Üks taaskasutusega haakuv teema on vesi .Vesi on tõeline loodusvara. Hoides ja säästes vett, hoiame ja säästame ka elu maakeral. Inimestel on erinev arvamus pudelivee suhtes. Mina olen põhimõtteliselt pudelivee vastane. Olen veendunud selles, et meil Eestis on piisavalt puhas vesi, et seda juua. Pudelivesi on ka väga kallis. Pealegi Eesti Keskkonnauuringute Keskus kontrollib elanikkonna joogivee puhtust. Ka taarat tekib pudelivee tarbimisel mõttetult palju. Teine veekasutus koht on vannivesi. Olen mõelnud ,et kasutusel olnud vannivett oleks mõistlik suunata WC potti. Arvan, et seda on võib-olla ka juba tehtud. Veel üks vee hoidmise võimalusi on vihmavee kogumine taimede kastmiseks. Tänapäeval maakodudes on see üsna levinud moodus vee kasutamiseks. Olen teel mõtetega vee taaskasutuse poole. Koduses majapidamises on alati võimalus taaskasutuseks. Kasvõi näiteks vanade küünalde üles sulatamine ja neist uute toodete tegemine
põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik
domineerima üks liik. Vee läbipaistvus väheneb. Põhjasetete mudastumine. 55. Milline on veevarude olukord maailmas - Puhas joogivesi puudub arengumaades. 2 mlrd inimest kannatab vee puuduse või selle halva kvaliteedi tõttu. Tööstusmaades kasut. 220 l ööpäevas, arengumades 3 l ööpäevas. 56. Kuidas on veevarud maailmas jaotunud - Ligikaudu 97,5 % on soolanve ehk merevesi ja kõigest 2,5 % on joogikõlbulik puhas vesi. 57. Säästlik veekasutus kodumajapidamises - Räägi kuidas oleks võimalik vett säästa ning ilmaasjata mitte raisata. 58. Mis on hajureostus(vesi) - põllumajandus, metsamajandus, asulate vihmavesi, tööstuse ettevõtted. 59. Mis on punktreostus(vesi) - Tööstusettevõtted, linna sademe vesi, soe vesi elektrijaamadest, loomafarmid, laevad jne. 60. Nimeta veepuhastus meetodid - Mehaaniline, keemiline, bioloogiline. Mehaaniline -
Samuti on kõrgelt arenenud reovee puhastamise tehnoloogiad, kus kogu tekkiv reovesi puhastatakse (Tortajada, 2006). Samuti on Singapuris suurt rõhku pandud vee nõudluse vähendamisele. Riigis on olemas hästi läbimõeldud veepoliitika ja sellega kaasnevad regulatsioonid, kus majapidamistele on kehtestatud astmeline veetariifi hind. Lisaks kehtib riigis veekaitse maks. Riigi veenõudluse haldamise tagajärjel vähenes aastatel 1995 kuni 2004 keskmine majapidamise veekasutus 11%, ehk ligikaudu 14 miljoni m3 võrra (Tortajada, 2006). Kokkuvõtvalt võib öelda, et Singapuri veevarude käitlemine on üks eeskujulikumaid kogu maailmas. Seda kuidas Singapur kasutab ära efektiivselt oma väikest veevaru läbi seadusandluse ja parima võimaliku tehnoloogia, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik vee tarbimine võib lugeda äärmiselt eeskujulikuks holistlikuks vee kasutamise näiteks. (Tortajada, 2006). Kokkuvõte
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist
Keskkonnatehnika ülesanded vähendada võimalikult palju (arvestades majanduslikke võimalusi) loodusesse juhitavat koormust heitvetes, jääkpõlemisgaasides või jäätmetes Keskkonnasõbralike masinate ja seadmete konstrueerimine Ohtlike jäätmete töötlemine Keskkonnaseisundi korrastamise tehnika Müratõrje tehnika Keskkonna seiretehnika VESI Globaalsed veeprobleemid -Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik: tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit ööpäevas, arengumaades 3 liitrit ööpäevas. Maakera veeressursside jaotumine- Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikes. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlemist
Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: paraneb konkurentsivõime suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks paraneb avalikkuse suhtumine Säästliku konverentsi korraldamine???? Keskkonnaaspektide arvestamine Asukoht Jäätmed Elektrienergia Toitumine veekasutus GLOBAALPROBLEEMID Globaliseerumine sai alguse pärast Teist maailmasõda. Kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kiirenenud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Majanduses seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumine ehk üleilmastumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelistest
