Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõr...
Hüpernatreemia + P-Na > 150 mmol/l Aleksandr Petrojev Stud med IV Põhjused Hüpovoleemiline (dehüdratatsioon, Na+ ja veekadu) Euvoleemiline (veekadu) Hüpervoleemiline (Na+ liig) Renaalne vedelikukadu Ekstrarenaalne Renaalne Ekstrarenaalne vedelikukadu vedelikukadu vedelikukadu · neeru düsplaasia · GITist E · magediabeet D · insensiibelsed kaod · liigne soola manustamine M · obstruktiivne uropaatia · respiratoorsed (renaalne,tsentraalne) kehalt, · sooda liigne manustamine · diureetikumid L kaod hingamisteedest ...
maksa aktiveeruvad ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama, vabaneb glükoos - normaliseerub. Suhkrusisaldus kõrge: pankrease beeta-rakkudes vabaneb insuliin aktiveeruvad transpordivalgud lihaste-, maksa- ja rasvkoerakkudes insuliin siseneb rakkudesse aktiveeruvad ensüümid, mis muudavad glükoosi glükogeeniks normaliseerub. 11. Kuidas reguleeritakse neerude tööd? Reguleerimine käib negatiivse tagasiside meetodil. (hüpotaalamus) Kui vere osmootne rõhk tõuseb: veekadu liiga suur, tekib janutunne, käbikehas hakatakse sünteesima antidiureetilist hormooni, see vähendab veesisaldust uriinis, st seda rohkem võetakse esmauriinist välja. Kui vere osmootne rõhk langeb: veekadu liiga väike, käbikehas antidiureetilise hormooni süntees väheneb, vee sisaldus uriinis suureneb, vähem vett esmauriinist välja, uriini kogus väheneb. Esmauriini toodetakse kogu aeg sama palju, lõppuriini koguse suurus sõltub antidiureetilise hormooni tööst.
Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne töö on häiritud. Igapäevaseks funktsioneerimiseks on kehal vaja teatud hulk vett. Iga inimese puhul on vee hulk individuaalne ning sõltub inimese
Veehoidla pindala ja maht määratakse sügavuskihtide planimetreerimise ja osamahtude liitmise teel, tulemuste põhjal koostatakse pinna- ja mahukõver Veehoidla täitumiseks kuluv aeg ööpäeva ·kus V on veehoidla maht, Qd ööpäevakeskmine kasutatav juurdevool m3, s.o tegelik juurdevool miinus paisust läbi lastav vesi (mille määrab sanitaarvooluhulk), ning Wk veekadu veehoidlast ööpäeva kestel. Veekadu veehoidlast ·Wk = Wf + Wa Veekadu veehoidlast Wk on filtratsiooni- ja aurumiskao summa Veekadu veehoidlast ·Ööpäevane aurumiskadu m3, kus Ak on veehoidla keskmine pindala aurumisperioodi kestel m2, Zv aasta jooksul veepinnalt auruva vee kiht m ning Zm aasta jooksul maapinnalt auruva vee kiht m. ·Filtratsioonikao läbi väikese veehoidla põhja Wf = 2,5 k A hk m3 aastas, ·kus k on veehoidla põhja pinnase filtratsioonimoodul m/d (vt Hüdraulika ja pumbad, lk 235),
hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on suuteline imekspandavalt pikka aega ilma veeta lbi ajama. Pua ajal oskab ta naha ja uriini kaudu toimuvat veekadu piirata. Seemned, millest ta toitub, sisaldavad nii palju vett, et papagoi on suuteline ellu jma koguni viis kuud veeta olles. Sellele thusale strateegiale vaatamata hukkub puaajal hulgaliselt papagoisid. PALJUNEMINE Sugukpsus: 5. elukuul. Pesitsusaeg: Lunapoolsetel aladel augustist jaanuarini, phjapoolsetel juunist septembrini. Pesakondade arv: Toidukllusest olenevalt 1-3. Munade arv: 5-6. POJAD Linnupojad kooruvad 17-20 peva mdudes,.
Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet a)termoregulatsioonil, Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: *Väike rasvakiht *Karvkatte puudumine Sooja toodetakse ainevahetusprotsessidega. b)veresuhkrusisalduse regulatsioonil · Toidus olevate süsivesikute seedimine. · Glükogeeni lagundamine.· Glükoosi sünteesimine mittesüsivesikutest c) veetasakaalu hoidmisel kehas Veebilanss 2/3 veest saame joogiga ja 1/3 söögiga. Veekadu on vältimatu, sest ainevahetuse jääke saab uriiniga eemaldada vaid lahustunult ja vett kaob alati ka väljahingamisel ning ka higistamine. Keha veetasakaalu hoidmine toimub ajus, hüpotalamuses, seal asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui see tõuseb, on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib: 1)stimuleerib janukeskust, 2)stim käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni.
