kaalium 2-5g 200-430 1:10 kaltsium 0,5-2g 20-40 1:10 magneesium 0,3-0,8g 2-10 1:30 raud 10-30g 0,3-0,6 1:3 vask 1,5-4,5g 0,5-0,8 1:1 tsink 10-25g 0,5-1,0 1:6 Inimene higistab palju · Higi on hüpotoonne vedelik · Päevas kaotame ca 600ml higi Spordis, kuumaga, haigustel · Üle 4 liitri · Kehalisel koormusel kaotame ka palju mineraalaineid · Higi sisaldab lisaks veele Keedusoola, kaaliumi, magneesiumi, rauda, vitamiin C Keedusoola kaotusest · Kuumusele kohanenud higinäärmed hoiavad enam mineraalaineid kinni · Vastupidavuslaladel on keedusoola kaotus väiksem · Kuumas kliimas on soovitav lisada joogiveele veidi keedusoola 1 liitri vee kohta 1 gr keedusoola · Kui vee Na sisaldus alla 130 mmooli/l Võimalikud tervisehäired Vedelikku kaotatakse higiga · Vedelikaotuses on ülekaalus higistamine...
Peamiseslt õpitakse õpipoisimeetodil. Naine mängis linnapildis olulist rolli. Nad olid nö majalukud ja peremajanduse juhid. 6.5 Talupoeg Eesti talu toetus läbi oma eksisteerimise aja mitte ainult Looduse rütmile ja tsüklitele, vaid ka looduse põhielementidele- maale, tulele, õhule ja veele . Need neli elementi ümbritse- sid talu alati, aitasid, kaitsesid ja õpetasid. 16 Talupoja lapsi õpetati ja kasvatati nende vahetu lülitamise kaudu agraarühiskonna elutegevusse. Talupoegade kristianiseerimine oli sageli pealiskaudne ja suutis vaevalt katta arhailise ühiskonna sügavamaid traditsioonilise pedagoogika jooni. Nii kujunes nn rahvakristlus. Talupojad tundsid oma seisuslikku uhkust...
Bentoniitsavi ja vee segu on kui raske vedelik, mille surve hoiab pinnase varisemast. Montmorilloniidi osad on sedavõrd peened, et ehitusaja vältel nad ei setti. 2.6 Vesi pinnase koostisosana Vesi võib pinnases esineda mitmesugusel kujul. Poorides asuvale veele võib gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised elektromolekulaarjõud. Eriti viimaste toimel võivad vee omadused olla tavalise veega võrreldes oluliselt erinevad. Uurimised on näidanud, et kuigi saueosakesed on tervikuna elektriliselt neutraalsed, jaotuvad laengud nende sees ja pinnal ebaühtlaselt. Osakeste välispind, väljaarvatud teravad servad, on elektriliselt negatiivselt laetud. Vee molekulid on teatavasti dipoolid ...
mahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest - kokkusurutavust. domineerivaks mineraaliks illiit. 1.3.5 Savipinnase plastsust iseloomustavad näitajad Savipinnase Kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või 1.2.4 Vesi pinnase koostisosana Poorides asuvale veele võib eripäraks on plastsus (hea vormida, kuju muuta), see omadus kaob savi välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised kuivades, savi muutub kõvaks. Lisades savile vett, võime muuta selle isegi on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede lihtsamini elektromolekulaarjõud...
430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust, tuld, hallitust, mädanikku. Orgaanilised Tselluvill valm utiilpaberist +antiseptikud , om ei põle, loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki, mädane, niisku, närilised ei söö. Mullpolüuretaan tood kinniste ja lahtiste booridega, jäik ja pehme, põleb kiiresti, aurupidavus hea, stabiilsus kõrge. Mullpolüstüreen peab vastu veele , lämmastikhappele, leelistele, alkoholile ja loomsetele rasvadele, ei kannata eetrit, CL org-le, tärpentiini, bensooli. Võib värvida vaid vesiemuls värviga, on krohvitav, põlev (mürgine must suits). Jaguneb * paisutatud * ekstruuder Soojaisol isel näitajad Soojajuhtivus (hulk W läbi ühikpaksusega seinapinna), Soojatakistus (pöördväärtus eelmisele), Mahumass (kg/m3), Soojapeegeldavus...
Majanduslikust vaatenurgast väljendatuna võib Qkü kütuse kogus t Hkü kütuse hind kr/t qkü kütteväärtus MWh/t neid nimetada sotsiaalkuludeks. C''=C'/nW' = (Qkü*Hkü)/(nW')= Hkü/nqkü Keskkonna kulusid võib jaotada: Cw=P*C''*T · Ressursimaksud maavaradele ja veele Energiakulud on elektrijaamades kütusekulud Ckü, elektrivõrkudes energiakadude · Kütuse aktsiisid kulud CW ja tarbijatel kulud energia ostmiseks. Hoolde- ja käidukulud on seotud energiasüsteemi või · Trahvid keskkonnanormide ületamise eest tema osa käitlemiseks. Kapitalikulu on seotud kuludega kapitali omamiseks. Sotsiaalkuludena arvestatakse:...
