intensiivsed ja okoloogilised tehnoloogiad aianduses, nende plussid ja miinused; Maailma olulisemad aiandustootmisega tegelevad riigid. Põllumajandusel on üldises majanduses maailma mastaabis üsna suur osatähtsus. Samuti on suur osakaal aiandusel kogu põllumajanduslikku tootmist arvestades. Taimsete toiduainete aastase kogutoodangu osas on köögiviljad maailmas 4 kohal nisu, riisi ja maisi (teraviljaks) järel. Kui aastate 1979... 1981 keskmisena oli köögivilja kogutoodang maailmas 358 milj. tonni, siis aastaks 1992 oli see tõusnud 26%, ehk 452 milj. tonnini. Üle poole maailma köögiviljatoodangust pärineb Aasiast, millele järgnevad Euroopa ja Ameerika. Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Itaalias on puuviljanduse toodang suurem kui köögiviljanduse. Puu- ja köögivi...
see aitab rohkem defitsiitset vett koguda ja vajaduse järgi paisuda. Kuna vesi on kõrbes väga nõutud, peavad taimed, kes loomade eest ära joosta ei saa, end katma okkalise kasukaga. Okastel on teinegi ülesanne - pakkuda varju põletava päikese eest. Osadel kaktustel on okaste asemel pikad peened kiud - "juuksed", mis täidavad sama ülesannet. Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitsia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul.
NAHK Türi 2011 Sisukord Naha ülesanded............................................................................3 Naha ehitus...................................................................................3 Naha tüübid..................................................................................4 Naha hooldus...............................................................................5 Eneseanalüüs................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................10 2 Naha ülesanded: Nahk on elund, mis eraldab organismi sisesekeskkonda selle välisest füüsikalisest keskkonnast. Nahk töötab seega kaitsva kihina. Oma kaalu poolest on nahk inimese raskeim elund. Normaalkaalus inimese nahk moodustab ligikaudu 2m². Nahk koosneb paljudest kihtidest, mille...
Tõenäoliselt on inimene saanud mürgituse ravimitest. Katsun pulssi, kontrollin, et hingamisteed oleksid vabad, katsun pulssi. Kutsun 112. Vajadusel pööran inimese külili, et ta oksendades okset kurku ei tõmbaks. Kui pulss puudub, alustan kaudse südamemassaažiga kiirabi saabumiseni. 18. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui käies restoranis söömas tunned paari tunni pärast kõhuvalu, kõht on lahti ja ajab iiveldama? Kahtlustan toidumürgitust. Joon palju vett, et kompenseerida veekadu. Olen pikali asendis. 19. Mida peaksid tegema kui 12 aastasel noormehel esinevad tasakaalu häired, iiveldus, tunnete alkoholi lõhna? Noormehel on alkoholimürgitus, sest ta oksendab. Kui noormehe seisund halveneb, elulised näitajad halvenevad – kutsun kiirabi. Seni aga annaksin talle palju juua vett, aitaksin oksendada. Paneksin küljele magama. Rahustaks ning ei jätaks teda üksi. 20. Väänasid tänaval kõndides välja oma pahkluu, kuidas oleks õige tegutseda?
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
aitab sapikive tekitada. i) lipiidid annavad toidule struktuursuse, maitse ja lõhna. 2) Vahad ainete segud, milles oluline roll on lipiididel. Jagunevad: taimsed ja loomsed vahad. Taimsete vahade näiteks: a) puuviljadele tekkiv vahakiht, taliõunad. Väga õhukene vahakiht, mis on hästi jälgitav näiteks ploomidel. b) taime lehtedel olev vahakiht vahalill. Taimsete vahade ülesanded: a) Vähendada veekadu. Või kaitsta üleliigse märgumise eest. b) Tõkestada mikrobioloogilisi kahjustusi. Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha kasutatakse niisutavates, kosmeetikatootetes, näiteks huuleläigetes ja palsamistes, see on erandtüüpi vaha, sest seob vett ja võimaldab seeläbi niisutamist. Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab
vajaduse järgi paisuda. Kuna vesi on kõrbes väga nõutud, peavad taimed, kes loomade eest ära joosta ei saa, end katma okkalise kasukaga. Okastel on teinegi ülesanne - pakkuda varju põletava päikese eest. Osadel kaktustel on okaste asemel pikad peened kiud - "juuksed", mis täidavad sama ülesannet. Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitsia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul.
