Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 juurde. Vee reostuse allikad
a Ameerika a Ameerika Aafrik Okeaani Kariibia a a Põllumajand us Tööstus Kommunaal Analüüsi vee kasutamise struktuuri maailma erinevates piirkondades http://mindsorbet.blogspot.com/2009/03/water-works-in-turkey.html Veekasutus inimese kohta on USA-s 3X Kesk-Aafrika suurem kui elanik kasutab Indias ja Hiinas vaid 2% veehulgast, mida Põhja- Ameerika
Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
1. Arenenud maades tarbitakse päevas 220 liitrit in kohta, arengumaades 3 liitrit in kohta. Millest selline vahe? Elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Vee puuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. 2. Too vähemalt üks näide inimtegevuse kahjulikust mõjust veekogudele. Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette. 3. Selgita, milline tähtsus on Läänemerel Eesti inimese jaoks ? Meri on olnud toidu allikaks ning kaubanduse vahendajaks. 4. Milline hoovus mõjutab Eesti kliimat ja kuidas ?
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Tõnu Säre Veekasutus põllumajanduses Referaat Juhendaja: Ain Saaret Tallinn 2014 Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt. Kolmandik Euroopas kasutatavast veest kulutatakse põllumajandussektoris. Põllumajandus mõjutab muuks otstarbeks saadaoleva vee kogust kvaliteeti. Mõnedes Euroopa piirkondades tuleneb vee halb kvaliteet ainiti põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide ja väetiste saastest. Loodus konkureerib puhta vee varude pärast ka tööstuse, inimelustiili ja kasvava elanikkonna isiklike vajadustega. Kliimamuutused vähendavad omakord...
Veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellele kaasnevad probleemid Tallinn Tehnikaülikool Sisukord · Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? · Veeringide liigitus, alamliikide selgitus · Mis on heitvesi, kuidas tekib? · Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormusega kaasnevad probleemid Mis on vee kasutuse dünaamika (ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus.
Kui suur on siiski sündimata laste arv? Olin väga üllatunud, kui palju ühe aasta jooksul aborte on tehtud ja veelgi üllatavam oli fakt, et aastal 1970 oli abortide arv 40 663 ning 2008. aastal oli see vaid 10 699. Vahe on märgatav. Statistika järgi on näha, et peale Eesti Vabariigi Taasiseseisvumist 1992. Aastal on abortide arv tunduvalt vähenema hakanud. Valdkond: Keskkond Loodusvarad ja nende kasutamine Statistika andmebaas Veekasutus Veekasutus maakonna ja veekasutusala järgi. Valisin kohaks Valga maakonna. Aastate jooksul on hakanud inimesed kokkuhoidlikumalt vett kasutama. Näiteks 1991. aastal kasutasid Valgamaa elanikkond olmeks vett kokku 1 331 tuhat m³, siis 2008. aastal vaid 677 tuhat m³. 2. Elektrooniliselt Riigiteataja leheküljelt www.riigiteataja.ee leia praegu kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus ja leia selle üldosast, millised põhilised ÜRO Inimõiguste
Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi. Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teises kohas teevad aga muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes
tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Jah Läänemeri: Üks maailma saastatumaid; Madal Halb veevahetus; Eutrofeerumine toitainete üleküllus, mis põhjusatb vee kvaliteedi halvenemist. Õnnetused. Õlilekked. Naftareostus. Mürgid kogunevad isendite organismidesse.
