Muna sisaldavates kokteilides segatakse muna enne kange alkoholi lisamist hoolikalt sidrunimahla või suhkruveega. Ärge lööge kunagi muna seikerisse või mikesrisse, vaid ikka eraldi klaasi. Munakollast sisaldavaid kokteile nimetatakse flip'ideks, need on oehme maitsega joogid, mis annavad jõudu ja tekitavad täiskõhutunde. Kokteile kuhu on lisatud terve muna kutsutakse eggnogg'iks. SOODAVESI JA TEISED GASEERITUD VEED. Gaseeritud vett kasutatakse longdrinkides. Süsihappegaas ei tohi enne joogi tarvitamist kaduda. Soodavett ei pea tingimata ostma, vaid võite ise soodaveesifooniga valmistada. KAUNISTAMINE. Sidrun ja apelsin on kaunistamisel kõige tavalisemad. Tundmatud pole ka sellervarred, piparmünt, kurk ja meliss. Tähtis on kõik puu ja köögivljad korralikult loputada. Kokteilimarju on palju ja erinevates värvides. Enamasti lükatakse nad kas hambaorgile või väikesele koteilipulgale. Pange
Tõde ja Õigus V I Indrek tuleb vargamäele Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks , kuid siis ütleb isa et vargamäe on nagu sunnitööpaik ja Inderk nõusutb sellega etsunnitöö on hea kui ennast vabana tunned ja linn ajabgi kõhu lahti kõigil. Suss on saanud varvamäe peremeheks. II Maret tuleb isale süüa tooma ja näeb Indrekut ja hakkab nutma, vahetvad paar lauset ja Indrek otsustab minna vanu maid üle vaatama, isa annab talle oma vandand pastlad jalga, mille ta vahetu...
See stseen kaunistab tihti vanakreeka vaase. NB! Suurenda pilte! Jean de Boulogne. Herakles Erymanthose kuldiga. Pronks. Metropolitan Museum, New York 6. Tuli puhastada Augeiase tallid. Augeias oli Elise kuningas, suurim karjakasvataja Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. Herakles juhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre. 7. Tuli ohjeldada tuld sülgav Kreeta härg. Kreeta kuningas Minos sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava härja. Minose naine Pasiphae armus härjasse sedavõrd, et tema ja eluka vahekorrast sündis MINOTAUROS. Minosel sai ühel päeval härjast villand (eks ikka oma abikaasa veidruse tõttu) ja ta päästis eluka lahti. Herakles tuli kohale, taltsutas härja ja toimetas ta Peloponnesosele. 8. Tuli taltsutada Diomedese hobused
R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2
läbilaskvad savikad setted) · Mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi) Soode tähtsus · saastunud sademetevete filtreerija; · reostunud pinnavete puhastaja; · süsinikuringe reguleerija; · puhta vee säilitaja; · bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 8. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaaline teke: · Jääjärvetasandikel Soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis · Jõe- ja järvelammidel Soodustab reg üleujutused, kaldavallid Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo · Rannikul Soodustab rannavallid ja luited Näited: Tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: Nõva ümbruses, Tahkuna ps-l, Harasoo (Juminda ps-l) Mineraalmaa soostumist soodustavad veel: · Allikad - allikasood on enamasti väikesed. Neid kohtab kõrgustike jalamil ja oruveergudel
lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga seadmed. Müra Ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Esinevad enamasti suurtes linnades ja tööstuspiirkondades. Kiirgus Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega, nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Ookeanide reostumine Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed, nt. Läänemerest, Vahemerest jne kuna seal on kõrgelt arenenud tööstus, kust tehakse Dumpingut ehk heitmete kaadamist merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on ühendatud ookeanidega