transpiratsiooniks kuluva veega, see on ligikaudu 1000 korda väiksem. Transpiratsiooniks kuluva vee hulk oleneb liigi bioloogilistest iseärasustest, vee rohkusest ja ümbritseva keskkonna tingimusest. Mulla vee vähesuse korral ka transpiratsioon väheneb, näiteks kuivas kliimas transpiratsiooni intensiivsus väheneb 30 kuni 70 protsendini, võrreldes selle intensiivsusega täielikult veega varustatud mulla korral. Üldine veekadu transpiratsioonil ei olene ainuüksi transpiratsiooni intensiivsusest, vaid ka lehtede hulgast, nende pinnast: mida lopsakamalt liik kasvab, seda suurem on ka veekadu.(Laas 1967) Suurim tähtsus taimede elus on siiski tilkvedelal veel. Aastane sademete hulk metsatsoonis ulatub 500-700 mm-ni. Osa neist sademetest kasutavad ära taimed, osa aurustub, osa aga satub mulla kaudu põhjavette.(Laas 1967) Talvituvatele taimedele, eriti eksootidele, on tähtis lumikatte paksus
Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes) Segamise käigus: 1. õhutatakse komposti 2. kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) 3. lisatakse täiendavaid komponente (lisa-aineid) 4. hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine KOMPOSTEERIMISE I FAAS PIKK KOMPOSTEERIMISTSÜKKEL Meetodit iseloomustab kõrgel temperatuuril toimuva keemilise lagunemise ärahoidmine ja puhtalt mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ning seeläbi kogu vabanenud ammoniaagi sidumine. · 16.päev Esimene segamine: Vajadusel niisutada. Segada selliselt, et sisemine
Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes). Segamise käigus: · õhutatakse komposti · kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) · lisatakse täiendavaid komponente (lisaaineid) · hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine Komposteerimise I faas Pikk komposteerumistsükkel Meetodit iseloomustab kõrgel temperatuuril toimuva keemilise lagunemise ärahoidmine ja puhtalt mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ning seeläbi kogu vabanenud ammoniaagi sidumine. · (16 päev). Esimene segamine: Vajadusel niisutada. Segada selliselt, et sisemine anaeroobne
üksteise vastu nii, et nad kuivades moodustavad panku. See side on praktiliselt tagasipöördumatu suvetingimustes. Seda mulda võib mehaaniliselt tükeldada , kuid taimekasvu seisukohalt on tegemist “surnud” mullaga 26. Mulla mahumuutuste ilmingud taimekasvatuslikul tootmisel. Mõjub taimedele halvasti: nad kerkivad üles, nende juured saavad viga jne. Kui muld niiskudes pundub ja kuivades uuesti kahaneb, siis praguneb mulla pealispind, praod soodustavad veekadu ning mulla kuivamist. Mulla kuivamisel taimejuured katkevad. 27. Mulla eripind, mullakolloidid, pinnaenergia, veemolekulide sidumisvõime. Eripind - 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summa ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Kolloidid - 1...100 nanomeetri suurused aineosakesed, nähtavad ultra- või elektronmikroskoobis. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, siis
umbes 100 g puu- või köögivilja. Uuringud näitavad, et piisav puu- ja köögiviljade tarbimine vähendab kroonilistesse haigustesse haigestumise tõenäosust, samuti alaneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse ning osadesse vähivormidesse. Tuleb tarbida piisavalt vedelikku - see on ülioluline ja hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Vesi moodustab universaalse lahustina organismi sisekeskkonna põhiosa. Seega peab jooma piisavalt, et taastada organismi loomulik veekadu (naha, väljahingatava õhu, higi, uriini ja väljaheidete kaudu). Arvestuslik keskmine päevane vee kogus, mida peaks joogina saama, on 1–1,5 l vett. Väga oluline on juua regulaarselt, ennetades janu teket, kuna janutunne on märk juba olemasolevast veepuudulikkusest organismis. Ka peavalu ja väsimus võivad olla veekao sümptomid. Laste, eriti aga imikute veevajadus on tunduvalt suurem täiskasvanute omast. Kui täiskasvanu
