeks ja sellelt männasjalt asetsevateks külgharudeks. Tallus kasvab tipmiselt, kiirdraku pooldumise tulemusena. Sõlmeosas on kõige alumisteks elementideks 7-8 männasjalt asetsevat pikka rakku, mida nim ka ,,lehtedeks". Samas paiknevad ka sugulise paljunemise organid
Paljud linnud on väga värvikireva sulestikuga, teised aga oma tagasihoidliku välimuse tõttu looduses vaevu märgatavad. Esijäsemed on lindudel muundunud tiibadeks. Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juh- tida saba. Maapinnal liikumiseks kasutavad linnud tagajäsemeid jalgu, mis on enamasti neljavarbalised. Eri liiki linnud lendavad erineval kõrgusel. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suu- davad kulgeda nii vees, õhus kui ka maismaal. Lõualuudest on moodustunud nokk. Noka kuju sõltub linnu toitumisviisist. Nii on näiteks röövlindudel suur ja tugev nokk, putuktoi- dulistel lindudel väike nokk, rähnil puude trummeldamiseks sobiv tugev nokk jne. Suuri- mad teadaolevad linnud on tänapäeval jaanalinnud (kehamassiga kuni 150 kg), kõige pise- mad aga koolibrid (alates 1,6 grammist)
90% nganassaanidest paiksed (Krivonogov 1999: 67). ELATUSALAD Väga oluline on olnud ja on nüüdki metsikute põhjapõtrade küttimine - Taimõr on praeguseks suurim metsikute põhjapõtrade populatsiooniga ala maailmas. Nganassaanid pidasid maismaal ajujahti võrkude, taradega ja ka paatidega jõeületuskohtades põhjapõtrade rändeaegadel sügisel ja kevadel. Poisil tähendas esimese põhjapõdra tabamine täiskasvanuks saamist (Vassiljev, Simtsenko 1970: 211). Suvine jaht sulgivatele veelindudele ja talvine karusloomajaht lõksudega ning kalapüük on samuti etendanud olulist rolli nganassaanide traditsioonilises majanduses. Elati püstkodades ja peeti sõidupõhjapõtru, keda rakendati narta ette. 19. sajandil võtsid nganassaanid neenetsite eeskujul kasutusele suuremahulise kodustatud põhjapõtrade kasvatuse koos pideva rändava eluviisiga (talveks lõunasse, suveks põhja). Valdav osa nganassaanide rändealadest jäi lagetundraaladele, talvel jõuti ka metsatundrasse. 20
Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk -elab taimestikurikkas vees -igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium -häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohkem on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud, merelinnud, mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk-lagle, jääkajakas, kormoran. Mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemalt arvul talvituvad need linnud ka mere idaosas, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik,
seadusega. Selle ala spetsiaalne kaitsestaatus võlgneb tänu faktile, et märgala ökoloogia on väga mitmekesine. Soolased sooalad on koduks paljudele taimedele ja loomadele. Kuivad alad koosnevad kiltkivist, punasest liivakivist, liivaribadest ja kaljudest, samuti kõrgematest aladest. Loodusliku keskkonnana suurele hulgale loomaliikidest on Sapal de Castro Marimi looduspark koduks tuhandetele veelindudele, kes tulevad sinna ideaalsete pesitsustingimuste otsingutel või tallveaja üle elamiseks. Läbi aasta elutseb pargis 153 erinevat liiki, sealhulgas flamingod, toonekured, naaskelnokad, rislad, rüüdid ja tildrid, kes peatuvad seal alaliselt. hooajaliselt või lühikeseks peatuseks teel mõnda kaugesse riiki. Rikast keskonnapärandit tugevdab tähtsus paljude veeelukate elupaigana, sest looduspargist võib leida 34 tüüpi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