Elu tuli sähvab pilvist kui äikene: Sätendab välkudes hämaramas ööski, Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb, Valgustab mõtetes, vaimustab tööski – võitluses põlevaid südameid sööb. Ja kaduvikku siis kustub. Loomises loidab, kumades kustub, küll tuleasegi viimati mustub – Miks küll nii kohisevad kevadised veed, Jääb järele peotäis tuhka. Kes need sääl sammuvad mööda teed? Lõkendavad ihaluste tulised tunglad: Püha on elu tule tuha-ase. Noored need otsivad muinasjutu Kunglat, Elu tuli punane püham on ise. Lõpp ja algus Kas tunnete: väriseb maa! Me seisame kahe riigi väraval: Kas kuulete: kisendab veri! see üks on pimedus ja teine valgus. Nüüd tuleb kas ei või jaa
· Garantii olemasolu annab positiivse signaali toote heast kvaliteedist. · Toote edasiarendus klient muudab toote kasutusaega pikemaks või muudab toimivust nt arvutimängude puhul SORTIMENDI KUJUNDAMINE Sortiment - toodete ja tooteseeriate kogum, mida ettevõte müügiks pakub, sellel on neli mõõdet: laius , pikkus, sügavus ja kooskõlalisus. Laius ettevõtte pakutavate erinevate tooteseeriate koguarv. Nt siidrid ja veed. Pikkus kogutoodete arv kõikides pakutavates tooteseeriates nt veel: aura plus, aura fruit, aura figuuri-sõbrad, aqua plus, aura spring, väska..., siidritel fizz ja fizz gold seega kokku on pikkus 8 Sügavus toote variatsioonid ühes tooteseerias nt aura plusil on pohla ja sidruni maitse Kooskõlalisus - kuivõrd sarnased on ettevõtte tooteseeria lõppkasutuse, tootmise, jaotuskanalite ja muu poolest. Nt siider ja vesi et kustutada janu.
Wnärb). Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenevalt kuivendus- seisundist ületada 280-300 mm. 45. Mulla veereziimi tüübid. Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. 9 Iseloomulikud soolakumullad. 46. Mulla niiskusreziimi jaotus. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust
Rohurinne liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik puhmarinde puudumine. Levinud peamiselt Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. 1.5.2. sõnajala kkt.- madalamatel reljeefielementidel, võib kohati liigniiske olla. Puurindes kask, sanglepp, saar, kuusk, haab, toomingas, rohurindes vähe salutaimi. 1.6. Soovikumetsade tüübirühm- perioodiliselt liigniisked, toitvad veed suhteliselt karbonaatsed. Esineb turvastunud huumuse horisont. Leht- või segametsad. 1.6.1. osja kkt.- reljeef tasane, mikroreljeef sageli künklik. Mulla lähtekivimiks mitmesugused veekogude setted. Mullad rasked, veereziim kõikuv. Puurindes kask, kuusk, mänd, haab..., põhiliselt segametsad. Põõsarinne hõre, sageli liigirikas. Hästi välja kujunenud mosaiiksus (kõrgematel aladel, nt. küngastel,
R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2
Dialüüs on näiteks lahustuva soola eraldamine AgI kolloidist. Ultrafiltratsioon Ultrafiltratsioonis kasutatakse nagu dialüüsis filtrit, mida suudab läbida vesi ja väikesed osakesed, kuid mitte suured osakesed. Erinevus on aga selles, et ultrafiltratsioonis kasutatakse lisaks filtrile mõjuvat rõhku või imemisjõudu. Seetõttu on filter ka tugevamini fikseeritud. Meile kõige tuntum ultrafiltratsioon on geelkromatograafia, kus filtriks oli poorse ainega kolonn. Väikesed osakesed ja veed läbivad kolonni mäletatavasti kiiremini kui suured osakesed. Kromatograafias kasutame ka survet, milleks on puhverlahuse surve kolonnis olevale vedelikule. Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. 15 Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge
R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2
· On kaunistuseks; · Parandavad säilivust; · Soodustavad seedimist. Santa Maria maitseained jagunevad: Puhtad maitseained ( cayenne`i pipar, ingver, kaneel, kurkum, köömned, küüslauk purustatud jne). Maitseainetesegud ( aroomisool, broilerimaitsaine, guljasimaitseaine, hõõgveinisegu jne). Piprad ( must pipar, küüslaugupipar, piprasegu jne). Ürdid ja ürdisegud (basiilik, estragon, koriander jne). 17. MAHLAD, KARASTUSJOOGI JA VEED. 17.1 Mahl. Mahlad on erinevatest puuviljadest, marjadest või köögiviljadest tehtud joogid, milles ei ole süsihappegaasi nagu värskendusjookides. Mahla valmistatakse tavaliselt pigistades, kodustes tingimustes saab mahla valmistada ka marju aurutades või muude meetodite abiga viljadest vedelikku välja saades.