sajandil, valgustusajastu ühiskonda Prantsusmaal, reisimist, sh hobukultuuri ajalugu (16.-19. sajand). Collège de France'i professor alates 1998. aastast. Olulisemad teosed ilmunud ka inglise keeles. "Tavaliste asjade ajalugu" Uurimus tootmise ja tarbimise kiirest kasvust 17.19. sajandi Prantsusmaal; 18. sajand märgib olulist pööret senises tarbimises ja ainelises kultuuris. Tähelepanu all eeskätt argielu materiaalne kultuur: majad, valgustus, küte, mööbel, veekasutus, riided, leib, vein. Käsitletud on samuti tolle perioodi majandusteadlaste jt õpetlaste vaateid tarbimisele; linnaühiskonna mõju materiaalse kultuuri muutumisele jpm. Kokkuvõte Alates uuest sajandist on ajaloolaste, sh kultuuriajaloolaste tähelepanu üha enam pööratud asjade, materiaalsuse uurimisele; see on lisanud minevikukäsitlustele ühe olulise lisamõõtme. "Materiaalne pööre" kultuuriajaloos on suuresti reaktsioon eelmiste
See teeb renoveerimislahenduste väljatöötamise keerukamaks. Traditsioonilisi maaehitisi ehitatakse ümber, sageli üpris põhjalikult, kahjuks tihtipeale ka oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust: oluliselt suurem veekasutus siseruumides; vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt; seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks; hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide
ellujäämise võimalust kahandab nende liikumisvõime halvenemine või nende naha või sulgede soojust hoidvate omaduste kadumine. Naftareostus hävitab samuti paljude taimede ja loomade elupaigad ning kalade kudemispiirkonnad. 3. SÄÄSTEV PLANEERIMINE JA EHITUS TAASTUVENERGIA TOOTMINE A. PÄIKESEPANEELID B. TUULETURBIINID C. VEE SOOJENDAMINE PÄIKESEENERGIAGA D. SOOJUSPUMBAD SÄÄSTEV VEEKASUTUS E. MÄRGALAD, BIOPUHASTID KANALISATSIOONIS F. HALLVEE KASUTUS MAJAPIDAMISES G. VIHMAVEE KOGUMINE JA KASUTUS SÄÄSTEV JÄÄTMEMAJANDUS H. PRÜGI SORTEERIMINE I. ORGAANILISE MATERJALI KOMPOSTIMINE · EI OLE ÜHT MATERJALI, KONSTRUKTSIOONI VÕI LAHENDUST, MILLELE OLEKS SELGED EELISED VÕI PUUDUSED KÕIGIS KESKKONNAASPEKTIDES. NENDE SÄÄSTVUSE HINDAMISEL PEAB VAATLEMA ERINEVAID PÕHIMÕTTEID JA OMADUSI.
sügavamal. Eesti põlevkivimaardla paikneb umbes 3000 km2 suurusel alal. Põlevkivi kaevandatakse nii maa-alustes kaevandustes kui ka karjäärides ehk avakaevandustes. Huvitav Põlevkivi põletamisel tekib rohkesti jääkprodukte ehk aherainet - tuhka ja poolkoksi. Näiteks lisandub Eestis aastas 5-7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi, millest kasutatakse edaspidi ära vaid väike osa (näiteks ehitusplokkide ja tsemendi valmistamiseks). Põlevkivi tootmisel on suur ka veekasutus, tonni põlevkivi kohta kulub 10-15 tonni vett. Sellise reostuse ja veereziimi muutmise tõttu on kaevanduspiirkonnas tugevasti kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põlevkivikihid on maapõues vaheldumisi lubjakivikihtidega. Nood on aga kõvemad kui põlevkivikihid, muutes põlevkivi kaevandamise raskemaks. Lubjakivi tuleb põlevkivist eraldada, st põlevkivi rikastatakse. See aheraine on aga majanduslikult kasutu ja ladestatakse aherainemägede või -puistangutena
45 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine halb veekvaliteet ja looduslikud ohutegurid (tulekahjud, maavärinad, vulkaaniline tegevus, orkaanid, tormid jne); • otsesed ohud – ebaseaduslik tegevus, sõjad, konfliktid, introdutseeritud taime- ja loomaliigid, tulekahjud, lokaalne reostus, kinnisvaraarendus, jätkusuutmatu veekasutus ja karjakasvatus, infrastruktuuri laienemine, arenev turism ja ebaefektiivne külastuskorraldus. Seega on arenev turism ja suurenev looduspuhkuse populaarsus ökosüsteemidele nii märkamatuks kui otseseks ohuks. Enamike kaitsealade kaitsekorralduse osaks on ohutegurite (sh potentsiaalsete ohtude) tuvastamine, minimeerimine ja mõjude vähendamine. Olulised on kaitsekorralduskavad, riskianalüüsid, seire ja erinevad hindamisprotsessid. Iga kaitseala kaitse korraldamine hõlmab
Inimene, kes praktiseeris taoismi (s.o religioosse filosoofia tüüp, mis väljendas "kõikide asjade terviklikkust" ehk "Dao'd"; minevikku, olevikku ja tulevikku), pidi otsima paiga, kus need sobitusid looduse skeemi. Hiinlaste uskumuse kohaselt oli vesi ja kivid looduse põhilised elemendid, seega maastikuarhitektuuri lahutamatu koostisosa. See uskumus pärinebki taoistlikust teooriast, kus veesooni peeti maa arteriteks, mille kaudu ringles üldine eluhing. Kõige sagedasem veekasutus hiina aiakunstis on saarekestega tiik, mille ääres asusid hooned. Saarte motiiv oli algselt seotud esivanemate kultusega, mis Hiinas, nagu teistegi Aasia rahvaste juures, oli väga tugev. Samuti olid nad seotud Hiinas levinud uskumusega, et inimesel on võimalik saavutada surematust. Seda prooviti saavutada vaimsete ja füüsiliste harjutustega ja valitud toiduga. Juba enne aedade loomist usuti, et surematud elavad kas kõrgmägedes või Idamere saartel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