tähendab? Piirkiht on gaasikiht lehe pinnal, mis vähendab transpiratsiooni. See tähendab, et taim kaotab õhulõhesi lahti hoides vähem vett kui piirkihi puudumisel. 4. Mis on vee kasutamise efektiivsus ja miks on see taimedele oluline? WUE (water use effciency) e vee kasutamise efektiivsus - kui palju kaotab taim veemolekule CO2 kohta (keskm. 200-250). See mõjutab õhulõhede avatust. Kui taim kaotab palju vett, siis on mõtekas õhulõhed sulgeda, aga kui veekadu on väike, on sobilik edasi fotosünteesida. Oluline säilitada tasakaal veekao ja CO2 sisenemise vahel 5. Seleta joonise põhjal kuidas on omavahel seotus fotosüntees ja õhulõhede juhtivus? Fotosünteesi intensiivsus sõltub tugevalt õhulõhede juhtivusest. 6. Milline on seos õhulõhede suuruse ja tiheduse vahel? Mida see taime seisukohalt tähendab? Mida väiksemad on õhulõhed, seda tihedamalt nad paiknevad. Mida tihedamalt on
agaavid, aaloed, kaktused, piimalilled, velvitsiad. Mitmeaastased taimed on kõrbetarn, puju ja kaameliastel. Kõrbe päritolu kultuuritaimed on arbuus ja melon. Kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Paljudel kõrbes kasvavatel kaktustel on söödavad viljad ja lihakas varre sisu. Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks 8 pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad
Oma antioksüdantse toime tõttu kaitseb vitamiin E nahka UV-kiirguse eest, saastuse, ravimite ning teiste kahjulike toimete eest, mida põhjustavad vabad radikaalid. Vitamiin E on vitamiin A regulaator, mis on oluline naha tervises. Vitamiin E on oluline roll naha vananemises, ta aitab nahka hoida nooruslikuna, vähendades kortsukesi. Samuti on vitamiin E väga kasulik armide ennetamises ja ärahoidmises, ka venitusarmide. Vähendab transdermaalset veekadu ning tugevdab naha kaitseomadusi. E-vitamiini allikateks on pähklid, seemned, rohelised viljad, maapähklivõi, avokaado, teraviljad ja naturaalne õli. Mõju on tugevam kui kasutada E vitamiini välispidiselt kreemide, losjoonide jne näol. Samas on täheldatud E vitamiini nahka ärritavaid juhuseid. (http://www.balscand.ee/htdocs/? urlid=nahk) 1.3. Mineraalid Mineraalide mõju nahale on väga väike. Suuremat rolli mängivad nad luude ja lihaste normaal talitlusel
C4 taimedes liigub CO2 kõigepealt mesofülli rakkudesse (nagu ka C3 taimedes), kuid seal ei seostu CO2 mitte RuBPga, vaid ensüüm nimega PEP karboksülaas seob selle hoopis kolmesüsinikulise fosfoenoolpüruvaadi (PEP) molekuli külge. RuBPd C4 taimede mesofüllis lihtsalt ei ole. •Kindlustab selle, et C4 taimed suudavad vältida fotorespiratsiooni ka siis, kui nende õhulõhed on suletud. Kuivas ja kuumas kliimas peavad taimed hoidma õhulõheid kinni nii palju kui võimalik, et vältida veekadu. Mis on gutatsioon? Gutatsiooniks nimetatakse vee eraldumist tilkadena veelõhede e. hüdatoodide kaudu leheservades juhtsoonte otstes. Gutatsioonil veega eraldub ka ioone, sahhariide ja orgaanilisi happeid. Vesi eraldub gutatsiooni teel ka kui õhulõhed on suletud, näiteks öösel pimedas. Millised tingimused on vajalikud gutatsiooni toimumiseks? Gutatsiooni soodustavad kõrge õhuniiskus (madal veepotentsiaali gradient taim-õhk vahel) ja madal temperatuur.
Neerud tagavad ka selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Tavaliselt saame veest joogiga ja toiduga. Teatud hulk vett tekib ka ainevahetuse käigus. Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsiooni nimetatakse osmoregulatsiooniks. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust; stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui veri on liiga lahja, siis hüpotalamus vähendab antidiureetiluse hormooni eritumist verre. Termoregulatsioon Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närv...
mineraalsooli ning lenduvaid rasvhappeid ehk puhastate oma keha jääkainetest. Seetõttu tuleb alati juua trenni ajal vett või mahla. Teine higistamise funktsioon seisneb selles, et vältida keha ülekuumenemist, kui keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem. Sellega seoses ongi vee üks ülesandeid keha temperatuuri säilitamine püsivas vahemikus 36-37 ºC (Sõsar). Veel on oluline ülesanne meie kehavormide kujundamisel. Kui veekadu on umbes 68%, muutub nahk kortsuliseks ning limaskestad hakkavad kuivama. Lisaks kahaneb ringleva vere hulk, süda hakkab kiiremini lööma ning väheneb lihasjõud ehk te muutute nõrgaks. Seega osaleb vesi peaaegu kõigis meie kehas asteleidvates protsessides, mis teebki ta eluks asendamatuks (Sõsar). Miks eelistada aluselist vett? Igas eluvaldkonnas peab valitsema tasakaal ja nii ka inimese kehas. Süües
TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada.