Kõige rohkem vett (88 %) kulutatakse põllumajanduses. Hispaania toodab Euroopa turule aastaringselt miljoneid tonne aed- ja puuvilju, mille niisutamiseks kulub suurtes kogustes väärtuslikku vett. Vee kulu on näiteks ühe kilo maasikate kasvatamisel u 115 liitrit. Reeglite eiramine ja ehitustegevuse kooskõlastamatus ainult süvendavad piirkonna veeprobleemi. Paljud kaunitel mäenõlvadel troonivatest villadest on ehitatud illegaalselt, mis tähendab seda, et nii piirkonna veekasutus kui ka prügivedu on reguleerimata. Vee kättesaamiseks puuritakse illegaalsed puuraugud, millede arvu loetakse Hispaanias kuskil poole miljoni lähedale küündivaks. Kuna korralist prügivedu ei toimu, siis tekkivad jäätmed visatakse lihtsalt kusagile loodusesse. Hispaania kõige suuremateks probleemideks on reguleerimata veekasutus ja loodusressursside vale majandamine.
Veekriis ja veekogude reostumine Triin Repnau, Kadri Aller, Mari-Liis Metsanurm Vesi ja selle kulutamine ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Veekogude saasteallikad Erinevad heitveed. Nafta- põlevkivi-, paberitööstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusvesi. Puhta vee kulu vähendamine Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Kas läänemere seisund on
Kõige rohkem vett 88 % kulutatakse põllumajanduses. Hispaania toodab Euroopa turule aastaringselt miljoneid tonne aed- ja puuvilju, mille niisutamiseks kulub suurtes kogustes väärtuslikku vett. Vee kulu on näiteks ühe kilo maasikate kasvatamisel u 115 liitrit. Reeglite eiramine ja ehitustegevuse kooskõlastamatus ainult süvendavad piirkonna veeprobleemi. Paljud kaunitel mäenõlvadel troonivatest villadest on ehitatud illegaalselt, mis tähendab seda, et nii piirkonna veekasutus kui ka prügivedu on reguleerimata. Vee kättesaamiseks puuritakse illegaalsed puuraugud, millede arvu loetakse Hispaanias kuskil poole miljoni lähedale küündivaks. Kuna korralist prügivedu ei toimu, siis tekkivad jäätmed visatakse lihtsalt kusagile loodusesse. Hispaania kõige suuremateks probleemideks on reguleerimata veekasutus ja loodusressursside vale majandamine. Kuna riigi edukus sõltub aga suuresti tema
joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. [1] Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni hinnangul pole umbes viiendikul maailma elanikest juurdepääsu joogiveele ning iga teine inimene kasutab saastunud vett.Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. [1] Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist
Looduslik vesi, selle probleemid ja lahendused Loodusliku vee mineraalide sisaldus oleneb pinnase mineraalide sisaldusest, võnkesagedus ja energeetiline seisund olenevad maaväljast, kus vesi liigub. Need on looduslikku vett iseloomustavad parameetrid. Looduslik vesi on vajalik joogiks nii inimestele kui ka loomadele. Looduslikus vees on alati mitmesuguseid lahustunud mineraalsooli, kõige rohkem kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaühendeid, aga ka mitmeid teisi nn mikroelemente lahustunud mineraalsooladena vähesel määral. Looduslik vesi on inimese ja loomade jaoks organismile vajalike mineraalide allikas, kus need mineraalid on nende jaoks enamasti sobivas vahekorras. Looduslikul veel on oma energiaväli, mis on inimeste ja loomade bioenergia allikas. Inimese bioenergiavälja ulatus on tema immuunsuse näitaja. Kui inimese bioenergiaväli on null, siis on inimene haiguste suhtes kaitsetu. Vesi on eriline aine, m...
Plastid Siim Lõhmus AUM13 Plastid auto ehituses PP(Polüpropüleen) Kasutatakse põrkeraudades, PVC(Polüvinüülkloriid) Kasutatakse: Põhjakaitse, juhtmekate, siseviimistuluse kaitsekatetes ja mahutites. PP omadused on odav, hea pealispind. PVC omadused on odav, põleb raskesti ja on kulumiskindel tugevus ja soodne hind POM(Polüoksümetüleen) Kasutatakse: Pistikud, kinnitusdetailid, laagridetailid ja uusimad armatuurlauadetailid. POM omadused on keemiliselt ja termiliselt PE(Polüetüleen) Kasutatakse: Kütusepaak ja stabiilne, kriimustuskindel ja vähe roomav aknapesupaak. PE omadused on odav, hea tugevus, hea PC(Polükarbonaat) Kasutatakse: Laternaklaasid ja keredetailid. PC omaduses on läbipaistev, UV-kindel ja löögikindel keemiline pü...