ohtlikke jäätmeid. Ohtlikkuse järgi: 1. Eriti ohtlikud avaldavad eriti tugevat pöördumatut kahjulikku mõju keskkonnale ja inimorganismile juba minimaalsete koguste ja kontsentratsioonide korral: elavhõbe, tsüaniid 2. Ohtlikud nt: niklijäätmed ja tolm, liitiumpatareid, pestsiididega reostetud taara ja pakend, pliiakud. 3. Mõõdukalt ohtlikud desinfitseerimata haiglajäätmed, vananenud ravimid, värvi ja lakki sisaldavad veed, happelised ja leeliselised pesuveed. 4. Väheohtlikud reovee setted, desinfitseerimata haiglajäätmed. Jäätmetes sisalduva peamise komponendi järgi jaotatakse: 1. taimse ja loomse päritoluga jäätmed 25 2. anorgaanilised mineraaljäätmed ja mineraalide töötlemise jäätmed, metalljäätmed 3. kemikaalide ja keemiatoodete jäätmed 4. radioaktiivsed jäätmed 5. olmejäätmed
Tema tõlkis piibli saksa keelde 1534. 1739 tõlkis Anton Thor Helle piibli põhja-eesti keelde ja määras sellega eesti kirjakeele. 2. pilet - Maailma loomine, veeuputus, Paabeli torn Jumal loob ja õnnistab maailma Alguses lõi Jumal taeva ja maa, mis oli tühi ja paljas. Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ta ütles: ,,Saagu valgus!" ja valgus sai. Ta lahutas valguse pimedusest ning nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. - esimene päev. Ta tegi laotuse ja lahutas veed laotuse all ja laotuse peal ning nimetas laotuse taevaks. - teine päev. Ta lahutas vee ja kuiva maa, kuiva pinna nimetas ta maaks ja vee mereks. Ta pani maale kasvama taimed. kolmas päev. Ta tegi kaks suurt valgust, päikse ja kuu, mis eraldasid päeva ööst ja valgustasid maad ning tähed. neljas päev. Ta lõi merre veeloomad ja kalad ning taevasse linnud. Ta õnnistas neid, et nad oleksid viljakad ja neid oleks palju. - viies päev. Ta lõi maapeale loomad ja otsustas, et paneb
- Pikkus 8,7 m - Laius 6,3 m Kraana tuuakse platsile üks päev enne montaazitööde algust. 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine Hoone absoluutne kõrgus ±0,00 = 77,90 m on valitud lähtudes olemasolevast reljeefist ja projekteerimistingimustega ette antud hoone kõrgusest ( 12,8 m maapinnast). Sadeveed hoone katuselt juhitakse sadeveekanalisatsiooni torustiku kaudu linna sadeveekanalisatsiooni võrku. Kõvakatete veed juhitakse kallete abil murukatele ja sõiduteele, kus on sadeveekanalisatsiooni restkaevud. Allasõidutee lõppu on projekteeritud sadevee restkaev. Allasõidutee sisse paigaldatakse betoneerimise ajal sõiduauto laiuselt soojuskaabel, mille abil vähendatakse allalibisemise ohtu. 13 2.9 Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid
b. Ellipsoid: GRS 80 c. Projektsioon: TM-Balti d. Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: TMB e. Faili formaadid: i. Vektorkujul: ArcInfo, MapInfo, DGN ii. Rasterkujul: ei levitata f. Trükikaardil ka SATELIITPILDI KUJUTIS g. Eesmärk: Toota digitaalne kaart, mis sisaldab baasilist topograafilist infot (peamised teed, veed, olulisemad kõlvikuklassid). Olla baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Saada kogemusi digitaalkaardistusest. h. Ajakava: i. 1993. a. käivitus ii. 1996. a. lõppes digitaalse andmebaasi loomine iii. 1998. a. terve Eesti kaeti trükikaardiga i. Kaardistatud nähtused: i