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel.
Ladestab A ja B12 vitamiini ja glükogeeni valmistades seda glükoosist. Lagundab kehale mittevajalikkeaineid, mürke, alkoholi, aegunud valke ja punaliblesid. Maksatsirroos on siis kui maksarakud lakkavad töötamast ja maksanäärmerakud asenduvad sidekoerakkudega. Neerude töö Inimese organism saab vett toidust, joogistm ainevahetuse käigus orgaanilise aine saadus vesi+CO2. Inimene ei ole poolvedel kuna vesi on seotud rakkudesse, vedelat vett on ainult pool liitrit. Veekadu tekib uriini eritumisega, hingamise ja higistamisega. Esmauriini hulk ei sõltu millestki, neerude tööl, filtreerivad vereplasmat, tekib koguaeg samapalju. Lihased Sprinterile on kasulik, et tema jalalihastes oleks palju kiireid lihasrakke, mis suudaksid efektiivselt funktsioneerida ilma hapnikuta. Suusatajale on kasulikud aeglased lihasrakud, millest energia vabaneb ühtlaselt ja kaua. Organismi energiaallikateks on AT-glükogeen, rasvhapped ja glükoos.
ei mõjuta inimese immuunsüsteemi, kuid võib parandada meeleolu. Päritolu sõna sidrun võib olla Lähis-Ida. Üks esimesi esinemistest "sidrun" ilmub Lähis inglise tollidokumendi 1420-1421. Üks haridusteaduse eksperiment uuris külge elektroodid sidruni ja kasutada seda kui aku elektrienergia tootmiseks Kuigi väga väikese võimsusega. KIIVI Kiivit ümbritseb tihe kest ja see väldib puuviljast veekadu ja säilitab seismisel mahlakuse. Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Kiivi sisaldab eriti palju A, B ja C vitamiini ning mineraalsoolasid. Päritolu Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.
Vesi Küsimusi tekitab sportlastele ka meie tavaline joogivesi. Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, mi...
neerukoores olevates neerukehakestes( nefronites) tekib ESMANE URIIN- 150 liitrit ehk igas minutis 125 cm3, sisaldab vett, suhkruid näiteks glükoos,soolasid,kusiainet ehk uureat sisaldab peaaegu kõiki aineid mis vereplasmaski väänilistes kusetorukestes ( umbes 80 km) tõmmatakse organismile vajalikud ained tagasi s.t. suurem osa veest, suhkrud, osa soolasid. LÕPLIK URIIN sisaldab vett,kusiainet ja sooli, tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas, 1cm3 minutis VEEBILANSS vee saamine veekadu Uriini teket kontrollib peaajus asuv hüpotaalamus, mille osmoretseptorrakud on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes.Kui osmootne rõhk tõuseb, on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Käbikeha toodab ANTIDIUREETILIST hormooni,mille peale imetakse esmasuriinist rohkem vett organismi tagasi Osmoteseptorrakud tunnevad ära,kui veri läheb lahjemaks,kui vett on palju. Antidiureetilist hormooni tuleb siis vähem, seda vähem vett imetakse esmasuriinist tagasi
mõju alkoholi tõttu palju tugevam kui muidu. Alkohol ja energiajoogid Energiajoogid ja alkohol on vastupidise toimega: energiajookides sisalduvad kofeiin, tauriin ja guaraana mõjuvad organismile ergutavalt. Alkohol on aga uimasti, mis pidurdab organismi reaktsioone. Inimesel endal on raske aru saada, kui purjus ta tegelikult on, sest energiajook peidab viina mõju ära. Energiajookide kokteilide puhul on organismi veekadu eriti suur, sest nii kofeiin kui ka alkohol on diureetikumid ehk ained, mis suurendavad organismis uriini tootmist. Seetõttu suureneb vere alkoholisisaldus ja joove veelgi. Petlikult hea enesetunne võib viia valede otsusteni, näiteks joob inimene end alkoholimürgistuseni purju või istub autorooli. Vere alkoholisisaldus Enne kirurgilist operatsiooni on vaja teada vere alkoholisaldust, sest alkohol vedeldab verd. Selle tagajärel laienevad veresooned ja seinad lähevad
Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivslet kõik need ained, mida organism vajab, ja vastupidi, lisatakse eemaldamist vajavad ained. 2) Kuidas tagatakse optimaalne veresuhkru kontsentratsioon? Veresuhkru optimaalne kontsentratsioon tagatakse tagasiside meetodil. Vt küs lk 79, 6a) 3) Missugune muutus organismis tekitab inimeses janutunde? Kui vere osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui saamine. Sellele reageerib hüpotalamus, mis muuhulgas reguleerib ka ajus asuvat janukeskust. 4) Missugune keskus vastutab inimese kehatemperatuuri hoidmise eest? Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. 5) Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus? Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga. Samas jahtumine toimub konvektsiooni tõttu. Kuna vesi keha ümber liigub pidevalt, põjustab see kiire soojakao
kaksteistsõlmik(maksanõre-lagundatakse rasvu. Kõhunääre- toidu lagundamine lõpule), peensool(toitainete imendumine verre),seedimata toitained jämesoolde,päraku kaudu välja. *Hingamiselundkond-varustab organismi hapnikuga.Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Hingamisteed(õhk liigub seda teed),kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel).Hingamisega kaasneb veekadu. *Ringeelundkord-transpordib kehas aineid.moodustuvad veri,veresooned(vedelik liigub seda mööda),süda. *Erituselundkond- eemaldab kehast ainevahetuse käigus mittevajalikud ained.Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti. Ainete eritamises ka kopsud(süsihappegaas) ja nahk(higi). *Närvisüsteem- koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni.Kesknärvisüsteem(pea ja seljaajus toimub inform. töötlemine) ja piirdenärvisüsteem. Meeleelundid- saame inform, väliskeskkonna kohta
Juurde on lisatud aineid, nagu keratiin, vitamiinid, kaltsiumfluoriid, looduslikud õlid ja nailonkiud. Küünetugevdajaid kasutatakse üldiselt baaskihina, mis väidetavalt võimaldab koostisosadel liikuda läbi poorse küüneplaadi struktuuri, anda küünele juurde tugevust ja painduvust, mis omakorda aitab vähendada küüne murdumist. Küünetugevdajad võivad toimida kaitsevahendina, vältides küüneplaadi kontakti puhastusvahendite ja erinevate lahustega ja vähendades veekadu küünest. Kuid pikaaegne regulaarne küünetugevdajate kasutamine võib vastupidiselt soovitule ise põhjustada hapraid küüsi, kuna aja jooskul suureneb küüne ristisidemete tugevus ja väheneb painduvus. Kui küüneplaat on liiga jäik, kaldub ta kergemini murduma ja kooruma. Peale selle tuleb tugevdajaid perioodiliselt küünelaki eemaldajaga eemaldada, mis samuti suurendab veekadu küünest. LOODUSLIKKE VÕTTEID HAPRATE KÜÜNTE RAVIS. Elupuu.
Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast. Pearindmikul on üks paar suuri keskel paiknevaid silmi ja 5 paari väikesi külgmisi silmi. Tagakeha on hästi liikuv, selle tipus on küünisjas mürgiastel. Kehakatted on tugevad, kutiikulit katab vahajas kirme, mis vähendab veekadu oluliselt. Suured vähisõrgu meenutavad lõuakobijad talitlevad haardeelundina. Hingamiseks kasutatavad skorpionilised 3. - 6. lülil asuvaid raamatkopsude stigmasid. Suguava asub mesosooma esimesel lülil. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). 1.2 Toitumine Söövad peamiselt putukaid ja ämblikke ning nende vastseid. Toiduks on alati elus saak. Saagi surmamiseks astlaga koolutavad saba üle selja ettepoole. Kuuma kliimaga maades võib skorpion öise
REFERAAT „VESI“ Martin Vooremäe 1. VESI Vesi on kõige muutlikum, kõige liikuvam loodusvara. Kord langeb ta vihma või lumena, siis tungib läbi pinnase, täiendades põhjaveevarusid, väljub allikaina, toites soid, järvi, jõgesid, aurab ning koguneb uuesti sajupilvedesse. Sademete ning auramise ja vee äravoolu vahekorrast olenevalt koguneb maapinnale rohkem või vähem vett, mis moodustab omavahel enam-vähem seotud, vastastikku reguleeritud eri tüüpi veekogude süsteemi, nn. hüdrograafilise võrgu. Järved on seisuveekogud, mis tekivad maapinna lohkudesse ja nõgudesse, kus sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks k...