[m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid (skraberid, ingl. k. scrubber), kus tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele . Täidisena kasutatakse mitmesuguse kujuga keraamilist materjali, mis võimaldab suurendada vedeliku ja gaasi kokkupuutepinda. Puhastusaste õõnestolmupesurites on 60-70 %, täidistolmupesurites 75-85 %. Märgpuhastusprotsess intensiivistub märgatavalt tsentrifugaaljõu väljas, mis võimaldab pesuri (märgtsükloni) puhastusastmeks saada üle 95 % tolmu- osakeste suuruse 5-30 m korral. Väga peente tolmuosakeste (1-2 m) või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi tolmupesurit (Joon. 3.7)....
Eostega paljunemine eostaimedel. 1. Sammaltaimedel (paberil joonis) 2. Sõnajalgtaimedel (paberil joonis) Eostega paljunemise bioloogiline eripära 1. eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid 2. eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3. eoste idanemisvõime säilib kaua - kuni tuhandeid aastaid, seda tänu paksudele kestadele ja vähesele vabale veele . 4. eostel esineb pärilik muutlikkus kahel alatasandil a) mutatsioonid eostes b) geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine Sugulise paljunemise erijuhud 1. Partenogenees - neitsisigimine - organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel (võilill, kortsleht), selgrootutel (mesilased, lehetäid) ja selgroogsetel (kalad, kahepaiksed, roomajad) ja lindudest ainult teatud kalkunitõugudel....
Vaja ülisuurt energiat tuumapommi plahvatust (soojus+neutronid-suur energia), kasutatakse LiD vahelist reaktsiooni (Li-tahke, hea transport. D-gaas) - kallis -energia mis vabaneb on tohutu TULEVIK- Suur projekt kasut. termotuuma reakts. Tehisting. (jaapan/FRA?) 1. termotuumareaktor, nii suur en.anda, kasutades magnetväljasid kiirendamiseks. · kasulik kütus D on odav(merevees D2O) · lähteainet kasutada pole veele ohtlik · heelium, mis tekib, pole ohtlik · ein saasta keskkonda · palju energiat(kogu EU) Miinuseks see, et nõuab ülisuuri kultusi, kõrgkvaliteetset tehnoloogiat ja tööjõudu. 2. RASKETE TUUMADE LÕHUSTUMINE- tingimused: · *vaja lähteenergiat, mis saadakse neutronitelt · *vaja lõhkujat (neutronit) (iga konkreetse isotoobi jaoks kindla energiaga neutronit)...
,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest. Tüdruku silmad olid tõsised ja ta ei pööranud pilku ära. Poisil oli piinlik. Ta vahtis jälle veele , mis lautrikivide varjus asus õhtuselt tumenema, ja tal oli tunne nagu oleks ta oma pihus surunud katki midagi habrast, peenikest; nagu oleks teinud kellelegi midagi paha. ){lk 8} · Hannesel on kuus klassi haridust. · Hannes on töökas noormees. ( See oleks juba midagi! Ja kui teine mees seda jaksab ning see on võimalik miks siis mitte tema, Turja Hanneski, sest eks temagi ole seda liiki...
Tekkis hägu, seega polnud sadenemine täielik. Lisasin veel mõned tilgad HCl, segasin, tsentrifuugisin. Sadestumine oli täielik, seega võtsin tsentrifugaadi pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl). Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Pesuveele lisasin HCl selleks, et vältida lahusesse jäänud järgnevate rühmade katioonide hüdrolüüsi. Hüdrolüüsi toimumisel jääksid I rühma kloriididega koos sademesse ka aluselised soolad. PbCl2, AgCl, Hg2Cl2 sademete teke: Pb2+ + 2Cl- PbCl2...
Koldest eralduv tuhk, räbu sadestub külmlehtrisse. Külmlehtri kõrgus on 1.5 m ja külmalehtri kaldenurk on 15o. Aurustusküttepinnad. Kaasaja aurukateldes kujundatakse aurustusküttepinnad koldesse paigutatud ekraanpindadena või konvektiivsete torukimpudena. Kõik kolde seinad on ekraneeritud aurustusküttepinna torudega. Soojusülekanne leegilt veele toimub läbi ekraanpindade, mis paiknevad koldes üksikute sektsioonidena. Ekraantorude diameeter on 60 mm ja nad on paigaldatud koldesse sammuga 65 mm. Et vähendada ekraanide jahutavat mõju, on nad alumises osas kaetud tulekindla materjaliga. Kõik ekraantorud on läbimõõduga 120 mm. Nii ekraan kui ka laskuvtorud ühendatakse kollektorite ja trumliga keevitamise teel. Ekraanpindade kujundamisel tuleb erilist tähelepanu...