ohtlikke jäätmeid. Ohtlikkuse järgi: 1. Eriti ohtlikud avaldavad eriti tugevat pöördumatut kahjulikku mõju keskkonnale ja inimorganismile juba minimaalsete koguste ja kontsentratsioonide korral: elavhõbe, tsüaniid 2. Ohtlikud nt: niklijäätmed ja tolm, liitiumpatareid, pestsiididega reostetud taara ja pakend, pliiakud. 3. Mõõdukalt ohtlikud desinfitseerimata haiglajäätmed, vananenud ravimid, värvi ja lakki sisaldavad veed, happelised ja leeliselised pesuveed. 4. Väheohtlikud reovee setted, desinfitseerimata haiglajäätmed. Jäätmetes sisalduva peamise komponendi järgi jaotatakse: 1. taimse ja loomse päritoluga jäätmed 25 2. anorgaanilised mineraaljäätmed ja mineraalide töötlemise jäätmed, metalljäätmed 3. kemikaalide ja keemiatoodete jäätmed 4. radioaktiivsed jäätmed 5. olmejäätmed
Kohe kui liigub, siis seda seotakse ja võetakse tagavaraks. 25.Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Ringe ei ole tänapäeval tasakaalus. Lisasüsinik koguneb atmosfääri süsinikdioksiidina. Põhjustab kasvuhooneefekti suurenemist, muudab veed happelisemaks (mõjutab elusolendite paljunemist, limuskite ja molluskite karbid ei moodustu normaalselt – õhemad ja hapramad). Peamiselt litosfääris (setetes ja graniidikihtides) ja Hüdrosfääris. ERALDI EKSAMIS OLNUD KÜSIMUSED: Bioloogiline mitmekesisus. Kaks saart. Mis asi on bioloogiline mitmekesisus? Võrdlemine saarte vahel. Liigid, DNA ja keskkonna võrdlus Arvuliselt kus on rohkem erinevusi. Haruldane mitmeaastane taim. Tervislik seisund Vanuse struktuur
Maailmamere tase 5-7 m kõrgem · Eemi jäävaheaja merelisi setteid leitud Prangli saarelt · Ühendus Valge merega · Kliima lähedane praegusele · Üsna hea ühendus maailmamerega Paisjärved sõltuvad jääserva asendist. Balti jääpaisjärv · Sai võimalikuks pärast liustike taandumist Pandivere kõrgustikust põhja poole, mil Männikvälja-Uljaste ümbruses ühinesid Lõuna-Balti ja Ramsay jääpaisjärvede veed · Mageveeline · U 12 000 10 300 aastat tagasi · Salpausselkä servamoodustistega seotud deltad ligi 125 m kõrgusel · Eestis rannajoon Sakala ja Pandivere kõrgustiku loodenõlvadel · Hakkas eristuma kõrg ja madal Eesti · Balti jääpaisjärve lõpp 8213 e.Kr. dateeritud viirsavide abil · Jääpaisjärv oli kõrgem maailmamere tasemest Joldiameri · Holotseeni alguses 10 200 9300 (jääajajärgne aeg) · Suhteliselt väike veekogu
hapnikus, kuiv H2 ei reageeri kuiva klooriga. Tühine veekogus on keemiliste reaktsioonide katalüsaatoriks. Praktiliselt kindlaksmääramatu vee kogus mõjutab suurem määral ainete füüsikalisi omadusi. Näiteks eeter keeb +35*, elavhõbe +357* juures, absoluutselt veevaba eeter keeb +83*, elavhõbe +459*C juures. Seega keevad absoluutselt veevabad vedelikud mitmekümne kraadi võrra kõrgemal temperatuuril. Raske vesi--D2O. Looduslikud veed sisaldavad keskmiselt 0,02% D2O. Kõige vähem on D2O lume- ja vihmavees, veidi enam jõe- ning järvevees, kõige rohkem aga merevees. Raske vee füüsikalised omadused erinevad tavalise vee omadustest: keemispunkt +101,4*, külmumispunkt +3,8*, soolade lahustuvus raskes vees on väiksem, võrreldes hariliku veega. D2O aeglustub ja pidurdab bioloogilisi protsesse. Deuteerium kuulub mikroelementide hulka. D2O