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
Erinevalt liigendatud ketastel Põhumajandus otsekülvil. Otsekülv Esiteks tööaja kokkuhoid ning vähem erinevad nimed (Crosskill, Cambridge jms. ). Tänu eenditele Kuna otsekülvil mulda ei harita , siis põhk jääb põllule, tööoperatsioone, kõik tehakse ühe korraga. Külv + väetis. sõbastab mulda, vähendades nii veekadu mullast. oluline on et ta on sealt ühtlaselt ning oleks peenestatud. Plussid: tööaja kokkuhoid, Kütuse kokkuhoid,Vähem Kummirõngasrull. Väga hea isepuhastumisvõime ja talub masinaid, Parem mullastruktuur, Ei häirita mullaelustiku, hästi kive. Parem niiskusreziim, Suurem orgaanilise aine hulk mullas,
Juuli 55. Kirjelda pinnase külmumise käiku Eestis. 56. Millised on mullavee liigid? 1. keemiliselt seotud vesi 2. füüsikaliselt seotud vesi 3. veeaur 4. vaba vesi 57. Millised on mulla hüdroloogilised konstandid? 58. Kirjelda mullaniiskuse aastast käiku. Külmal aastaajal veevaru mulla ülemistes kihtides suureneb vastavalt mulla järjest sügavamate kihtide külmumisega. Varakevadel, mil lumest vabanenud põlluosadel mulla ülakiht sulab, on veekadu mullast auramise teel väga suur ületades auramist vabalt veepinnalt, Öösel mulla ülakihi külmudes tõmmatakse sinna altpoolt järjest vett juurde, mis päeval aurab. Suvel lahkub vesi mullast peamiselt transpiratsiooni teel. Vastavalt juurestiku arenemisele kuivavad järjest sügavamad mullakihid. Neis kihtides, kuhu juurestik ei ulatu, veevaru peaaegu ei muutu. Sügisel veesisaldus mullas järjest suureneb. 59. Milline on mullaõhu koostis ja millest see sõltub
korda piide vahekaugusest Crossboard ehk vedrupiisilur hööveldab maha vaotipud ja samal ajal purustab mullakamakaid, mille järel ketasrullid ühtlustavad põllupinna ning jätavad põllupinnale koheva kihi vee aurumise tõkestamiseks System Agrilla Crossboard ehk S-kujuliste piidega suurendatakse mullaharimisefekti veel ühe astme võrra. Elastsed Agrillapiide read kobestavad ja õhustavad mulla Crossboardi ees Libistamine kobestatud mullakihi tüsedus 0,5 1,5 cm; vähendab veekadu 30 60% Äestamine kobestatud mullakihi tüsedus 1,5 2,5 cm; vähendab veekadu 50 70% Kultiveerimine kobestatud mullakihi tüsedus 4,5 7,5 cm; vähendab veekadu 70 80% RULLIMINE Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel Rullimise ülesandeks on: - mullapinna tihendamine - mullapinna tasandamine - mullapankade purustamine - väikeste kivide mulda surumine - mullakooriku purustamine
jää veeaur Jää sulamine Kondensatsioon üleminek gaasilisest faasist vedelasse; veeaur vesi ( pilved) Sademed Vee maasse imbumine (infiltratsioon) Põhja- ja pinnavee äravool Veeaur satub atmosfääri merede ja ookeanide, maismaaveekogude, mulla ja taimede pinnalt aurudes. Iga aasta aurub ligikaudu 577*103 km3 vett, kusjuures ligikaudu 85.8% sellest kogusest merede ja ookeanide pinnalt. /Atmosfääris on keskmiselt 13*10 3km3 vett./ Ookeanide ja merede pinnaaurustumise tagajärjel veekadu, mis vastaks veetaseme langusele 116 - 124 cm. See kadus kompenseeritakse osaliselt sademetena. 91% ookeani pinnalt aurustunud veest satub sinna tagasi sademetena; ülejäänud 9% maismaa kaudu (jõgede sissevool); Näiteks voolab Amazonasest aastas ca 5600 km3 Atlandi ookeani (võrdluseks Reinist 70 km3) Vesi H2O ilma Vee unikaalsed füüsikalised omadused: 1)Kõrge erisoojus (energia kogus, mis on vajalik aine temperatuuri muutmiseks) Kuna veel on kõrge erisoojus, võib ta neelata
biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus 40. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje. 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine * taimede väljakurnamine 41. Äestamine. Äestamise mõju umbrohtudele. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. 42. Äestamise, vaheltharijate, harjade kasutamine köögiviljade umbrohutõrjel. 43. Termiline umbrohutõrje (leegitamine, solarisatsioon, kiiritamine, kuum vesi, aurutamine, külmutamine, elektriga tõrje, laserid, UV kiirgus). Leegitamine ehk termiline umbrohutõrje. Propaangaasi leek kulgeb kiiresti üle umbrohutaimede ning taime rakud hävivad kõrge temperatuuri tõttu (6070 C) ja taim kuivab mõne päevaga
Tauriin väävlit sisaldav aminohape, lisaks saadakse loomsest toidust. · Kõige rohkem organismis südamelihases, silma võrkkestas, kesknärvisüsteemis. · Vajadus suureneb füüsilise ja psüühilise koormusega · Lõhustab pingutusest tekkinud toksilised ained, aitab rasvadel kiiremini imenduda, kontrollib vananemisprotsessi muutusi. · Suures koguses kõrvalekalded käitumises( aktiivsus, liikumismotoorika) · Koos alkoholiga tarbimine suurendab veekadu, unisus, reflekside aeglustumine SPORDIJOOGID Joogid, mis mõeldud kasutamiseks pärast rasket füüsilist tööd ja sporti · Vastunäidustatud diabeetikutele, sest pole suhkruvabad · Koostises energiat andvad suhkrud ja soolad (Na ja K) · Glükoos mõjub organismile koheselt värskus · Fruktoos imendub ja tasandab veresuhkrut või jääb nö. tagavaraks · Madal suhkrusisaldus ei kahjusta hambaid
biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus 40. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje. 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine * taimede väljakurnamine 41. Äestamine. Äestamise mõju umbrohtudele. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. 42. Äestamise, vaheltharijate, harjade kasutamine köögiviljade umbrohutõrjel. 43. Termiline umbrohutõrje (leegitamine, solarisatsioon, kiiritamine, kuum vesi, aurutamine, külmutamine, elektriga tõrje, laserid, UV kiirgus). Leegitamine ehk termiline umbrohutõrje. Propaangaasi leek kulgeb kiiresti üle umbrohutaimede ning taime rakud hävivad kõrge temperatuuri tõttu (6070 C) ja taim kuivab mõne päevaga
Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid.[4] Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritama enterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Haigus algab enamasti kõhulahtisusega. Kõhulahtisusega kaasneb ka oksendamine, iiveldustunne võib puududa. Suur veekadu kutsub esile tugeva janu, kuid vedelikku tarbides oksendatakse see üsna pea välja. Haiguse raskema kulu korral võib päeva jooksul kaotatud vee kogus ulatuda 30 liitrini. Haigus progresseerub kiiresti ja haige kehatemperatuur langeb.[4] Tekivad krambid ning nahk omandab kahvatu tooni, kujunevad mikrotsirkulatsioonihäired. Lisaks sellele teravnevad näo piirjooned ning patsient muutub raugalikuks. Mineraalsoolade ja vee vähesuse tõttu kujuneb välja hüpovoleemiline šokk, tekib
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................1 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS.................................................................................................2 1.1.Põllu mõiste...............................................................................................................................2 1.2. Tähtsamad põllutööd.................................................................................................................3 Kevadtööd põllul..............................................................................................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL..................................................................................