keskkonnakahju tõttu. Mobiiltelefonides näiteks on NiMH akud asendatud enamasti Li-ioon akudega. Siiski leiavad leelisakud olulise koha mitmetes kasutusvaldkondades, näteks elektritööriistad, mänguasjad, teatud fotoaparaadid ja isegi hübriidajamiga sõiduautod (Toyota Hybriid mudelid ja Honda Insight, Civic- Hybrid). Geeliakud Omaette gruppi moodustavad geeliakud, milles vedelat elektrolüüti (happe, leelis) asendab geelitaoline aine. Neis akudes veekadu peaaegu ei ole. See vähendab käituskulusid ja suurendab ohutust. Sellised akud on pikaealised ning nende temparatuuritaluvus on teiste omast suurem. Kõrge hinna tõttu kasutatakse neid käivitusakudena veel vähe. Pinge ja voolu tõstmine Kõrgema pinge saamiseks ühendatakse akud akupatareideks. Akusid võib ühendada kas järjestiku ehk jadamisi pinge tõstmiseks, paralleelselt ehk rööbiti elektrivoolu tõstmiseks või kombineeritult, kui on tarvis tõsta nii pinget kui elektrivoolu.
õhtul kell 20.35. Katsevahendid panin aknalauale (7.novembri õhtul), et neil oleks piisavalt valgust. Seejärel kogusin andmeid 8. kuni 17.novembrini. Kuna vesi ei saa aurustuda mujalt, kui vaid läbi lehtede, on katse tulemused võrdlemisi täpsed. Elupuu Kuupäev oksa lehtede Veekadu 8.11 9.11 10.11 11.11 12.11 13.11 14.11 15.11 16.11 17.11 arv (cm) 1-leheline 0 0 0,5 0,3 0,4 0,3 0,4 0,5 0,43 0,61 2-leheline 6 0 0 0 0 0 0,1 0,1 0 0 3-leheline 4,3 1 1,7 0,3 0,21 0,4 0,2 0,2 0,13 0,3
lõhustamiseks jne. Vitamiin Leidumine A Piim, muna, maks D Merekalad, maks E Porgand, kapsas B1 Jahud, leib, pärm PP Idandid, piim, kala, teravili B2 Leib, piim, juust B6 Kala, maks, jahud C Värske köögivili, puuvili, juurvili Kui inimorganism saab toitaineid liiga vähe või palju... · Toitainete puuduse korral võib tekkida verevaegus, suur veekadu, madal vererõhk, kilpnäärme alatalitlus, ainevahetuse aeglustumine, skorbuut, nahakuivus ja kestendamine, nõrk nakkushaigustele vastupanu jne. · Liiga suure toitainete sh. vitamiinide või mineraalide tarbimine võib kaasa tuua ka vastupidiseid nähte: liiga suur vee kogus organismis, naha- ja südamehaigused jne. Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Toitainete säilitamiseks tuleb leida õiged tingimused ja teha kõik, et toiduainete kvaliteet ei kannataks
lahustavat toimet. Neid kasutatakse kas igapäevaselt või mõnel korral nädalas, vastavalt naha taluvusele. Niisutajad Niisutajad aitavad säilitada naha niiskus taset. Nad ei noorenda nahka ega vähenda kortse, kuid vahest neisse lisatakse vananemisvastaseid toimeaineid. 2 peamist funktsiooni : tänu lipiidide ehk rasvade sisaldusele tekitavad naha pinnale õhukese oklusiivse rasukihi, vältides aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi sarvkihi -veesisaldust. humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Looduslikud nahahooldusvahendid
joonis 5. kaamel Varaan- Varaan on üks suurimaid roomajaid, neil on soomuseline nahk mis säilitab hästi kehaniisukust ja peegeldab valgust. Varaanid on kõigusoojased, nad valivad kehatemperatuuri välistemperatuuri järgi ja vajavad nii vähem toitu. Kuumemal ajal nad on urgudes, jahedamal aga otsivad süüa. joonis 6. varaan Aaloe- Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Aaloe kasvad ainult aafrika kõrbedes. joonis 7. aaloe Datlipalm- Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. joonis 8. datlipalm
Koostanud M. Kolga Biokeemia - organismi hüdrostaatiline skelett (veesisalduse vähenemine on üheks põhjuseks kortsude tekkel vananeval nahal) - kaitsefunktsioon (nt. pisaravedelik; liigesvõie vähendab hõõrdumist) - viljastumine ja loote areng Patoloogiliste seisundite korral võib veekadu oluliselt suureneda. Veekadu läbi naha ja kopsude ulatub normaalse keha- ja välistemperatuuri juures kuni 1 liitrini ööpäevas, palaviku korral on veekadu suurenenud: iga 1° > 37° C lisab 0,5-1,0 l veekadu. Kui läbi kopsude aurub elektrolüütidevaba vesi, siis tugeval higistamisel tuleb hoolimata suhtelisest hüpotooniast arvestada mitte ainult vee- , vaid ka elektrolüütide kaoga (NaCl), mis annab endast tunda, kui juua ainult elektrolüütidevaba vett.