põhjalaiuse 5 ja 10° vahel. Seal on merevee keskmine aastaringne temperatuur 27,3° C. Sügavuti minnes merevee temperatuur langeb algul kiiresti, seejärel üha aeglustub kuni saavutab sügavusel 5000 m kõikides ookeanides pea ühesuguse temperatuuri, mis kõigub 0,4 ja 2,3° C vahel. Soolsus. Selle all mõistame 1 kg-s merevees lahustunud soolade hulka väljendatuna grammides. Kõige rohkem sisaldab merevesi naatriumkloriidi ehk keedusoola 77,8 %. Arvatakse, et maailmaookeani veed sisaldavad 90 miljardit tonni joodi, 5 miljardit tonni uraani, kuni 3 miljardit tonni marganetsi,vanaadiumi, niklit, 10 miljonit tonni kulda, 270 miljardit tonni rasket vett, miljardeid tonne mangaani (magnia), kaaliumi, broomi, kaltsiumi, miljoneid tonne hõbedat ja teisi hinnalisi ja haruldasi elemente. 1 kg merevees lahustunud soolade kogust väljendatakse promillides (). Maailmamere keskmine soolsus on 35 , so. 35
Vastavat aparaati nimetatakse kajaloeks (sõnast: kajalood) Kajaloodi saatja suunab merepõhja lühikese ultrahelisignaali. Heli peegeldub merepõhjalt kajaloodi vastuvõtjasse. Registreeritakse ajavahe väljasaadetud ja vastuvõetud signaalide vahel. Kuna heli kiirus vees on teada, siis saab automaatselt arvutada kauguse merepõhjani: kaugus = 0.5 x aeg x heli kiirus vees (1500 m/s). Töösagedused: 50 kHz sügav vesi, väiksem täpsus 192 ja 200 kHz madalamad veed, kitsam vaatevälja nurk, täpsem pilt OLULISIM Pikkusühik merel on meremiil = 1852 m (s.o. meridiaani kaareminuti pikkus) ja kaabeltau = 1/10 meremiili = 185,2 m Kiirusühikuks merel on sõlm = 1 nm/h = 1 meremiil/tunnis = 0,514 m/s (1 nautical mile per hour) Ajaarvestus käib tundides ja minutites V = S/th th = S/V V = Sm*2/ts S = V*th tm = S* 60/V teepikkus = kiirus x aeg Kus: V kiirus, sõlmedes
Jaguneb neljaks: Olmedegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Masindegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses Ookeanide reostumine Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed, nt. Läänemerest, Vahemerest jne kuna seal on kõrgelt arenenud tööstus, kust tehakse Dumpingut ehk heitmete kaadamist merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on
kompleks paikneb huumuse horisondis. Huumus horisont mulla ülemist osa kuni mõne10 cm hõlmav huumust sisaldav must või hall kiht E väljauhtehorisont Kujuneb selgelt välja okkasmetsas nullhorisondi all laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas B sisseuhtehorisont Horisondis kuhjuvad savi osakesed huumus ja mitmed keemilised ühendid ( Fe ja Al ühendid jt) võrreldes E
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
sademeteveest aurab tagasi õhku puudelt. · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaalehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. 2. Kaubandus.