kortsuliseks, ilmneb lihaste nõrkus ja organismi kehaline suutlikkus langeb märgatavalt. Kõik need muutused on veel pöörduvad. Olukorras, kus veedefitsiit moodustab aga üle 10% kehamassist, muutuvad haiguslikud nähtused osaliselt pöördumatuteks. Raskeneb neelamine, urineerimine on valulik ja lõpuks uriini eritumine lakkab, nõrgeneb meeleorganite talitlus, eeskätt nägemine ja kuulmine, kujunevad psüühikahäired. Veekadu 20...22% organismi kehakaalust põhjustab surma. Positiivse veebilansi põhjus on tavaliselt vedeliku rohke joomine. Normaalfüsioloogilistes tingimustes avaldub keha üleküllastatus veega suhteliselt tagasihoidlikult. Vee liia tekke põhjused organismis on kas tugevast janust tingitud liigjoomine või tahtlik rohke vedeliku tarbimine, näiteks õlle liigjoomine. Seedekulglast imendunud vesi läheb verest kiiresti kudedesse. Isegi väga suurtes kogustes vee ja
lehe mesofülli rakuvaheruumis?-0,8 24. Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud?rakkudes 25. Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisis veepuudusega toimetulekuks.suleb õhulõhed pooleldi,kaitseainete süntees. 26. Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisis veepuudusega toimetulekuks.Paks kutiikula, rulli keerdunud lehed, sügavad õhulõhed, karvased lehed. 27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt?Et vähendada veekadu ja on kõrgem veekasutusaktiivsus. 28. Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE=Wplant/WH2O , WUE=Ph/Tr 29. Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel?kõrbetes 30. Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed?poolkõrbes 31. Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 8 kättesaadavus
· Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid biokeemia järgi , kui palju süsinikke fotosünteesi käigus seotakse · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine · 75 % biomassist maa all · Karukell preerias Kõrbed · Laiuskraad : 30-40 · Sademeid alla 250 (300) mm/a · Potentsiaalne evapotraspiratsioon (aurumine maapinnalt + veekadu taimedest) suurem kui sademete hulk · Sademeid vähe, seegi ebaühtlaselt ja ebareeglipäraselt · Fantoomvihmad · Talved külmad vs. kogu aasta kuum · Ööpäevased temperatuurikõikumised · Evolutsiooniliselt vanad, konkreetsed kohad "noored" · Hallmullad · afüllia e. lehitus, fotosünteesib roheline koor · juured kas laiuvad, sügavale minevad või efemeersed ( · Kõrbeloomade konvergents: kuumal liival on kasulik hüpata kahel jalal!
hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui veres on vähem antidiureetilist hormooni, imatakse neerudest vähem vett organismi. Selle tulemusena on eritatava uriini hulk suurem ja kontsentratsioon lahjem. Samamoodi kontrollitakse ka vere mahtu. Kui verekao tõttu vererõhk langeb, siis tekib signaal arterites asuvates rõhuretseptorites. See juhitakse hüpotalamusse, tulemusena eritatakse rohkem antidiureetilist hormooni. See vähendab veekadu neerude kaudu ja koos sellega aitab säilitada vere hulka kehas. Inimese keskmine veebilanss 24 tunnise perioodi jooksul Vee saamine Maht cm³ Veekadu Maht cm³ toit ja jook 2100 naha kaudu 350 metaboolne vesi 200 higi 100 hingamine 350 uriin 1400
Lihtsalt janu kustutamiseks on olemas teised joogid. Energiajoogid pole iseenesest ka pahad. Enesele jooki valides peaks selle mõjudest aga teadlik olema. (2) 2.1 Energiajoogid ja alkohol Ööklubides on muutunud populaarseks kasutada energiajooke kokteilides. Sellistel segudel arvatakse olevat ergutav mõju. On inimesi, kes segavad energiajooke alkoholiga, leides, et see võimaldab neil tarbida rohkem alkoholi ilma purju jäämata. Energiajookide segamine alkoholiga suurendab veekadu, kuna nii kofeiin kui ka alkohol on diureetikumid ehk ained, mis suurendavad organismis uriini tootmist. Nende ainete koostarbimine võib tekitada unisust ja reflekside aeglustumist. Kui on tarbitud alkoholi ja energiajoogi kokteile, siis võib olla raske kindlaks määrata, kui palju alkoholi on inimene juba joonud. Nii võib juhtuda, et inimene tunneb ennast kainena, kuid tegelikult ta seda ei ole. Norrat vapustas 2001. aastal juhtum, kus kahe purgi Vodka Red Bulli joomise järel