5) Austraalia ja Okeaania kaart PILET 12 1)Millised tegurid ja kuidas soodustavad maalihete tekkimist? Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kivimite all olevad kergesti deformeeruvad setted, välisjõud (tuul, vesi, jää). 2) Selgitage veebilanssi maailmas ja Harku järve näitel. Veebilanss on et merre tuleb nii vett juurde, kui ka läheb ära, juurde tuleb jõgedes, mis voolab sisse ja välja läheb jõgedest, mis voolab välja. Samamoodi on veekadu aurustumise puhul ja veetaseme tõus sademete puhul. Harku järv siis saab oma vett juurde harku ojast ja vesi voolab minema Tiskre oja kaudu. Juurde saab samuti sademetest ja veekadu toimub ka aurustumise ajal 3) Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid (vanajõed)? Kuidas muutub jõe erosioon langu ja voolukiiruse muutudes? Soot on jõesängist eraldunud seisuveekogu. Mida suurem on jõe langus seda suurem on voolukiirus, jõgi on sirgjooneline ja sang on v-kujuline
okste kolletumist ja varisemist, muutes võrad hõredaks ja inetuks. Kasutus: Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad 4 liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks. Paljundamine: Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt.
Lehtpuud võivad olla heitlehised, langetades oma lehed teatud aastaaegadel, või igihaljad, mis säilitavad lehestiku aasta ringi. Külmematel laiuskraadidel langevad lehed sügisel. See hoiab ära külmakahjustused ja talvine valgusevaegus tähendab, et ka fotosüntees on vähene. Lehtede varustamine veega on samuti keeruline, sest puud ei saa vett külmunud pinnasest kätte. Sooja kliimaga aladel langetavad puud oma lehed kuiva aastaaja saabudes, et ära hoida suurt veekadu. 4 Talvega kaasnevad muudatused Enne sügist lehtede langemist leiab aset hulk muudatusi. Klorofüll ja teised kasulikud ained lagunevad ning liiguvad tagasi puusse. Jääkained, nt parkained, liiguvad lehtedesse. Seejärel moodustub leherootsu alusele korgikiht ning lõpuks kukub leht ära. See jätab oksale armi. Tugevad soomused kaitsevad järgmise aastapungi külma ja putukate eest Tammed Tammesid on umbes 800 erinevat liiki
juhtumeid erinevates riikides, kus mitme energiajoogi joomise tõttu süda liiga kiiresti hakkab tuksuma ja selle tõttu võib silme-eest võtta mustaks ning pea ringi käia. See tunne küll möödub paari minutiga, kuid võib minna palju kurvemalt. Tänapäeval on ka uueks trendiks saanud alkoholi ja energiajoogi kokkusegamine. Arvatakse, et sellega kaob alkoholi järelmaitse ning jätkub peoõhtuks rohkem energiat. Energiajookide segamine alkoholiga aga tegelikult suurendab veekadu, kuna nii kofeiin kui ka alkohol on ained, mis suurendavad organismis uriini tootmist. Nende ainete koostarbimine võib tekitada unisust ja reflekside aeglustumist. Kui on tarbitud alkoholi ja energiajoogi kokteile, siis võib olla raske kindlaks määrata, kui palju alkoholi on inimene juba joonud. Ka sellise tarbimise kohta saab tuua näite, kus 2001. aastal suri 31-aastane naine, kes oli energiajooki koos viinaga joonud suures kogses.