Kui laupäev tuleb, lähen maale. Märt on poiss, keda paljud kardavad. Kuigi ilm oli jahe, ei pannud ma soojalt riidesse. Peeter ei teadnud, mis on õige vastus. Keegi ei uskunud, et Toomas võis nii ebaviisakalt käituda. Film lõppes varem, kui arvasin. On palju põhjusi miks inimesed elavad just seal kus nad elavad ning miks nad algselt sinna elama asusid. Kui endale alalist elupaika otsiti pidi mõtlema esmavajadustele toidule veele soojusele ja peavarjule. Kõigepealt pidid uusasukad kindlaks tegema kas väljavalitud kohas on piisavalt toitu vett ehitusmaterjale. Vanasti rajati asulad tavaliselt jõgede või allikate lähedusse kus oli võimalik ka vilja ja karja kasvatada. Pärast sobiva maa-ala väljavalimist pidi väga hoolikalt kaaluma kuhu täpselt oma asula ehitada. Eelistati elada sellises kohas mida oleks vaenlase eest kerge kaitsta näiteks mäe nõlval...
Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp.-ini tv. V1 m3 gaasi põlemisel eraldub QV, kJ soojust, kus Q gaaskütuse kütteväärtus kJ/m3. Veele üle kantud sooju Q=cW(tv-ts) kJ, kus c on vee erisoojus kJ/(kg*K) (1) Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q cW (t v - t s ) kJ Q= (2) v1 m3 Alumiste kütteväärtuste Qi leidmiseks lahutatakse valemiga (2) arvutatud kütteväärtustest vee aurustamissoojus Qi = Qs r kJ/m3 (3) , kus r on 1 m3 gaasi põlemisel 3...
Vee ja auru juurde ja ärajuhtimiseks kasutatakse erinevaid skeeme. /2/ 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad Kolle on see katla (katelseadme) osa kus toimub kütuse põlemine. Kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepindade veele . Küttepinnad valmistatakse harilikult terasest või malmist. Soojusvahetus väljas ja seespool küttepinda paiknevate keskkondade vahel toimub kiirguse, konvektsiooni ja soojusjuhtivuse teel. Põlemisproduktidelt kandub soojus küttepinna välispinnale kiirguse ja konvektsiooni teel Koldes on kiirguse osa üle 90%. Läbi küttepinna materjali, aga ka küttepindu katva välise ja sisemise sadestuste kihi kulgeb soojus soojusjuhtivuse teel....
Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks. (lk 40) 3)See neem ei ulatunud kaugele järve nagu kõik teised, vaid kulges rööbiti kaldaga, mis moodustas siin sügava ja vaikse lahe, pöördus veerand miili kaugusele jälle lõunasse ja lõikas läbi oru, moodustades veele lõunapoolse tõkke.(lk 44) 4)Tunni aja pärast oli vaatepilt muutunud.Järv oli endiselt vaikne ja peegelsile, kuid suveõhtu pehme poolvalgus oli maad andnud ööpimedusele ja kõik, mida piiras tume metsaraam, lebas sügavas öörahus.Puud vaatasid pühalikus vaikuses küngastelt alla kaunile järvele, mida nad ümbritsesid(lk 76) 5)Järve ulatuv neem võttis enda alla umbes kaks aakrit maad ja pool sellest oli nüüd irkoeeside laagri all...
Oluline on, et vanemad teeksid lastele õigeaegselt kaitsesüste ohtlike nakkushaiguste vältimiseks. Hoolt peab kandma hammaste eest, neid regulaarselt peale sööki ja enne magamaminemist pesema. Katkiseid hambaid peab õigeaegselt ravima. KARASTAMINE. Tervislik on ujumine basseinis ja suvel võimaluse korral meres. Kui ujumise võimalused puuduvad, võib karastada end jaheda veega dusi all, algul soojema veega ja siis järjest minna üle külmemale veele . Veeprotseduurid aitavad parandada enesetunnet ja tugevdavad närvikava. Samuti oleks kasulik teha hommikuvõimlemist avatud akna all, mis tugevdab organismi. Inimese tervist ohustavad mitmesugused vigastused, hooletus hüppamisel, ettevaatamatus tulise vee või lahtise tulega, mis võivad edaspidises elus tunda anda. Kõiki neid reegleid jälgides kasvab lapsest täisväärtuslik terve inimene....
Muna suurus oleneb kana tõust, ka kana suurusest ja vanusest. Noorkana muneb alguses umbes 17 g kergemaid mune kui aasta hiljem. * Kanamunade värskuse proovimiseks võib sulatada 120 g keedusoola ühes liitris vees ja lasta sinna proovitav kanamuna. Kui see on sama päeva muna, vajub ta põhja; teise päeva muna ei vaju enam põhja, kolmanda päeva muna ujub vedeliku pinnal. * Halba muna tunneme sellest, et ta jääb ujuma soolvee peale, kuhu 10 osale veele on lisatud 1 osa soola. Vaadates muna vastu valget, näeme tumedaid plekke, aga värsked munad on selged. 17 Munade säilitamine * Toorest muna eristame keedetud munast järgmiselt: paneme ta iseenese ümber keerlema. Keedetud muna keerleb kergesti, keetmata väga vastumeelselt. * Külmunud munad asetatakse üheks päevaks värskesse kaevuvette, millele on lisatud rohkesti soola....
[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...