Labadevaheline ruum kasvab maksimumini ja hakkab siis vähenema , rõhk suureneb ja pumbatav keskkond surutakse surveava kaudu pumbast välja . Vaakumpumbana kasutamisel on vesirõngaspumba mahukasutegur 0,7 täiskasutegur vaid 0,2 --0,3. Väike kasutegur ei ole oluline , sest vaakumpumpa kasutatakse perioodiliselt ja lühikest aega . Saavutatav vaakum võib küündida 9…. 9,6 veesambameetrini. Et pumba temperatuur ei ületaks 40 -50 kraadi ja selleks ,et kompenseerida paratamatut veekadu , juhitakse pumpa pidevalt vett. Laevades kasutatakse vesirõngaspumpa tsentrifugaalpumpade käivituseelseks täitmiseks , vaakumpumpadena vee magestusseadmetes, kondensaatorite vaakumpumpadena , Vesirõngaspumpa võib kasutada ka kompressorina , rõhk ulatub kuni 0,3 Mpa ning tootlikkus 3000 m/h. KEERISPUMBAD KEERISPUMBAD Keerispumbad on labapumpade eriliik. Kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriselise liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis
rakuvaheruumis? -0,8 24. Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud? Vakuoolides 25. Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks Suleb pooleldi õhulõhed, sünteesib kaitseaineid, 26. Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks! Paks kutiikula, rulli keerdunud lehed, sügavad õhulõhed, karvased lehed. 27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt? Et vähendada veekadu ja et oleks kõrgem veekasutusaktiivsus. 28. Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE = Ph/Tr WUE = Wplant / WH2O 29. Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel? Kuivas keskkonnas, näiteks kõrbes. 30. Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed? Atmosfääris oli madal süsihappegaasi tase. 31. Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel/C4 taimedel/CAM taimedel? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 32
olema veekindel, mehaaniliselt tugev, vastupidav puhastamisele ja desinfitseerimisele. - 17 - § 7. Nõuded basseinivee puhastamisele ja desinfitseerimisele (1) Basseinivee korduvkasutamisel (edaspidi tsirkulatsioon) puhastatakse vesi filtreerimise ja desinfitseerimise teel. Vee puhastamiseks on lubatud täiendavalt kasutada koaguleerimist, aktiivsütt, ultraviolettkiirgust ja osoneerimist. Veekadu asendatakse värske veega. (2) Basseinivee desinfitseerimiseks võib kasutada «Biotsiidiseaduse» nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid viisil ja koguses, mis ei halvenda vee omadusi ning ei kahjusta inimese tervist. (3) Basseinivee sisselaskeava restil võib vee liikumise kiirus olla kuni 0,5 meetrit sekundis. Resti ehitus ja kinnitus peavad olema ohutud. (4) Puhastatud vee segunemine basseiniveega peab olema kogu basseini ulatuses võimalikult ühtlane.
on võimalik seda vähendada? Nimetada vähemalt 3 tegurit. See näitab mitu protsenti on kaalukadu olnud võrreldes algse massiga, vee aurumise arvelt. Kui 2%, siis toode kaalub 2% vähem kui alguses. Seda saab vähendada kasutades hermeetilist pakendamist, kasutades õhku mis ei liigu loomuliku konvektsiooni teel. Seda mõjutavad õhu suhteline niiskusesisaldus ja temperatuur; veekadu vähendab külmtöötlemise kiirust; toote struktuur ja keemiline koostis; külmutamisrežiim. 13. Kirjeldada tilkumiskao olemust külmtöötlemisel. Tilkumiskadu viitab sellele, et tootest eraldub rakumahl/koemahl ning seetõttu ka märkimisväärne kuivainekomponentide kadu tootest. Tilkumiskadu on seda suurem, mida rohkem sai toote struktuur külmutamisel kahjustada. Oluline on toote sulatamise viisi ja režiimi valik. 14
Kergelt koorivad pindmisi nahakihte ja kiirendavad uute rakkude paljunemist Toovad esile värskema, siledama ja ühtlasema tooniga naha Vähendavad rasu hulka nahal ja poorides ning komedoonide ja vistrike teket 16 Suurendavad teiste toodete imendumist nahka Niisutavad nahka ja vähendavad veekadu nahast Hajutavad epidermises vähesel määral pigment melaniini Kõrgema % AHA-d (üle 8 %) võivad stimuleerida kollageeni sünteesi, mistõttu pikema aja jooksul nahk pakseneb ja pindmised kortsud vähenevad. Milline AHA-toode valida? AHA-tooteid on erineva protsendi ja pH-ga ning erinevate vormidena (geelid, kreemid, maskid, pesemisvahendid, seerumid) jm. On olemas spetsiifilised tooted kuivale, normaalsele ja rasusele nahale.