VAJALIK ENERGIA SAADAKSE RASVADE, SÜSIVESIKUTE JA VALKUDE OKSÜDEERIMISEL. SELLEKS TAGATAKSE GAASIVAHETUS, MIS VARUSTAB KUDESID HAPNIKUGA JA EEMALDAB KEHAST OKSÜDEERUMISEL TEKKIVA SÜSIHAPPEGAASI. HINGAMISELUNDKONNA HULKA KUULUVAD HINGAMISTEED, MIDA MÖÖDA ÕHK LIIGUB, JA KOPSUD, KUS TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. HAPNIK JA SÜSIHAPPEGAAS SAAVAD RAKUMEMBRAANE LÄBIDA VAID VEES LAHUSTUNULT, MISTÕTTU ON KOPSU PIND ALATI NIISKE NING HINGAMISEGA KAASNEB VEEKADU. RINGEELUNDKOND TRANSPORDIB KEHAS AINEID. RINGEELUNDKONNA MOODUSTAVAD VERI, VERESOONED JA SÜDA. VERE LIIKUMISE PEAMINE EESMÄRK ON TAGADA AINETE KIIRE TRANSPORT KEHAOSADE VAHEL, MILLE KAUGUSTE TÕTTU ON DIFUSIOON EBAPIISAV VÕI AEGLANE. RINGEELUNDKOND OSALEB HINGAMISGAASIDE TRANSPORDIS, TOITANETE TRANSPORDIS, AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTIDE TRANSPORDIS, HORMOONIDE TRANSPORDIS, ORGANISMI SOOJUSREGULATSIOONIS JA JÕU EDASIKANDMISES. ERITUSELUNDKOND EEMALDAB KEHSTA MITTEVAJALIKKE AINEID
mõne kalaportsjoni nädalas. Piiranguteta võib süüa ookeani ning järve- ja merevees kasvanud kalu, kuid vältida saasteohuga piirkondadest püütud kalu (nt · Seoses rinnapiima tootmisega suureneb imetamise ajal Läänemeri) teie organismi veekadu. Kõige parem viis vedeliku tarbimise reguleerimiseks on janutunde jälgimine. Vitamiinid Nende sisaldus rinnapiimas sõltub samuti ema toidust, · Varasemaga võrreldes võiks tarbida lisaks umbes 6 seega peaks imetava ema toit olema mineraali- ja klaasitäit vedelikku. Joogiks parim on puhas vesi. vitamiinirikas
(suuõõn,söögitoru,magu,12sõrmik, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre) Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata osakesed kogutakse jämesoolde ja sealt eemaldatakse päraku kaudu. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. Kuuluvad hingamisteed ja kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel) Hingamisega kaasneb veekadu. Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gaasilises olekus. Ringeelundkond transpordib kehas aineid. ( veri, veresooned, süda) Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. Elundkond osaleb: hingamisgaaside transpordis; toitainete transpordis; ainevahetuse jääkproduktide transpordis; hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem
omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel.(1) Veetaset tuleb hoida tasakaalus Me kaotame pidevalt vett uriini, väljaheite, hingamise ja higistamisega. Veekadu suureneb soojas kliimas ja füüsilise aktiivsusega. Kõige tähtsam on hoida organismi veetase tasakaalus kõik, mis kaotatud, tuleb saada tagasi. Organismi veevajadus on 2835 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus umbes 2 liitrit, 70 kg kaaluval inimesel kuni 2,5 liitrit, mida saadakse nii söökidest kui jookidest. Vett saadakse toidust, umbes pool veekogusest tuleb jookidest, ainevahetuse käigus tekib ca 350 ml vett, 1 grammi
Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³ · Higistamise 100 cm³ · Hingamisel 350 cm³ · Uriiniga 1400 cm³ · Väljaheidetega 100 cm³ Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses · Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
negatiivsed. Kui hüpotaalamuses temperatuur tõuseb sajandiku kraadi võrra le kindla väärtuse (37 ºC), siis tõuseb higistamise intensiivsus järsult. Auramine toimub nahalt ja hingamisteedelt. Kui ümbritseva õhu temperatuur on kehatemperatuurile lähedane, siis toimub soojusülekanne ainult higi auramisega. Organism kaotab suure hulga vett ja elutegevusele vajalikke sooli. Kui teha 30ºC juures rasket füüsilist tööd, võib veekadu ulatuda 10 liitrini päevas. Kui sellele lisandub veel hu suur niiskussisaldus, siis soojusregulatsioonimehhanismi toimimine on veelgi raskem. Inimene väsib kergesti, organism nõrgeneb ja higi eritumine lakkab. Võib tekkida kuumarabandus. Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 400-ni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus. Kuuma-