reljeefi. Vastavat aparaati nimetatakse kajaloeks (sõnast: kajalood) Kajaloodi saatja suunab merepõhja lühikese ultrahelisignaali. Heli peegeldub merepõhjalt kajaloodi vastuvõtjasse. Registreeritakse ajavahe väljasaadetud ja vastuvõetud signaalide vahel. Kuna heli kiirus vees on teada, siis saab automaatselt arvutada kauguse merepõhjani: kaugus = 0.5 x aeg x heli kiirus vees (1500 m/s). Töösagedused: 50 kHz sügav vesi, väiksem täpsus 192 ja 200 kHz madalamad veed, kitsam vaatevälja nurk, täpsem pilt OLULISIM Pikkusühik merel on meremiil = 1852 m (s.o. meridiaani kaareminuti pikkus) ja kaabeltau = 1/10 meremiili = 185,2 m Kiirusühikuks merel on sõlm = 1 nm/h = 1 meremiil/tunnis = 0,514 m/s (1 nautical mile per hour) Ajaarvestus käib tundides ja minutites V = S/th th = S/V V = Sm*2/ts S = V*th tm = S* 60/V teepikkus = kiirus x aeg Kus: V kiirus, sõlmedes S läbitud vahemaa
maapinna laiali. Jää taandumine Eestus võttis 12-10500 ekr. Oli teatud seisakuid ja ajutist külmenemist, millele viitavad meie kõrgustikualad. Kui oli jää lõplikult kadunud 10500 ekr saabus veel üks teatud külmenemisperiood, mida on üritatud tõlgendada ning n toodud paralleele kaasaega. ( seoses globaalse soojenemisega). 10. aastatuhande keskpaiku e.Kr. murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbkaudu 25 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Umbes samal ajal soojenes siin kliima tunduvalt. Levisid kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. 9. aastatuhande algusest e.Kr. pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste asulakoht Eestis.
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
Tekib pinnase ülemisse kihti ladestunud orgaanilise A- Huumushorisont aine lagunemisel ja muundumisel. Valkjas horisont, mis kujuneb selgelt välja okasmetsas O-horisondi all, kust laskuvad veed viivad saviosakesi E- Väljauhtehorisont ja mullavees sisalduvaid aineid alumistesse kihtidesse. Horisondis kuhjuvad huumus ja mitmesugused keemilised ühendid ja saviosakesed. On tumeda B- Sisseuhtehorisont
saadeteni jõuti 1930. aastate lõpul. II maailma sõda katkestas selle arengu. Pärast sõda algas televisiooni tõusuaeg. ETV asutati 1955. Baltic News Service (BNS), Eesti Teadete Agentuur (ETA). Riigi põhitunnused. Eesti riiklus Riigi põhitunnused on: 1. Maa-ala ehk territoorium. 2. Rahvas ehk elanikond. 3. Suverääne (iseseisev) riigivõim. Maa-ala Ruum, kus riik teostab iseseisvalt oma võimu: eelkõige maismaa osa, maapõu selle all, õhuruum riigi kohal, territoriaalsed veed, tinglikult ka riigi lipu all sõitvad laevad, avamere rajatised, mere põhja pandud kaabli ja toru juhtmed, õhusõidukid rahvusvahelises õhuruumis, kosmose sõidukid. Merepiir on tänapäeval tavaliselt 12 meremiili (1miil=1852m). Eesti riigpiir on kindlaks määratud Tartu Rahu lepinguga (02.02.1918). 1945 aastal muutis NSVLiit VeneNFSV ja EestiNSV vahelist admi-nistratiiv piiri. Rahvas (elanikond). Suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, lisaks neile võib maal asuda
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
Pidu lõpeb kuuse all, kustub tuleloit, siis kui hommik lähedal, taevas kumab koit. Meri Minu ees on merelaht, laine laine järel liigub, aga lustiliselt kiigub laine harjal valge vaht. Laine kohal lendleb tiir, naerukajakas lööb naeru. Astun paati, võtan aeru -- kutsub kauge silmapiir. Sääl on kala, hõbesilk, ujub vee all parvedena. Hüljes, vurrud sarvedena, ilmub ja kaob silmapilk. Minu ümber laiad veed. Lootsik tõuseb, vajub, kiigub. Las ta liigub, las ta kiigub -- avarad on mereteed. Õngitsemas Tuul kahiseb vaikselt pilliroos, juba heina teeb põllumees luhal. Me istume sõbraga kaldal koos, lendleb kajakas järve kohal. Me istume vaikselt kaldal koos, sööda hoolikalt hakkama säeme. Nii palju on ärevust selles loos õngekorki veel ainult näeme. Veepinnale äkki ilmub sõõr, vajub, sukeldub õngekork alla ning salaväel pingule tõmbub nöör,