1) kõrge kvaliteet – sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid: piim, munad, liha 2) keskmine – puudu kuni kaks AH’d: pähklid, riis, soja, kartul, kaer 3) madal kvaliteet – puudu rohkem kui 2 AH’d: nisujahu, oad Keskmiselt 0,8g/kg kohta/ päevas tarbida valku on ok. 1,5g/kg/päevas, kui tahta lihasmassi kasvatada. Üle 2g pole kasu. Valgu ületarbimine: suureneb koormus maksale (toodab uuriat – valgu lagundamisel aminohappe vabastatud lämmastik) ja neerudele (uriin). Suureneb veekadu. Funktsioonid: 1) Ensümaatiline. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. Ei tööta vitamiinide juuresolekuta. 2) Ehituslik. Rakuorganellides; karvad, küünised, sõrad, suled. 3) Kaitse. Antikeha koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. 4) Regulatoorne. Valgulised hormoonid (nt insuliin, adrenaliin) 5) Liikumisfunktsioon
kehavedelikes lahustund ainete reguleerimine.Neerud reguleerivad lahustunud soolade ja vee hulka veres. Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele. Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org. veekadu on olnud suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib 2 viisil. 1. Stimuleerib janukeskust 2. Stimuleerib antikiureetilise hormooni sünteesi Mida rohkem on veres antikiureetilist hormooni, seda enam vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi organismi. Kui veres on vett liiga palju, siis vähendatakse antikiureetilise hormooni sünteesi ja selle eritumist verre. Selle tulemusen imatakse vähem vett organismi tagasi ja uriini hulk suureneb. Vere mahu reguleerimine
konsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismide veekasutuse olulisemaid tegureid. Osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Loomade keharakkudes säilitavad osmootse rõhu (rõhk mis peab mõjuma suurema kontsentratsiooniga lahusele, et osmoos katkeks) erituselundid. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi
lehest muudesse taimeorganitesse, nt umbes 50 % fosforist ja lämmastikust. Seejärel kujuneb kaitsekiht - korgistunud rakkude kiht lehe eralduskihist varre pool. Peale kaitsekihi tekkimist eralduskihi rakkude vahelamellid ja osalt rakkude kestad limastuvad ja puhetuvad ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine,
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
Kasahstani steppides aga punane ja sarepta stepirohi (S. rubens, S. sareptana), külmpuju (Artemisia frigida) jt. ning lõpuks äärmiselt karmides Baikali-tagustes steppides jõhv-stepirohi (Stipa capillata), tardhein (Aneurolepidium pseudoagropyruin) ja siberi soolikarohi (Tanacetum sibiricum). Kõrbed. · Levik 30-40 lauskraadidel. · Kliima sademed alla 250(300) mm/a. Veekadu võib olla suurem kui sademete hulk. Sademeid on vähe, need on ebaühtlased ja ebareeglipärased. Esinevad fantoomvihmad udu kondenseerumine. Talved on külmad, kogu ülejäänud a kuum. Ööpäevased temp kõikumised on suured. · Jaotus mullatingimuste järgi o savikõrb - kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning
lehest muudesse taimeorganitesse, nt umbes 50 % fosforist ja lämmastikust. Seejärel kujuneb kaitsekiht - korgistunud rakkude kiht lehe eralduskihist varre pool. Peale kaitsekihi tekkimist eralduskihi rakkude vahelamellid ja osalt rakkude kestad limastuvad ja puhetuvad ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29.Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine,
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. ...
..15 cm) ja kolmandikul jälle väga madalalt. Optimaalsest sügavam või madalam külvieelne mullaharimine on katseandmetel vähendanud odra terasaaki rähksel liivsavimullal 12,6...17,3% ja kuivendatud gleisaviliivmullal 10,8...14,2%. Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda 4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veereiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt. Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist. Seetõttu tuleks neid harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm
istuval tööl on 18 -24 C istuval tööl kerge käsitsitööga: 16- 22 C seisev asend kerge käsitsitööga: 15 - 21 C seisev asend raske käsitsitööga: 14- 20 C füüsiliselt raske töö: 13- 19 C Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel: soojuskiirgusega soojusjuhtivusega higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt Kui teha 30C juures rasket füüsilist tööd, ulatub veekadu, 10-12 l/vahetuses. Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 40 -ni. Seejuures esinevad: peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus Kuumarabandus võib lõppeda surmaga Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...42C) Seadmete pinna temperatuur töökoha läheduses ei tohi olla üle 45 C. Õhu liikumise kiirus: ei tohi olla suurem kui 0,3 m/s. Normaalne õhu niiskus on 30-70% Õhu hapnikusisaldus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