Kui jälgida paljude aastate pikkust perioodi, siis selgub, et üldiselt võrdub sademete hulk samalt pinnalt äravoolava ning aurava veehulgaga. Seetõttu püsib põhjaveetase ja jõgede ning allikate veekogus pikema aja jooksul enam-vähem muutumatuna. Olenevalt sademetest võib mõnel aastal põhjaveetase olla keskmisest kõrgem ja jõgedes vett tavalisest rohkem, teistel jälle vähem. Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul
Sellist kasvu on soodustanud meditsiini, tehnoloogia ja toidutoodangu pidev areng ja kasv. Rahvastikuarvu tõus, koos sellele lisanduvate loodus- ja energiavarade kulutamise kasvuga on viinud oludeni, kus keskkonnaalased probleemid on kasvanud globaalseks. Põlluharimine, metsandus, loomakasvatus ja elukohtade laiendamine on viinud olukorrani, kus maailma metsade pindala on kahanenud üle poole võrra. Samuti on ülekalastatud 3/4 maailma kalapüügi piirkondadest. 1950. aastatest on veekasutus kasvanud 3 korda ning pool miljardit inimest elavad riikides, kus on raske katta päevast veevajadust. Vee tarbimine kaks korda kiiremini kui rahvastik – vee tarbimine maailmas kahekordistub iga kahekümne aasta järel ja juba 2025. aastaks prognoositakse, et nõudlus vee järele ületab pakkumist 56% võrra. Nõudlust vee järele suurendavateks teguriteks on rahvastiku suurenemine ja elatustaseme kasv, põud ning keskkonnaalased probleemid. Kuigi maailmas on
Hävib palju taime- ja loomaliike Indoneesia vihmametsade muutmine õlipalmiistandusteks See pidev elupaikade kadumine ähvardab mitmeid ökosüsteeme ja paljusid liike Aasia elevant ja Sumatra ninasarvik ja tiiger Metsade raie Looduslike elupaikade kadu on seotud metsa pindala vähenemisega Põhjustab maa karjamaa või põllukultuuri jaoks vabastamine Alepõllundus, palmiõli istandused, palkide hankimine, karjakasvatus Raiskav veekasutus Jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ja põhjaveeallikad Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsus ning saasteained võidakse uhtuda veekogudesse Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest Paljud suured toiduaineid tootvad riigid on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt Peamised põhjused on lekkivad niisutusüsteemid ning suure
majandusliku tähtsuse hindamist 2) veekasutuse muutuste prognoosi ning 3) veeteenuste ja veekasutuse kulude katmise hindamist. Ühisveevärgiga ühendatud Eesti majapidamiste olmevee kasutus on viimase kümnendi jooksul oluliselt vähenenud alanedes 2003. aastaks keskmiselt 100 l/ööp/in Lähtudes prognoositavast keskmisest veekulu kasvust ja ühisveevärgiga ühendatud elanike osatähtsuse kasvust, suureneks aastaks 2015 kogu elanikkonna veekasutus praeguselt 49,7 miljonilt kuupmeetrilt 54,2 miljoni kuupmeetrini ehk siis orienteeruvalt 10%. Veekasutuse maksumuse ja kulude katmise hindamine Keskkonnakulude määramisel lähtuti eeldusest, et tegelik keskkonnakulu, mis avaldub veekogule, on võrdeline tekkiva kahju kõrvaldamiseks ning veekogu või konkreetse pinnaveekogumi hea seisundi saavutamiseks vajalike meetmete kogumaksumusega. Veemajanduskava eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamise maksumus on järgmine:
on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks.Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse.
ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Näiteks Indias annab põllumajandus riigi kogutoodangust neljandiku, kuid nõuab selleks veekuludest tervelt 90 protsenti. Eestis on järjekord pisut teine: enamuse veest tarbib tööstus (84%), teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes.
Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo-, hüdro-, lito-, ja biosfääri kaudu. Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemise ja äravoolus. See kõik toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Veeringe liigitus, alamliikide lahti seletus Veeringel on kaks liiki, suur ja väike veeringe. Väike veeringe seisneb selles, et merest aurustub vesi, tekivad pilved ning seal samas mere kohal sajab vesi vihmana alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre. Aurumine on vedela aine gaasilisse ...
mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida inimene ei suuda kontrollida. Vee ja energia säästmine on põhimõtte ja harjumuste küsimus, mitte puhtusest loobumine, vaid otstarbekas veekasutus koos töökorras ja säästlike veeseadmetega aitab kokku hoida palju väärtuslikku loodusvara. Jälgige, et seadmed vee tarbimiseks oleksid korras. Tilkuva kraani tõttu võib majapidamises kuluda rohkem kui 10 000 liitrit vett aastas. Eelistage dusi võtmist vannis käimisele, sest viimane kulutab keskmiselt kolm korda rohkem vett. Suur osa meie tarbitavast elektrist ja soojusest toodetakse fossiilkütuseid (nafta, põlevkivi) põletades
Juhul kui tema toorainena kasutatav etanool on biopäritolu 30. Mis on FAME FAME-Fatty acid methyl esthers, biokütus mis toodetud taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest. Toiduõlist ka. 31. Mis on HVO HVO-hydrotreated vegetable oil, biokütus mis toodetud jäätmetest ja taimejääkidest. 32. Kumb on parem, kas HVO või FAME? HVO, kuna külmas stabiilsem ja tootmine jätkusuutlikum ja loodussõbralikum ning puudub vaidlus toit vs kütus. FAME-külmub, veekasutus suur, metsade raie sellepärast ja toodetakse söögikõlbulikust toorainest. 33. Mis on E10 ja E5? Bensiin erineva (bio)etanooli sisaldusega. 34. Kas kõik biokütused sobivad kõikidesse autodesse? EI 35. Milliseid biokütuseid võib puhtal kujul kasutada? HVO,FAME ja bioetanool.
imevad endasse CO2 ning nendest valimistava kütuse kasutamisel eralduks õhku vaid see kogus CO2, mida nad algselt endasse imesid Mis siis muret teeb? Kasvuhoone heitgaaside tasakaal: Viimaste aastate jooksul on teadlased tähelepanu pööranud sellele, et biokütuste tootmine ise võtab palju energiat; et põllumajandus eraldab palju lämmastikoksiidi. Keskkonnamõju: Tööstuslikul põllumajandusel on oma kõrvalmõjud; bioloogilise mitmekesisuse kaotamine; kõrge veekasutus tootmises; metsade langetamine, sest vaja on põllumaad. Sotsiaalsed mõjud: arengumaade maakonfliktid; toidunappus ja -kallidus (biokütused võivad toidu hinda tõsta) Kas energiajulgeolek suureneks? Kuigi biokütused võivad tõsta toidu hinda, aidata kaasa hinnatud loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisele ning isegi suurendada kasvuhoone heitgaaside hulka, lootus ikkagi jääb. Tuleb teha vahet heade ja halbade biokütuste vahel. Head biokütused on parema keskkonna hüvanguks
seadmed. Veekriis ja veekogude reostumine Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300-1000l vett.Vett tuleb tarbida mõõdukalt. Mis on probleemi põhjusteks? * Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% * Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus,tööstus ja kodune majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus * Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine * Veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades. Probleemi lahenduseks on veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida
elevant ja Sumatra ninasarvik ja tiiger Metsade raie Looduslike elupaikade kadu on tihedalt seotud metsa pindala vähenemisega ning seda põhjustab tihti just maa karjamaa või põllukultuuri jaoks vabastamine. Briti keskkonnakaitsja Norman Myersi hinnangul 54% metsadest kaob alepõllunduse, 22% palmiõli istanduste rajamise, 19% palkide hankimise ning 5% karjakasvatuse tõttu Raiskav veekasutus . Satelliitpildid, mis näitavad muutuvat veetaset Araali meres perioodil 2000-2011. Liigne veekasutus põllumajanduses jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ning põhjavee allikad. Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsust ja saasteained võidakse uhtuda veekogudesse, mis kahjustab magevee ökosüsteeme ja liike ning lõpuks ka korallriffe ning rannikualadel olevaid kalade koelmualasid.
toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Näiteks ka väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel
Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada.2 Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Eestis on järjekord veidi teistsugune: kõige suurema osa veest (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes.3 Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud. merevee destilleerimine,
orgaanilist ainet. !!24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p. Hiina, India, Vietnam, Indoneesia !!25.Nimetage neli majandusharu, mis kasutavad kõige rohkem vett a) maailmas :*tööstus,põllumajandus,veemajandus,elanikkond b) Eestis: *energeetika, kalakasvatus, olmevesi, loomakasvatus !!26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p *loomakasvatusfarmid *kaevandused *niisutamine *linnade veekasutus 27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p. *kivimite poorusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomust *pinnamoest 28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p.
põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus, maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed nahahaiguste levik, mageveepuudus, naftareostus põhjustab loomade hukkumist, veekogude eutotrofeerumine, mürkained kogunevad organismi. Lahendused veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine, läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine piirkondadesse, kus seda pole või on saastunud.
põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus, maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed nahahaiguste levik, mageveepuudus, naftareostus põhjustab loomade hukkumist, veekogude eutotrofeerumine, mürkained kogunevad organismi. Lahendused veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine, läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine piirkondadesse, kus seda pole või on saastunud.
Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee
Kuni jaanuarini 1999. aastal sai ka Jaanilinn joogivee AS Narva Vesi süsteemist. Vee tarbimismahult on Narva Eestis üks suuremaid, kasutades 30% Eestis tarbitavast veest. Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga. Ka teiste suurte (tööstuslike) veetarbijate veekasutus sõltub majanduslikust aktiivsusest, mille madalseis oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud. Narva linna territoorium on põhiliselt kanaliseeritud. Kanaliseerimata on põhiliselt ühepereelamute ja suvilate rajoonid, kus heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse. Kogumiskaevude seisukord on üldiselt halb ja nad on sageli reostuse allikaks. Narva linnas on enamuses ühisvoolne kanalisatsioon. Sadevete kanalisatsioon on linna lõuna osas
veekogude elustikku; orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused:vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; puhastusseadmed Veekriis ja veekogude reostumine: Põhjused: magevett on vähe; kulub palju (töösuse, kodusesmajapidamise jne); antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades; naftareostus; maa üleväetamine,keemilistetõrjevahendite kasutamine; mageveed on saasteohtlikud; veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed: põhjustab nakkushaiguste levikut; magevee puudus; naftareostus põhjustab loomade hukkumist; veekogude eutrofeerumine; mürkainete kogunemine organismi. Lahendused:veetarbimise vähendamine; heitvete puhastamine; õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumaj; vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse; veehoidlate rajamine; vee transportimine, kus vett ei ole või on saastunud
ressursisõltuvusega arvestamata. Turismi surve loodusele võib olla nii suur, et tegevus võib muutuda jätkusuutmatuks ja viia pikas perspektiivis ressursside vähenemiseni. 3 Turism võib avaldada suurt survet kohalikele ressurssidele, nagu toit, energia, maa ja vesi, mida võib niigi vajaka olla. Turism mõjutab suuresti elanikkonda ning keskkonda oma kontsentreerituse tõttu nii ruumis kui ka ajas. Peamised põhjused: · Puhke- ja turismirajatiste intensiivne maa- ja veekasutus · Energia tarnimine ja kasutamine · Infrastruktuuride, rajatiste ning ehitiste ehitamisest tingitud maastikumuutused · Õhureostus ja jäätmed · Muldade kinnitallamine ja taimkatte kahjustus ning hävinemine · Loomastiku ja kohaliku elanikkonna häirimine Tundlikke loodusalasid külastavate turistide üha kasvav arv võib seada ohtu ka looduskaitse. Konflikte võib tekkida turismimajanduse ja põllumajanduse ning metsanduse vahel
Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab
Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine
Pinnamood ja kliima · Joonista peast Hiina kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks? Peast kaarti joonistades, tuli kõige rohkem vigu sisse äärealade kuju joonistamises. Raskemaks kujunes erinevate poolsaarte kujutamises. Täiesti täpselt ei olegi võimalik riiki kujutada vaba käega joonistades. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. · Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Hiina asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Hiina piirneb 14 riigiga, need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Vaikse ookeani läänekaldal, r...