Dialüüs on näiteks lahustuva soola eraldamine AgI kolloidist. Ultrafiltratsioon Ultrafiltratsioonis kasutatakse nagu dialüüsis filtrit, mida suudab läbida vesi ja väikesed osakesed, kuid mitte suured osakesed. Erinevus on aga selles, et ultrafiltratsioonis kasutatakse lisaks filtrile mõjuvat rõhku või imemisjõudu. Seetõttu on filter ka tugevamini fikseeritud. Meile kõige tuntum ultrafiltratsioon on geelkromatograafia, kus filtriks oli poorse ainega kolonn. Väikesed osakesed ja veed läbivad kolonni mäletatavasti kiiremini kui suured osakesed. Kromatograafias kasutame ka survet, milleks on puhverlahuse surve kolonnis olevale vedelikule. Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge
iii. 1999. a. käivitatud riigihanked iv. 2002. a. põhikaart Eesti territooriumil valmis v. 2003. a. digitaalne põhikaart Eestis valmis 22 84. Mis on Eesti baaskaart? Projektsioon TM-Balti, ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoord süsteem TM-B!! Baaskaart sisaldab baasilist topograafilist infot pm teed, veed, olulised kõlvikuklassid. Kaart on baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Aluseks on kosmosepildid (täpsus 50m). Kaardistatud nn baasnähtused riigiteed, olulisemad kohalikud teed, vetevõrk, raudteed, kõrgepingeliinid, gaasitorud, kõlvikud 5 klassi, piirid, reljeef (5m lõikevahed, koostatud vene topodelt). Kaart on vektorkujul ja tükikaardil on ka satelliitpildi kujutis. Tootmist
Mahutid on vaja likvideerida. Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed. Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene.
sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol
kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrge mineraalide sisaldusega (mineraalsoolade sisaldus üle 1500 mg 1 liitri vee kohta. NB! Naturaalse mineraalvee etiketil peab olema näidatud millisest allikast on vesi pärit ja milline on tema mineraalainete sisaldus. Tuntumad veed: Gaseerimata, mineraal ja allikaveed: · Mineraalvesi Evian (Prantsusmaa)- alpidest pärinev mineraalne (naturaalne) vesi, mis on madala mineraalainete sisaldusega ja tasakaalustatud keemilise koostisega. · Everest- vähese mineraalainete sisadusega vesi, gaseeritud joogivesi · Gaseeritud mineraal ja allikaveed: · Mineraalvesi Perrier(Prantsumaa)- looduslikult gaasine, kõrge
/ Ginnungagap oli, / Aga muru ei kusagil. / -Vanem Edda Maailm kasvas müütide väitel välja hiigelsuurest kuristikust Ginnungagapist ehk haigutavast tühjusest. Alguses ei olnud universumis midagi peale kahe äärmuse. Lõunakaares oli tohutu, talumatu kuumus, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhja poole jäi tappev, jäine külmus, millest sai pärastpoole surnute maa. Hvergelmeri nimelisest vulkaanilisest katlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma veed Ginnungagapi. Need külmusid selle mõõtmatutes sügavikes jääks ja täitsid tasapisi vägeva lõhandiku. Jää sai kerkides kokku teisal valitseva lõõsaga ja sellest kohtumisest sündinud niiskus moondus kuidagiviisi saviks. Lõpuks tuli savisse elu, millest moodustusid esimesed olendid esimene härmahiiglane Ymir ja lehm Audhumla. Lehm lakkus soolast jääd ning sulatas üles veel mõned olendid, ka esimese jumala Buri
Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas. Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000-4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu. Niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Kasari luht: • Kasari luha suuruseks umbes 4000 ha, luhailmelise ala suurus pisut üle 5000 ha. Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel
74. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Atsidofiilid = eelistavd happelist keskkonda ( optimaalne pH 1 -5.5) Harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees, happelistes kuumaveeallikates ja happelistes muldades. Seal leidub atsidofiilseid mikroobe. Alkalifiilid = optimaalne pH 8.5-11.5 Aluselist reaktsiooni vöib esineda nii vees (soodajärved) kui ka mullas. Põlevkivikaevanduste heitveed ja tuhamägedelt leostuvad veed. Muld, kus toimub aktiivne valkude lagunemine. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. 75. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too näiteid. Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Proteus mirabilise ja Ureaplasma 76. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime?
KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. ME LÄHME LILLI NOPPIMA, KES HAKKAB PÄRGA KÖITMA? KAS, ARMAS SÕBER TAHAD SA KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. *Noodid ja muusika: Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 46 KUS KLAPERDAB VESKI SAKSA RAHVALAUL · KUS KLAPERDAB VESKI JA KOHAVAD VEED, KLIPP-KLAPP, SEAL JÕE ÄÄRES MÖLDER TEEB ÕHTUNI TÖÖD, KLIPP-KLAPP. ME RUKKID KÕIK JAHUDEKS JAHVATAB TA, ET LEIVAJÄRG SALVEDEST OTSA EI SAAKS. KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP! · KUI KEERLEVAD RATTAD, SIIS TÄHENDAB SEE, KLIPP-KLAPP, ET KOTTI SAAB PÜÜL NÕNDA VALGE JA PEEN, KLIPP-KLAPP. SIIS SAIAPÄTS LAUAL ON LÕHNAV JA SOE, TÄIS MAGUSAID KOOKE KA PAGARIPOED.
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
põhimõte. Põhimõtet kinnitab ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 1970. aasta resolutsioon nr 2749 (XXV), mis deklareerib pidulikult muu hulgas, et väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate merede ja ookeanide põhi ning selle all asuv maapõu ja seal paiknevad loodusvarad on inimkonna ühisvara, mida riigi asukohast sõltumata uuritakse ja kasutatakse kogu inimkonna hüvanguks. Siseveekogud. siseveed on territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. Nendeks loetakse jõed, järved, kanalid jm maismaaga külgnevad veed. Sisevetega on seotud ka sadamad, mis loetakse ranniku osaks. Territoriaalmeri. Territoriaalmere ja selle kohal asuva õhuruumi ning territoriaalmere põhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund: Rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka külgnevale merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks. Suveräänsus laieneb nii
Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenevalt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. 46. Mulla veereziimi tüübid. I. Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 47. Mulla niiskusreziimi jaotus Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust
Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. O kõduhorisont, mis asub mullapinnal ja koosneb erinevas lagunemisastmes olevast taimsest varisest (lehed, okkad, käbid jne) ning surnud taimedest A tumedat värvi ja kobe huumushorisont tekib orgaanilise aine lagunemise ja kogunemise ning mineraalainetega segunemise tulemusena. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete, eriti lämmastiku ja süsiniku, rikas. E heleda värvusega väljauhtehorisont, kust laskuvad veed viivad sügavamatesse kihtidesse saviosakesi ja mullavees sisalduvaid toitaineid. B eelmisest tumedama värvusega sisseuhtehorisont, kus toimub savi- ja huumusosate ning mitmetekeemiliste ühendite (raua ja alumiiniumi) kuhjumine. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga. C lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Aja jooksul areneb muld järjest sügavamale.
väliveemahutavuse ja närbumispunkti vahe. Liigniisketes muldades aga kapillarvee mahutavuse ja närbumispunkti vahe. Omastatav vee dipasoon on kõige väiksem liivas ja tihenenud mullas. 38. Mulla veereziimi tüübid. I. Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 39. Mulla niiskusreziimi jaotus. Üldisemalt jaotatakse mulda niiskusreziimi alusel:
lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda). Troopiline vöönd on ookeanis kõike ohtlikum eutrofikatsiooniline piirkond, sest soojuskihistus ekvaatori piirkonnas on püsiv. See toob aga endaga kaasa toitainetevaese pinnakihi ja madala produktsiooni. Vee liikumine piki ekvaatorit vee ärakande tagajärjel tõuseb vett alt üles Apvelling on ka antarktikas, mistõttu on antarktika veed liigirikkad Kuu looded põhjustavad ka apvellingut Jõgede sissevool, mis kannab ära rannikuäärset merevett Meretaimede primaarproduktsioon Õistaimed ehk mererohud. Makroskoopilised vetikad. Kasvavad loodetevahelises tsoonis. Seal avaldavad nad suurt mõju orgaanilise aine dünaamikale ja ka orgaanilise aine ringlusele. Rannikualadel võivad kasvada väga kiiresti kuhjates suuri biomasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