Vesi on polaarne molekul Polaarsed veemolekulid seostuvad omavahel VESI Vesi / vedelik jaotub organismis: rakusiseseks (intratsellulaarne ICV) - 66% kogu keha veest - 2/3 koguhulgast = 28 liitrit rakuväliseks (ekstratsellulaarne ECV) - 33% kogu keha veest 1/3 koguhulgast = 14 liitrit rakkudevahelises keskkonas 10,5 liitrit NIS M IS c a 42 L IITRIT vereplasmas 3,5 liitrit SISALDUB ORGA Palaviku korral on veekadu suurenenud: iga 1° suurenemisega > 37° C lisab 0,5- 1,0 l veekadu. Vedeliku kadumisel mao-sooltrakti kaudu (kõhulahtisus, oksendamine, fistulid, aspiratsioonisondid) tuleb eriti jälgida teatud elektrolüütide defitsiidi tekkimist: · maomahla kadumisel eriti Cl- ja H+ (metaboolne alkaloos), · sapi ja pankreasesekreedi kadumisel eriti HCO3- (metaboolne atsidoos) · K+ kaotamine ELEKTROLÜÜDID Organismi põhilised elektrolüüdid: Katioonid: Na K Ca Mn (+)
.....b..........(1p) a. ainult fotosüsteem I-s b. fotosüsteem I-s ja II-s c. ainult fotosüsteem II-s 56. Miks C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi siis, kui nende õhulõhed on kinni? Ei võta fotosünteesiks CO2 otse õhust vaid koguvad ja säilitavad CO2 mesofülli rakkudes CO2 kogumine toimub öösel, aga kasutamine päeval 57. Kuidas nimetatakse protsessi kus taim kaotab õhulõhede kaudu vett?? transpiratsioon Kuidas taim kontrollib oma veekadu? Õhulõhede sulgemisega 58. Mis on Calvini tsükli CO2-e Ribuloos 1,5 bisfosfaadi külge siduva ensüümi nimi? Rubisco 6 59. Mida tähendab, et RUBISCO karboksüleerib (seob CO2) ja milllal oksügeneerib (seob O2)? 60. Mida see tähendab, et RUBISCO ebaefektiivne? Kasutab fotohingamist kui CO2 konts. on madal 61. Mitme süsinikuline suhkur on Calvini tsükli lõpp-produkt? 3 süsinikuline 62. Kumb leht kuulub lõunapoolsele, kõrge päikesekiirgusega
põhjustada ka allergiat. Seebid ja puhastusvahendid võivad ärritada nahka, kuid seda juhtub harva tänapäeva toodetega, mis on mõeldud tundlikule nahale. Võimalikud probleemid on järgmised: · naha pH muutub aluselisemaks, mis kahjustab naha barjäärfunktsiooni · häirub bakterite arv ja kooslus. Tavalised seebid võivad isegi suurendada akne bakterite hulka. · eemaldub rasu kiht naha pinnalt, mis suurendab veekadu, muudab naha kuivaks ning rohkem läbitavamaks kemikaalidele ja bakteritele. Tulemuseks võib olla ärritav dermatiit või naha mädapõletik. · liiga sagedane puhastamine võib juba eelnevalt tundlikku ja kuiva nahka liigselt kuivatada ja ärritada. See probleem võib sageli tekida akne ravi ajal · tugev hõõrumine võib vigastada avatud komedoone ja järgnevalt soodustada põletikuliste vistrike teket.
kaoks, äravooluks ja põhjaveeks. Näiteks suureneb reeglina pinnavee äravool ja jõgede veevool juhul kui looduslik taimestik (eriti metsad) hävinevad. Tocantise jõe puhul Brasiilias, suurenes jõe vooluhulk ~25% aastatel 1960-1995, langedes kokku laieneva põllumajandu- sega, samal ajal kui sademete hulk jäi üldiselt samaks. Veenõudlus, mis on seotud maakasutus tavadega ja eriti niisutusega, mõjutab otseselt magevee varusid läbi vee eemaldamise või kõrvale juhtimisega. Globaalne veekadu on tänapäeval umbes 10% kõigist taastuvast ressurssidest. Põllumajandus üksinda hõlmab sellest ~85%. Selle tulemusena on paljudes suurtes jõgedes, eriti poolkuivades piirkondades vooluhulk tunduvalt vähenenud ning leidub ka jõgesid mis regulaarselt täiesti ära kuivavad. Lisaks sellele on põhjavee tarbimine peaaegu kõikjal mittejätkusuutlik ja selle tulemusena kahaneb väga paljudes piirkondades. (Foley et al. 2005)
pehme ja vesine, teine aga kõva ja kuiv. • Liha veesidumisvõime määrab: • liha ja lihatoodete füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja tehnoloogilised omadused: • toore liha värvuse, koetise, tuimuse, toote saagise, mahlasuse, õrnuse, struktuuri jne. • Veesidumisvõimel on otsene seos liha massikadudega säilitamise ajal. • Kui lihal on madal veesidumisvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur veekadu ja ka suur massikadu. • Vee kadu lihast säilitamise ajal toimub vee aurumise tõttu liha pinnalt. • Liha veesidumisvõime tähendab liha omadust siduda või hoida endas siduvat vett töötlemise käigus. • Kui lihal on madal veesiduvusvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur vee- ja kaalukadu. • Liha veesidumisvõime on loomaliigiti erinev. • Sealiha veesidumisvõime on kõrgem kui veiselihal. • Liha veesidumisvõimet saab paljude meetmetega