m3 enamasti õlitustatud, kuid fenoole, benseeni jm. sisaldavat vett. Põlevkiviõliga reostunud vee kasutamine poolkoksi kustutamisel suurendab madalmolekulaarsete ohtlike ainete sisaldust poolkoksis ja nõrgvees. Poolkoksi mäele suunatakse aastas ka 100 000 m3 reoveesetet, mis lisab pinnaveele orgaaniliste ainete ja üldlämmastiku koormust. 6 Poolkoksi veekasutus on tugevalt reostanud tööstusterritooriumi ja jäätmevälja alust ning neid ümbritseva ala Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 0,30,5 km ulatuses jäätmemäest. Olulisemad toksilised ained on benseen, naftaleen, arseen, fenoolid ja naftaproduktid. Jõgede reostus on väiksem suvel. Kohtla jõgi on endiselt kogu ulatuses peaaegu aasta ringi fenoolidega reostunud, kuid maksimaalne fenoolisisaldus ei ulatu viimastel aastatel enam üle 10 mg/l
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
Vesi Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tarbeveeks sobivat magevett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapn...
Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teises kohas teevad aga muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes
Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab
Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. (E-õpe, 2012) Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. (E-õpe, 2012) Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see,
vähenenud peaaegu seitse korda. Üks kolmandik Maa elanikkonnast elab paikades, kus vett on vähe või väga vähe (Integreeritud veemajandus ..., 2001). Praeguste arengute jätkudes on kaks kolmandikku maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnangul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid (Vesi ja veeressursid ..., 2008). 2. Magevee-varud ja veekasutus Euroopas Euroopa magevee-varud koosnevad põhja- ja pinnaveest. Veevarude paiknemine Euroopa erinevate riikide vahel on ebaühtlane. Paljudes Euroopa riikides on suhteliselt vähe kasutamiseks kättesaadavaid veevarusid. Eriti mõjutatud on Lõuna riigid, näiteks Malta, millel on ainult 100 m3 inimese kohta aastas (vähem kui 5 000 m3 peetakse väikseks). Ebapiisavad veevarud on Lõuna Ukrainas, Moldova Vabariigis, kesk-ja alamjooksul Volga jõge piirkonnas, Kaspia
54. Millised on eutrofeerumise tunnused? elustiku liigilise koosseiusu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine 55. Milline on veevarude olukord maailmas? 56. Kuidas on veevarud maailmas jaotunud? 57. Säästlik veekasutus kodumajapidamises 58. Mis on hajureostus (vesi)? 59. Mis on punktreostus (vesi)? 60. Nimeta veepuhastusmeetodid Mehaaniline (I aste) Keemiline (II ja III) Bioloogiline (II ja II) 61. Kirjelda füüsikalis-mehaanilist veepuhastust kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidlahused) Kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. 62. Kirjelda keemilist veepuhastust
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid
on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Endistes N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