käigus? Lihase jõu suureneb, töövõime kasvab, lihaste verevarustus paraneb, kordinatsioon paraneb, lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, gaasivahetus paraneb, südamelöögimaht suureneb, pulsi sagedus langeb. 14. Nimeta naha ülesanded, selgita kuidas nahk ühe või teise ülesandega ,,toime tuleb" (millised mehhanismid on nt kaitseks või temperatuuri säilitamiseks). 1) Kaitse- bakterite eest, UV kiirguse eest, takistab veekadu ja elastsus, rasvkude kaitsevad vigastuste eest. 2) Hoiab temperatuuri: · Kui temperatuur tõuseb veresooned laienevad (liigub rohkem verd ja jahtub rohkem) ja higistamine (keha kattub veega, mis aurustumiseks vajab soojust, mida saab kehalt). · Kui temperatuur langeb veresooned ahenevad ja kananahk (inimestel ei toimi loomadega sarnaselt, kus karvkatte muutub õhuliseks, kuid lihased
lisaained 19. Esmases uriinis on olemas vesi, glükoos, aminohapped, soolad, jääkained (nii vajalikud ained kui ka ebavajalikud). Lõplikus uriinis on vaid natuke vett, jääkained, uurea. 20. Organismi veetasakaalu hoitakse negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad spetsiaalsed retseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes (kui see on suur, siis on veekadu suurem vee saamisest). Hüpotalamus stimuleerib ajus asuvat janukeskust ja paneb käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (loe hormoonide punkti alt). 21. Loomadest higistavad vaid imetajad (va kiskjad, sõralised ja närilised). 22. Termoregulatsioon inimesel toimub hüpotalamuse kaudu, mis toimib termostaadina (mõõdab vere temperatuuri). Kui inimesel on palav nahaalused kapillaarid laienevad, higieritus suureneb
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi....
4 ENERGIAJOOGID KOOS ALKOHOLIGA Ööklubides on muutunud populaarseks kasutada energiajooke kokteilideks. Energiajooke segatakse sageli alkoholiga sellepärast, et peita kange alkoholi näiteks viina, viski,rummi või mõne teise teravat, kohati isegi kibedat maitset. On inimesi, kes segavad energiajooke alkoholiga, leides, et see võimaldab neil tarbida rohkem alkoholi ilma purju jäämata. Energiajookide segamine alkoholiga suurendab veekadu, kuna nii kofeiin kui ka alkohol on diureetikumid ehk ained, mis suurendavad organismis uriini tootmist. Nende ainete koostarbimine võib tekitada unisust ja reflekside aeglustumist. Kui on tarbitud alkoholi ja energiajoogi kokteile, siis võib olla raske kindlaks määrata, kui palju alkoholi on inimene juba joonud. Nii võib juhtuda, et inimene tunneb ennast kainena, kuid autorooli istudes ilmneb, et ta seda ei ole. Joobes juhtimine on aga seadusevastane
pinnaühikul? Enamik lehe lämmastikust asub fotosünteesi ensüümides ning peamiselt RUBISCOs. Seetõttu siin ka seos lineaarne. 5. Kuidas sõltub taime juurerakkude hingamise intensiivsus mulla temperatuurist ja hapniku hulgast mullas? Millistel temperatuuridel taluvad taimed üleujutusi paremini ja miks? 20..25`C juures. Mulla temperatuuri alanedes aeglustub vee imamine juurtesse niivõrd, et ee ei kata enam veekadu transpiratsioonil. Külm muld on füsioloogiliselt kuiv, külmades muldades halveneb ka mineraalne toitumine ja mineraalainete ümbertöötamine juurtes. õhuvaestes muldades (üleujututatud kohtades) kasvavad taimed halvasti mitte niivõrd veeliia, kuivõrd õhupuuduse tõttu. – kobestada, õhustada mulda. 6. Milliste mehhanismide abil liiguvad mineraalainete ioonid mullast taime? Kolm võimalikku viisi
veres. Jääkainete ja veesisalduse regulatsioon · Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid nii, et vee ja nende ainete sisaldus kehas püsiks vajalikul tasemel. · Keha veetasakaalu hoidmine toimub negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib sellele kahel viisil. Stimuleerib ajus asuvat janu keskust ja ka käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Inimesel tekib janu ja samaaegselt neerudes imatakse esmasuriinist rohkem vett tagasi. Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil. · Temperatuuri tõustes inimene hakkab higistama ja nahas olevad veresooned laienevad. Nii antakse rohkem kehasoojust ära.
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d ae...
aitab rohkem defitsiitset vett koguda ja vajaduse järgi paisuda. Kuna vesi on kõrbes väga nõutud, peavad taimed, kes loomade eest ära joosta ei saa, end katma okkalise kasukaga. Okastel on teinegi ülesanne - pakkuda varju põletava päikese eest. Osadel kaktustel on okaste asemel pikad peened kiud - "juuksed", mis täidavad sama ülesannet. Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitsia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul.
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
